Eesti elab Lp. Siin viibijad. Ma loodan, et Teie päev on sama rõõmsalt ja edukalt läinud, kui minul. Aga küsimus on selles, kas Eesti elab või on juba aastaid olnud tähtusetu Meile. Selles küsimuses oskad ainult Sina ise vastada. Kas Sina oled oma Maad väärikalt kohelnud. Nii mõnigi Teist mõtleb nüüd, kas Eesti on mulle tähtis. Miski pärast ütled sa ise endale on küll, aga kas tõesti on – Kui Eesti ongi Teile tähtis, miks on paljud-andekad loomeinimesed, arstid, oskustöölised ja teisedki Meie maalt lahkunud. Jah, Teil on õigus, et välismaal saadakse parem haridus, aga ka Eestis püütakse selle nimel. Võõralmaal on ka lihtsam leida tasuvat töökohta. Võib juhtudagi, et koristaja tööpalk on suurem, kui Eestis õpetajal. Nii rännataksegi Eestist välja. Meil on oluline Eesti, tahame siin elada, tuleb kõigil algul end ise muuta nagu ütlebki vabariigi president Eesti 94. tähtpäeval „Meie üheskoos oleme Eesti“ . Eesti on 20.saja...
EESTLASED VENEMAAL Kelly Käsper 10 a FAKTE VENEMAA KOHTA • Pealinn: Moskva • President: Vladimir Putin • Rahvaarv: 143 657 134 • Rahvuste arv: Üle 160 rahvuse elab Venemaal AJALUGU • Põhjasõda hakkas 1700 aastal ja kestis 21 aastat • Eesti ja Venemaa sidemed lõhkus ära Põhjasõda. Peale sõda jäid Eesti ja Venemaa üheks riigiks EESTLASTEST TALUPOJAD • Enamus eestlasi sõitsid Venemaale peale pärisorjuse kaotamist, kui oli ikaldus ja nälg, kui nad said passid ja perekonnanimed. • Haridust omandati Sankt-Peterburis • Mõned Eesti mehed teenisid sõjaväeteenistuses Peterburis, tsaari õukonnas EESTLASED VENEMAAL • Palju inimesi sõitsid sinna 19 sajandi keskel • Palju vaba maad ja see oli väga viljakas. Maa oli tasuta või müüdi väikese raha eest • Jakob Hurt oli Peterburis pastor • Eesti külad/kommuunid Venemaal •...
Eesti Euroopas 1.Iseloomusta oma kirjasõbrale, kes elab Rio de Janeiros, kus asub Eesti. Tere! Sa tahtsid teada, kus Eesti asub, Eesti asub Venemaast ida pool. Põhjast piirab Eestit Soome Vabariik, läänes Rootsi Kuningriik ning lõunas Läti Vabariik. Eesti asub parasvöötmes ja segametsa vöötmes. 3. Kui kaugl asub sinu kodukohast: Pariis? 1800 km Ateena? 2376 km Stockholm? 390 km Kiiev? 1062 km 4.Kui lendad Tallinnast Frankfurti, siis pead kella 1 tundi taha keerama, kui sõidad Vladivostokki, siis pead kella 8 tundi ette keerama. EESTI PÕHIKAART 2. Kust saab Õhne jõgi alguse ja kuhu suubub? Voolab Võrtsjärve Kuidas on kaardil tähistatud Õhne jõe voolusuund? nooltega Millisesse ilmakaarde jääb koolimajast Vanamõisa järv? kirdesse Tähista kaardil kõige kõrgem koht. Kui kõrge see on? 64,1 m. Kui kaugel see koolimajast asub? 345m. Mis ilmakaarde see koolimajast jääb? Loodesse. Leia selle koh...
Hunt, Eesti metsade peremees Hunt elab karjas. Ainult mõned üksikud isased tegutsevad üksi. Karja juhib alfa-emane kutsikad sünnivad kevaditi, ning nad püsivad oma emaga kuni suurekssaamiseni. Noorukid otsustavad kas tahavad luau oma karja, või jäävad karja edasi. Hundil on palju nimesid: kriimsilm, hallivatimees, kõrvekutsikas, susi, võsavillem, lambavaras. Eesti keeles on hundil üle saja nime. Rahvas ei öelnud hundi nime otse välja, kuna kes tahaks hunti oma aia taha? Nüüd inimesed ei karda hunti. Teda uuritakse, ja kartmise asemel minnakse koguni loomaaeda vaatama! Hunt sööb metsades kitsi, jäneseid ja metssigu. Karjaga võivad nad võtta isegi põdra. Hundi isu on ka küllaltki suur: näljane hunt võib ühekorraga ära süüa üle kahekümneviie kilogrammi liha! Samas ta ka nälgib hästi, kasutab kogu rasva ära. On olnud ka niimoodi, et hunt oli ühes koopas söömata üle seitsmeteistkümne päeva. Hunt elab põhiliselt ...
Eesti imetajad Arvestus 17.12.2014 1. Eesti imetajad üldiselt 1a. Kui palju on Eestis imetajaid? Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. 2. Eesti imetajate iseloomustus Metskits - Capreolus Sihvakas keha, peened jalad ja sale keha. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloom...
