Aeratsioonivöönd ehk aeratsioonivöö ehk õhustusvöönd on maakoore ülemine, maapinnastpõhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett. Aeratsioonivööndi geoloogilisest ehitusest sõltub põhjavee kaitstus. Küllastusvööndiks ehk küllastumusvööndiks nimetatakse maakoore osa, kus kivimites olevad poorid ja tühimikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Filtratsioonimoodul sõltub pinnast moodustavate osakeste suurusest. Näiteks liivade filtratsioonimoodul on kümneid või sadu kordi suurem kui peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel. Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas
Mis on hüdraulika? Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi. Mis on hüdrogeoloogia? Hüdrogeoloogia uurib maakoores e. litosfääris esinevat vett, ehk on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu. Mis on filtratsioon? Filtratsioon ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või läbi ja ümber vesiehitiste. Vesi võib imbuda näiteks läbi poorse muldtammi. Filtratsiooni kiirust iseloomustab filtratsioonimoodul. Mis on filtratsioonitegur? Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Filtratsioonimoodul sõltub lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest. Näiteks liivade filtratsioonimoodul on kümneid või sadu kordi suurem kui peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel. Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb. Mis on vooluhulk? Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus. Tavaliselt, kui ei ole
.0,35 · Savitsemendiga liivakivi 0,02...0,03 Eristatakse saviliiva ja liivsavi. Nendel on erinevad veeannid, sest saviliiv sisaldab vähem saviosakesi kui liivsavi. Savi enda veeand on aga nullilähedane. Aastal 1856 lõbustas prantsuse insener Darcy end sellega, et laskis vett läbi mitmesuguse terasuurusega (mitmesuguse granulomeetrilise koostisega ehk lõimisega) liivade vett ja jõudis järeldusele et: Q=kFI, Kus k on filtratsioonimoodul, F on ristlõile pindala ning I gradient ehk rõhumuutus jagatud teepikkusega (Vargamäe mehed rääkides kraavitusest kasutasid terminit vee kukkumine) Darcy seade: 1 ja 2 kraan ja anum, 3 ja 4 kõverad torud millede abil mõõdeti veetasemeid h1 ja h2 ning määrati liivakihi paksus ehk filtreeruva vee teekonna pikkus l. h1 - h2 I= ning vastavalt Q = kFI . Selleks, et aru saada mis see filtratsioonimoodul l
eristamisega. 3. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid Maakoort kujundavad protsessid jagunevad kaheks: Välisdünaamilised ehk eksogeensed protsessid, energiaallikas on väljastpoolt Maad (näiteks Päike-sellega on seotud vooluvete ja tuulte tegevus, kivimite Murenemine jne) Sisedünaamilised ehk endogeensed protsessid- toimuvad Maa sisemusest va- baneva energia arvel. Sellega on seotud maavärinad, kurrutused, maakoore kõikuvliikumised, magmaline tegevus jne. 4. Filtratsioonimoodul (def) Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus ja see sõltub eelkõige lõimisest ehk pinnasest moodustavate osakeste suurusest. Tegemist on kiirusühikuga (m/s) 5. Mis on karst? Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad,
21. Aeratsioonivöönd maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. 22. Küllastusvöönd maakoore osa, kus kivim poorid on täidetud veega. 23. Põhjavee liikumise kiirus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. I=(h1 h2)/d seega v=k(h1 h2)/d = ki h1 ,h2 - põhjavee taseme kõrgus kahes eri kohas , d nende kohtade vaheline kaugus , i põhjaveekihi lang , k filtratsioonimoodul 24. Termaalvesi kõrgenenud tempiga. Põhjavesi 25. Alanduslehter igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala. 26. Veeringe veeliikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel. Kordamine 27. Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 28
