N: avatud termos. · Millal on nähtused põhjuslikult seotud ja nimeta põhjuslikult seotuse liigid ja iseloomusta lühidalt? Põhjuslikult seotuks nim. Kahte sündmust kui vaatleja suudab nende sündmuste vahel luua seose. Ruumiliseks põhjuslikuks seoseks nim. sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused on korraga vaadeldavad. · Nimeta ja iseloomusta lühidalt põhjuslikkuse liigid võimalike tagajärgede arvu järgi! Fatalistlik ainult üks tagajärg Juhuslik tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv Kaootilne tagajärgi lõpmatu arv Tahteline kellegi tahte rakendumise tulemusena realiseerub üks kindel tagajärg. · Mis on printsiip? Millegi tegemist suunav juhtmõte, mis ei kuulu tõestamisele. · Sõnasta energia miinimumi printsiip! Väidab ,et iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. · Sõnasta atomistlik printsiip
Utilitarismi maksiim käitu nii, et sinu tegude tagajärgedes oleks väimalikult palju õnne. Reegli utilitarismi printsiip käitu alati reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa palju õnne. Vastuväited: kuidas õnne mõõta? - kui mõtleme tagajärgede kaudu, ei ole miski välistatud. Miski meis ei tahaks nõustuda, et see on eetiliselt õige lahendus. Midagi peaks olema arvestusest välistatud. 11. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. Voluntaristlik Õnnelik olemine sõltub meie tahtest. (Sartre) Absoluutne vabadus. Inimene sünnib inimesena alles siis kui ta võtab ülesande, mis varem oli jumalal väärtuste loomine. (Nietzshe) Fatalistlik - Ei ole minu teha, kas olen õnnelik või ei ole. Asi on saatuses või geenides. (Herakleitos) 12
Uuris nähtust enesetapp ning leidis, et põhjustav sotsiaalne faktor oli sotsiaalne integratsioon. Ta leidis kaks enesetapu faktorit: loomulik nivoo (seotud looduslike, klimaatiliste ja asustussüsteemist tulenevatest faktoritest) sotsiaalne nivoo (ühiskondlikud ja kultuurilised riskifaktorid). Enesetapu vormid NORMATIIVNE: Anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid, ühiskonna ebaküllaldane kontroll indiviidi üle) Fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest). INTEGRATIIVNE: Egoistlik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist, vähesed suitsidaalset käitumist taunivad ettekirjutised) Altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi) Enesetapu põhjused Vaimsed häired, kannatused, stress, üksindus Lein, õnnetust, süü-või autunde pärast Põgenemaks karistusest või kiusavast keskkonnast
Enesetapp Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Enesetapp on peamine surma põhjus noorte seas. Ameerika Ühendriikides on üle 30 000 enesetappu aastas ja ka palju edutuid . Üks üllatav järeldus enesetapu teadusuuringute olemasolul on suured erinevused rühmade vahel. Mustadel on 60% vähem enesetappe kui valgetel. Valgete enesetapu tõenäosus tõuseb koos vanusega. Eve Moscicki leidis, et AafrikaAmeerika naiste enesetapud on "praktiliselt olematud" vanas eas. Teadlased on leidnud, et inimesed ,kes üritavad enesetappu teha , neil on sageli ajus madal serotoniini tase . Üks teadlane on nimetanud serotoniini kui vägivalla impulsi "piduriks" . Seega on sellistel inimestel vaja antidepressante ,mis suurendavad serotoniini taset ajus . Enesetapu vormid Normatii...
Füüsika Liikumise suhtelisus- See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline. Kulgliikumine- Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Näide: õmblusmasina nõel Pöörlemine liikumine , mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Näide: grammofoniplaat Deformatsioon Kuju muutumine ja mahu muutumine. Näide : õhupall, plastiliini voolimine. Aine omadused · tahked, vedelad, gaasilised · kindel siseehitus · mõõtmetelt lõplik Välja omadused · Väljad on pidevad. · Väljadel pole mõõtmeid · ei sega üksteist · omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või ...