EESTI ELU VALUPUNKTID Me kõik teame, et Eesti on väike riik Läänemere kaldal, kus elab umbes poole vähem inimesi, kui näiteks Prantsusmaa pealinnas Pariisis. Aga ometigi elavad ka siin inimesed, kes üritavad väikesest ühiskonnast silma paista. Juba aastaid oleme üritanud pääseda Euroopa viie rikkaima riigi hulka. Võtame eeskuju oma põhjanaabritelt, kelle elu tundub kui lill- toimiv sotsiaalpoliitika, inimeste võrdsus, arenenud koolisüsteem jne. Eestlased on tuntud kui perfektsionistid. Meil peab kõik olema läikiv ja kõike peab olema küllaga. Oma jätkusuutlikusega oleme jõudnud küll Euroopa siseselt IT-arengus kaheksandale kohale, kuid kas hea koht edetabelites on ainuke siht kuhu me pürgime? See peegeldub ka väga hästi meie haridussüsteemis. Keskendutakse sellele, kui ilusas õpikeskkonnas me ennast harime, kui arenenud on meie tehnika, kui palju on viitele õppivaid noori, mis kohal on meie gümnaasium süg...
Kuidas eesti keelt kaitsta? Eestis elab umbes 1,3 millionit inimest, neist praeguseks vaid 69% eestlasi. Seda on võrdlemisi vähe võrreldes maailmamastaabiga. On palju spekuleeritud, et eesti keel ei jää püsima ning on hääbumisohus. Vaatamata sellele, et rahvaarv on väike, oleme siiski jätnud oma ilusa keelestruktuuri ja kõlaga jälje teiste maailma rahvaste kultuuriellu ja ajalukku. Mida saaksid eestlased veel teha oma keele säilimiseks ja arenguks? Eestlased on kõige pessimistlikumad vene keelest üle toodud sõnade suhtes ning levinud arusaamaks on kujunenud, et vene keel ja vene kultuur ohustab paljuski eesti keelt. Tagaplaanile jäetakse hoopiski inglise keel, mis mõjutab praegu hoopis jõulisemalt eesti keelt ja keeleuuendamist. Eesti kodanikud kasutavad palju sõnu, mis on üle toodud teistest keelest: inglise, saksa, vene ja soome keelest. Nii tekib släng, mille juurdumisel on sellest ü...
KORDAMISKÜSIMUSED „INDIVIID JA ÜHISKOND“ 1. Mida tähendab kodanikuks saamine ius soli põhimõttel? Eesti keeles ka kohaõigus, on põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse. Ius soli põhimõtet järgivad oma kodakondsuspoliitikas näiteks Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa. 2. Kas Eestis võiks rakenduda ius soli põhimõte? Palun esitage vähemalt üks poolt- ja vähemalt üks vastuargument. Ius soli põhimõte ei võiks rakenduda, sest muidu kaoks ära eestlus, meid on nii vähe, et kui siia tuldaks massiliselt sünnitama, hakkaks hääbuma ka eesi kultuur ja rahvus. 3. Mis on topeltkodakondsus? Kui inimesel on seaduslikult mitme riigi kodakondsus. 4. Mida tähendab õigusliku järjepidevuse põhimõte Eesti kodakondsuse seisukohalt? Eesti Vabariik taastati kodanikkonna järjepidevuse alusel. Kodanikeks loeti isikud, kes olid Eesti kodanikud 16. juunil 1940, ja nende järeltulijad. Teised Eestis elavad ...
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja...
Pärnu Mai Kool ÜLEVAADE MARGUS KONNULA ELUST JA LOOMINGUST Referaat xxxxx 7. c Pärnu 2014 Lõuna-Eesti poeet Contra ehk Margus Konnula sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes. Ta vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina. Contra on õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre 9- klassilises Koolis ja Antsla Keskkoolis. Oma sõjaväeteenistuse läbis Contra Piusa piirivalvekordonis. Ta on töötanud Kuldre koolis inglise keele õpetajana ja hiljem Urvaste postiülemana. Alates 1990-st aastast on Margus Konnula aga luuletaja. Ta on vabakutseline kirjanik, ajakirjanik, populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Ta on abielus ja tal on kaks poega. Aastail 2004–2008 oli ta Urvaste Valla Lehe toimetaja. Aastast 1997 Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema ...
Referaat Valge jänes SISSEJUHATUS Käesolef referaat käsitleb Eesti metsade kõige tavalisemat asukat valgejänest. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Referaat räägib sellest kuidas valgejänesed elavad ja kuidas nad paljunevad. Ja üleüldiselt kuidas valgejänes elab ja on kohanenud eestiga. Millised on Valgejänese tunnused ja milline ta vabas looduses välja näeb ning millised on tema harjumused. Raferaadi jaoks materjali kogudes sain teada ka mõned huvitavad faktid, mis on välja toodud viimases peatükis. 1 VALGE JÄNESE VÄLIMUS Teda on lihtne tunda alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on halljänesest pisut väiksem ja kergem, kõrvad on lühemad ja käpad laiemad kui halljänesel (blogspot.com.) Illustratsioon 1 Valge jänes Valgejänes on suhteliselt suur jäneslane. Eriti suured jänesed elavad levila põhjaosas, kus nende keha tüvepikkus on kuni 70 cm ja mass kuni 5,5 kg....
Marie Underi luule analüüs Marie Under on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Tema tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti ,,Sirelite aegu", kus on kirjeldatud loodust eksootilise hõnguga. Seda lugedes tekib kujutluspilt üksildasest naisest, kes istub päikeseloojangul ühe vana terrassi trepil ja vaatab päikeseloojangut ning uneleb lillelõhnas. Unde...
