Esimese värava juures küsi, kas need sõnad on tõde?. Kui on, siis mine väravast läbi järgmise värava juurde . Teise värava juures küsi, kas need sõnad on vajalikud? Kui on , siis mine kolmanda värava juurde. Seal küsi , kas need sõnad teevad head. Kui oled kõigist kolmest väravast läbi saanud, alles siis võid need sõnad öelda. KAS RAHA ON ÕNN, VÕI ON SEE ÕNN, MIDA SAAME RAHA EEST OSTA. Mis saab siis, kui me ei ole rahul omaenda eluga või kui leiame, et oleme ülepeakaela probleemidesse uppunud. Meil kõigil tuleb elus aeg-ajalt ette perioode, kus senine vaikselt sujuv elukorraldus võib hetkega muutuda ja kena pilvitu tuleviku asemel paistab ees tume silmapiir. Kuid elu oma olemuselt ongi mitmekesine nähtus ning pidev kohanemistreening käib sellega kaasas. Sel puhul soovitab Dalai-Laama teha kõik endast olenev, et oma tuju tõsta. Näiteks tuleks meenutada, kui hästi meil on läinud
Aga miks ka mitte? Pingete maandamiseks kasutame teadlikult mitmeid vahendeid: spordime, reisime, käime teatris, tarvitame alkoholi ja narkootikume jne arvates, et see maandab pingeid. Kui vaadata tõele näkku ja endalt ausalt küsida palju ja kui kauaks see on aidanud? Kas me ei ärritu enam? Ei lange masendusse, ega tunne hirmu? Enamuses ei tee me vahet, kas me toimime kompleksi või ratsionaalse mõistuse ajel. Kompleksi ajel tegutsedes oleme me reflektoorsed, tegutseb alateadvus. Püüdes tegutseda teadlikult, mõistuslikult püüame alla suruda pealetungivaid reflekse. Olles niimoodi harjutanud, tekib tunne, et komplekse polegi enam. Aga võta näpust miski ei kao ignoreerimise tulemusena. Kompleksid tegutsevad edasi, kuid nähtava väljundita. Nähtamatud kompleksid tegutsevad edukalt edasi alateadvuse sfääris, püüeldes igal juhul mõjutada teie käitumist vastavalt välisele või sisemisele informatsioonile.
MÕTTE JA SÕNA JÕUD ÜHISKONNAS SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on pragmaatiline, osaliselt filosoofiline selgitus inimestele meie endi mõtte ja sõna jõu väärtusest ühiskonnas nii meie enese kui ka kogu riigi arengus ning jätkusuutlikkuses. See uurimus ei ole täppisteadus, kuid läbi lugedes mõistate kindlasti, et paljut, mida siin loete, olete kindlasti ise kogenud, tundnud, mõelnud, sisimas salaja hingesopis maha materdanud ja püüdnud ära peita teiste uute mõtete ja sõnade taha. Kindel on teadmine, et elame kehale, meelele ja hingele. Ükski neist ei ole parem või püham kui teine. Kõik on ühtmoodi tähtsad ning ükski neist kolmest kehast, meelest ja hingest ei saa olla täielikud, kui kumbki ülejäänutest on elus saanud kannatada, on katki või mõranenud. Ei maksa end petta, et saab elada täiuslikult, kui üks osa meie hinge, meele või keha osa on moondunud, ükskõik, mis see ka põhjuseks pole. Loomulik on vaid see, et
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja tappis e
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. sajandi
