Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
BOTAANIKA TAKSONOOMIA- Isendite liigitus 1. RIIK (Regnum- nt taimeriik) 2. HÕIMKOND (divisio nt katteseemnetaimed) 3. KLASS (classis nt kaheidulehelised) 4. SELTS (ordo, -laadsed lõpuga, nt kaunviljalaadsed) 5. SUGUKOND (familia, -lised lõpuga, nt liblikõielised) 6. PEREKOND (genus nt hiirhernes) 7. LIIK (species nt karvane hiirhernes) RIIGID 1. Taimed 2. Loomad 3. Seened 4. Bakterid 5. Algloomad TAIMED ÜLDISED OMADUSED: 1. Autotroofid 2. Liikumatud (aktiivne liikumine on erandiks, nt häbelik mimoos) 3. Tselluloosist rakukest ja erinevused raku siseehituses 4. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad 5. Piiramatu kasv, regeneratsioonivõime TAIMERIIGI HÕIMKONNAD: 1. Samblad 2. Vetikad 3. Sõnajalgtaimed 4. Katteseemnetaimed 5. Paljasseemnetaimed TAIMERAKU ERIPÄRA: 1. Loomarakku katab vaid rakumembraan aga taimerakku katab nii rakumembra...
UIBULEHELISED- PYROLACEAE Sugukond uibulehelised (Pyrolaceae) oli varem kanarbikulaadsete seltsi kuulunud taimede sugukond. hilisemad molekulaargeneetilised uuringud näevad neid pigem kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonnas. HARILIK SEENLILL- Monotropa hypopitys Seenlill on oma nime saanud sarnasusest seentega. Rahvapäraselt kutsutakse teda veel ka näiteks kääpalilleks ja parilaseeneks. Tal pole üldse klorofülli ja seega ka rohelist värvust. Samuti on seenetaoliselt pehmed ja lihakad nii tema lehed kui ka varred. Tema lehed pole sellised nagu tavalistel taimedel, vaid need on muutunud soomusetaolisteks. Vahel on märgatud ka seda, et seenlill kasvab rühmas ringidena, nii nagu seda teevad seened. Siiski on seenlill rohttaim. Rohelise värvi puudumine näitab seda, et taim ei saa ise suhkruid valmistada. Selleks lähebki seenlillel vaja seeneniiditiku abi. Seenlillel on risoom, mis moodustab seeneniidistikuga koos mullas ühe tiheda puntra. See...
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid õhukese me...
SAMBLAD - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomist...
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS BOTAANIKA YTG0020 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES TÕNU PLOOMPUU TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 SÜSTEMAATIKA 14/09/09 /.../ Kuna see heterotroofia sai tõenäoliselt toimida, saagi allaneelamine, sai toimuda ainult sellises keskkonnas, kus ei olnud agressiivseid vaenlasi, heterotroofseid tõelisi baktereid. Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevak...
docstxt/14006549581597.txt
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
Botaanika loeng 04.09 Botaanikat võib jagada: · Taime morfoloogia · Taime anatoomia · Taime füsioloogia · Taime geneetika · Taime embrüloogia · Taime ökoloogia · Taime geograafia Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud pikkus ja laius enamvähem samad 2...
Põllumajandustaimed.kordamine eksamiks 4.osa. Generatiivsed taimeorganid VILI Kui tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele - on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiekatted ning tolmukad kuivavad ja langevad ära, emakakael kas kuivab või muutub vilja levimise abivahendiks. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond (Vilikond on ühest õisikust kujunenud viljade kogum (näiteks sõstrakobar, maisitõlvik)) Vili ei tarvitse alati koosneda ainult edasiarenenud sigimikust, mitmetes sugukondades esineb: *rüüsvilju (vananenud nimetus - ebavili), kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele osa ka teisi kudesid, näiteks õunvilja või maasika lihakas osa on arenenud õiepõhjast. Levinud nähtuseks on viljakestade kokkukasvamine seemnekestadega, mis muudab viljad väliselt seemnetega sarnaseks. *partenokarpia -- seemneteta vilja...
