Eestlane Eestlaste rahvaarv jõudis aastaks 1900 ühe miljonini ja on sellest ajast püsinud. Praegu on eestlasi umbes 1,1 miljonit ja see arv väheneb aeglaselt negatiivse loomuliku iibe tõttu. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 930 219 eestlast, 2007. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 921 062 eestlast. Väljapool Eestit elab umbes 160 000 eestlast. Eestlaste tähtsamad subetnilised rühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Üks kuulsaim eestlane on Georg Ots.Kuid paljud nooremad inimesed ei tea teda nii hästi, kui vanemad. Paljud pole isegi tema lugusi kuulnud, kuid 5. oktoobril 2007 esilinastus mängufilm "Georg" Georg Otsa elust. Georgi isa oli tunnustatud tenor Kaarel Ots. Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas.1941. aasta läks Georg sõtta ning ta alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati
A stereotype The average Estonian is a woman (54%) between age 20 and 72 years old. She lives in a private house. The house is situated in town or near it. It has 4 bedrooms, 1 or 2 bathrooms, an utility room and a kitchen. The average Estonian is married. The average Estonian works 40-45 hours a week, and has at least 1 holiday for 4 weeks every year. Most of the holidays are spent with relatives or abroad. The man In the family works in the office of a company and earns 3000kr a week. He goes to work by car and starts at 8.30 in the morning. He likes his job and hopes to get promotion. Women work in service industry and go there by car. They sometimes earn more than men and they quite like their job. The children of a typical Estonian family go to nearby state school by bus. The classes start at 8.00 and end 15.30 and rest in the summer for 8 weeks In their spare time Estonian watch Television. Othe...
Eestlane kirjanduspeeglis Eesti inimesed on erinevad, kuid samas paljus ka sarnased. Põhjamaa rahvas on ikka tagasihoidlik ja küllaltki ühtehoidev. Paljud kirjanikud on oma teostes kirjeldanud eestlast, on toodud välja nii tema headust kui ka pahatahtlikkust. Milline on eestlane läbi kirjameeste silmade? Eestlane on ahne, riukalik ja pragmaatiline. Kivirähk kirjeldab oma teoses ,,Rehepapp" inimesi, kes tööd ei armasta ja selle asemel varastavad nii mõisa kui üksteise järelt. Neil on peamine, et iseendal oleks hea ja teistest ei hoolita. Kõigil tegelastel on kratid, keda mõisa sahvrisse näppama saadetakse. Imbi ja Ärni on raamatus kirjeldatav vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Kivirähu kujutluses on talurahvas omakasupüüdlik ja ahne.
Eestlaseks olemine Eestlased on läänemeresoome rahvus ning enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. Eestlane oled sa ilmselt siis kui sa räägid nagu eestlane, tunned ennast nagu eestlane ja käitud nagu eestlane. Eestlane on see, kes ei ole venelane - eestlane on vaikne ja sõnaaher, sest venelane on jutukas; erinevalt venelasest on eestlane usin ja töökas; eestlase lemmiktoit on teine eestlane, venelane on aga külalislahke ja sõbralik. Eestlased on maarahvas ning on maailma kõige ebausklikum rahvus. Eestlaste lemmikuks tegevuseks on saunas käimine ja alkoholi joomine. Eestlaste suurimaks pühaks on jaanipäev, seda tähistatakse 24.juunil suure lõkkega, olemas on ka kindlasti alkohol ja liha. Eesti mees suhtub naistesse lugupidavalt. Juba väiksest peale pannakse ta toidukotte kandma ja uksi avama. On valmis oma perekonna (või raha) eest
tema individualiteet saadab teda alati ja kõikjal ja temast on varjundatud kõik, mis ta läbi elab. Raskeid õnnetusjuhtumeid kõrvale jättes on vähem otsustav see, mis kellelegi elus juhtub ning osaks saab, kui see, kuidas ta seda tajub, tähendab tema vastuvõtlikkuse laad ning aste igast vaatepunktist. Eestlase olemust on mitmed eesti kirjanikud aegade jooksul püüdnud oma teostes lahti seletada. Rahva seas on tuntust kogunud Andrus Kivirähu kirjeldus "Rehepapis". Selle järgi on eestlane peaasjalikult pettuste ja kelmuste peal väljas. Siiski arvan, et "rehepaplikkus" pole just see olulisim, mida meie esiisad geneetiliselt meile edasi on andnud. Kuigi peab tõdema, et riukalikku olemust on meil veres kindlasti sees, kuid see läbib punase joonena, võin julgelt väita, kõiki inimesi siin maamunal. Mitmetahulise eestlase helgemaid tahke on kujutanud paljud pagulaskirjanikud, kes võõrvõimu repressioonide tulemusena on pidanud suure osa oma elust elama välismaal.
Eesti rahval on aga läbi ajaloo tulnud tegemist teha mitmete rahvustega, eeskätt venelaste, sakslaste ja taanlastega. Kahjuks need kokkupuuted on olnud enamasti negatiivsed, kuigi on ka positiivseid külgi. Nimelt on mitmed rahvad soovinud Eestit endale meie soodsa asukoha tõttu. Meie riigi territooriumil on peetud sõdu ja hulgaliselt lahinguid. Meid on okupeerinud NSL Liit, Saksamaa, Taani ja Rootsi. Läbi aegade on aga eestlane olnud visa ja lõpuks, 91 aastat tagasi suutsime luua iseseisva Eesti Vabariigi. Juba mitu sajandit tagasi olid eestlased töörahvas ja see ,,silt" on meil küljes siiani. Eestlased harisid hoolega maad, kasvatasid loomi ja suurt pere. Osati hakkama saada vähesega ega nurisetud enamasti elu üle. Arvatavasti lähtuti Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" ühest ütlusest: ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" . Eestlased tõepoolest nägid vaeva: töötasid terve elu ja
Üheks kõige tähtsamaks tunnuseks on kõrge positsioon nii ühiskondlikus elus kui ka karjääriredelil. Viimase eelduseks on haridus, haritus, edukus ja ettevõtlikkus. Moodne eestlane on kindlasti vähemalt ühe kõrgharidusega, omandamas teist või läbinud erinevaid kursusi. Lisaks haridusele on tal ka lai silmaring ja ta on kursis maailmas toimuvaga. Tal on laiad tööalased kogemused, mistõttu ta on jõudnud lihttöölise staatusest kõrgemale. Kaasaegne eestlane on kindlasti ka sihikindel, aktiivne, iseseisev ja enesekindel. Sellest tulenevalt on ta võimeline oma soovide ja eesmärgid ellu viima. Kindlasti on ta ka kõva käsi arvuti kasutamises ning oma igapäevasese töös puudub tihti kokku kaasaegsete kommunikatsioonivahendite ja muu uuema aja tehnikaga. Ka internetis surfamises on ta kodus ning oskab selle kaasabil leida vajalikku informatsiooni, seda töödelda ja kasutada.