nii, nagu õnnelikud inimesed seda loomulikult ja iseenesest mõistetavana võtavad. Rõõm tekib tegutsedes Inimene sünnib siia ilma, tal on saatuseraamat kaasas, nagu tavatseb öelda üks minu kolleegist psühhiaater. Inimene sünnib siia ilma täis rõõmu ja tegutsemistahet. Vaadake väikest last. Ta tahab mängida ja tegutseda, et oleks lõbus ja hea olla. Ikka mõtleb ta välja midagi põnevat või tahab, et keegi temaga midagi koos teeks. Rõõm tekib protsessis endas, see on põnev ja haarav. Aeg nagu peatuks, on vaid üks kulgemine. Täiskasvanud, endalegi teadmata, suudavad rõõmu kulgemise katkestada: "Ära tee nii! Kes siis nii teeb? Tule kohe ära!" Jne. Toosama väike laps täiskasvanuna mõtleb ja kahtleb oma valikutes ja pealehakkamistes: "Kas see on ikka õige? Äkki on see vale. Teised ju nii ei tee. Mida teised arvavad? Ah, ma parem ei üritagi sellega tegemist teha." Igaühel on siin elus oma tee käia
1. UNIVERSUMI SEADUSED JA KOLMANDAS DIMENSIOONIS ELAMISE TINGIMUSED. 1. Külluse seadus (mõnikord nimetatud ka rikkuse või edu seaduseks) Luues edu visualisatioone oma elus tõmbame me eduenergia oma reaalsusse. Edu või küllus ei ole sama, mis olla rahakas. Edu on suhtlemises, vaimsuses, suhetes jne. Kui me loome kujutist finantsilisest kasust tuleb meeles pidada olemist selle maailma sees,mitte eemal sellest. Me(kosmos?) pole summa teie omamistest. 2. Tegutsemisseadus. Pole tähtis,mida me tunneme ja teame; pole oluline missuguseid andeid ja talente omame, ainult tegutsemine äratab nad ellu. Need meist, kes arvavad aru saavat, mida kohustus, julgus ja armastus tähendavad, toodavad vaid mitteteadmist, sest ainult tegutsemine toob arusaamise. Iga püüdleja on energia fookuspunktiks ja peaks olema teadlik fookus. Kolmanda dimensiooni kaose keskel peaks ta oma kohaloleku tuntavaks tegema. 3. Akasha seadus. Suur kosmiline seadus intelligentsi olemuse põhimõttest. 4. Sa
on teise jaoks lihtsalt meeldivate või ebameeldivate helide järgnevus. Sama kehtib ka kõikvõimalikes tegelikes inimkogemustes. Et meist igaühe jaoks eksisteerivad ainult need faktid, mille jaoks meil on olemas adekvaatsusprintsiip, ja et meil ei ole õigust eeldada, et me iga asja suhtes vastaval tasemel oleme, siis ei ole meil ka õigust mistahes olukorras toonitada, et seda, mis on meile kättesaamatu, tegelikult ei eksisteerigi, vaid see on lihtsalt teiste inimeste kujutluse vili. Lühidalt, me ,,näeme" mitte ainult silmadega, vaid ka suure osaga meie mentaalsest varustusest, ja see mentaalne varustus varieeriub inimesiti suuresti. Paratamatult on palju asju, millega mõned inimesed on adekvaatsed, teised aga mitte. Kaasaegne materialistlik saientism pühendub aga just eelkõige sellele, mida me saamde tunnetada oma 5 meelega, mõõta ja kontrollida. ,,Adaequatio" suur tõde kinnitab, et midagi ei ole võimalik tajuda ilma vastava meeleorganita
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
Nietzche puhul võin öelda, et tema pidas ennast selleks esimeseks tõe teadjaks. See siis tähendab, et just tema olevat see, kes nö teiste seni väärtustatud väärtused õiglaselt ümber väärtustab. Tema välja toodud tõde aitab kõiki väärtusi ümber väärtustada. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt ? Nietzsche kirjeldab enda rolli kui ainutähtsat, ainsa korraliku inimesena tõe avastajat. Tema oli esimene kes tajus valet kui tõelist valet. Tema oli see, kes "eemaldas katte" kristlikult moraalilt. Mulle jäi mulje justkui peaks ta iseend mõneks Jumalaks, et vaid see mida tema arvab õige olevat, see ka nii on. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Immoralist eitab siiani kõrgeimaks peetud inimtüüpi (head, heasoovilikud ja heategijaid) ning moraali, mis kehtib ja võimutseb moraalina iseeneses (kristlikku moraali).