Kandevõime suureneb, kõrgetel läheb asfalt pehmeks. külmaga vähem elastne kui soojaga. Kuidas mõjutab liiklus teekatet; mille poolest erineb raskeliikluse mõju kergliikluse mõjust - Kergliiklus mõjutab enamasti naastrehvide tõttu, mis kulutavad katet, seda enamasti just suurema kiirusega teelõikudel. Raskeliiklus mõjutab raske dünaamilise koormusega, mis tekitab jääkdeformatsioone, raskesõidukite aeglaseliiklusega aladel. Mõlemal juhud tekivad teel roopad. Filtratsioonimoodul ja täna kehtivad nõuded (www.mnt.ee alusel) 1. Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse ning optimaalse niiskuse juures. 2. Dreenkihi filtratsioonimoodul peab olema: a) 1. ja 2. niiskuspaikkonnas filtratsioonimoodul vähemalt 1m/ööp, dreenkihi paksus vähemalt 20 cm; b) 3. niiskuspaikkonnas filtratsioonimoodul vähemalt 2 m/ööp, dreenkihi paksus vähemalt 30 cm 3
suureneb järsult kivimit või setet koostavate osakeste üldpind 11. Mida loetakse kivimite veeanniks? Veega küllastunud kivimi omadust anda vaba voolamise teel ära teatud hulga vett nimetatakse kivimi veeanniks 12. Kui suur võib olla veeand kruusal ja kobedal liivakivil ? Suure teralistel liivadel ja kruusadel ületab veeand 3035% 13. Kuidas määratakse filtratsioonimoodulit ja millistes ühikutes? Kivimite veejuhtivuse hindamiseks kasutatakse mõistet filtratsioonimoodul (K), mis näitab kivimite veejuhtivust meetrites ööpäevas. 14. Mida nimetatakse põhjavee filtratsiooniks? Põhjavee liikumist veega küllastunud kihi poorides või tühimikes nimetatakse filtratsiooniks. 15. Mida loetakse filtratsioonimooduliks? Filtratsioonimoodul on kiiruse dimensioon, mõõdetakse cm /sek või m / ööp., ja osaleb praktiliselt kõigis põhjavee voolamist käsitlevates arvutusvalemites. 16. Mille määrab ära Darcy valem
veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja(arteesiavesi). Survelise põhjavee kiht on reostuse eest hästi kaitstud(reostada saab vaid toitealadel). On Eestis joogiveeks. Kaitsta tuleb toitealasid. Väljavoolu kohtade kaitsmine tähendab põhimõtteliselt pinnavee kaitsmist, põhjavee kaitsmiseks tuleb kaitsta toiteala. 13. Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus ja sõltub eelkõige lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest. Kiirusühik: m/d, m/s. Meetodid: 1)laborkatsetega - Darcy toru: rikutud struktuuriga proovid, rikkumata struktuuriga proovid 2)emiiriliste meetoditega - empiirilised valemid võtavad arvesse tavaliselt pinnase lõimist, poorsust ja teisi pinnase füüsikalisi omadusi 3)välikatsetel - ekspress määrangud, rühmpumpamised, reziimivaatlused: looduslik
2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. 27
Delta on alal, mis on jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal üleujutatakse. 10.Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist. Põhjavesi tekib peamiselt inflitratsiooni teel, küllusevööndis, kus pinnas on väga poorne. Põhjavesi võib pakneda mõnest sentimeetrist kuni mõnekümne meetrini. Põhjavee liikuvus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Põhjaveee sügavust ja kiirust iseloomustab filtratsioonimoodul. 11.Too näited eri tegurite mõjust sademetevee imbumisele põhjavette. Hoonestus, takistab imbumist läbi maapinna. Palju vett pumbatakse välja, mis mõjutab üldist põhjaveereziimi. Imbumisvesi lisaks kannab põhjavette ka reoaineid-mis pärinevad prügilatest, sõnnikuhoidlatest või purunenud reoveetorust. Pinnase materjalist sõltub imbumine põhjavette, savikas pinnasest toimub see aeglaselt aga kruusases kiiresti. Mida kauem ta imbub seda rohkem ta vett puhastab. 12