Liikumise suhtelisus- See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline. Kulgliikumine- Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Näide: õmblusmasina nõel Pöörlemine liikumine , mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Näide: grammofoniplaat Deformatsioon Kuju muutumine ja mahu muutumine. Näide : õhupall, plastiliini voolimine. Aine omadused tahked, vedelad, gaasilised,kindel siseehitus,mõõtmetelt lõplik Välja omadused-Väljad on pidevad,Väljadel pole mõõtmeid,ei sega üksteist,omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inserts- Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Newtoni 2.seadus- kui kehal...
Kineetilist energiat omab näiteks visatud pall, lendav vibunool ja visatud lendav taldrik. Potensiaalset energiat omab näiteks vinnastatud vibu ja ülestõstetud kohver. Igal muutumisel on mingi põhjus ja kutsub esile midagi uut. Põhjuslikult seotud nähtused on näiteks see, kui Maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole, vastastikmõju tagajärjeks on keha liikumise muutumine, soojenemisel kehad paisuvad, valguse neeldumisel kehad soojenevad, elektrivool tekitab magnetvälja. Fatalistlik põhjus on see, kui sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje ehk tagajärgi on ainult üks. Fatalistlik põhjus on kindel ja selle ennustamine on võimalik. Juhuslikkuse korral ennustada ei saa, võimalikke tagajärgi on mitu. Sellisel juhul on tegemist mittefatalistlikkusega. Selle puhul me saame ennustada mingisuguse tagajärje tõenäosust. Kui võimalike tagajärgede arv on teada ja nende esinemise tõenäosust saab hinnata, siis on tegemist juhusliku põhjuslikkusega
FLA- Füüsika loodusteaduslikud alused https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/ Tähtsamad mõisted, teadmised Mis on loodus- see on see mis on reaalselt ja sõltumata meist endist. Füüsikaline maailm ongi loodus. Füüsikaks nimetatakse loodusteadust, mis uurib kõigi mateeriavormide ehituse, liikumise ja vastastikmõjude kõige üldisemaid omadusi ja seaduspärasusi. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus- kogemuslik, tunneme ja tajume meelte abil kõike. Füüsika on täppisteadus, uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja püüab leida neis loodusseadusi. Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod. Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Mõõtmine- tundmatu võrdlemine tuntud ühikuga. Mitte kunagi ...
Peateoses „Õhtumaa allakäik“ käsitleb ta maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks on linnade tähtsuse järkjärguline kasv - kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri kasvajaks. Kultuur on elusorganism. Õhtumaa kultuuri tulevik on fatalistlik, see on jõudnud oma arengu viimasesse staadiumi – tsivilisatsiooni – umbes aastaks 1900. Õhtumaa tsivilisatsiooni tippajaks luges Spengler 18. sajandit. Raamatu sissejuhatus algab sõnadega: "See raamat on esimene niisugune, kus juletakse teha katset ajaloo kulgu ette kindlaks määrata. Nimelt jälgitakse siin ühe kultuuri, selle ainsa, mis tänapäeva maailmas on täiusele jõudmas – lääneeuroopa-ameerika kultuuri – saatust tema eelolevates staadiumides."
Too näide. nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused ei ole korraga vaadeldavad. Ajaline põhjuslikkus avaldub ühe sündmuse järgnevuses teisele. Nt: raamat paikneb laua kohal õhus ja talle mõjub raskusjõud (sündmus 1, põhjus); raamat on jõudnud laua pinnale (sündmus 2, tagajärg). Matemaatikas tegelevad kronoloogilise põhjuslikkusega matemaatiline analüüs ja funktsionaalanalüüs. Mida kujutab endast fatalistlik põhjuslikkus? Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi. Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg. Mida kujutab endast juhuslik põhjuslikkus? Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust (nt täringuvise). Mida kujutab endast kaootiline põhjuslikkus?