Me kõik sünnime erinevatesse situatsioonidesse. Me ei pruugi olla saabunud kohta, mida me armastame, kuid kus ometi oleme. Paraku ei sünni meiega ühes teeviitasid, mis näitaks, kuhu poole oleks arukas minna, ega instruktsioone, kuidas käituda. Me võime jääda, ent samuti võime lahkuda ning proovida õnne mujal. Me ei tea aga eales, kui suur on meie õnnestumise tõenäosus. Kasvõi ostes loteriipiletit kas me teame üldse kunagi ette, et võidame? Me peame valmis olema ka kaotuseks - selline on elu. On asju, mille saatus on meie kätes, kuid on ka asju, mille üle meil puudub igasugune kontroll. Suure tõenäosusega sünnib meile kaasa saatus. Saatus, mida on vaja meil endil kujundada. Momendil, kui me pole jõudnud astuda ühtainsatki sammu, on saatusetee veel sirge - puuduvad kurvid, kõrvalekalded ning kitsad rajad, mis eemalduvad peateest. Ümbritsemas meie tulevikku on vaid ühtlane rohelus, mis kardab tallamist. Pole näha ei omaseid jalajälgi ega sügavaid vorpe s�
väga erinevad. Võib olla õnnestuvad hästi arvutused või laulude kirjutamine, tantsimine või joonistamine, kokandus või sortlikud harjutused, võib-olla on teil inimesetundmise anne või olete loomupäraselt helde. Oluline, et ande järgimine oleks meie hingele soodne, tekitaks õnnetunde ja me tunnetaksime oma individuaalsust. Väga sageli inimesed nurisevad selle üle, et nad on olukordade ohvrid ning süüdistavad kõiki ümberkaudseid oma õnnetustes, kuigi tegelikult on nad omaenda mõtete ja tunnete ohvrid. Reeglina sellised inimesed vihkavad oma tööd, ümbruskonda ja neid ümbritsevaid inimesi, süüdistavad ülemust ülejõu käivas töös ja selles, et neid ei edutata. Loomupärased anded on meie isiksuse osaks ja miski ei saa seda meilt ära võtta. Põhiline on teada milline see anne on ning leida sellele rakendus. Isegi siis, kui ümbritsejad ei mõista ega toeta teid. Väga sageli on see, mida meie suudame kergelt saavutada, teistele kättesaamatu
täiust. Sokrates Ärge kartke naerde enese üle, sest enesekriitika on niisama hädavajalikk kui enese peseminegi. M. Gorki Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. M. Gorki Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Kõige tühisemad pisiasjad aitavad kaasa iseloomu kujundamisele. R.W. Emerson Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub. M. Roland Majas kus pole lapsi pole valgust. Araabia vanasõna Kõige õnnelikum inimene on see, olgu ta kuningas või talumees, kes leiab
Ka bioloogilises mõttes koosneb sünd mitmest etappist emaihust väljumisest, emarinnast võõrutamisest, tema sülest ja käte vahelt väljumisest. Iga uus omandatud võime, kõnelemine, jooksmine, söömine tähendab samal ajal eelnevast seisundist väljumist. Inimest valitseb ainulaadne dichotoomia. Tal on hirm varasemast seisundist loobuda, mis tähendas kindlust, kuid samas tahaks ta ka uude seisundisse jõuda, mis annaks talle võimaluse, omaenda võimeid vabamalt ja täiuslikumalt rakendada. Ta on pidevalt siia sinna kistud soovist emaihusse tagasi pöörduda, ja soovist, täiesti sündida. Iga sünniakt nõuab julgust, millestki lahti lasta... ja lõpuks vaid omaenda jõude usaldada, asju tõeliselt tajuda ja neile vastata. Valmidus sündida tähendab valmidust kõigist "kindlustest" ja illusioonidest loobuda. See nõuab julgust ja usku.