Ajakirjanku kohustus ja vastutus Ühtedeks tähtsamateks info jagajateks on tänapäeval kujunenud ajakirjanikud, kelle eesmärk on koguda, vahendada, töödelda ja kommenteerida infot päevakajaliste ja aktuaalsete teemade kohta. Nagu Marju Kaljustin kord ütles: „Inimene elab sõnade ookeanis nagu kala vees.“ Ajakirjanikud peavad selles ookeanis ellu jääma. Neile on abiks sõnavabadus, mille abil võivad kõik sõnadesse panna, kuid peavad siiski eetiliseks jääma. Selleks on loodud ka eesti ajakirjanduseetika koodeks, kus on punktide haaval kirja pandud, mis on eetiline ja mis mitte. Kui paljud seda aga järgivad, on juba teine teema. Üks kaks kolm neli viis kuus kaks kolm. Seoses tehnoloogia arenemisega, on sellega koos arenenud ka meedia. Kui varem ilmusid ainult paberajalehed ainult hommikuti, ning seetõttu polnud osad uudised nii värsked, siis täna on võimalus uudiseid iga hetk ükstapuha kuhu kirjutada. Kaks kolm neli...
Sissejuhatus Eesti kodakondsus on kodaniku ja riigi vaheline õiguslik suhe, mis toob mõlemale osapoolele kaasa nii kohustusi kui õigusi. Kodakondsuse võib saada mitmel moel, olgu selleks siis sünniga saadud kodakondsus või naturalisatsiooni teel, mis tähendab kodakondsuse saamist läbi mitmete seaduslike toimingute, mille peab inimene, kes ei ole sünnijärgse kodakondsusega, sooritama. Meie väikses Eestis elab palju inimesi, kellel on muu riigi kodakondsus või ei ole ühegi, see tähendabb, et nad ei ole seaduslikult ühegi riigi kodanikud ja sellistel inimestel on üldjuhul hall pass. On palju määratlemata kodakondsusega inimesi ja Eesti on teinud omalt poolt nii mõndagi selleks, et teha neile lihtsaks kodakondsuse kätte saamise. Inimene, kes tahab saada Eesti kodanikuks peab kindlasti läbima ka eesti keele testi, mis minu arvates on vägagi tähtis selleks, et säiliks ja jääks püsima eesti keel. Minu aastatöö teemaks on just eesti kodakondsus...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Daniel Vasetski 11D Eestimaa asulad Venemaal Uurimistöö Juhendaja: Natalja Stanevits Tartu 2013 Resümee . . . , . . , , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber see on tohutu terri...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Mait Adoma Euroopa- mis edasi? Essee Juhendaja Andres Arrak Tartu 2011 Euroopa- mis edasi? Praegune olukord Euroopas on huvitav ja annab mõtlemisainet- mis edasi saab, kas on tulemas uus majanduskriis, kuidas Eestil läheb jne. Enamus meist elab oma igapäevarutiinis võideldes argipävamuredega ning konstateerides fakti, et pole tööd, raha ega süüa. Lõhe Eesti ühiskonnas on väikese aja jooksul veelgi kasvanud, inimesi kes elavad allapoole vaesuspiiri on lubamatult palju. Vajalike ressursside puudumine tekitab inimestel alalhoiuinstinkti ja seega hakatakse paremaid võimalusi mujalt maailmast otsima. Paljud vanemad lähevad välismaale tööle, jättes pere siia maha. Halvimal juhul minnakse kahekesi mujale...
Minu eredaim muusikaelamus ? Leigo Järvemuusikal Keeruline on kirjeldada ja põhjendada Leigo järvemuusika kohta Eesti meelelahutusmaastikul.Ehk ei olegi meelelahutus kõige õigem sõna seletamaks Leigo olemust, kuid selge on , et kvaliteetne ja jõuline emotsioon , mis elab meie hinges veel pikki kuid hiljem , peale selle tegeliku toimumist. Leigo on midagi enamat see on ühe unistuse lugu. Kui Leigo peremees Tõnu Tamm 1981. aastal Leigole suvekodu otsima läks, ei suutnud ta sealt enam lahkuda. Vaid ühte väikest veesilma ja võsastunud maastikku vaadates tuli tal idee kujundada Leigost ilus järvistu. Pärast mitmeaastast tööd sündiski esimene järv, mille keskel on siiani vanade pajudega saareke. Just sellel saarel sai 1998 aastal teoks Tõnu siberirännakutel idanema hakanud unistus kuulata kaunist muusikat vabas looduses. Usume, et Leigo on unikaalne festival terves Euroopas, kus kauni looduse ja sisu...
Metsloomad Metsloomad on loomad, kes elavad metsas ning neile iseloomulikuks jooneks on see, et metsloomad elavad vabalt, hoolitsevad ise oma toidu ja järglaste eest ning kaitsevad end. Kõik metsloomad kuuluvad imetajate hulka. Eesti metsloomad Pruunkaru kaalub kuni 750 kg pikkus 2,5 m karvastik tumepruun segatoiduline pesa tuulemurrus või puujuure all poegi 2-3 magab talveund Eesti metsloomad Rebane kaalub 6- 10 kg pikkus 60- 90 cm, saba 40-60 cm selg punakaspruun, kõht valge kiskja pesa urus, koopas, puuõõnsuses pesas 4-6 kutsikat Eesti metsloomad Hunt kaalub 32- 50 kg pikkus 105- 160 cm hallikas kiskja eelistab avamaastikku pesa puujuuure all, tormimurrus, koopas hundipaaril 5- 6 kutsikat Eesti metsloomad Metskits kaalub 20- 37 kg pikkus 100- 135 cm karv talve...