KORDAMINE BOTAANIKA KT 1. Taime kasv ja areng a. Taime 4 arengujärku 1) Embrüonaalne e. looteline arenguijärk – embrüa moodustumine. Algab see faas õies munaraku viljastumisega ja lõpeb seemne (embrüa) valmimisega. 2) Noorus- e juveniilne järk– algab see faas seemne idanemisega, järgneb taimede aktiivne kasv. See faas lõpeb, kui taim saab suguküpseks – hakkab moodustama õisi. 3) Täiskasvanu e matuune arengujärk. Intensiivne rakkude pooldumine (aktiivne kasv) aeglustub ning algab sugu- e. generatiivorganite moodustumine - õiepungade teke. 4) Raukus- e. seniilne järk. Taime loomuliku arengu lõppfaas: kasvu järkjärgulise aeglustumine, lõpuks taim sureb. b. Fenoloogia, fenoloogilised vaatlused Fenoloogia - bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi, ne...
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
Botaanika kt nr1 Antiikajast peetakse botaanika rajajaks Theophrast. R.Hook 1665.a täiustas mikroskoopi ja avastas sellega taime rakulise ehituse. 18 saj. suurim teadlane botaanika vallas oli Carl von Line. Mida ta tegi? Kaasaegse elusorganismide süstemaatika- ja taksonoomija rajaja. 19. Saj. uuriti täpsemalt eesti taimkatet ja taime kooslusi. Ja sündis Tänapäevase vaadete teoorja rajaja on inglane R.Hook. 20.saj teadus harud on …., biokeemia, … Nimeta kuulsaid eestlasi kes on taimedega tegelenud: Gustav Vilbaste,Viktor Masing, Theodor Lippmaa Nimeta, selgita mõisted Taimemorfoloogia - on taime välisehitus. Taimeanatoomia - taime siseehitus. Taimefüsioloogia – taime ainevahetus jms. Taimetrüfoloogia - on rakuõpetus (R.Hook) Taimesüstemaatika- taime liigitus, kirjeldus. ...
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Põllumajandus Tambet Olev Mürktaimed Referaat 2013 Sissejuhatus Inimene on juba ammusest ajast peale õppinud tundma söödavaid, raviva toimega ja ka mürgiseid taimi. Maailmas on ligi 10 000 erinevat mürktaime, millest enamus kasvab troopilises kliimas ja enamik kuulub õistaimede hulka. Mürke leidub kas kogu taimes või mõnes selle osas. Mürkainete säilivusaeg on erinev, mõni kaob, kui taime keeta, pesta või kuivatada. Paljud mürktaimed on aga väheses koguses ka ravimtaimed, sest mõlemad sisaldavad alkaloide. Oluline on just see, kui suur on alkaloidide sisaldus. Väikestes kogustes ongi alkaloididel raviv toime, kuigi nad on enamuses tugevad mürgid. Esimesed kirjalikud andmed ravimtaimede kohta on u. 6000 aastat vanad, kusjuures paljud tänapäevalgi kasutatavad ravimid on taimset päritolu. Suurest vajadusest...
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat ...
Botaanika (http://www.tlu.ee/~toenu/matbot/kysimult.htm) Mis on taim? Taimeriik kitsas küsitluses. Taimed on päristuumsed organismid, mis erinevad loomadest ja seentest eluviisi poolest. Nad on autotroofsed. Taimed toodavad kasvamiseks eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. NB! Erandid on parasiittaimed, mis saavad oma toidu testelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Botaanikaks nimetatakse bioloogia haru, mis uurib taimi. Taimeriigis on kokku umbes 391 000 soontaimeliiki (416 sugukonda). Täielikult sekveneeritud (Seveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine) genoomiga on 139 soontaimeliiki. Mürgiseid taimeliike tuntakse üle 2500. Hk. rohevetiktaimed. (sh. Hk. Mändvetiktaimed, hk Ikkesvetiktaimed). Rohevetikaid on umbes 8000 liiki. Ehitus on palju mitmekesisem kui teistel. Leidub nii üherakulisi viburtega või viburiteta, koloniaalseid vorme kui ka hulkrakseid. Lihtsa...
Botaanika 2 KT A 1. Mis on koed, andke määratlus! Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundid ning aitavad neil oma funktsioone täita. 2. Mida tähendab differentsieerumine ja kus see aset leiab? Võime muutuda teiste kudede rakkudes ja see toimub algkudedes, e. meristeemides. 3. Vii kokku kude ja tema ül. taimes. ... 4. Meristeemid: a) kuidas meristeeme liigitatakse; b) kus erinevad meristeemid taimedes paiknevad? 1) tipmine (aplikaalne) meristeem. Paikneb varte ja juurte pea- ja külgharudes ja tippudes. Temast oleneb peamiselt elundi pikkuskasv. 2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub vare sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 5. Millal ja millest tekib taimes sekundaarne meri...