Ameerikasse kolinud perest. Hektel Ameerika NFL-s mängiv Mihkel poleks kunagi nii palju saavutanud, kui ta ema poleks otsustanud Eestis lahkuda ning ta ei plaani tulevikus ka Eestisse püsivalt elama tulla. Viimasel ajal on kasvanud tendents, et noored suunduvad peale kooli lõpetamist piiri taha. Kes pürgib välismaa ülikooli, kes soovib lihtsalt leida lihttööd, mille eest midagi ka makstaks. Tüüpiline eestlane on ju uhke, kuid ta teeb välismaal tööd ja saa palka, mis on palju kordi rohkem kui ta saaks sama töö eest Eestis. Välismaa ülikoolides saadavat haridust ei ole võimalik kõrvutada Eesti kõrdkoolide omaga. Võõrsil saavad noored iseseisvamaks, julgemaks, omandavad uusi kogemusi ning suureneb ka nende silmaring. Kuigi osa otsustavad jäädagi välismaale, tulevad teised tagasi ning muudavad oma piiri tagant saadud teadmisetga Eesti elu paremaks ja mitmekesisemaks.
Eestlane või eurooplane? Mulle meeldib eesti keel ja Eestimaa, millel ma elan. Me oleme olnud võõra võimu all mitukümmend aastat. Nüüdseks kuulub Eesti Euroopa Liitu, mis on minu jaoks samuti võõra võimu all olemine. Kuid samas me ise valisime selle tee. Meie esivanemad on vabaduse nimelt teinud kõik, et säilitada oma vabariik, selle nimel nad elasid. Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal. Nüüdseks oleme seal olnud 5 aastat. Kuulumine Euroopa Liitu ei tähenda enam eestlaste olemist, see tähendab eurooplaste olemist. Me kuulume selle 27 riigi sekka, kus toimub ühesugune majandamine. Eestlased oleksime siis, kui meil oleks oma riik, oma majandamine ja me ei kuuluks ühegi võõra võimu alla. Samas ei ole me sellise võimu all nagu paarkümmend aastat tagasi. Euroopa Liiduga seoses toimuvad rahalised liikumised, aga ega see Eesti iseseisvust ära ei võta. Kuid kriitikat jagub. Euroopa Liit on Eestile kasulik ka. Oletame, et kui tuleb meie s...
EESTLANE NÕUKOGUDE ARMEES Leon Kann 11.B Nõukogude ajateenistuse põhiprintsiibid Nõukogude Liidus oli seos kodanikuks olemise ja sõjaväeteenistuse vahel otsene ja üheselt mõistetav. Konstitutsioon deklareeris, et “Sõjaväeteenistus NSV Liidu relvajõududes on Nõukogude kodanike austav kohustus.” Sellele sekundeeris seadus üldisest sõjaväekohustusest: “Üldine sõjaväekohustus on seaduseks. Sõjaväeteenistus NSV Liidu relvajõududes on Nõukogude kodanike austav kohustus.” Kutsealuste arvele võtmine Kõige olulisem institutsioon ajateenistuse süsteemi korraldamisel oli Nõukogude Liidu Kaitseministeerium, mille pädevusse kuulus kutsealuste kvoodi seadmine kõigis kuueteistkümnes sõjaväeringkonnas. Ministri käskkirjast sõltus ka teenistuse algus- ja paljuoodatud lõpukuupäev. Üksustesse määramise põhimõtted Nõu...
Eestlane ajaloo tõmbetuules Eestlane on pidevalt pidanud elama ja toime tulema erinevate muutuste ja raskustega. Kõige sündmusterohkeks osutus aga 20. sajand, mil toimus kaks suurt sõda ning Eesti iseseisvuse saavutamine. Eestlased, kes sündisid 20. sajandi algul pidid läbi elama Esimese Maailmasõja õudusi. Veidikenegi vanemad ja kogenumad mobiliseeriti. Vanurid, naised, lapsed ning vähekogenud jäeti taludesse. Sellest on juttu ka Mats Traadi romaanis "Tants aurukatla ümber", kus Mats Aniluige poegadest kõige noorem ning kogenematum poeg päris talu, kuna teiste poegade saatus viis nad talust välja. Teise Maailmasõja ajal saadeti veelgi rohkem eestlasi laiali. Need, kes olid nutikamad, põgenesid läände. Vähegi jõukamad küüditati ning talud jäid meestest tühjaks. Need, kes alles jäid, pidid täielikult järgima Nõukogude poolt ette antud eeskirju. 1940. aastal mobiliseeriti 55 000 eestlast punaarmeesse, aastal 1...