Väliseestlaste kajastamine ERRi kanalites Eestlased paiknevad üle terve maailma ning väliseestlaste arv suureneb pidevalt. Eesti rahvusringhääling (edaspidi ERR) on eesti keele ja kultuuri vahendaja ja edasikandja, mis oma programmiga toetab meie põhiseadust ning väärtustab eestlasi. Seega võib öelda, et ERR kajastab eestlasi. Kuid lisaks Eesti riigile elab palju eestlasi ka välisriikides. Väljaspool Eestit elavate eestlaste arvu on raske öelda. Seda peamiselt selle tõttu, et paljud riigid ei registreeri oma elanike etnilist päritolu, välismaal elavate eestlaste järglastest on paljud segunenud teiste rahvustega ning isikute vaba liikumise põhimõtte kohaselt ei registreerita rännet igas riigis (Rudi, 2014). Sellegi poolest on meid, eestlaseid, mujal maailmas väga palju ning me ei tohiks neid oma tegemistest välja jätta – nemad peaksid ka meie meedias kajastust saama. Eestlaste koguarv on ligikaudu 1,3 miljonit, millest välismaal on me...
Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Rahvastiku paiknemine ja linnastumine. Läänemaa Ühisgümnaasium Anton Roberg 12ü 2013 Maailma rahvaarv ja selle muutumine · Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. · 1950. elas maailmas 2.5 miljardit inimest. · 2013. aastaks on see tõusnud üle 7 miljardi. · 2050. aastaks ennustatakse rahvastiku kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. · Kõige kõrgem oli rahvastiku kasv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas 2.2% aastas. https://www.google.ee/search?q=maailma+rahvaarv+ja+selle+muutumine&sour Maailma rahvaarvu kasvu prognoos http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Maailma_elanikkond(UN)-ee.svg Suurima rahvaarvuga riigid https://www.google.ee/search?q=most+populous+countries+2011+and+2050&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=1a50UqK Rahvaarvu kasv ja kasvutempo erinevad terminid...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Referaat Eesti metsade loomastik Gerda-Kadi Auli 6C klass Jaanuar 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................3 2. Sisu.....................................................................................................................................4 3. Kokkuvõte..........................................................................................................................5 4.Lisad………………………………………………………………………………………6 4. Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………....7 2 Sissejuhatus Loomade tähtsamad elupaigad on mets, avamaastik ja veekogud. Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, ka...
Arvestuslik töö imetajatest ja roomajatest Imetajad kordamisküsimused arvestuslikuks tööks 1. Nimetage Eesti looduses elavate imetajate seltsid ja teadke liigid igas seltsis. 2. Mitu imetajate liiki elab Eestis? 3. Eesti imetajate eluviis, toitumine, pojad (metskits, metssiga, põder, ilves, hunt, rebane, karu, mäger, saarmas, kobras, ameerika naarits, metsnugis, hall ja valgejänes, kährikkoer, rebane, pringel, hallhüljes, suurkõrv) 4. Kes Eesti imetajatest magavad talvel? 5. Võrdle imetajate koljusid - näriline ja kiskja (kobras või rott ja hunt), putuktoiduline ja kiskja (siil ja rebane, sõraline ja kiskja (metskits ja ilves), putuktoiduline ja näriline 6. Tunne imetajate koljusid vastavalt tehtud tööle tunnis (imetajate õppekogumik koljude lühimääraja natmuseum.ut.ee kodulehel saadaval) 7. Tunne Eesti imetajad välimuse järgi (fotod) 8. Millised imetajad on Eestis looduskaits...
Eesti Loomastik Üldiselt Loomade tähtsamad elupaigad on mets, avamaastik ja veekogud. Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, kaitset ja toitu. Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariik Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Maailmas on ligikaudu 40 tuhat liiki selgroogseid. Selgroogsed loomad asustavad kõiki elukeskkondi. Eesti loomad Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi. Selgroogsed loomad saab tinglikult jagada viide rühma: kalad kahepaiksed roomajad linnud imetajad Imetajad Imetajad elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maaall ning inimasulates. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Nende liikide isendite arvu ei su...
Kalad Edvin Sild K-16B September 2017 Kalad Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes, Läänemeri on madala soolasuse tõttu suhteliselt liigivaene, kuid sellest kalapopulatsioon on arvukas. Läänemerest püütakse 1% kogu maailmamere kaalasaagist. Sisevetest on peamisteks kalapüügi- veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) L...
TERVIS TEEMAD Kui palju ja mille võrra pikeneb Eesti elanike eluiga; Kuidas muutub Eesti elanike haiguskäitumine retseptiravimite kasutamise näitel; Milline on Eesti koolinoorte tervisenäitajate tulevikuprognoos. EELDATAV ELUIGA Näitab aastaid, kui kaua elab mingis vanuses isik praeguse suremuse ehk surmade soo-vanusejaotuse püsimise korral. Näiteks meeste keskmine eeldatav eluiga Eestis oli 2010. a 70,6 aastat ehk sel aastal sündinud poiss elaks nii kaua, kui kõnealusele aastale omane suremus tema elu vältel ei muutuks. Eestis viimasel aastakümnel jõudsalt pikenenud ja saavutas 2010. a kõigi aegade rekordtaseme nii naiste kui meeste osas. Aastatel 2004–2010 kasvas naiste keskmine eeldatav eluiga 3 aasta võrra ja meestel 4,2 aasta võrra Kasvas, sest Eestis vähenes sel ajal oluliselt noorte suremus vigastuste ja teiste välispõhjuste tõt...