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
A VARIANT 1. Missugused taime elundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimeosade polaarsus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse analoogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. N: astelpaju astel ja tikri okas, naadi risoom ja võilille juur, herne köitraag ja metsviinapuu köitraag 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit! (andke juure määratlus) Tüüpiliselt polüssümmeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab pidevalt pikkusesse juurde ning ei moodusta kunagi lehti. Juure tipus asub juurekübar, mis katab kasvukuhikut. 5. Kuidas erinevaid juuretüüpe substraadi järgi jaotada saab? Mulla-, vee- ja õhuju...
Botaanika 2 KT B 1. Epiderm: a) mis kudede hulka kuulub? b) kus paikneb? c) mis on epidermi ülesanne? a) kattekudede hulka b) primaarses kattekoes c) kaitsta taime kuivamise, ülekuumenemise, hapniku puuduse ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 2. Korgi e. peridermi ehitus. a) missugustest osadest koosneb? kuidas need osad omavahel paiknevad? Koest: felleemist, fellogeenist ja ja fellodermist Kõige välimine felleem (kork), keskmine fellogeen (korgikambium) ja kõige sisemine felloderm 3. Missuguseid juhtkimpe nimetatakse avatuiks, missuguseid kinnisteks? Missugune põhimõtteline erinevus avatud ja kinniste juhtkimpude vahel tuleneb erinevusest nende ehituses? Avatud - kambium on floeemi ja ksüleemi vahel. Kambiumi tegevuse tulemusena juhtkimp laieneb. Kinnine - juhtkimbus puudub kambium, seetõttu juhtkimp ei kasva. 4. Kollenhüüm: a) mis kudede hulka ta kuulub? missugustest rakkudest kollenhüüm koo...
B VARIANT 1. Missugused taimeelundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimevarre (või varrelõigu) apikaalse ja basaalse osa bioloogiline erinevus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse homoloogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid? Sama päritolu ja ehitusega elundid, kuid nende välimus ja funktsioon võivad erineda. N: kuuse okas ja kase leht, kaktuse okas ja astri leht, naadi risoom ja maasika võsund 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit (andke juure määratlus) Tüüpilisel juhul on juur polüsümeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab juurekübaraga kaetud tipust pidevalt pikkusesse ja ei moodusta kunagi lehti. 5. Mis on juure ülesanded? 1) imab mullast vett ja min...
VARIANT A 1. Milliseid ühesuguliste õitega taimi nimetatakse kahekojalisteks? Tooge näiteid. Taime ühel isendil on emasõied, teisel isasõied. Oluline, peab olema risttolmlemine. Kui on ainult ühest soost põõsad, siis marju ei saa. 2. Missugust õiekatet nimetatakse lihtsaks õiekatteks? Ühevärviline eristumata õiekate (tupetaoline, kroonitaoline). Ülane, nartsiss, Liilia 3. Mida nimetatakse kandelehtedeks? Õisikutelje sõlmekohtades paiknevaid fotosünteesi kaotanud lehti. 4. Mis on liitõisik? Näiteid Õied pakinevad peatelje harudel. Begoonia 5. Millest koosnevad emakad? Sigimikust, emakakaelast ja emakasuudmest 6. Kuidas toimub risttolmlemine? Toimub mülemasuguliste või ristsuguliste õite vahel. Geitonogaamia: ühe taime piires erinevate õite vahel. Ksenogaamia: võõrtolmlemine erinevate isendite vahel. 7. Mis on vilikond, millest koosneb? Mitmest kokkukasvanud õiest või koguõi...