kuid kahjuks paljud neist ei räägi eesti keelt. Paljudes riikides on mitmeid riigi keeli, kuid eesti on üks vähestest kel on ainult üks. See on väga imestus väärne, kuna Eesti on siiski väga väike riik. Eesti keel on väga eriline. Sel keelel on mitmeid eri murdeid. Peaaegu igas eesti linnas räägitakse keelt väheke teist moodi. Paljud eestlased seda ei märka kuna on selle kõigega ära harjunud. Kust on eesti rahvas pärit? Paljud inimesed räägivad ,et eestlane on rännanud läänest ida poole ja siia paigale jäänud, kuna siin kandis oli viljakas muld, head mereteed ja piisavalt toitu. Teised räägivad et eestlane on rännanud lõunast põhjapoole koos igijää taandumisega. Eesti maalaste kultuur on isegi värvikam kui nende ajalugu. Kuid samas kultuur on osa ajaloost. Eesti rahvariided on värvilised ja erinevate mustritega. Ja pealegi on iga seeliku, vöö ja varruka muster mingi kindla koha looga seotud. Eestis puudub riigi usk
IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asukoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Esimesed elanikud tulid siia kusakilt lõuna poolt, mida kinnitavad Pulli asulast leitud esemed. Selle pika ajalooga rahvas on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlase iseloom. Kuna ellu jäid ainult tugevamad ja töökamad, nõrgemad surid, siis muutus ka eestlase iseloom. Eestlane armastab vabadust. Mäletame eestlase muistset vabadusvõitlust, kus eestlased olid ligi 20 aastat kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Kuna sõjaline ülekaal vastase pool, tuli alla vanduda. Ka Jüriöö ülestõus 1343.a. jüriööl näitas eestlaste püüet vabadusele. See oli relvastatud mäss, kus põletati mõisaid ja kirikuid, tapeti kätte sattunud sakslasi. Üle tuli elada ka Saksa ja Vene okupatsioon. Väga kohutav
Olla eestlane või maailmakodanik Elasime üle viiekümne aasta raudse eesriide taga ning nüüd, kui oleme saavutanud iseseisvuse on hea eestlane olla. Keegi ei taha loobuda oma etnilisest identiteedist, sest see annavab inimesele kindlust ja tuge, nii et iga tuulepuhang teda ümber ei saaks lükata. Kui otsustame olla maailmakodanik, kas peame siis oma indentiteedist lahti ütlema või saab ka kuidagi teistmoodi? Inimene, kes peab ennast maailmakodanikuks jätab mulje, et on avara silmavaatega, liberaalne ja salliv. Aga kes võib end maailmakodanikuks nimetada? Mõistel saab ju ainult
Eestlane kes ta on? Hemingway on ühes oma teoses öelnud, et igas sadamas on vähemalt üks eestlane. Seega on eestlased jõudnud rännata üle terve maailma. Nad on suutnud end maailmakaardil nii heas kui halvas nähtavaks muuta. Kes on see inimene, kes vallutab maailma? Kes on eestlane? Eesti on väike, maailm on suur, ja eestlane valib väikese asemel suure. Kui tahetakse jõuda teisele poole maakera, peab olema edasipüüdlik ja tahtejõuline. Seda eestlane ka on. Ta ei lõpeta enne, kui on saanud selle, mida tahab. Võib öelda, et ta on ka pisut jäärapäine ja järeleandmatu, kuid ainult selleks, et saavutada oma eesmärgid. Nii lõpetame põhikooli, keskkooli ja astume ülikooli, et kogeda midagi uut. Mul on tuttav, kes tahtis pärast gümnaasiumi õppida koreograafiks. Ta läbis katsed, aga ülikooli siiski ei pääsenud. Aga ta ei andnud alla. Praegu käib ta erinevatel kursustel end täiendamas, et järgmisel korral ülikooli sisse saada
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Arvamus ,,Kes on tõeline eestlane?" Juhendaja:Anne Rand ,,Kes on tõeline eestlane?" 1 Kes on siis tõeline eestlane? Minu arvates on seda väga raske arutada, sest igal inimesel on oma nägemus patriootlikusest, või ei peagi tõeline oma isamaad austama. Tõelist eestlast, või ka teisi rahvaid ei saa 100% kindlate faktidega iseloomustada. Minu arvates on aga eestlane laisa võitu ja iseseisev olnud läbi aegade. Eestlane, ei salli teist eestlast, see on juba väga vanast ajast paika pidanud väide. Muinasajal ei saanud
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Eestlane laulab ja pajatab Referaat. Koostajad: Liis Lääts, Britta Nurme, Liisa Olev, Riina Liiv Juhendaja: Enn Kullamaa Viljandi 2008 Eessõna Me valisime selle teema just sellepärast, et alati on huvitav kuulda kaasõpilastelt naljakaid lugusid, anekdoote ja nende enda väljamõeldud lugusid. See on tänapäevane ja pakub huvi, kuna kõik on arusaadav. Kuid nendest juttudest ja pajatustest, mis olid varasemal ajal, ei saada nii hästi aru ning me ei mõista seda aega. See teema pakub huvi igale vanusele Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa peamist tunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. 1. Ameeriklanna, inglanna ja venelanna räägivad oma esimestest abielukuudest. Ameeriklanna: ...
Ütlus, et eestlased on tuimad ja aeglane rahvus on aegunud. Tänasel päeval see nii enam pole. Me oleme töökad, aeg-ajalt auahned ega mõtle teistele, kuid loomult oleme soe rahvus, kes armastab oma ligimest. Eestlased, kui väike ja kannatanud rahvas, oskavad suurepäraselt teistega arvestada, enamgi veel, me austame ja väärtustame oma kodumaad ja selle pinnal elavaid kaasmaalasi. Oleme uhke rahvus, kuid mitte liialdav ning edvistav. Mina kui eestlane tean oma väärtusi ja usun, et ka teised rahvuskaaslased teavad omi.
Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele vastu astunud. Kuigi enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, kas või näiteks Jüriöö ülestõus 1343. aastal, on iga selline samm andnud selge märgi, et eestlased soovivad oma maal kunagi ise olla peremehed ega kaota lõpuni lootust selle nimel võideldes. Nüüdseks oleme välja jõudnud selleni, et meil on päris oma riik ning päris oma inimesed, mis meie maad peegeldavad. Võttes luubi alla elu kui terviku, on eestlane alati olnud tubli töömees, kes ei löö reeglina risti ette millegi ees. Töö on ikkagi see, mis tegi ahvist inimese ning kindlasti võiks olla ka praeguses majanduslikult raskes olukorras üheks edasiviivaks jõuks. Kätte on jõudnud aeg, kus pea iga inimene peab end tööl näitama parimast küljest, kuna uute töösoovijate järjekord on uksetaga pikk ning vastasel juhul võib peagi saada vallandamise osaliseks. Siinkohal võivad paljud eestlased tunda kerget
Eestlane-kes ta on? Kes on eestlane? On ta lihtne soome-ugri rahvas Läänemere kaldalt või täiesti omaette rahvus? Kas eestlane on muutunud tüüpiliseks eurooplaseks või on talle omapärane jonnakus jäänud püsima ka nüüd, mil teda ei kammista enam võõra võimu raudne rusikas? Mis teeb eestlasest eestlase? Kes ta on, kust ta tuli, kuhu ta läheb? Kui hakata uurima eestlast kui religioosset ja kultuurset rahvast võib julgelt öelda, et eestlane on üsnagi vana rahvas. On ta siin pinnal pesitsenud ju aastatuhandeid ning esimesed märkmed Maarjamaalasest ulatuvad varasemasse perioodi kui Columbus Ameerika avastas
Kes on tõeline eestlane? Meie ajalugu on selgelt olnud konarlik ning see on kindlasti jätnud märgi eestlaste kujundamisele ning eestluse tekkimisele. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie riik paikneb, siis enamikule, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje. Üks esimesi märgusõnu, mis meenub tüüpilise eestlasega, on tagasihoidlikkus. Eestlased on läbi ajaloo harjunud pidevalt elama tagasihoitult, kellegi teise võimu all, ning tegelikult täielik sõnavabadus pole meile osaks saanud veel 20 aastatki. Seega kohtame tihti eestlaste puhul ka nn väikese inimese kompleksi, kes ei armasta võõras seltskonnas esile tõusta ega millegi erilisega silma paista. Küll aga mida kauem suudame oma riiki hoida, seda suuremaks muutub ka inimeste silmaring vabadusega seoses. Kui mõelda eestlaste plussjoontele, siis tuleks kindlasti esile tõsta meie patriootlikkust ning ühtekuuluvustun...
Eestlane- kes ta on? Eestlased- nad on soome- ugri rahvad. Põhjamaa külm kliima on nad loonud just selliseks nagu nad praegu on- külmad ja tõsised. Teist sellist rahvust ei leidu. Neil on omad plussid ja miinused nagu kõigil teistel. Neil on oma emakeel, rahvuslind, rahvuskivi, oma raha ja palju muud. Eestlasi on üle miljoni, aga kahjuks see arv kogueg väheneb. Paljud lähevad välismaale paremat elu otsima. Mina olen aga uhke oma isamaa üle ja ei kavatse siit lahkuda. Ivo Linna on laulnud: ,,...oma rahvust maha salata sama ränk on nagu orjaks müüa end." Ei saa öelda kindlaid iseloomujooni, mis eestlastel on. Iga inimene on isemoodi ja kõikidel on erinev iseloom ja käitumine. Kuid siiski saame me rääkida enamikest inimestest. Minu arust on eestlased natuke igavad ja tuimad. Nad pole nii elurõõmsad ja temperamentsed nagu mõned rahvused. Tänavapildis näeb vaid halle masse. Keegi ei püüa erineda, eestlas...
alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlaste iseloom. Kuna ellu jäid ainult tugevamad ja töökamad, nõrgemad surid, siis muutus ka nende karakter. Seetõttu on eesti ka väike maa, mis on saanud omariiklust vaid natuke üle 90 aasta nautida. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie riik paikneb, siis enamikule, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje Kuid milline on ikkagi tüüpiline eestlane ? Esimene iseloomulik joon, mis meenub, on tagasihoidlikkus. Eestlased on läbi ajaloo harjunud pidevalt elama vaikselt, kellegi teise võimu all, ning tegelikult täielik sõnavabadus pole meile osaks saanud veel 30 aastatki. Teine tüüpiline eestlaste joon on tahtmine olla vaba.Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele vastu astunud. Mäletame nende muistset vabadusvõitlust, kus kaitsti ligi 20 aastat kestnud sõja vältel oma maad ja rahvast nii, nagu osati ja suudeti
Aga kui rääkida eestlastest lähemalt näiteks,millised on nende iseloomuomadused, käitumine, elu ja mõtteviis, siis arvamusi on sama palju nagu on maailmas inimesi, sest igal ühel on ju enda arvamus. Selles essees kirjutan mina enda arvamuse eestlaste kohta. Eestlase iseloomuomadustest rääkides on eestlased tuimad, hädaldajad, kadedad, introverdid, vaoshoitud, pessimistid, sageli ka üleolevad, kuid kokkuhoidvad. Eestlane on reeglina tagasihoidlik ja kui ta pole olukorraga rahul, siis ta ei võta ka sellega midagi ette, et asi muutuks, kuigi võiks suurema tuleviku eest võidelda ja end maksma panna. Eestlased ei julge suurelt unistada, sest nad on täiesti kindlad, et nende unistused ei täitu, kuigi nad peaksid teadma, et unistustel on kombeks täituda. Ja mina arvan siiski, et igal inimesel peaksid olema omad unistused, kasvõi imepisikesed, aga see on juba pool võitu, kui need sul olemas on.
Kuidas saab pagulasest eestlane Mina arvan, et pagulasest ei saa kunagi eestlast. Kuna eesti inimesed ja ühiskond ei suuda taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, tavasid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on pagulased aina kasvav probleem. Põgenemise põhjus kodumaalt on euroopa kõrge elatustase ja head elutingimused. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda elama heaoluriiki. Probleemseks kohaks on selle juures aga see, et vaeste hulk kasvab nii suureks, et riik ei tule enam toime ning põgenikud on nõus töötama väga vähese raha eest. See omakorda viib aga lihttööliste palgataseme nii madalale, et rikaste riikide kodanikud ei suuda enam makse maksta ja äraelada. Selline olukord tekitab sallimatust vaeste põgenike vastu. Need samad põgenikud on tihti peale teisest usust ja kindlasti teisest kultuurist, mis põhjustab suuri konflikte ja...