Paljud inimesed usuvad, et elu Maal ei ole lõpp ja surm on ainult hirmus teistele, kuna ühiskond ütleb neile, et karda surma. Enesetapu meetodid Enamus enesetapjaid kasutab poomist, mürgitamist või tulirelvi. Vähem populaarsed on hüppamine (katuselt või sõiduvahendi ette), uppumine, enesepõletamine, nälgimine ja verest tühjaks jooksmine. Enesetapu vormid Normatiivne: anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid) fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest) Integratiivne: egoistlik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist) altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi) Suitsiidid Eestis Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2008. aastal sooritas Eestis enesetapu 242 inimest. Endises Nõukogude Liidus kuulus enesetapp keelatud teemade hulka. Esmakordselt
Nt. looduse mõistmine oleneb põhjuslike seoste märkamisel. Mõned näited põhjuslikult seotud nähtustest: · Maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole; · vastastikmõju tagajärjeks on keha liikumise muutumine; · soojenemisel kehad paisuvad; · valguse neeldumisel kehad soojenevad; · elektrivool tekitab magnetvälja. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Põhjuslikkust saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi: 1) Fatalistlik põhjuslikkus kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje; selle korral on ennustamine võimalik 2) Mittefatalistlik põhjuslikkus kui mingil sündmusel on mitu võimalikku tagajärge 3) Juhuslik põhjuslikkus kui võimalike tagajärgede arv on teada ja nende esinemise tõenäosust saab hinnata 4) Kaootiline põhjuslikkus kui võimalike tagajärgede arv pole määratav ja ükski realiseerunud tagajärg pole korratav
Otsustavateks on tagajärjed: eetiliselt õige tegu on selline, mille tagajärjel inimesed elavad paremini, on õnnelikumad. Teo utilitarism: käitu nii, et sinu teo tagajärjeks oleks võimalikult palju õnne. Reegli utilitarism: käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad. Vastuväide: kuidas õnne mõõta, et õigest reeglist juhinduda. Midagi ei ole välistatud (lapse piinamine, selleks et maailmas oleks rahu). 11. Milles seisne fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. Nietzsche üleinimene: inimene sünnib alles siis kui ta võtab enda peale ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale: väärtuste loomine. Eetilises kontekstis tuleks seda mõista ka kui moraali väärtuste loomine. Sartre absoluutne vabadus. Otsused ja tahe algavad alles, siis kui me näeme ja
senikaua, kuni põhitingimused antud ühiskonnas jäävad samaks. Durkheim jaotas lähtuvalt sotsiaalse integratsiooni ja regulatsiooni tasemest suitsiidid nelja liiki: 1) egoistlik suitsiid – inimese sotsiaalse integratsiooni tase on nõrk. 2) altruistlik suitsiid – inimese sotsiaalse integratsiooni tase on tugev. 3) anoomiline suitsiid – sotsiaalse regulatsiooni tase on madal. 4) fatalistlik suitsiid – sotsiaalse regulatsiooni tase on kõrge. Sotsiaalne integratsioon iseloomustab inimese suhet ühiskonda ehk kuivõrd on inimene integreerunud ühiskonda. 4 2. Suitsiidi ajalugu 2.1. Esimesed suitsiidid Ajaloouurijate andmete põhjal sooritati esimesed suitsiidid idamaades, kus valitses panteism ja Buddha usuõpetus. Viimane tunnistas vabasurma ja pidas seda mõnikord koguni