VARIANT B 1. Nimeta generatiivsed elundid? Õis, vili, seeme 2. Missuguseid ühesuguliste õitega taimi nimetatakse kahekojaliseks? Ühel isendil esinevad emasõied, teisel isendil isaõied. Nt: kõrvenõges, harilik kadakas, astelpaju, hõlmikpuu. 3. Nimeta joonisel õie osad? 4. Missuguseid õiekroone nimetatakse aktinomorfseks? Tooge näide Polüsümmeetrilised õied, õiekroonist saab läbisetada 2 või rohkem sümmeetriatasandit. Sinilill, õunapuu, roos. 5. Millist õiekatet nimetatakse kaheli õiekatteks? Tooge näide Selgelt eristunud tupe ja krooni osa, mis on erinevalt värvunud. Sinilill, roos, priimula 6. Mis on õiediagramm? Õie projektsioon, ristlõige, mis näitab õieosade arvu ja paiknemist üksteise suhtes 7. Kirjuta pildi alla nimetus; kiirjas, lehterjas, kannusega, sügomorfne, putkõis 8. Mis on õisik? Taimevartel olevate õite kogum, õied võivad kinnituda otse varrele või õierao ab...
Tartu kesklinnas asuva lillepeenra analüüs • huvitavad kobinatsioonid • suur värvikamma • laiguti istutus • aktsendiks on punane • täitetaimede värvus on hall • ääretaimed on valged ja kollased • kasutatud palju erinevaid taimi • kõrguste kontrast • sooja- külma kontrast • kandiline • pole tasakaalus • ruumis kõik lillepeenrad kokku loovad ühtse terviku • domineerib hall värvus • betoonist hall kõnnitee ja lillepeenra äär sulab ühte hallide taimedega • pilkupüüdev • ruum on jaotatud ära lillepeenarde abil • liigirohke • avalik • metsik • jääb mulje nagu taimed poleks istutatud kindla kuju järgi, vaid suvaliselt
Vaarikas on narmasjuurestiku ning ühe- ja kaheaastaste vartega puitunud poolpõõsas. Kevadel kerkivad maapinnale asendusvõrsed. Teisel aastal kannavad vaarika oksad [?] ja peale seda [?]. Vaarikas õitseb juuni teisel poolel. Õitsemine kestab [?]. Vaarika vili on [?]. Vaarika lehed on liitlehed. Vaarikas vajab päikeselist kasvukohta jahuumusrikast mulda. Enne istanduse rajamist on vajalik maa korralikult puhastada umbrohtudest. Korralikku saaki on loota tervetelt istikutelt. Pärast istutamist tuleks taimeread multsida. Multsitud istandikus peab harima ainult vahekäike. Sobivaim aeg vaarikaistanduse rajamiseks on kevadel või sügisel. Sobivaim kasvutihedus on 5-6tugevat vart jooksva meetri kohta. Istandusest tuleb välja lõigata katkised, haiged ja saaki kandnud varred. Vaarika istandikku harvendatakse varakevadel. Vaarika liikidest kõig...
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: · maas · vees · parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisr...
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam läänemeri js atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on effektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C , ulatuvaid temperatuure. Effektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame effektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõiste. Aktiivsete temperatuureide summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks...
Kõrvenõges Levikuala Kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias. Tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna- Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga tihedalt esinev taim. Paljunemine Kõrvenõges paljuneb hästi vegetatiivselt risoomi kaudu. Moodustades vahel suuri kogumikke (kloone). Risoomid paiknevad küll pindmiselt, kuid on mullast raskesti kättesaadavad. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel ning põldudel. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge väärtusega taim loomasöödana. Kuivatatud nõgeselehti antakse talvel kanadele, et neid munema ergutada. Taime on kasutatud ka kiu saamiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvainet , mida kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head raviomadused. Ravim Lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, em...
E ESTI VABARIIK R ÄPINA AIANDUSKOOL V AARIKAS ISESEISEV TÖÖ K OOSTAS: LEA VARTSUN 1AK2 R ETSENSEERIS: R ÄPINA 2009 SISSEJUHATUS Arvatakse, et vaarikas on üks vanemaid marjakultuure. Esmased kirjalikud andmed vaarika kultuuristamise kohta pärinevad 16. saj keskpaigast Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Esimesed vaarikasordid hakkasid levima 18. sajandi lõpul. Eestlaste esivanemad korjasid metsast vaarikaid tõenäoliselt ammu enne seda, kui hakkasid neid koduaedades kasvatama. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika vilju, lehti, õisi ja varsi. Marjad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit. Rikkad mõnede vitamiinide ja mikroelementide poolest. Marjad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad. Kuid marju kahjustavad ka putukad, näiteks vaarikamardika vastsed. Lehtedest ja noortest võrsetest toituvad mitmed taimtoidulised ...