Eestlane- kes ta on? Igal inimesel on oma teod, mõtted ja väljavaated. Kuid igast rahvusest inimesed on kohati sarnased. Kas ka eestlased? Mina arvan, et igal rahvusel on oma iseloom, mitte kaasasündinud, vaid just see, milliseks neid ümbritev ühiskond muutnud on. Maailmas ringi reisedes võib näha erinevate kultuuride, eluolude ja mõtetega inimesi. Näiteks mõned on rohkem temperamentsemad kui teised. Eestlaseid peetakse kinnisteks, egoistlikeks, vaikseteks, kurvameelseteks, jonnaksteks, kangekaelseteks, ebasõbralikeks ja vaprateks isiksuteks. Ilmselgelt ei saa kõiki eestlasi eelnevate sõnadega iseloomustada, kuid paljusid küll. Eestlased on töörahvas. Töö on eestlaste jaoks tähtis. ,,Jõudu tööle!,, on üks viisidest, kuidas tervitada ja inimesed on selle üle uhked. Eestlasele ei käi mitte ükski töö üle jõu. Samuti on eestlastele väga tähtis mets ja loodus. Metsast saame seeni, marju, ravimtaimi j...
elektrooniline ja palju arenenum. Lapsed kasvavad teiste asjadega üles, kui nende esivanemad ja nende elu on palju lihtsam võrreldes esivanematega. Nad ei pea muretsema nälja ja kodu pärast, sest neil on head vanemad. Sellega halveneb ka nende suhtumine vanematesse, kui nad röögivad, kui raske neil oli ja kui lihtne nende lastel nüüd on. Lapsed lihtsalt ei mõista mida tuleb elus saavutada, et üldse nii head elu oma lastele lubada. Kokkuvõtteks võin öelda, et eestlane on ajapikku palju muutunud ja muutub veel rohkem, kuid väike tükk nende sees jääb alati eestlaseks.
Eesti rahval on aga läbi ajaloo tulnud tegemist teha mitmete rahvustega, eeskätt venelaste, sakslaste ja taanlastega. Kahjuks need kokkupuuted on olnud enamasti negatiivsed, kuigi on ka positiivseid külgi. Nimelt on mitmed rahvad soovinud Eestit endale meie soodsa asukoha tõttu. Meie riigi territooriumil on peetud sõdu ja hulgaliselt lahinguid. Meid on okupeerinud NSL Liit, Saksamaa, Taani ja Rootsi. Läbi aegade on aga eestlane olnud visa ja lõpuks, 91 aastat tagasi suutsime luua iseseisva Eesti Vabariigi. Juba mitu sajandit tagasi olid eestlased töörahvas ja see ,,silt" on meil küljes siiani. Eestlased harisid hoolega maad, kasvatasid loomi ja suurt pere. Osati hakkama saada vähesega ega nurisetud enamasti elu üle. Arvatavasti lähtuti Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" ühest ütlusest: ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" . Eestlased tõepoolest nägid vaeva: töötasid terve elu ja
teisele põhjendama ja arusaadavalt seletama, oleksime täiesti abitud. Kusjuures, see on kogu aeg niimoodi olnud. Alates juba 19. sajandi ärkamisajast, esimestest laulupidudest, Kreutzwaldist ja Hurdast, Jannsenist ja Jakobsonist; läbi venestamiste, okupatsioonide, sõdade, iseseisvusaegade ja paguluste - kogu aeg on käinud lakkamatu vaidlus, seletamine, tülitsemine ja õiendamine omavahel. Metsavendade laulus lubatakse kord lõplikult selgitada, kes on meist tõeline eestlane. Miks ometi? Kas on meie rahvuslus siis kuidagi tabuteema, millest asjalikult ei tohigi rääkida? Kas seda ei saagi selgelt näha ja analüüsida? Kas sel ei olegi mingeid objektiivseid tunnuseid? Või on see nii endastmõistetav, et seda ei pea isegi põhjendama? Või äkki tõesti peabki see olema vaid tundeküsimus? Armastuse-suhe. Et sa kas armastad oma kodumaad või ei armasta. Nagu oma naist või meest. Ei ole ju vaja põhjendada, miks sa kedagi või midagi armastad, eks ole. Paraku
Klassikaline eestlane Tammsaare loomingus Teada-tuntud on arusaam, et prantslased on ,,konnaõgijad", venelased on alkohoolikud, sakslased on pedantsed ja ameeriklased kaevavad endale hammastega hauda. Tihti paistavad inimloomuse head ja halvad küljed ilukirjandusest paremini kätte kui päriselust. Klassikaline eestlane näib nii meie endi kui ka tihtipeale välismaalaste arvates olevat küllaltki jahe inimene. Ei ole ta väga suhtlusaldis, vaatab uuendustele pisut põlglikult, veidi kõhklevalt. Ise peab eestlane ennast aga maailma nabaks teised peavad tema pilli järgi tantsima.Teisest küljest on me tüüpiline kaasmaalane küllaltki sisseelav. Ta tahab jätta endast tugeva mulje, kui tegelikult on hinges mured ja valud, mis võivad õõnestada inimest depressioonini. Just nii juhtus ka tegelastega
Mida eestlane väärtustab? Mis on elu mõte? Seda ei tea me keegi. Väidetakse, et oma eluajal ei suuda inimene seda leida. Elu saab aga väärtustada. Elu väärtused jagunevad. On näiteks sellised, mida hindad sina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna arusaam elust on igaühel erinev, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust tähtsamaks teha. Kuid kuna arusaam asjadest on erinev, pole olemas ei õiget ega valet vastust. Kuna kõik algab kodust, rajab tee edukaks tulevikuks õnnelik pere-elu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppamist ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi paik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale. Arvan, et õige eest...