u = 10 + 5 * 10 = 60 2 m kN ' = 153,5 - 60 = 93,5 2 m kN ' = 66,0 - 48,4 = 17,6 2 m 1 h = * h * mv = 17,6 * 5 * kPa = 0,088m 1000 Variant 1: Ülesanne 2 4m sügavuse süvendi, mille mõõtmed on 4x5m seinu toetav sulundsein on rammitud läbi tolmliiva kihi 9m sügavuseni kruusliivani. Tolmliiva filtratsioonimoodul k = 2,0m/ööp. Kui suure veehulga peab süvendist eemaldama tunnis, kui veetase väljapool süvendit on 1m? Kas põhja püsivus on tagatud? Andmed: A = 4 * 5 = 20m 2 k = 2,0m / ööp 1 t= (tundideks) 24 Lahendus: Q = q * A*t q = k*I Q = k * I * A*t 3m I= = 0,6 5m 1 Q = 2,0 * 0,6 * 20m 2 * = 1m 3 24 Vastus: Süvendist tuleb tunnis pumbata 1m3 vett välja. Variant 2: Ülesanne 1 Leida tugevusparameetrid () Antud: 1 = 100kPa
elastsusest. 25.Darcy seadus- Eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Ehk Filtratsiooni põhiseadus, selle kohaselt on ajaühikus läbi pinnase filtreeruv veehulk Q võrdeline pinnase veeläbilaskvust iseloomustava filtratsioonimooduliga K, filtreeruva voolu ristlõike pindalaga A ja veetaseme või survetaseme langusega H ning pöördvõrdeline filtratsiooniteekonna pikkusega L. Q=KA*H/L. 26.Filtratsioonimoodul- pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus, mis sõltub eelkõige pinnases olevate pooride hulgast, suurusest ja ühendatusest. (Liiva ja kruusa filtratsioonimoodul on sadu või tuhandeid kordi suurem kui väga väikestest osakestest koosneva savi oma). 27.Millest sõltub puurkaevu mõjuraadius? veejuhtivusest, konstruktsioonist ja filtri materjalist, kaevu töötava osa pikkusest ja paiknemisest veekihis, puurimise meetodist. 28.Enamlevinud ioonid põhjavees: kaltsium-, magneesium-,
Richteri skaalal mõõdetakse maavärina võngete tugevust, mõõtühik magnituud, ulatus: 08,9, seismograafiga. Mercalli skaalaga mõõdetakse purustusi, pallides, ulatus: 012 palli, vaatlustega, antakse hinnang. Eeldused maalihete tekkeks: nõlvakalle, nõlva pikkus ja ulatus, nõlva geoloogiline ehitus, pinnase niiskusesisaldus, temp.reziim. Looduslikud tegurid: erosioon, jõevee tõus sademete tõttu, veetaseme järsk langus, liivade filtratsioonimoodul. Inimtegevus: suurete puude mahavõtmine, veesisalduse muutimine, pinna ja pinnasevee liikumise takistamine, kaldalähedased ehitustööd, vibratsioon. Nõlvaprotsessidraskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Kiired: varisemine, libisemine. Aeglased: voolamine, nihkumine.
on mitmeid erinevaid metoodikaid. Laialt levinud on pipettmeetod, aga kasutatakse ka sõelanalüüsu, optilist analüüsi. Praktikas piirdutakse tihti nn sõrmeprooviga. Muld tehakse niiskeks, aga ei tohi läikida, ning seejärel hakatakse seda sõrmede vahel voolima. Sõltuvalt plastilisusest määratakse lõimis nt rõngasse keeramisel raske liivsavi praguneb, keskmine liivsavi praguneb ja murdub ning kerge liivsavi murdub kohe. 17. Filtratsiooni põhiseadus e darcy seadus ja filtratsioonimoodul Filtratsiooni põhiseadus ehk Darcy seadus kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Darcy seadus - põhjavee kogus, mis läbib ajaühikus kivimit, on võrdeline rõhu langusega ning veevoolu ristlõike pindalaga ja pöördvõrdeline vee liikumise tee pikkusega. Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus ja sõltub eelkõige lõimisest. 18. Nimetage seitse enamlevinud iooni Eesti põhjavees.