Luua Metsanduskool MEPK I Hanna-Eliise Lepp ÕITE KIRJELDAMINE Kaunis kuldking Asümmeetriline suur õis Kollane õõnes huul Lamedad õiekatte lehed, lillakaspruuni värvi Õite alusel kandelehed Sinilill Sinised tupplehed Kroonlehed puuduvad Õied paiknevad varrel üksikult Monosümmeetrilised e sügomorfsed õied Kiirjas ehk korrapärane õis Päevalill Korvõis ehk korvik Õiekroon kiirjas Putkjas Kroonlehed kollased Harilik kukehari Õiekate kaheli Tupplehed kollased Kroonlehti 5 Polüsümmeetriline õis Kiirjas Harilik kellukas Tupp ja kroon liitlehine Kellukjas Kroon lehterjas Krooni suudmeni ulatub karvane emakakael Kroonlehed sinised/lillakad Küüvits Kaheli õiekate Nii kroon kui tupp liitlehine Õie tüüp kupjas, viie tipmega Kollane käoking Õie tüüp kiiverjas Huuljas Kahekülgselt sümmeetrilised, rohekas, kollased õied. Kroonlehed muutunud nektaariumiteks Disümmeetriline Harilik toomingas Kiirjas õiekroon, ratasj...
Samblad ja samblikud Eestis Vivian, Leegi, Triinu, Sandra, Liis, Merylin, Marika, Triin, Diana, Kaur Räpina 2012 SAMBLAD SAMBLIKUD Aitäh. Pildid: Triinu ja Vivian 2012 Räpina
Taimed Taksonoomia Eukarüoodid Eukaryota Taimed Plantae Taimed Allikas: Vikipeedia Taimedeks nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis (erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest) elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Erandiks on mõned parasiittaimed, mis saavad oma toidu teistelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Taimi uurivat bioloogia haru nimetatakse botaanikaks. Taime mõiste Taime mõiste suhtes ei ole täpset üldkehtivat kokkulepet. Üldiselt siiski fotosünteesivaid prokarüoote (näiteks sinivetikaid) praegu enam taimede hulka e...
TEADUS JA KINO KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Kumb levib kiiremini kas valgus või heli? 2. Kuidas nimetatakse taimi uurivat teadust? 3. Millisel temperatuuril vesi keeb? 4. Mida mõõdavad termomeetrid? 5. Kes on peategelane filmis ,,Ratatouille"? 6. Milline piraat oli Peeter Paani filmis halb? 7. Kes otsib endale aju filmis ,,Võlur Oz"? 8. Millises Ameerika osariigis asub Hollywood? 9. Linastumise ajal oli ,,Titanic" kõigi aegade kalleim film. Õige või vale? 10. Kumb on pehmem kuld või plaatina? TEADUS JA KINO KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1) Mis ühikut kasutatakse rõhu mõõtmiseks? 2) Kas inimene näeb ultraviolettkiirgust? 3) Millisel aatomi koostisosakesel on nega...
Objektide uurimine või nähtuste olemus - fundamentaalteadus. See moodustab vastava teaduse – füüsika,keemia,bioloogia jt- tuuma, tema sisu: faktid, seadused,teooriad,hüpoteesid. Loodusnähtused praktilised baasil – rakendusteadused (põllumajanduse,meditsiini,tööstuse,energeetika,transpordi, olme jm tarbeks) Bioloogia: Üldbioloogilised teadused tegelevead teaduslike uuringutega(geneetika,molekulaarbioloogia,rakubioloogia,arengubio loogia jne, Eribioloogilised teadused(botaanika,zooloogia,loomafüsioloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilised kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ja teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. Rakendusbioloogia PLUSSID: On aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid,luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure Rakendusbioloogia MIINUSED: Bioloogilise re...
Taimerakk, bakterid ja seened Bakterid kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks. 1.puudub membraaniga piiratletud rakutuum. *eeltuumad *kest *väikesed *üherakulised *limakapsel *vaid üks kromosoom *kuju on väga erinev *spoorid Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. · taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine · taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest · kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm · taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid Seened on üks eukarüootsete or...
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf...