vabaduse nimel. Vabaduse eest on pidanud meie esivanemad maksma verehinda. Verd ei valatud küll õnneks mitte 1991. aastal, vaid saavutasime vabaduse hoopis lauluga. Kui nii mõelda, siis olen minagi laulva revolutsiooni laps. Lootus elu- ja ühiskonna muutusele ja vabaduseiha oli inimestel silme ees ja käega katsutav juba minu sündimise aastal, 1989. aastal. Sel perioodil oli eesti rahva iive positiivne. Meid nimetataksegi ,,laulva revolutsiooni lasteks". Vabadust on eestlane tahtnud selleks, et olla peremees omal maal ja püsida siin aegade lõpuni. Eestlus ja eestlaseks olemine on minu jaoks see, et ka minu põhimõtted ja tegevused toetavad seda olemist. See ei tähenda seda, et kui kutsutakse nn barrikaadidele, lehvitan patrioodina trikoloori igal tänavanurgal või kihutan autoga, millel sini-must-valge lipuke eirates liikluseeskirju kirudes saamatuid liiklejaid. Eestlus on minu meelest oma keele ja kultuuri austamine ja hoidmine
Eestlane kes ta on? Maailmas elab praegu üle 6 miljardi inimese, riike on 194. Kas me teame, kes neis riikides elavad? Põliseestlane ei tea suurt midagi hiinlasest ja vastupidi. Selleks, et mingit rahvast tundma õppida, peab ise selles riigis pikemat aega elama, kuid isegi siis ei tea me neist inimestest ja nende kultuurist kõike. Ei tasu rääkidagi võõrastest rahvastest ja rahvustest, eestlasel on isegi raske öelda, kes on teine eestlane. Kui minna tänavale ja paluda kirjeldada teist eestlast, saaksime arvatavasti ühese vastuse: eestlane on kade ja auahne. Kuid selleks peab olema põhjus. Eestlastelt on mitmeid kordi kodu ära võetud, neid on küüditatud ja massiliselt sõjas tapetud. Pole siis ime, miks me hoiame asju ja väärtusi, mis kuuluvad meile endile ja ei taha neid teistega jagada. Ometi on eestlane teise õnnetust nähes väga abivalmis. Vaadates
,,Eestlane õpib lugema ja kirjutama'' 1) Nimeta eestlaste ja liivlaste elu käsitlevaid kroonikaid. Mis ajajärku nendes kujutatakse ? ,,Riimkroonika'' ~ 14. saj. ,,Nestori kroonika'' ~ 13.-16. saj. 2) Kroonika ajaraamat kirmased laulu ja tantsuga pidu katekismus lühike kristliku õpetuse käsiraamat piibel ristiusu pühakiri aabits maarahva raamat, lugemisoskuse arendamiseks. valm mõistuluuletus pastoraal - rõõmus kirjateos ood pidulik ja ülev luule müüt pärimuslik lugu 3) Mis aastast pärineb esimene säilinud eesti keelse fragment, ja kes on koostajad ? 1535.a ,,Katekismus'' ( S.Wandrat , J.koelli ) 4) Mis aastal avati Tartu Ülikool ? TÜ avati 1932. aastal 5) Mis aastal ilmus esimene eesti keelne piibel ? Esimene piibel ilmus 1739. 6) Nimeta 4 fakti O.W.Masingust elu ja töö kohta. Ta oli eesti pastor ja kirjamees, tõi eesti keelde õ-tähe, sündis Põhja-Tartumaal, Õppis te...
1803 1882 Friedrich Reinhold Kreutzwald 24. detsember 1843 1886 Lydia Koidula 1850 1885 Ärkamisaeg (Eesti kultuuri I suur tõusuperiood ja selle kuulutajaks sai ,,Perno Postimees, rahvuslik liikumine) 1857 ajaleht ,,Perno Postimees" 1862 rahva väljaanne ,,Kalevipoeg" 1864 ajaleht ,,Eesti Postimees" 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R. Jakobsoni I isamaa kõne Vanemuises 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" 1872 komöödia ,,Säärane mulk" 1878 ajaleht ,,Sakala" 24 veebruar 1918 Eesti Vabariigi sünd, mille hümniks sai ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" kanti esmakordselt ette Tartus 1869 I üldlaulupeol. Sõnad - Johann Voldemar Jannsen Viis - Fredrik Pacius Keele ja hariduse seos: Mida haritum on keel, seda haritum on...
Eestlane kes ta on? Eestlasi on vähe, kokku vaevalt üks miljon. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie väike riik paikneb, siis paljudele, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje. Kes on siis eestlane ja mis teda iseloomustab? Meie ajalugu on olnud keeruline ning see on kindlasti jätnud jälje eestlaste iseloomu ja olemuse kujunemisele. Lähiaastakümnetel ida poolt tulnud mõjud on olnud tugevad ja püüdnud meid igati murda ning oma võimule allutada. Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele ka vastu astunud. Enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, sest meid on arvuliselt nii vähe. Vaatamata sellele oleme suutnud jäänud
Eestlane sõjas ja võõrvõimude all Teise maailmasõja ajal esitas Venemaa Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Võimaliku sõja vältimiseks otsustas Eesti valitsus järele anda ning kirjutas lepingule alla. Kuna Eesti on väike riik ning siinne sõjavägi ei oleks suutnud suurel määral vastu astuda kõvasti suurematele vägedele, oli vaja liitlasi leida ning Eesti nägi Venemaast natukenegi kasu. Peale lepingu sõlmimist nõudis Venemaa Eestilt valitsuse vahetamist. Kuna Venemaa sõjavägi oli tunduvalt suurem, siis ei olnud mõtet vastupanu ostutuda ning Eestist sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Kuna olukord riigis muutus- venelased hakkasid Eestlaste vastu relvi tõstma ning hakkasid toimuma massitapmised, siis otsustasid paljud Eestimaa pinna oma jalge alt pühkida. Palju lahkus koos tavainimestega ka kirjanikke ja luuletajaid. Nei...