Presidendi kõne analüüs Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas kõne Märkamisaja öölaulupeol. See kõne kuulub olmekõnedesse-tervitus, õnnitlus, ja samas kõnes on ka ajaloolised ja poliitilised aspektid sees. Kõne peeti Öölaulupeo avamisel. Kõneosad Pöördumine Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole ,,Head inimesed siin lauluväljakul ja kõigis Eesti kodudes!", ,,Hea Eesti rahvas.", ,,Armas rahvas." Sissejuhatus Kõne teema on sõnades ,,Rahva vabaduseihast sai sadade tuhandete ühine hüüd ja ühine laul." ,,Tänase öölaulupeo nimeks on ,,Märkamisaeg" ja meid kõiki palutakse endalt küsida millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? ,, Teema arendus kõne on jagatud osadeks: President mainis oma kõnes ka Gerd Kanteri ölümpiavõitu. Väga oskuslikult on see kõnesse tikitud. Enne räägib vabadusest ja taasiseseisvumisest ja siis sujuvalt läheb üle Gerd Kanteri võidule. ,,Ühisest laulu
on võimalik, et me just sellesama kaudu kujutleme kehalisi asju. Selline mõtlemise viis erineb puhtast mõistmisest üksnes niipalju, et mõistes pöördub vaim mingil viisil iseenda poole ja vaatab mõnda ideed, mis on tema enese sees; kui ta aga kujutleb, pöörab ta end keha poole ja kaeb selles midagi, mis on vormilises vastavuses ideega, olgu see siis mõistetud või aistitud. Descartes leiab, et järelikult kujutlus võib niimoodi teoks saada, kui keha eksisteerib ja kuna ei ole ühtki teist viisi, mis oleks samavõrd sobiv seda seletama, siis ta järeldab siit, et keha tõenäoliselt eksisteerib, ent üksnes tõenäoliselt. Samas hoolikalt kõike järele uurides ei saa me siiski veel olla kindlad, et sellest keha loomuse selgest ideest, mille me leiame oma kujutluses, võiks mingit põhjendust leida, mis vältimatult tõestaks, et mingi keha eksisteerib.
erinev. Tantsutrennis on võimalik ise kontrollida koormust, lisades jõudu liikumisse või võtta hoogu maha. Siin tuleb appi ka treener, kes ideaalis peaks olema väga tähelepanelik iga õpilase suhtes ja vajadusel oskama anda individuaalseid soovitusi. 2 Tantsu ajalugu Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Vanimad tantsud matkivad tegelikkust (tööliigutusi, loomi ja muud seesugust). Huvitav on vaadelda transsmuusikat tänapäeval ja transipidusid kui muistse tantsu edasiarendust. Paljud vanaaja kultuurid suhtuvad tantsu kui ekstaasi tekitajasse transs, mis on füüsilisest liikumisest tingitud vaimuseisund. Hindu tekstides on kirjas, et kogu universum eksisteerib ülima tantsija manifestatsioonina. Igal jumalal on oma tantsustiil, võime lugeda 23st taevalikust olendist, kes tantsivad, et
tõsist hingesugulust inimeste vahel.Minu jaoks võib olla siin samahästi kirjeldatud nii sõprust kui armastust,inimestevaheline mõistmine võib olla mõlemal juhul 100%- line.Kui inimesed teevad kõike koos ja nad toetavad teineteist igal eluhetkel,siis see on suurim õnn,kuna paljudel pole enda kõrval seda kõige usaldusväärsemat,kellega tuntakse nii suurt sidet.Kirjatükk on minu jaoks üdini armas,kuna selles peitub kiindumus,selles pole kibestumust vaid peituks nagu üleüldine rõõm ja turvalisus.Underi luuletustes on tegelikult selline nähtus minu jaoks suhteliselt harv,sest enamjaolt on kirjeldatud inimeste vaimset või maiset viletsust. Luuletus "Valus Vaikimine" Luuletus räägib,et vaikimine võib küll valus olla,aga veel rohkem teevad haiget sõnad.Inimesed võivad sõnadega suuremat kahju põhjustada kui ühegi teise relvaga.Tahtlik solvamine teeb haiget rohkem kui tuhat nuga.Kogu see luuletus tundub pakatavat sapisusest
edendamisel. Aukartuselu ees nõuab peamiselt sedasama, mis armastuseetikagi.Ainult, et aukartus elu ees annab armastuskäsu õhjenduse ja nõuab kaastunnet kõikide elusolendite vastu. Veel peab märkima, et armastuseetika õpetab meile õiget suhtumist ainult teistesse, aga mitte iseendasse Armastuseetikas ei saa tuletada õiglusnõuet, üht eetilise isiksuse põhielementi. Tegelikult aga nõuab aukartus, millega me iseenda eksistentsi peamesuhtuma, meid alati iseendale truuks jääma - loobuma tesklusest, millest meil ühes või teises olukorras kasu võiks olla, mitte alla vanduma võitluses täiesti õiglaseks jäämise eest. Ainult aukartusel elu ees põhinev eetika on täielik. Ta on seda igas suhtes. Eetika, mis käsitleb ainult inimese suhtumist kaasinimestesse, võib olla väga sügav ja elujõuline. Juba hakatakse tunnistama, et aukartusel elu ees põhinev eetika, mis nõuab headust kõikide elusolendite vastu, vastab mõtleva inimes loomulikule tunnetusele.
Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õiglaseid otsuseid teha
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoofia- valdkond, kus küsitak
Tuletage meelde, kas pole tulnud teil lapsepõlves kuulda sugulastelt,et ''sul ei tule kunagi midagui välja! Kõik , mis sa teed, on paha! Sa ei tee midagi arukalt! Sa oled kobakäpp! '' või muud taolist . mõistagi püüab laps tõestada vanematele vastupidist-nimelt seda nad oma etteheidetega taotlevad. Kahjuks jääb see negatiivne programm''midagi sa ei oska'' tihit lapse alateadvusesse kinni ja juhib tema elusündmusi ka küpses eas. Juba täiskavanud inimesena, tulles kauplusesse või kuhugi büroosse, püüab ta ebateadlikult vigu vältida, võtta vastu üksnes õigeid otsuseid. Lõpuks muutub tema elu lauspüüdeks üksnes ainuõige otsuse vastuvõtmiseks ning iseenda hukkamõistuks varemtehtud suhtes. Muidugi võib inimene ise välja mõelda mingi ideaali(kallima,ärimehe,poliitikujne.) tavaliselt võetakse selle ideaali kuju nähtust,kuuldust,loetust või reklaami poolt kaelamääritust. Nähes ,
Villu Parvet: müüdid meeste kohta On mitmeid müüte, mida naised justkui tahaksid uskuda, kuid mis tunduvad meestele vahel väga naljakad. Igal juhul on neid asju kasulik teada, sest küllap oled ise taoliste asjadega kokku puutunud. Mehed on kohati palju lihtsamad. Ometi ei tasu unustada Oscar Wilde'i mõtet ,,Naiste intuitsioon on imeline. Nad tajuvad ja märkavad kõike, peale selle, mis on ilmselge". Meestele meeldivad targad naised. Ei meeldi, pigem võõrastame neid. Tarkus ning eriti selle väljanäitamine meile on ohtlik. On korduvalt tõestatud, et naiste kõrgem IQ tase vähendab tõenäosust püsisuhte partneri leidmisel. Samas meile meeldib, kui naine teab teatud asju meist paremini ning on mõningad valdkonnad, kus saame talt midagi õppida. Mehed ei muutu. Mehed muutuvad, kuid mitte selle pärast, et sina suudaksid meid muutuma panna. Muutume iseenda põhjustel ja siis, kui tunneme, et selleks on õige aeg. Sõltuvalt mehe tüübist võivad isiksuslikud muutus
See näitab, et tema süsteem, nagu ta seda esitab, ei ole täiesti range, kuigi seda saab mõistagi sel- liseks muuta. See ei näita, nagu oleks kujundi kohalolu tõeliselt range geomeetrilise tõestuse puhul olemuslik. Oletada, et see on nii, tähendaks omistada kõigile geomeetriatele paratamatu tunnu- sena midagi, mis tegelikult on vaid ühe konkreetse geomeetrilise süsteemi juhuslik defekt. Seega järeldame, et