Ise ei pannud ta midagi kirja. Tema vahend oli dialoog. Tema kuulsaim lause ,, Ma vähemalt tean, et ma ei tea mittemidagi". Ateena linn andis ta kohtu alla sofistina ja norsoorikkumises. Ta mõisteti surma. Platon pettus kohutavalt kogu ühiskonnas. Tema viha sofistide vastu suurenes. Paljud tema filosoofilised- poliitilised tekstid räägivadki,kuidas sofistide kujundatud maailma paremaks muumta. 5. Üleminek mütoloogiliselt maailmamõtlemiselt teaduslikule. Varem oli ühiskond hästi fatalistlik ehk usuti saatusesse. Usuti et saatus ja surmapäev on ette ,määratud ja inimesel endal pole sinna midagi parata. Inimesed olid füüsiliseelu nautlejad. Üleminek algas sellest et Thales hakkas esimesena asju seletama lahti nii et jättis jumalad mängust välja. Thales oli pärit mileetose koolkonnast ja seal polnud kohta jumalatele , sealt tuligi see ,et Thales hakkas asju seletama läbi füüsika , et nt kui välk lõi siis see polnud jumalate kätetöö ,vaid külm ja soe õhk said kokku
Jumal on ka õiglane ja püha. Koraani õpetuse järgi on peale inimese surma olemas taevas ja põrgu. Põrgus kannavad inimesed kehalisi ja vaimseid piinasid. Taevas on paradiis, kus on viljakas aeg, veinipurskkaevud, parimad söögid-joogid jne. Taevas ja põrgus saadavad inimesi inglid ja deemonid. On olemas ka vahepealsed vaimud dzinnid (võivad olla nii head kui ka halvad). Dzinnid on Koraani järgi loodud tulest. ,,Indzallah" kui Jumal tahab. Selles suhtes on islam fatalistlik usund, st. kõik juhtub nii, nagu Jumal tahab. Inimene ei saa teha midagi, mis on Jumala tahte vastu. Taevasse saamine on väga raske, nagu hobusega üle mõõkade jooksmine. Kõige kurjem deemon Iblis (saatan) Peaingel Gabriel Kogudus Islami kogudus umma. Islam jaguneb kaheks: 1. koguduse maailma 2. ,,sõjamaailm" Kui inimene ei taha enam moslem olla, peab see kogudus teda aitama, et ta jätkaks olemast moslem.
finantsprobleemide tõttu, eneseohverdus, sõjaväelise või sotsiaalse taktikana(nt. Kamikaze), uskudes, et elul pole väärtust( absurdism, pessimism, nihilism), osaledes mõnes religioosses kultuses, üksindus. 3.1 ENESETAPU VORMID Normatiivne: · anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid, ühiskonna ebaküllaldane kontroll indiviidi üle). · fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest). Integratiivne: · egoistik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist, vähesed suitsideaalset käitumist taunivad ettekirjutised), · altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi). 4 4. SUITSIIDI SURMA LEIN
Positiivsena võib ära märkida ka Kasaku loo viimase lõigu, kus ta sedastab, et „sõltuvustest on siiski võimalik vabaneda. Esimene samm vabanemise teel on probleemi tunnistamine. Oleme juba nentinud, et alkoholi liigtarvitamine on meie ühiskonnas probleem ja sellega tuleb tegeleda.“ Kuna tegemist on arstiga, siis on sellise tonaalsusega loo lõpetamine alati väga positiivne, kuna ta annab inimestele lootust, kellel võib alkoholiga probleeme olla. Autor pole fatalistlik, vaid mõõdukalt kriitiline ja tuleviku osas pigem optimistlik. Kasutatud kirjandus: 1) Kadri Kasaku arvamuslugu (URL) http://arvamus.postimees.ee/3371273/kadri-kasak- alkohol-on-kui-truu-koer-keda-armastame-kuigi-ta-on-meid-igast-otsast-purenud (07.11.2015) 2) Aro Velmeti arvamuslugu (URL) http://www.muurileht.ee/kuidas-tappa-teemat- alkoholireformi-naitel/ (07.11.2015) 3) Katrin Aava ja Ülle Salumäe raamat „Meedia ja mõjutamine“
Eestis on uusromantismi mõju täheldatav alates 20. saj algusest (Tuglas, Enno, Suits, Semper). Tugevaima impulsi sai Euroopa sümbolistlik luule 1870-ndatel aastatel loomeküpsuse saavutanud kolme pr luuletaja teostes: Paul Verlaine ( 1844 1896) / pol ver`len / Arthur Rimbaud ( 1854 1891) / ar`tüür rä(n)´bö / Stephane Mallarme ( 1842 1898) /ste`fan malar`me / Ehkki neilgi oli põhjust pettunud olla ühiskondlikes oludes, polnud nende looming nii tusameelselt fatalistlik kui Poe`l või Baudelaire`il. Kohati leiab sealt nooruslikke tulevikulootusi ja usku maailma uuenemisse. Verlaine ja Rimbaud sõbrunesid 1871. a, Kommuuni nurjumise järel lahkusid nad Pr, elasid boheemlaselu (ka homopaar) ning seiklesid Belgias ja Londonis. Nende sõprus lõppes kurvalt: 1873. a suvel läksid nad tülli, kakluses tulistas Verlaine Rimbau`d kätte. Verlaine pandi kaheks aastaks vangi ja hiljem piirati tema loomingu avaldamisvõimalusi
maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvantitatiivseid (valemi või võrrandina esitatavaid) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Rakendatakse eelkõige deduktiivset meetodit, tuletatakse matemaatiliselt rangeid seadusi, püütakse saavutada üldistuste kõikehõlmavust. Põhieesmärgiks on jõuda loodusnähtust kirjeldava valemi või võrrandini. Täppisteadusliku käsitluseni viib kindlasti fatalistlik mõtlemisviis, mille kohaselt on võimalik ainult üks tõde (kui see on kindlaks tehtud, siis kõik teised väited on automaatselt valed). See on väga levinud eksiarvamus ka füüsikas. Teaduse meetod: olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (katse) ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse kohta.
selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvantitatiivseid (valemi või võrrandina esitatavaid) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Rakendatakse eelkõige deduktiivset meetodit, tuletatakse matemaatiliselt rangeid seadusi, püütakse saavutada üldistuste kõike- hõlmavust. Põhieesmärgiks on jõuda loodusnähtust kirjeldava valemi või võrrandini. Täppisteadusliku käsitluseni viib kindlasti fatalistlik mõtlemisviis, mille kohaselt on võimalik ainult üks tõde (kui see on kindlaks tehtud, siis kõik teised väited on automaatselt valed). See on väga levinud eksiarvamus ka füüsikas. Teaduse meetod: olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (katse) ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse kohta.
· Nähtuste vahel esineb põhjuslik seos üks sündmus põhjustab teise sündmuse toimumise. · Füüsika uuribki põhjuslikke seoseid. NT : 1. maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole 2. soojenemisel kehad paisuvad 3. elektrivool tekitab magnetvälja · Põhjuslikkust saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi. Kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje, on tegemist fatalistliku põhjuslikkusega. Fatalistlik põhjuslikkus tähendab ettemääratust. Näiteks saame sajaprotsendiliselt kindel olla, et kiirusega 5 m/s ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuma hakkav keha jõuab 10 sekundiga 50 meetri kaugusele. Muud võimalust lihtsalt pole. Muutumatu kiirus ja sirge trajektoor määravad selle keha asukoha ette ära mistahes tulevaseks ajahetkeks. Mitme võimaliku tagajärje korral on tegemist mittefatalistliku põhjuslikkusega. Siin võib
. Psühholoogiateaduskond ..... Suhtlemistavad Aasias Referaat ... Õppeaine: Suhtlemistreening Õppejõud: .................. Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .........................................................................................................3-4 2. Tervitamine · Keel ja põhisõnavara .................................................................................5 · Kuidas tutvustada....................................................................................5-6 · Füüsilised tervitusviisid .............................................................................6 3. Madala kontekstuaalsusega otsesed või kõrge kontekstuaalsusega kaudsed suhtlejad?...................................................................