Eestlane kes ta on? Eestlasi on juba ammusest ajast tuntud külma rahvana. Mõtleme ainult iseendale, meeleolu on alati morn ja eelistatakse üksi olla. Välismaalasele võib ju nii tunduda, kuna on tõsi, et eestlane ei võta külalisi nii soojalt vastu kui näiteks meie põhjanaabrid soomlased. Tegelikult on eestlastel väga soe süda, kuid seda ei taheta tihtipeale välja näidata. Põhjust ma ei leia, kuid võib-olla ei soovita end nii palju avada, kuna ei suudeta usaldust leida. Teame ju kõik, mida teised riigid meile sõja ajal teinud on. Olen minagi käinud erinevatel üritustel nagu Õllesummer ja Rabarock. Peo algul ollakse väga
Suures osas kogeme seda kõik, kuid enda teadmata. Meie inimressurss on niivõrd väike, et sellest on tulenenud meie kultuurilised ja rahvuslikud iseärasused. Need iseärasused on saanud meie kultuuri pärisosaks ja seetõttu kogeme me absurdsust igal oma sammul, ise seda märkamata. Rangelt võttes mõistetakse rahvuse kadumise all nende inimeste vähenemist, kelle emakeeleks on eesti keel. Elame praegu sellises euroopalikus ruumis, kus riiklus määrab rahvuse, mitte vastupidi. Õige eestlane elab eesti keeles. Õige eestlane teeb seda, sest ta pole võimeline üheski teises keeles nii laialdaselt oma mõtteid ja tundeid väljendama, st. ta pole võimeline elama mõtleva inimesena. Keel näitab meie isiksust ja kuuluvust. Eesti keele kõnelejaid võib lähedases tulevikus olla niivõrd vähe, et ei suudeta mõista ega elus hoida selle keele kõiki nüansse ega tähendusregistreid. Eesti keeles kirjutatakse, teadmata, kas meie
kuna nii ei saa olla kliendid meie kauplustele lojaalsed, kui nad ei saa seda mida vaja. Sellise töö juures nagu klienditeenindaja peab olema valmis ikkagi kõigeks, mis võib juhtuda, olgu need konfliktid kliendiga või ükskõik muu. Arvan, et rohkem tuleks saata töötajaid erinevatele koolitustele, mis annaks neile juurde julgust ja tahet teha oma tööd, sest just siis on võimalus, et klienditeenindajad Eestis arenevad paremuse poole ja ei ole enam endas nii kinni. Minu arvates ei ole eestlane see kõige halvem klienditeenindaja, kuid siiski jääb väga paljust puudu, et olla parim. Enamik klienditeenindajaid on Eestis asjatundmatud ja kontaktijulguse puuduses, mida on võimalik kindlasti tänu tööandjatele muuta paremaks. Väga hästi ei suudeta rahuldada kliendi või tarbija vajadusi, mis on suureks miinuseks, sest see on selle töö juures siiski esikohal ja selle nimel tuleb palju vaeva näha. Eestlane on
Kas eestlane olla on uhke ja hea? Arvan, et kõik kahjuks ei vastaks samamoodi. Kindlasti on palju neid inimesi, kelle jaoks on Eesti ajalugu tähtis ja südamelähedane. Kuid on üha rohkem ka neid inimesi, kes lähevad välismaale ja soovivad, et nad oleks muus ja nende arvates paremas riigis sündinud. Enamasti suhtutakse mõne riigi inimestesse eelarvamusega. Näiteks need, kes Eestist midagi ei tea, kipuvad tavaliselt ütlema, et me oleme "mingid venelased seal kuskil Ida-Euroopas". See ilmneb ka Hollywoodi filmidest, kui leitakse, et meiesugune riik sinna hästi sobiks. Meid on võrreldud ühes filmis isegi koopainimestega. Lähemad rahvad (lätlased, soomlased, venelased), kes meid paremini tunnevad, teevad pidavalt nalja, et me oleme jonnakad, aeglased ja kinnised, isegi kurvameelsed inimesed. Kuid see on isegi mõningal määral tõsi. Kui keegi võõras sulle tänaval vastu tuleb, on ta väga õnneliku näoga? Pigem ikka morn. Sellise...
Eestlased eesti keele eest Meie esivanemad ja vanema põlvkonna inimesed teavad seda hinda, mida on pidanud eestlased maksma, et saavutada iseseisev ühtne Eesti riik, selle kombed ning keel. Tänapäeva noorukitele tundub eesti keel iseenest mõistetavana ning seda ei väärtustata piisavalt. Ei mõelda sellele, et kui me eesti keelt väärtustama ja kaitsma ei hakka, võime tulevikus silmitsi seista suure probleemiga. Mida saaksid eestlased emakeele kaitsmiseks teha ja milliseid võimalused selleks on? Keele püsima jäämiseks on eelkõige vaja selle keele kõnelejaid. Eesti keelt valdab umbes üks miljon inimest, mida on väga vähe, võrreldes näiteks inglise, vene, saksa või hiina keelega. Me peame eesti keelt kaitsma teiste, tänapäeval mõjuvõimu omavate keelte eest. Inimesed peavad järjest rohkem oluliseks võõrkeelte õppimist, sest nii ärimaailmas kui ka igapäevaelus on ilma nendeta raske hakkama saada. Esmatähtsak...
Kadedus edasiviiv jõud 21. sajand ajastu, mil elu meie ümber muutub sageli kiiremini, kui me seda sooviks. Tegu pole tagasihoidlike muutustega, vaid sellistega, mis mõni sajand tagasi sündisid aastakümnete jooksul, kui mitte põlvkondade jooksul. Seetõttu on eriti oluline nüüd paika seada oma tulevikuplaanid juba varases nooruses. Plaanide seadmisel on meie endi vanemad suureks toeks ning kui neist jääb veel väheks, on võimalik minna erinevate karjäärinõustajate jutule. Esimest korda elus tuleb kooliõpilastel langetada kaalukam otsus põhikooli lõppedes. On ju vaja välja mõelda, kellena tahetakse tulevikus töötada või minna kohe tööle ning kahetseda oma laiskust kogu ülejäänud elu, rabades nii, et higi voolab, mõnel madalapalgalisel töökohal. Siinkohal tekibki tahes-tahtmata küsimus: ,,Kuidas peaks põhikooli lõpetav õpilane teadma, mis seis on tööturul ning kas elukutse, mil ta sooviks tulevikus tööta...