Vaesus Eestis Arvatavasti on iga inimene kogenud, et raha on otsas ja pole seda piisavalt igapäevaste vajaduste rahludamiseks. Vaesus tähendab raha puudumist, kuid ajutist raha puudumist ei saa nimetada vaesuseks. Vaesust määratletakse puuduse ja vajaduste rahuldamatuse kaudu, millega seostuvad materiaalsete ressursside piiratus, kui ka ühiskonnas harjumuspäraseks peetavast elustandardist madalam tase. Vaesus iseloomustab ka vaese inimese positsiooni ühiskonnas ja seetõttu võib vaesteks lugeda ühiskonna sotsiaal-majandusliku kõige madalamatel kihtidel asuvad inimesed. Analoogiliselt võib vaesusena määratleda hälbekäitumist ja asotsiaalsust, mis võimaldab vaesteks lugeda alkoholi kuritavitajaid, uimastisõltlased, kodutud, kurjategijad jne. Eesti elanike elujärg on viimase kümnendi vältel muutunud dünaamililisemalt kui kunagi varem. Elujärje üldine paranemine tuleneb eelkõige makromajanduse arengust. Vaes...
Narva Eesti Gümnaasium Kerli Illipe Rahvastik Referaat Juhendaja: õpetaja Ivar Pilvar Narva 2016 Sisukord Mis on rahvastik? .....................................................................................................3 Rassid ja rahvad ........................................................................................................5 2 Mis on rahvastik? Rahvastik on demograafias inimeste kogum, kes elab maakeral (kogu inimpopulatsioon, maakera rahvastik) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik). Tänu sündimusele toimub pidevalt rahvastiku taastumine. Rahvastikku uurivad sellised teadusharud nagu sotsioloogia, demograafia, inimgeograafia ja statistika. Demograafia on ...
VAIMUDE J A A M Elo-Maria Roots Tegelased: Eliisabet (Helen) Maiu (Mäx) Fred (Mäxi vend) Elmar Sarapuu (eesti keele õpetaja). President ja ta naine (Heleni ema ja isa) Ines, Heleni tädi (Heleni olemispaik) Müller (kuri ja kiuslik) Ege (joodikust isa, vaesus,ema jõuetus) Maiu(Mäx): Lastekodu Klassikaaslane Poisilik Hea sõbranna Fred (hauakaevaja): 28 aastat vana Elab surnuaias Budist Mäxi vend Ilus välimus Heleniga keerulised suhted Ilma hariduseta Vanglas 8 aastat Fred(hauakaevaja): 28.aastat vana. Elab surnuaias. Budist. Mäxi vend. Ilus välimus. Heleniga keerulised suhted. Ilma hariduseta. Vangla 8.aastat. Elmar Sarapuu: Eesti keele õpetaja Heleniga sobiv Raamatud Summerhill (Inglismaal tegutsev kool, kus õpilaste vabadust ei piirata ja õppetöö toimub hoopis teistmoodi) Kohvikus (Helen, Mäx, Fred...) Koolis Ege: Vaesus Vägivald Ema jõuetus Koolis Kodune elu Sündmused: Beriti ja Hele...
Tunnitöö nr.2 Rahvastik Island Mariliis Kolk 10.C 1.Leia graafik rahvaarvu muutuste kohta sinu poolt valitud riigis. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil rahvaarvu muutumist selles riigis. Leia seos riigis toimunud ajaloosündmuste ja rahvaarvu muutumise vahel. http://www.tradingeconomics.com/charts/iceland-population-imf-data.png?s=%2ficeland %2fpopulation-imf-data.html&d1=19800101&d2=20131231 Islandil on rahvaarv alates 1980. aastast pidevalt kasvanud, sest elatustase on tõusnud, transport on muutunud järjest lihtsamaks ning kiiremaks ning tegemist on rahuliku paigaga, kus ei ole sõdu ega muid konflikte eriti olnud, seega inimesed näevad riigil tulevikku ning tahavad seal elada. Kas rahvaarv hetkel väheneb või kasvab ning kui palju? Mitmes on selle näitaja poolest maailmas? Rahvaarvu kasv on tõusuteel 0.674% aastas(2012), praegu on sellega maailmas 141. kohal. 2.Iseloomusta rahvastiku paiknemist riigis ja lisa juurde ka kaart. a) ...
Globaalprobleemid Rahvastikuprobleemid Keskkonnaprobleemid Sotsiaalprobleemid Mis on globaalprobleem? · Suuremastaabiline, süsteemne, mitmetahuline probleem, mis puudutab kogu maailma ja kujutab endast ohtu inimkonnale. · Näiteks: rahvastiku kasv, globaalne soojenemine, vaesus, kõrbestumine, terrorism, AIDS-i levik, kliimamuutused, taime- ja loomaliikide väljasuremine jne · http://www.youtube.com/watch?v=CT6NcjB3HBk Rahvastiku kasv · Hetkeseisuga elab maailmas u 6,8 miljardit inimest. · Ennustatakse, et aastaks 2040 elab Maal u 9 miljardit inimest. 1 China 1,334,018,022 19.67% 2 India 1,198,003,000 17.61% 3 United States 307,896,665 4.52% 4 Indonesia 230,729,491 3.41% 5 Brazil 192,012,993 2.83% 6 Pakistan 167,905,500 2.48% 7 Bangladesh 157,813,124 2.32% 8 Nigeria 148,235,170 2...
REFERAAT BIOLOOGIA Tallinna Polütehnikum KALJUKOTKAS R.R TA-09 Õp. Eha Lõoke Tallinn 2010 SISUKORD 1.Eesti kotkad 2. Välitunnused 3.Pesitsemine looduses 4. Toitumine ja saagi püüdmine 5.Levikja arvukus 6.Kaljukotkaste kaitse 7.Kasutatud kirjandus 8.Pildid Eesti kotkad Eestis pesitseb 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka. Röövtoidulised linnud toituvad lindudest või teistest loomadest. Neil on tugev kehaehitus ja hästi arenenud meeleelundid. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on nende varvastel pikad ja kõverad küünised. Suuremaid, laiade tiibadega, võimsaid päeval tegutsevaid röövlinde kutsutakse kotkasteks. Eestis pesitseb 6 liiki kotkaid. Eesti keeles "kotka" nime kandvad linnud ei ole lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja...