elu) mõjutajana. - Keskkonnakonfliktid sünnivad maailmavaateliste erinevuste pinnal (Douglas & Wildavsky,1982) - Võrdsust ja kollektivismi pooldavad egalitaristidpiiraksid indiviidide ja ettevõtete tegevust, et vältida keskkonnale kahju tekitamist - Individualistid ja hierarhistidei talu ühiskondlikku sekkumist, mis piirab ettevõtluse ja valitsuseliidi tegevust keskkonnaressursside kasutamisel. - Fatalistlik orientatsioon kahandab keskkonnaprobleemide oluliseks pidamist (Hadlerja Wohlkönig, 2012) 8. Inglehart materialistlikud / postmaterialistlikud väärtused ja nende kujunemine. - Materialistlikud väärtusorientatsioonid puudutavad füüsilist ja majanduslikku kindlustunnet ja teiste esmavajaduste täituvust. - Post-materialistlikud väärtused on seotud inimese eneseväljenduse ja
Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? 7. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. 8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone. 11. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. 1) Eetika ehk praktilise filosoofia tegeleb vastavalt paradigmale järgnevate küsimustega: Klassikaline paradigma – Mis on õnn? Milline on hea ja õnnelik elu? Milles see seisneb? Kuidas seda saavutada? Mida tuleks teha õnnelikkuse tagamiseks? Jne.
mõnusaid külatüüpe ja ei ole kooskõlas tema ülejäänud loominguga. Kleist on kirjutanud ka hästi traagilisi lugusid. Tal on kaks traagilist tragöödiat mis silma paistavad. Üks nendest on ,,Robert Guiskard", mille peategelane on hästi traagiline .selle teose kallal töötas ta pikka aega. Tegelane on sitsiilia kuningaga kes asjatult võitleb. Peategelane mõtleb hästi, kuid halb saatus väänab viltu ta tegemised, st see on tüüpiline fatalistlik teos. Eeskujuks Shakespeare ja Sophokles, eesmärgiks püüelda antiigi eeskuju poole. Teine tragöödia on ,,Penthesiela" kus on kadunud kreeka ideoloogia, ja kreeklasi näidatakse kui barbaarseid. Penthesilea on amatsoonide kuninganna kes Achilleuse vastu võitleb. Lõpuks tapab ta tema ja viskab ta surnukeha koertele. See on saatuse iroonia mis on romantiline joon. Lõpuks mõistab ta et on Achilleust kogu aeg armastanud.
mis neid põhjustab." Jäik determinism psühholoogias: Freud (1856-1939) seletas kogu inimlikku käitumist alateadvusega ning inimlike põhitungidega. Ka kõige tühisemad valikud, mida elus teeme, on alateadvuse poolt determineeritud. Tema teraapia sisu: "tunnetatud paratamatus" (kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest). Fatalism: elu on määratud üleloomulike kaootiliste jõudude poolt (mitte kindla seaduse poolt). Vana-Kreeka elutunnetus oli fatalistlik (elu on määratud üleloomulike jõudude poolt (jumalad), ei otsitud vabadust, elu oli jumalate and). Selle puhul on saatus alati varjul. Interminism ei tunnista ranget determinismi, kuna ei pea võimalikuks vabaduseta olukorda. Kõige äärmuslikumal seisukohal tahtevabaduse küsimuses on subjektiivsed idealistid ja solipsistid (kui pole mindagi muud peale mina, siis on vabadus totaalne). Kristlased: tunnistavad vakumatult tahtevabadust
Matemaatiline metodoloogia Väidab, et suitsiid on sotsiaalne fenomen Esitab viisid kogukonna integratsiooni mõõtmiseks Andmete analüüsiga leidis, et senised seletused suitsiidile (psühholoogilised) ei ole vastavuses andmetega Järeldus: enesetapud on põhjustatud, vähemalt osaliselt, sotsiaalsetest faktoritest; suitsiidi teeb kõrgema tõenäosusega inimene, kelle side oma kogukonnaga on nõrk Suitsiidi liigid ajendi alusel: o Fatalistlik suitsiid harv; viitab olukorrale, kus inimene on ühiskonnas, kus on liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest reeglitest o Egoistlik suitsiid tuleneb liiga vähesest sotsiaalsest integratsioonist o Altruistlik suitsiid tuleneb liiga intensiivsest integratsioonist grupiga; ohverdus grupi heaolu tarvis o Anoomiline suitsiid tuleneb radikaalsetest sotsiaalsetest muutustest, kui sotsiaalsed normid on liiga nõrgad