Eestlane olla on uhke ja hea Kas eestlane olla on uhke ja hea? Sellise küsimuse on nii mõnigi meist endale esitanud. Selle kõnega avaldaksin mõnedki mõtted, kui hea on eestlane olla. Eestlane olla on uhke ja hea kuna Eestis on kaunis loodus, mis avaldab muljet ka paljudele välismaalastele. Meie oma kunstikke ja fotograafegi köidavad maalilised metsatukad ja pinna reljeefid. Ega mind ennastki ei jäta külmaks Eestimaa looduse välimus, sageli olen mõelnud, kui kaunis on kevadiselt roheline mets või sügisene allee. Vaadake või aknast välja , mida te seal näete? Ühte suurt mändi, mis on ilmselt vana, kuid see näeb siiski hea ja kunstipärane välja.
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud
,,Eestlane olla on uhke ja hea" Lugupeetud kuulajad! Olen siin, täna, teie ees, et rääkida teile, miks minuarust on eestlane olla uhke ja hea. Alati on hea lugeda või kuulda mida võõrmaalased meist arvavad, millisena nad meid näevad, aga millisena me ennast ise näeme. Igapäeva elus tundub olevat palju negatiivset, muret, et unustame ära kõik hea mille me, eestlased oleme korda saatnud ja mille eest meie esivanemad on võidelnud, just meie enda rahvuse säilimise eest. Võim Eestis vahetus mitmeid kordi, aga püsima jäime ikka oma sitkuse ja tahtejõuga. Öeldakse, et saavutasime iseseisvumise lauldes
Eestlane sõjas ja võõrvõimu all Eestlased on olnud okupeeritud paljude riikide poolt. Eesti oli Nõukogude Venemaa võimu all 1940-1941 ja Saksamaa all 1941- 1944. 1940-1941 toimusid küüditamised, et rahvast hirmutada ja mässu vältida ning rahval vabadust ei olnud. Elu oli raske, tööd tuli teha palju ja õiglast tasu selle eest ei saadud. Terror eestlaste pihta oli suur. Koolides oli Eestis väga karm kord. Kogu õppeplaan tehti ümber. Õppekavast kadus usuõpetus ja asemele lisandus vene keel ja konstitutsioon. Seinadele ilmusid uued plakatid ja lapsed pidid peast teadma elementaarseid sõjarelvasid. 1941. aasta kevadel toimus Eesti suurkujude ja kultuuritegelaste tapmine. Seda nimetatakse Punaseks Terroriks. Alati leiti sellele õudusele põhjus ja seletus. Tapmine toimus massiliselt nii Tartus kui Tallinnas- isegi Patarei vanglas. Eesti kirjandus seevastu ei lõppenud. Kirjanikud jagunesid kaheks: pagulaskirja...
Eestlase parim toit on teine eestlane Jah, nii see oli, on ja jääb. Teise inimese õnne üle ei osata tunda rõõmu, vaid ainult kadedust. Ütlus, et eestlase parim toit on teine eestlane on järjest enam tõeks saamas. Noorena seda ei märgata, siis veel ei eristata teistsuguse mõtlemisega inimesi, aga natuke vanemaks saades hakkavad inimesed märakama, et ükskõik kui hästi inimesel võib minna on alati keegi, kellele on see vastu karva ja kes üritab igal võimalusel inimest maha teha. Tänapäeva Eestis on meeleolud tumedad, kuigi Eestimaad ja riiki ei ähvarda otseselt mitte mingisugune oht, on ikka inimesi kes arvavad, et selle riigiga on kõik. Inimestel
Eesti Vabariigi Sünnipäev- lühiartikkel Eestlased on omapärane rahvas, kes on läbi ajaloo üritanud tõestada oma rahvustunnet, olenemata meie väikesest rahvaarvust. Meie rahval on palju, mille üle õnnelik olla, samas on meid tabanud hädad ja raskused. Eestlased on ju tegelikult väga pika ajalooga rahvas. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asukoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Esimesed elanikud tulid siia kuskilt lõuna poolt, mida kinnitavad Pulli asulast leitud esemed. Selle pika ajalooga rahvas on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlase iseloom. Eestlast on peetud isekaks ja kadedaks, kes leiab alati midagi, mille üle oma pahameelt üles näidata. See arvamus on välja kujunenud juba mitukümmend aastat tagasi. Näiteks on lääneriikidele siiani arusaamatu, miks me oleme nii vaenulikud venelaste v...
Tere lugupeetud noored Tahan teile selgitada, miks on Eesti koht, kus elada. Mujal pole tegelikult nii hea, kui te kaldute arvama. Räägin sellest, kas minul on Eestis hea elada ja mis teeb selle riigi nii eriliseks. See, kas elu on hea või halb, ei sõltu vist niivõrd ühiskonnagrupist kui igaühest endast. Halb ja hea on kinni meie peas. Mulle meeldib, et Eestis on nii palju ruumi loodust, avarust, inimesed pole igal pool jalus. See on väga rahulik riik, koos kauni loodusega. Ma ei kujutaks ette, kui elaks kuskil välismaa suurlinnas, kus elutempo on nii kiire ja rahulikult asja võtta ei saagi. Geograafiliselt asub Eesti minujaoks väga heas kohas. Meri on käeulatuses, ei ole liiga palav, ei ole liiga külm. Olen mere-eluga harjunud ega taha merekohinast ja metsamühinast kuhugi kaugemale minna. Olen õnnelik veel selle üle, et Eestis pole suuri looduskatastroofe. Meil puuduvad tsunaamid, orkaanid, maavärinad, vulkaanipursked ja paljud tei...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