puhta geomeetria propositsioonid on analüütilised. Ning see paneb meid loobuma Kanti hüpoteesist, et geomeetria tegeleb meie välise meele kaemusevormiga. Sest selle hüpoteesi aluseks oli see, et ainult nii saab seletada, kui- das geomeetria propositsioonid saavad olla nii a priori tõesed kui ka sünteetilised: ja me nägime, et nad ei ole sünteetilised. Samuti sunnib meie seisukoht, et aritmeetika propositsioonid ei ole sünteetilised, vaid analüütilised, meid loobuma Kanti hüpoteesist4 , et aritmeetika tegeleb meie puhta kaemusega ajast,
Süvitiminevat suhtumist teksti, mille kaudu meie teadvuses luuakse pildid ja kujutlused reaalsusest, võiks hinnata kui kõige loomulikumat. Väljapoole suunatud hoiakut haridussüsteemis saabseostada õppimise eesmärgistamise ning õpimotivatsiooniga. Õpilased ei loe tekste omal initsiatiivil, pigem selleks, et vastata küsimustele, mida õpetaja on küsinud. Oluliselt kasulikum on muidugi, kui õpilased juhinduvad omaenda uudishimust elu ja ümbritseva kohta. Niisugune motivatsioon on efektiivne kaitse väljapoole suunatud õppimise vastu. Motivatsiooni tekitab ülesandepüstitamises osalemeine Eduka õppimise tagab see, kui õppija saab mõjutada oma õpiülesande eripära ja selle kujunemise protsessi. Väliskeskkonnas tekib alati küsimusi nähtu kohta. Taolistest tähelepanekutest tekkinud küsimused pole väljaspoolt peale surutud ja nende kaudu saab fundamentaalsete suhete ja seosteni edasi liikuda
Küsimused Pascali mõtete kohta 1. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui kesmist seisundit kahe äärmuse vahel ( looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes ). Selgitage! Inimene peaks loodust vaatlema siiski tervikuna. Peab suutma vaatada labastest asjadest kõrgemale. Kuid kui meie pilk jääb loodusele pidama, siis tungigu mõttelend ka kaugemale. Enne aga väsib meie kujutlusvõime vastu võtmast kui loodus talle uut pakkumast. Maailm- see on lõputu sfäär. Keskpunkt asub kõikjal, kuid piirjoont mitte kusagil. Sellele kõigele mõeldes satub inimese kujutlusvõime suurde segadusse. Sellest, mis toimub meie ümber, on inimene enamjaolt siiski teadlik, kuid mitte alati. Samuti puudub filosoofilises mõttes inimesel kindel asukoht. Ta asub kusagil, eimillegi ja kõige vahepeal. Oleme üksi, kuid samas ka nii piiratud kõige ja kõigiga. Inimene on nii väike, kuid samas ka nii suur. 2. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab?