tasandil on raske eristada, mida teha ja kas see on halb või hea. 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone:Teo utilitarism - käitu nii, et sinu teo tagajärjeks oleks võimalikult palju õnne. Reegli utilitarism - käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad. Vastuväide 1: Kuidas õnne mõõta, et reeglist juhinduda saaks? Vastuväide 2: Kui mõtleme tagajärgede kaudu, siis miski pole välistatud. 11. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Nietzshe - üleinimene: inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda peale selle ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale: väärtuste loomine, ka eetikaväärtuste loomine. Sartre - absoluutne vabadus. 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Moraalifilosoofiline
blokk; 3) kõik ülejäänud, kes ei tahtnud olla kummaski blokis (suurem osa Aafrikast, Lõuna- Ameerikast, Mehhiko, Iirimaa, Soome, Rootsi). Kultuuriline jaotus ● Kultuur kui muutuja ● Autorid: - Spengler, “Õhtumaade allakäik” - Toynbee, “Uurimus ajaloost” - Huntington, “Tsivilisatsioonide kokkupõrge” Oswald Spengler ● Tsivilisatsioon kui organism -> ükski organism ei kesta igavesti, sureb mingil hetkel. Fatalistlik oma lähenemises; ● linnade olulisus -> tsivilisatsioonid sünnivad üldjuhul tänu linnadele, elavad mingi aja ja siis surevad ● neli ajajärku kui aastaajad - kevad -> tsivilisatsioon sünnib - suvi -> elab hästi - sügis -> hakkab manduma - talv -> hääbub lõplikult Arnold Toynbee ● Miks tsivilisatsioon? - tsivilisatsioon - ühiskond - kultuur ● Erinevad mudelid: - Helleenid - Hiina - Iisrael Samuel Huntington
Otsutavateks on tagajärjed : eetiliselt õige tegu on selline, mille tagajärjel inimesed elavad paremini, on õnnelikumad. Käitu nii, et sinu teo tagajärjeks oleks võimalikult palju õnne. Õnne kogusumma oleks võimalikult suur. Reegli utilitarism: käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad. Kuidas minu teo tagajärjel õnne muuta? Tagajärgede kaudu pole ükski asi välistatud. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. Nietzshe, üleinimene: inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda peale selle ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale: väärtuste loomine, ka eetikaväärtuste loomine. Mida saavutatakse kui inimesed looksid ise väärtusi? Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Eetiline relativism on
mingisugustest enese kasu püüdlustest. Kanti arvates kõik eetilised teod ei tee meid õnnelikuks kuid nad toidavad inimese kõrgemat moraali. 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone. Konsekventsionalistliku eetika kohaselt on eetiliste otsuste tegemise põhjuseks tagajärjed, mis selle teo tegemise tulemusena juhtub. Mida rohkem õnne maailma teo tulemusena tekib seda paremaks seda tegu loetakse. 11. Milles seisne fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete?Selgitage nende seisukohti. Voluntaristliku filosoofia kohaselt sünnib inimene alles siis kui ta võtab enda peale ülesande, mis oli enne reserveeritud jumalale. Peamiselt tegelevad sellise küsimusega Niezsche, Kant ja Satre. 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente.
kuritegeliku käitumise vahel, kuid alates umbes 1930ndatest eitati niisuguse seose olemasolu umbes 40 aastat. Praegu on taastumas objektiivsem suhtumine, et seos on olemas. Kuritegeliku käitumise puhul on eelistatud sotsioloogilist lähenemist, mille järgi igaüks võib õppida ja saavutada kõike nii heas kui halvas mõttes. Kui seostada intelligentsus kuritegeliku käitumisega, on järeldus külaltki fatalistlik. 16. Psühhopaatia ja kriminaalne käitumine (ajalugu, üldised seisukohad). Psühhopaatia on isiksuse psüühilise struktuuri oluline kõrvalekalle, mille juures on kõige enam häiritud tunde- ja tahteelu harmoonia ning mis põhjustab pidevaid reageerimisiseärasusi ja käitumishäireid. Kõik käitumishäired, mille puhul karistatakse kriminaalsels korras on hälbelised käitumised. Psühhopaatia peamine eripära on see, et see on seisund, mitte protsess.