Rahvusvaheline eraõigus Ülesanne esitada hiljemalt 10. Märtsiks 2010 kirjalikus vormis loengus õppejõule. Otsi vastused küsimustele, kasutades rahvusvahelise eraõiguse seadust (vt Riigi Teataja kodulehekülg). Kõik vastused leiad sellest ühest seadusest. Märgi vastuse järel ka paragrahvi number, kust vastuse leidsid. 1. Inglise kodanik, kes elab Rootsis, sureb. Millise riigi õigust kohaldatakse pärimisele? § 24 alusel, pärimisele kohaldatakse pärandaja viimase elukohariigi õigust. 2. Kas Hollandis sõlmitud kahe mehe omavaheline abielu on Eestis kehtiv? §55 teine punkt ütleb, et välismaal sõlmitud abielu loetakse Eestis kehtivaks, kui see toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele. Seega kui Hollandis on omasooliste abielu lubatud ning kõik toimus ,,nagu kord ja kohus", siis on ant...
Läänemeri Läänemeri Läänemeri on ainulaadn e ve ek o g u, mida iseloo m u st a b hulk kordu m atuid, ainult temal e om a s e i d jooni. Lään e m e r e pikkus põhja lõuna suuna s on üle 1500 km, lään e ida suuna s umb e s 650 km. 2 Lääne m e r e pindala on umb e s 366. Mere keskmine sügavus on 55 m. Umbes 20% 000 km Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub, vee maht on umbes 20 000 km3 . Läänemere kaldal on 9 riiki. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri ( mandrilava meri ). Läänemeri on sisemeri, mida eraldavad Atlandi ookeanist kitsad Taani väinad on PõhjaJäämerega ühenduses Suur ja VäikeBelti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju li...
Vaesuse põhjused Vaesus on see, kui inimene ei suuda rahuldada oma põhivajadusi (1). Inimene on vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik (3). Vaesuse mõistet võib erinavalt defineerida, aga maailmas on väga palju põhjused , miks vaesus tekkib. Vaesuse tegurid on eri maades olulisel määral erinevad (7). Vaesus on tihadalt seotud ebavõrdususega. Vaesuse põhjuseks võib olla vilets kommunikatsioonisüsteem, nõrk kooperatsioon, lünklik infrastruktuur, vähene turvalisus ning ebaõigluse, kuritegevuse, alkoholismi, narkootikumide, prostitutsiooni, salakaubanduse ja muu nii nimetatud hõlptulu saamiseks vajaliku vohamine, mis võõrutab tööst, ühiskonnast ja kultuurist, lõhub perekonna- ja kogukonnasuhted (2). Kuna inimestel pole piisavalt palju s...
Numbrite ja arvude õigekiri Paranda vead. Kirjuta numbrid sõnadega. Ole tähelepanelik, sest iga kord ei kasutata numbreid, vaid need kirjutatakse sõnadega (vt tv numbrite-arvude õigekirja tabelit). Mõtle, millal kirjutad sõna ,,aasta" välja, millal kasutad lühendit. Antud fraas kirjuta välja. näitus avatud viiendast kaheteistkümnenda maini - näitus avatud 5. maist 12. maini vastu võetakse kahekümne ühe aastaseid- vastu võetakse 21-aastaseid pandi kümneliitristesse nõudesse pandi 10-liitristesse nõudesse toimus kahekümnenda sajandi kuuekümne-seitsmekümnendatel aastatel toimus 20. sajandi 60. - 70. aastatel kolmeteistkümneliikmelises rühmas viis poissi ja kaheksa tüdrukut 13- liikmelises rühma viis poissi ja kaheksa tüdrukut kahekümne viie protsendiline hinnatõus 25% hinnatõus vastuvõtt kahe tuhande kaheksateistkümnendal-üheksateistkümnendal õppeaastal vastuvõtt 2018. - 19. õppeaastal alates kahe tuhande viiendast kah...
Eesti-meie ühine kodu Eesti Vabariik on koduks minule ja paljudele teistele inimestele. Siin elab umbes 1,3 miljonit inimest. Peale eestlaste elab Eestis veel mitmeid teisigi rahvusest elanikke. Sündmused, mis toimuvad Eestis peaks puudutama kõiki siin elavaid inimesi, kuna see on meie ühine kodu. Eestimaa on küll väike, kuid me võime seda kompenseerida oma ühtekuuluvusega. Nagu ütles ühiskonnategelane Jakob Hurt: ,, Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!" . Siinkohal peaksimegi mõtlema, mida me saame teha selleks, et Eestis oleks parem elada. Tänapäeval on saanud suureks probleemiks see, et paljud noored kipuvad ära välismaale, kuna seal on paremad palgad ning lihtsam ära elada. Leian, et kodumaa jääb kahjuks siinkohal tahaplaanile. Meie peaminister Andrus Ansip lubas enne viimaseid valimisi, et viib meid viie rikkama riigi hulka. Ma loodan, et nii see ka läheb ja meie riik suudab maks...