Talvel siis, kui maapinna külmumisega kaasneb pindmise toitumise ajutine lakkamine, siis on jõe ainsaks toiteallikas põhjavesi. Tulvad põhjustavad veetaseme lühiajalist järsku ja juhuslikku tõusu. Tulvad esinevad ebakorrapäraselt ja mitte igal aastal. Tavaliselt tekivad valglal sadanud hoogvihmadest, mõnikord ilma järsust soojenemisest tingitud lume ja liustikujää sulamise tõttu. Põhjavee liikumise kiirus: v = k(h1-h2)/d =ki, kus v kiirus ,k filtratsioonimoodul, h1 ja h2 põhjavee taseme kõrgus kahes eri kohas,d nende kohtade vahekaugus Reovee puhastamine: Veekogude ja nende elustiku kaitseks ehitatakse reoveepuhasteid. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt mehaanilist, bioloogilist ja keemilist puhastust. Mehaanilise puhastamise käigus eraldatakse reoveest ujuv praht ja muud jämedad tahked osakesed, naftasaadused või muud õliproduktid, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja
lamavast noorem. Dupuit’i võrrand- Puurkaevust pumbatava vee hulk sõltub alandusest, lehtri raadiusest, filtratsioonimoodulist, kihi paksusest ja filtritüübist. 3. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Valem vooluhulga arvutuseks poorses keskkonnas. Q=k∗F∗I , kus Q- on filtreeruva voolu hulk F – ristlõike pindala I- rõhugradient k- filtratsioonimoodul. Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluoskaeste inertsi. Darcy seadusest tuleneb, et vool poorses keskkonnas toimub ka lõpmatult väikeste rõhugradientide korral. Praktilised uurimised on näidanud, et eksisteerib I0 millest väiksemate rõhugradientide korral voolu ei toimu. See on eriti ilmne savipinnaste korral. 4. Maakoore keemiline koostis Tuum- koosneb Fe ja Ni sulamist, vähem sisaldab Si ja S. Lahustunud kujul esineb MgO
[2] Riikliku õppekava kohaselt peab juhikandidaat omandama teooriaõppe jooksul vastavad teoreetilised teadmised liikluses käitumise kohta. Teooriaõppega alustatakse enne sõidutundide algust või paralleelselt sõidutundidega. [3] Näiteks empiirilise lähenemisena saab filtratsioonimoodulit hinnata terastikulise koostise põhjal Allen Hazeni (1869-1930) poolt koostatud valemiga: [4] K = C * (D10)2 kus: K – filtratsioonimoodul; C – Hazeni empiiriline koefitsent, mille väärtus on 0,4 – 1,0; D10 – terastikulise koostise 10-protsentiili diameeter. Järgnevalt vaadeldakse toodete omadusi, mis mõjutavad toote tagasivõtmist. Neid on liigitatud kolme kategooriasse[5] : toote ehitus ja koostis, kasutusmuster, vananemise omapära. Droon APID 60 on ehitatud Rootsis. Ta kaalub 180 kg ning on võimeline iseseisvalt õhku tõusta ja maanduda laevale. [6]
küllastusvööd on aga aeratsioonivöö. Aeratsioonivöös olev vesi ei kuulu põhjavee hulka, seal täidab lõhesid ja poore õhk, vesi esineb seal ajutiselt. Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest- väljendatakse filtratsioonimooduli kaudu, mille väärtused võivad erineda kuni miljon korda. põhjavee liikumise kiirus: v=k(h1-h2)/d=ki; kus i-põhjaveekihi lang; h1,h2-põhjavee taseme kõrgus kahes eri kohas; d-nende vaheline kaugus; k-filtratsioonimoodul. Alanduslehter-kujuneb kaevu ümber suure veevõtu korral, sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, madalamate jaoks mitte. Põhjavee reostuskaitstus: a) hästi kaitstud- savika pinnakattega aladel, puhastumine parem kui vesi saab kauem olla aeratsioonivööndis e. liigub aeglasemalt maapinnalt põhjaveekihti, b) halvasti kaitstud-karstialadel, reoveetorustike, sõnnikuhoidlae, prügilate ja liigse väetamise ja mürkainetega kohtades