Varjatud parameeter on väike (märkamatu) täiendav põhjus (põhjuse diferentsiaalne muut). Varjatud parameetri mõiste väljendab tõdemust, et põhjuse täpne kordamine pole võimalik. Varjatud para- meeter kui füüsikaline suurus on see suurus, mille väärtus loetakse fatalistlikus käsitluses nulliks, kuid mis tegelikult null ei ole (nt pliiatsi ja vertikaali vaheline nurk katses panna pliiats teraviku peale seisma). Mistahes fatalistlik põhjuslikkusekäsitlus ignoreerib varjatud parameetrit. Ettemääratus (predestinatsioon) on mingi sündmuse kindel esinemine tulevikus, sõltumata teistest sünd- mustest, mis esmapilgul võiksid (põhjuslikus seoses) antud sündmuse kui tagajärje võimatuks muuta. Religioosses käsitluses esineb ettemääratus kui kõrgema infoallika (Jumala) tahteakti tulemus. Info ettemääratuse kohta on reeglina ilmutuslik info.
Varjatud parameeter on väike (märkamatu) täiendav põhjus (põhjuse diferentsiaalne muut). Varjatud parameetri mõiste väljendab tõdemust, et põhjuse täpne kordamine pole võimalik. Varjatud para- meeter kui füüsikaline suurus on see suurus, mille väärtus loetakse fatalistlikus käsitluses nulliks, kuid mis tegelikult null ei ole (nt pliiatsi ja vertikaali vaheline nurk katses panna pliiats teraviku peale seisma). Mistahes fatalistlik põhjuslikkusekäsitlus ignoreerib varjatud parameetrit. Ettemääratus (predestinatsioon) on mingi sündmuse kindel esinemine tulevikus, sõltumata teistest sünd- mustest, mis esmapilgul võiksid (põhjuslikus seoses) antud sündmuse kui tagajärje võimatuks muuta. Religioosses käsitluses esineb ettemääratus kui kõrgema infoallika (Jumala) tahteakti tulemus. Info ettemääratuse kohta on reeglina ilmutuslik info.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
tagajärjest, seda eetilisem ja õigustatum on tegu. Teo utilitarism- tuleb käituda nii, et teo tagajärjel elavad rohkem inimesi õnnelikult, teo tagajärjeks on rohkem õnne. Reegli utilitarism- käitu reegli järgi, mille rakendamine tooks ühiskonda võimalikult palju õnne. Vastuväiteks on esitatud küsimus kuidas õnne mõõta, et saaks juhinduda reeglist? Samuti väidetakse, et midagi pole välistatud. 75. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. Nietzsche ütleb, et inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda peale ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale, mis on siis väärtuste loomine (eetilises kontekstis moraaliväärtuste loomine). Sartre- absoluutne vabadus. Absoluutselt vaba on inimene, kes võtab endale täieliku vastutuse: julgeb ise valida ja otsustada
kui seaduskuulekad inimesed. Samas tuleb tunnistada teema delikaatsust, mis võib kergesti omandada rassilise või muu diskrimineeriva alatooni, eriti just seetõttu, et intelligentsusel on oluline pärilik komponent. Kuritegeliku käitumise puhul on seetõttu eelistatud sotsioloogilist lähenemist, mille järgi igaüks võib õppida ja saavutada kõike nii heas kui halvas mõttes. Kui seostada intelligentsus kuritegeliku käitumisega, on järeldus külaltki fatalistlik. Eestis oli pikka aega üleval küsimus intelligentsuse normidest, millega võrrelda konkreetsete inimeste testide tulemusi. Korrektsed üleriigilised normid laste intelligentsuse kohta pärinesid Juhan Torgilt, kes avaldas sellekohase uuringu tulemused juba 1940. aastal.57 Nõukogude perioodil siinse elanikkonna hulgas suuremahulisi intelligentsuse testimisi läbi ei viidud, kuid viimastel aastatel on kasvanud huvi vastava temaatika vastu
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsioo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