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
ühiskondlik, mõjub selle hingesuguluse energia igaühele, kes on sama üllas kui need mehed ja naised, ükskõik kus ma ka ei viibiks. Ma pean tunnistama, et selles küsimuses on mu loomus äärmiselt hell. Mul on peaaegu ohtlik muljuda kobaraist hellade tunnete, selle "kuritarvitet veini magusat mürki"1. Uus inimene on minu silmis suur sündmus, ta röövib mu une. Sageli olen maalinud endale ette toredaid kujutluspilte inimestest, sisustades nii võluvaid tunde; ent rõõm lõpeb ühes päevaga, see ei kanna vilja. Sellest ei sünni mõtteid; mu tegusid see vaevalt muudab. Sõbra saavutuste üle pean ma tundma sama suurt uhkust kui enda omade üle ja osadust tema voorustes. Kui teda kiidetakse, tunnen ma samasugust soojust kui armastaja, kes kuuleb ülistatavat oma kihlatud pruuti. Me ülehindame oma sõbra südametunnistust. Tema headus tundub parem kui me enda headus, ta loomus näib peenem, ta kiusatused kergemad
Meeldima ei tähenda siinjuures nartsisistlikku eneseimetlemist, vaid enese aktsepteerimist, enesetundmist ja rahulolu, kindlust iseeneses. Seosed on väga lihtsad: mida rohkem me enesele meeldime, seda enesekindlamad me oleme, seda tõhusamad ja tulemuslikumad me oleme (Unt 2011: http://www.mindglobe.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=143:enesehinnang&catid=38&Itemid=86). Mina-pilt koosneb tervest hulgast arusaamadest ja tunnetest, mis meil on seoses omaenda isikuga. Enesehinnang sisaldab nii kujutlusi kui tundeid. Igal inimesel on enda kohta terve hulk tunde-kontseptsioone ja kontseptsioonilisi tundeid. See kuulub meie isiksuse põhiolemuse juurde. Enesehinnang ja enesetunne teevad meid sellisteks, millisteks me ennast peame (Seamands 1993: 60). Inimese enesehinnang ei ole enese ükskõikne tunnetamine, vaid väljendab ka nõudmiste astet e. nõudlusastet enese kohta. Enesehinnangus mängivad tähtsat osa inimese tundmused
Koostas: Meris Tammik ([email protected]) KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST ABIKS KULTUURISÜNDMUSTE KAJASTAMISEL Mis on kultuur? Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu, mis eristub kogu loodusest kui sellest, mis pole inimeste loodud. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid (hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne). Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule (või inimgrupile). Erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi, mis eksisteerib suuremas kultuuris (dominantkultuuris) nimetatakse subkultuuriks. Mõistet kultuur võidakse kasutada ka kitsamas tähenduses kultuuri selle osa kohta, mis taotl
Inimesed ei hinda mitte õigusi, vaid eesõigusi. (H. L. Mencken) Mida kõrgemalt kukud, seda kauem elad. (H. Raudla) Edu on teekond, mitte eesmärk. (Tundmatu) Me ei saa anda kunagi midagi muud kui oma parimat. (Inglise vanasõna) Edu sünnitab edu, nagu rahale tuleb raha juurde. (S. R. N. Chamfort) Ideed pole püsivad: nendega tuleb midagi ette võtta. (A. N. Whitehead) Tähtis pole see, mida sinu kohta öeldakse, vaid see, mida sosistatakse. (E. Flynn) Kogemustest ei ole muud rõõmu kui rõõm nende edasiandmisest teistele. (A. Maurois) Mida me teame, on ainult üks tilk , ja mida me ei tea, on terve ookean. (I. Newton) Kui näed, kui paljud on sinust ees, siis mõtle, kui paljud on sinust taga. (Seneca) Meie suurim õnn ei seisne selles, et me mitte kunagi ei kuku, vaid selles, et me pärast iga kukkumist tõuseme uuesti. (Kong Fuzi) Enamik inimesi on täpselt nii õnnelikud, kui õnnelikud nad on otsustanud olla. (A. Lincoln)
(Basil) Abielu ainus võlu on see, et see muutub pettuse mõlemale poolele absoluutselt vajalikuks. (Harry) Südametunnistus ja argus on tegelikult üks ja sama. (Harry) Naer pole sõprusele sugugi halb algus, kuid lõpetamiseks on see tingimata parim moodus. (Harry) Oma vaenlaste valikul ei saa inimene kunagi üleliia ettevaatlik olla(Harry) Keegi meist ei või kannatada inimesi, kellel on samad vead kui meil enestelgi.(Harry) Kunstnik peab ilusaid asju looma, kuid ei tohi neisse panna omaenda elu.(Basil) Geenius kestab kahtlemata kauem kui ilu.(Harry) Naised ei oska ilusat välimust hinnata, vähemalt head naised mitte.(Harry) Elu eesmärk on enesearendamine.(Henry) Mehisemadki mehed meie seas kardavad iseennast.(Henry) Keha patustab ainult ühe korra ja on sellega patust lahti, sest iga tegu on teatav puhastus. (Henry) Ainus tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda.(Henry) On öeldud, et maailma suurimad sündmused leiavad aset peaajus. Paajus ja ainult peaajus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