lõunaosas ja Saaremaa,karbonaatsed kivimid.näiteks Mustjala pank.Siluris on väge maavarasid.4)Daevon-valdavalt liivakivid ja savid,paljanduvad Lõuna-Eestis,on nii punast,kollast kui ka valget liivakivi.Vga halvasti uuritud kuna pole mida uurida.Leidub kagu- eestis ja põhjas-eestis.Näiteks Piusal tehakse klaasiliiva.5)Kvaternaar-devonist kuni kavaternaarini oli Eesti ala maapinnal ja liikus põhja poole.A)Joogivee kvaliteedi kogu Eestis määrab kõrgustike kaitse.Devoni liivakivide filtratsioonimoodul on 1-2 m/ööpäevasmkarbonaatsetel kivimitel 10 m/ööpäevas,seega lõuna-eestis on reostumise protsess aeglasem.Puurimistööd-A)löökpuurimine B)vibropuurimine ning sururõhuhaamer C)Pöördpuurimine-südamikupuurimine,tigupuurimine
ja kapillaarjõudude mõjul mulda ja liigub seal allapoole, on tegemist infiltratsiooniga. Alates momendist, mil vesi on täitnud kõik mullapoorid ja liigub seal edasi ainult raskusjõu (või ka hüdrostaatilise rõhu) mõjul, on tegemist filtratsiooniga. Eeltoodust selgub, et üleminek infiltratsioonist filtratsiooniks on tinglik ja täpse piiri tõmbamine nende vahele on raske. Neid eristab ka see, et filtratsioonil liigub vesi tunduvalt aeglasemalt kui nõrgumisel. 8. Mida iseloomustab filtratsioonimoodul ja millest ta sõltub? Põhjavesi liigub mullapoorides laminaarselt. Vastavalt Darcy seadusele oleneb vee liikumise kiirus pinnase filtratsioonimoodulist ja veepinna langust. Filtratsioonimoodul oleneb eeskätt pinnase (mulla) lõimisest (pooride hulgast), aga ka vee temperatuurist ja mullas toimuvatest füüsikalistest, keemilistest ja bioloogilistest protsessidest. Mida kobedam ja struktuursem on muld, seda kiiremini vesi mullas liigub. Ka vee temperatuuri tõus, samuti mullas olevad
veekadu veehoidlast ööpäeva kestel. Veekadu veehoidlast ·Wk = Wf + Wa Veekadu veehoidlast Wk on filtratsiooni- ja aurumiskao summa Veekadu veehoidlast ·Ööpäevane aurumiskadu m3, kus Ak on veehoidla keskmine pindala aurumisperioodi kestel m2, Zv aasta jooksul veepinnalt auruva vee kiht m ning Zm aasta jooksul maapinnalt auruva vee kiht m. ·Filtratsioonikao läbi väikese veehoidla põhja Wf = 2,5 k A hk m3 aastas, ·kus k on veehoidla põhja pinnase filtratsioonimoodul m/d (vt Hüdraulika ja pumbad, lk 235), A veehoidla pindala m2 ning hk veehoidla keskmine sügavus m. ·Ligikaudse filtratsioonivooluhulga läbi pinnaspaisu ja selle alt m3/d, kus A on veehoidla pindala m2, H vee sügavus paisu ees m ning L kaugus veepeegli pinnakeskmest paisu alumise servani m. ·Arvutuseelsetes mõttekäikudes võib filtratsioonikaoks veehoidlast võtta:
1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul. 6 2.3.5. Pinnase nihketugevus. 6 2.3.6.Normaalselt tihenenud ja ületihenenud pinnased. 7 2.4. Geotehnilised uuringud. 7 2.5. Pinnase liigi määramine. 8 3. Geotehnilise projekteerimise alused. 3.1
rõhkude alusel. Põhjavee liikumine on nii aeglane, et praegu joome me jäätumiseelset vett survelise põhjavee puhul (tekkinud 20-30 tuhat aastat tagasi) Vabapinnalise põhjavee puhul joome nõukogude aegset vett. Kui põhjavee toitealal midagi reostada, siis see võib jõuda joogivee ammutamise kohta millal iganes. Põhjavee formmerimine toimub kõrgustikel-Pandivere, Haanja, Otepää, Põhja-Eesti veelahe). Kaev tuleb ehitada alati peldikust kõrgemale. 16. Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus ja see sõltub eelkõige lõimisest ehk pinnasest moodustavate osakeste suurusest. Kiirusühik, m/s Meetodid: 1) Laborkatsetega - Darcy toru: rikutud struktuuriga proovid, rikkumata struktuuriga proovid 2) Empiiriliste meetoditega - empiirilised valemid võtavad arvesse tavaliselt pinnase lõimist, poorsust ja teisi pinnase füüsikalisi omadusi.