Tallinn = Eesti? 2013 Greetel Kala On see tõesti nii, et kui kuskil kelleltki küsida, kas nad teavad, mis on Eesti, vastavad nad suuremalt jaolt, kus see on ja räägivad sellest, mis on Tallinnas ? Mina isiklikult arvan, et see on vale. Jah, inimesed võivad mainida pealinna, kuid see ei tähenda, et see oleks kogu riik, kuna meil siin väikeses Eestis on rohkem, kui üks pealinn. Kui nüüd kaine peaga mõelda, siis miks üldse rääkida Tallinnast kui Eestist? Peame tõdema, et Tallinnas elab rohkem eestlasi kui ükskõik kus mujal. Tallinnas on Eesti tuntum kino ja suur osa kultuuri. Tallinnas elab meie vabariigi president ja hulganisti poliitikuid, kellest suuremat osa meil tegelikult vaja pole. Kuid mõelge sellele, et teistes Eestimaa linnades on nii palju enamat. Tartus on meil ülikool, noored, kes oskavad elada ja hoida seda...
Kuidas säilitada oma indentiteeti pluralistlikus ühiskonnas? Iga inimene on indiviid olenemata ühiskonnast. Kuid mõnes ühiskonnas on see keeruline. Pluralistlikus ühiskonnas, kus on erikultuurid, usud ja maailmavaated, on aga lihtsam. Ameerika Ühendriigis elab üle 300 miljoni inimese ning on maailmaskolmandal kohal rahvaarvu poolest. See on ka põhjus, miks Ameerika Ühendriik on nii etniliselt kui ka rassiliselt väga mitmekesine maa. 2002. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased,1,5% põlisameeriklased ning 4,3% teised rassid. Iga rass toob kaasa oma kultuuri ning ka usu, kus domineerivateks on ameerikas protestantlikud kristlikud kirikud. Sellise rahvaarvuga maal ei ole keeruline oma indentiteeti säilitada, sest sa võid uskuda seda, mida soovid ning järgida enda rahvuskultuuri, kuid mis ei lähe vastuollu domineeriva kultuuriga. Siia sobib üt...
Elukvaliteet on inimete endi teha Eesti rahva vanasõna, et igaüks on oma õnne sepp, kehtib igas olukorras. Inimene langetab ise otsuseid, mis kujundavad tema elu ja selle kvaliteeti. See, mida inimene oma elus kõige enam väärtustab, tuleb kaasa kodust olgu selleks siis lähedaste olemasolu, haridus, karjäär või rahakoti paksus. Luksuslikus katusekorteris elab kolmekümnendates eluaastates edukas rikkurist firmaomanik, kes saab lubada endale kõike, mida hing ihaldab. Ta vanemad surid mõne aasta eest traagilises autoavariis, pärandades oma ainsale pojale kogu oma maise vara. Hetkel elab mees üksinda, võideldes kaugelearenenud kopsuvähiga, seltsiks vaid Prantsusmaalt ostetud pekingi paleekoer. Ühes kahetoalises Lasnamäe korteris elab seitsmelapseline pere, kelle ainsateks sissetuleku allikateks on lasterahad ja isa invaliidsuspension. Lapsed on hea tervise juures, kuid ometigi ei lähe neil ko...
Referaat Hando Runnel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Aira Allik Tallinn 2010. Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................. . Elulugu....................................................................................... ..... Perekond.................................................................................... .... Looming.................................................................................. Luulekogu ,,Laulud tüdrukuga"...................................
Linnastumine Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commons litsensi ,,Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Sydney Ü.Liiberi foto Suurem osa inimesi tahab linnas elada · Aastal 1800 elas vaid 3% maailma rahvastikust linnades, 1900.a. juba 13% ja 1950. a. 29% ning 2008. a. 50%. 2025. aastal elab linnades tõenäoliselt juba 60% rahvastikust. % 1950 2000 2050 · Linnastumine on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub elama linnadesse. Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides Kanada Islan Venemaa ...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Meelis Mäe 9 klass VILJANDI MAAKOND Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi September 2012 1 SISUKORD: Sisukord ................................................................................ lk. 2 Sissejuhatus Viljandi maakonnast ...................................................lk. 3 Asukoht ja pinnamood .................................................................lk. 4 Maakonnakeskus ja teised linnad ...................................................lk. 5 Viljandi ................................................................................. lk. 5 Abja-Paluoja ........................................................................... lk. 5 Karksi-Nuia .............................................................................lk. 5 Suure-J...
SEERUMINE NING SELLEGA KAASNEVAD OHUD. AUTOSTUMISE MÕJU SUURLINNADE ÕHUSA Alice Aho 2012 Urbaniseerumine stumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja l stumise tempo väga kiire, aga arenenud riikides on tempo aeglane, kuid tase kõrge. stumise peamiseks põhjuseks on soov leiada parem töökoht ja eluting majanduses on palju tööd automatiseeritud. ndussektoris on rohkem tööd. Linnastumisega kaasnevad probleemid: Palju mitteametlike elanike Ebahügeenilised elamistingimused - slummid Arstiabi kehvem kättesaadavus Nakkushaiguste kiire levik Erinevate kultuuride segunemine Riigist raha nö välja viimine Linnastumine Eestis just 1990ndatel, kui Tallinna, Tartu ja Pärnu lähedal asuvatesse valdadesse hakati kolima, Tallinna üm um...
ILVES Välimus Suvel hallikas, oranz Kõrvade otsas on musta otsaga karvatutid Karvastikul mustad täpid Käppadel on sisse- tõmmatavad küünised Kõrgete jalgadega ja ümara peaga Autor: Klausf Keha pikkus 80-130 cm Tehtud 26.11.2005 Kehamass 12-25 kg Eluviis Eelistab elada segametsades. On kohastunud elamaks seal, kus maad katab talvel paks lumi. Ronib hästi puudel ja kividel. On suuteline küllaltki pikki vahemaid ujudes läbima. Üksikeluviisiga Suure territooriumiga. Aktiivne hämaras ja öösiti. Elupaik ja levik Looduslik levila on põhjapoolkera. Elab peamiselt lumistel aladel. Elab segametsades. Kaasajal on ta enamikust Lääne-Euroopa riikidest välja surnud Eestis asustab kogu mandrit ja suuremaid saari. Eestis elab ca 700-1000 isendit. Toitumine Peamiselt valgejänes Teised...