6) kus C on tegur, mille suurus sõltub k ja d10 dimensioonidest. Kui efektiivdiameeter d10 on millimeetrites ja k cm/s, siis C=1÷1,5. Hasen'i valem annab rahuldavaid tulemusi kohevate vi kesktihedate puhaste, ilma tolmu ja savilisanditeta liivade puhul. Seos ei arvesta liiva tihedust ega lõimise ebaühtlust. Casagrande on andnud lihtsa seose liivade tiheduse arvestamiseks k = 1,4 e 2 k 0,85 (3.7) kus k0,85 on filtratsioonimoodul, kui poorsustegur e = 0,85 ja e on uuritava pinnase poorsustegur. Teoreetilised uuringud (Kozeny-Carman) näitavad, et veejuhtivus peaks olema võrdeline e3/1+e suurusega. Seda kinnitavad ka eksperimentaalsed uuringud. Lisades veel lõimise ebaühtluse mju, on Amer ja Awad ( ? ) esitanud valemi 32 3 2,32
Gravitatsioonivesi liigub suuremates, nn. mittekapillaarsetes poorides. Kui gravitatsioonivesi jõuab vettpidava kihini, jääb ta sellele peatuma ja täidab kõik mullapoorid. Sellel sügavusel, millest allpool on kõik mullapoorid veega täidetud, on hüdrostaatiline rõhk võrdne atmosfäärirõhuga. Seda atmosfäärirõhu nivood mullas nimetatakse põhjavee pinnaks ja sellest pinnast allapoole jäävat gravitatsioonivett põhjaveeks. 4)Mida iseloomustab filtratsioonimoodul ja millest ta sõltub? Filtratsioonimoodul oleneb eeskätt pinnase (mulla) lõimisest (pooride hulgast), aga ka vee temperatuurist ja mullas toimuvatest füüsikalistest, keemilistest ja bioloogilistest protsessidest. Mida kobedam ja struktuursem on muld, seda kiiremini vesi mullas liigub. · keskmine liivsavi 0,2 · raske liivsavi 0,1 · savi 0,05 · peenliiv 1,0 · saviliiv 0,6 · kerge liivsavi 0,4 · turvas (60%) 0,3
Laminaarse voolamise mooduliga mv=(2-1)/(2-1). Sidemed jag on iseloomu järgi: a) kapillaarjõududest põhjustatud s-d; b) puhul kehtib pinnastes Darcy valem: v=k*i, (läbi pinnase filtreeruv vee hulk, tsementatsioonis-d; c) vesi-kolloidsed. Niiske liiva puhul tekivad osakeste mis voolab läbi pinnaühiku ajaühikus), kus i on hüdrauline gradient ja k kokkupuutel kohtade ümber kapillaarjõu toimel meniskid, selle poolt terale võrdetegur filtratsioonimoodul. Hüdrauliline gradient veesamba kõrguste mõjuv jõud põhjustab teradevahelise survejõu suurenemise. Seega suureneb vahena väljendatud rõhkude vahe pikkuse ühiku kohta. v ühikuks on kiirus ja terade vaheline hõõrdejõud ja pinnasetugevus tervikuna. Kapillaarjõud = tera seda nim filtratsioonikiiruseks, ka k ühikuks on kiirus, k on filtratsioonikiirus läbimõõduga
olukorrani kus isevoolne äravool pole võimalik. Ka siis tuleb kuivendussüsteem ümber ehitada poldriks. Ka paljud turba kaevandamisalad on kuivendatud poldritena (Sangla, Ulila). 4. Väike veeläbilaskvus Põllu kuivamine sõltub sellest, kui kiiresti liigvesi eemaldatakse. Turba veeläbilaskvus on väike ja see erineb vertikaal- ning horisontaalsuunas. Veeläbilaskvus sõltub turba lagunemisastmest. 50% lagunemisastme korral on filtratsioonimoodul 0,1 m/ööp, mis on võrreldav raske liivsaviga. Lagunemisastme vähenedes veejuhtivus suureneb. Näiteks 30% puhul on see 0,6 m/ööp. Hästilagunenud turbas ei ole suuri poore. Seetõttu tuleb kasutada tihedat dreenivõrku (sellest suur maksumus). Lisaks tuleb projekteerida abinõud pinnavee eemaldamiseks – rabades freesturba tootmisel maapinna tasandamine ja profileerimine kumeraks, põllumaal neelukaevud pinnavee juhtimiseks torusse. Turba vajumine
Kui efektiivdiameeter d10 on millimeetrites ja k cm/s, siis C=1÷1,5. Hasen'i valem annab rahuldavaid tulemusi kohevate vi kesktihedate puhaste, ilma tolmu ja savilisanditeta liivade puhul. Seos ei arvesta liiva tihedust ega lõimise ebaühtlust. Casagrande on andnud lihtsa seose liivade tiheduse arvestamiseks k = 1,4 e 2 k 0,85 (3.7) kus k0,85 on filtratsioonimoodul, kui poorsustegur e = 0,85 ja e on uuritava pinnase poorsustegur. Teoreetilised uuringud (Kozeny-Carman) näitavad, et veejuhtivus peaks olema võrdeline e3/1+e suurusega. Seda kinnitavad ka eksperimentaalsed uuringud. Lisades veel lõimise ebaühtluse mju, on Amer ja Awad ( ? ) esitanud valemi 3 2,32
Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka (pindmine äravool väheneb ja tugevamalt mullas) niiskuse ülekülluse korral. infiltratsioon suureneb). Põhjaveetase tõuseb eriti 3. Puuliik (mänd, kuusk) Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) aeglustub või nad hukkuvad. Juurte aktiivsuse filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, toitainete neeldumise metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui haavataelik) 7
keskealistes puistutes, kus aastane juurdekasv on kõrge ja väheneb puistute vanuse suurenedes. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib põhjaveetase metsa mõjul tõusta (pindmine äravool väheneb ja sademeid ning lumesulavett jõuab rohkem sügavamatesse mullakihtidesse). Põhjaveetase tõuseb eriti siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. 7.4 Mets ja atmosfäär 7.4.1 Atmosfääri tähtsus ja koostis Atmosfäär ökoloogilise tegurina, võib mõjutada metsa kasvu ja arengut olulisel määral. Maad ümbritsev atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%), oluliselt
hiljem, siis seeläbi ühtlustavad metsad lume sulamisel tekkivat veehulka ja stabiliseerivad veeseisu jõgedes kevadisel perioodil. See on oluline, sest kevadised üleujutused võivad tekitada olulist kahju. Mets ja põhjavesi. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib metsa mõjul põhjaveetase tõusta (pindmine äravool väheneb ja infiltratsioon suureneb). Põhjaveetase tõuseb eriti siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets tunduvalt põhjaveetaset, kusjuures määrav on metsa transpiratsioonivõime (ühe tonni kuivaine moodustamiseks kasutavad puittaimed 150-350 t vett, ühe tonni tüvepuidu moodustamiseks aga kuni ca 1000t vett). Valdav osa veest transpireeritakse, kudede moodustamiseks läheb otseselt vaid murdosa kogu kasutatud veest
Kapillaartõusu kõrgus on seda suurem, mida peenemad on poorid. Jämedateralisel liival on see vaid 2...3 cm, peeneteralisel liival kuni 120 cm, saviliival 120...350 cm, savil 650...1200 cm. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud transpiratsiooniks põhjavett otseselt ei kasuta, võib metsa mõjul põhjaveetase tõusta (pindmine äravool väheneb ja infiltratsioon suureneb). Põhjaveetase tõuseb eriti siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets tunduvalt põhjaveetaset, kusjuures määrav on nii metsa transpiratsioon, kui ka asjaolu, et metsa mõjul suureneb põhjavee liikuvus. Veebilanss Veebilansi all mõeldakse sademete jaotumist mitmesuguste kululiikide järgi, nagu aurumine, äravool, transpiratsioon jne
annaabi.ee 