Eestlased Venemaal Eestlaste vljarndes Venemaale vib eristada mitmeid perioode. Kuni 19. sajandi keskpaigani toimus varajane stiihiline lhirnne philiselt Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse. Massilise vljarnde aastatel 1855-1905 kutsus esile Vene Impeeriumi poliitika koloniseerida impeeriumi inimthjad, aga viljakad maa-alad. Aastaid 1906-1914/1917 iseloomustab nn. stolpinlik organiseeritud vljarnne, mil Siberi populaarsus vljarndekohana kasvas ning valitsus hakkas seda Pjotr Stolpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama. Siia lisanduvad deporteeritud (enamasti vangid). Seoses massilise vljarndega loodi rohkem kui 300 eesti asundust le kogu Venemaa. Kige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid eestlased aina enam prgima krghariduse ...
Tallinna Arte Gümnaasium KREEKA Referaat Koostaja(d): Kert Sakkeus, Anneli Torim Juhendaja: Vootele Hansen Tallinn 2015 Sisukord Riigi kontuur 3 Üldandmed 4 Arengutase 5 Rahvastik 6-8 Linnad 9 Kasutatud allikad 10 2 Riigi kontuur Peast riigi kontuuri joonistamine: Me eksisime igasuguste väikeste saarte ja poolsaarte joonistamisega, mis kuuluvad Kreekale. 3 Üldandmed Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere, Vahemere ja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on Kreekal Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajavööndis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub samuti igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Geograafilised koordinaadid: 38° N, 24° E Pindala: 131 940 km² Rahvaarv: 10 775 557 (2014) ...
Seega minu eesmärk on tõestada, et eesti pole minu kodumaa ja prombleem seisneb selles, et ma ei oska eesti kohta midagi kirjutada veel vähem arutleda. Minu süda ja hing ei kuulu sellele riigile sellele territooriumile, kus ma hetkel elan. Faktid : Eesti rahvuslill on rukkilill, rahvuskivi on paekivi ja rahvuslind on suitsupääsuke ning kala on kilu/räim. Venelastele meeldivad Balti kilud ja alkohoolist meeldivad neile Vana Tallinn. Eesti esimene laulupidu ja tantsupidu oli 1869. Korraga laulis kaheksateist tuhat lauljat ja mahutas vaatajaid sada tuhat. Väidetakse, et eestis elab milion sada tuhat ja sellest töötab umbes pool. Tahaksin väita vastupidist, kuna pensioni ealisi on üpriski palju ja tööealised maksavad oma maksudest neile pensionit. Sureb rohkem kui jõuab sündida. Elanikkond vananeb. Väljaränne osutub suuremaks ja eestlasi ei sünni rohkem kodumaale. Venelased ja lätlased on põhilised inimkond, kes võtavad meie riigi üle. K...
xxxxxx xxx xxx klass NORRA RIIGI RAHVASTIK Referaat Juhendajad: Vanemõp. xxxxx xxxxx 2016 1. ÜLDANDMED 1.1. Lipp ja vapp Norra lipp on Norra riigilipp (vt joonis 1). Praegune lipu kujundus kinnitati 13. juulil 1821. aastal. Norra lippu on kujutatud punasel taustal sinise Skandinaavia ristiga, mis on ääristatud valgega. Lipu värvid: punane, sinine ja valge valiti demokraatia tähistamiseks riigis. Skandinaavia ristil on vertikaalne ristiosa keskjoonest nihutatud lipu vardapoolsele osale. Rist tähistab Norra ühtekuuluvust Põhjamaadega ning samuti ka seotust kristlusega. (Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 1. Norra riigilipp. (Foto: Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 2. Norra riigivapp. (Foto: Norra ametlik kodulehekülg) Norra riigivapp (vt joonis 2) on üks Euroopa vanimaid. Vapi kolmnurksel punasel kilbil on kujutatud vas...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Liivika Laisaar AÜSR1 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Miniuurimustöö Juhendaja: Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Vaesuse põhjused............................................................................................................4 1.1. Mis on vaesus.........................................................................................................4 1.2. Vaesuse põhjustajad................................................................................................5 2. Vaesuse tagajärjed..............................................................................................
Eesti riik on meie endi nägu Eesti riik on meie endi nägu nii ta tõesti on kuna me ise ju korraldame elu eestis mitte keegi teine. Eesti riigil on nii häid kui ka igasuguseid halbu külgi. Minu jaoks on Eesti kodu ja ma ei vahetaks enda elukohta mingi muu riigi vastu. Räägiks siis nüüd Eesti headest külgedest. Hariduse poolest on Eesti Euroopas teisel kohal ning esimesel kohal on meie kuulus naaber Soome. Hariduse poolest oleme sellepärast nii heal kohal kuna väga hea protsent meie riigi kooliealistest käivad ilusti koolis ning saavad nii häid teadmisi kui ka tulemusi. Meie riigis on ka väga palju häid sportlasi olnud läbi aegade. Hiinas lööb lained näiteks Baruuto (Kaido Höövelson). Meil on ka palju teisi häid sportalsi ning maailmameistreid ja olümpiavõitjaid. Näiteks: Andrus Veerpalu (suusataja), Kristina Smigun (suusataja), Gerd Kanter (kettaheitja). Meie riigis on halvaks küljeks liigne alkoholi ta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