SURULASED (SPHINGIDAE) Kes on ,,suru"? · Lülijalgsed putukad Allikas: http://www.entomo.pl/lepidoptera/galeria_ motyli/img/nocne/deilephila_elpenor.jpg · Kuuluvad liblikaliste seltsi · Sugukonda kuulub umbes 1450 liiki. · Eestis on registreeritud 17 liigi esinemine Allikas: http://www.hot.ee/a/apsaroke/pildid/ Allikas: http://3.bp.blogspot.com/-YGmbnEn51ZI/Ud2z00SzcfI/ Allikas: http://dic.academic.ru/pictures/wiki/files/69/ silmiksuru.jpg AAAAAAAABpI/7x5wmK7c5GQ/s640/eumorpha+labruscae+ Euchloron_megaera_sjh.jpg male+INBIOCRI002792555.jpg Miks on suru eriline? · Head lendajad. · Kiire ja jõuline lend. · Toitumise ajal, P...
Eluvormid. Eluvorm on reaktsioonina keskkonnatingimustele väljakujunenud liigile omane eksisteerimisvorm. Üks tuntumaid eluvormide süsteeme pärineb taani botaanikult Raunkiær lt ning põhineb täiskasvanud taimede uuenemisstrateegial: Fanerofüüdid (Ph) uuenemispungad maapinnast enam kui 25 cm kõrgusel (olenevalt taime kasvust megafanerofüüdid, mesofanerofüüdid, mikrofanerofüüdid, nanofanerofüüdid, teistel taimedel kasvavad epifüüdid, tüvisukulendid). Puud, põõsad, liaanid, epifüütideks on näiteks paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptof...
Charles Robert Darwin (1809- 1882) Charles Darwin sündis 12. veeburuaril 1809. aastal Inglismaal. Ta oli oma pere kuuest lapsest viies. Charlesi ema Susanna suri siis kui Charles oli kõigest kaheksa aastane poisiklutt.Tema isa oli väga jõukas ja edukas arst, ning soovis oma pojale sama tulevikku. Oktoobris aastal 1825 oli ta kõigest 16 aastane, kui astus üheskoos oma venna Erasmusega Edinburghi Ülikooli, kaks aastat hiljem astus ta aga Cambridge Ülikooli usuteaduse valdkonda, kuid usuteadus ei huvitanud teda eriti, tema meeli tõmbas looduse juurde. Kui Darwin oli usuteaduskonnas Cambridge Ülikoolis, võttis botaanika professor J.S.Henslow ta enda käe alla, ning Johnist sai Darwini juhendaja. Aastal 1831 lõpetas Darwin ülikooli sai ta bakalaureusekraadi, siis soovitas Henslow teda HMS Beagelsi pardale kui loodusteadlasena. Laev, mille kapten oli Robert FitzRoy, pidi asuma 5-aastasele...
Kordamisküsimused kontrolltööks 1. Oskad nimetada elu organiseerituse tasemeid õiges järjekorras ja ühildada neid ette antud näidetega (nt. kui on antud sõna "rasvkude" siis viin selle kokku koe tasemega jne.) 2. Tean mõistet hüpotees, oskan etteantud näite varal õigesse järjekorda panna teadusliku uurimistöö etappidena (nagu me tunnis Maardu järve vee reostuse kohta tegime). Oskad ka etteantud probleemi kohta hüpoteesi esitada 3. Tead, mida tähendavad mõisted: botaanika, zoloogia, mikrobioloogia, etoloogia, füsioloogia, ökoloogia, histoloogia ja antoomia, neuraalne regulatsioon, muutuja, biomolekul, teaduslik fakt. 4. Tean elu tunnuseid 5. Tean erinevusi mõistetel ja oskan iga juurde tuua ühe näite!!: autotroof ja heterotroof; suguline ja mittesuguline paljunemine; otsene ja moondega areng; populatsioon ja liik Vastused: 1) ...
Looduskaitse Looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. 20. sajandi alguses võeti kaitse alla peamiselt haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed, astangud, allikad, kosed, koopad). Aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et ainuIt kaitsealade loomisest või üksikobjektide hooldamisest ei piisa. Nüüd kõneleme looduse kui terviku hoiust- keskkonnakaitsest. See on elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitse elupaikade hoid- mise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Kui tahame ise ellu jääda, peame nagu haruldusi hoidma ka iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta. Keskkonnakaitsega peab käima käsikäes loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseal...
Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organite ja organismi ehitust Füsioloogia Uurib organismide ja organite talitlust ja regulatsiooni Geneetika Uurib pärilikkust ja muutlikust Molekulaargeneetika Uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel Ökoloogia Uurib organismide ja keskkonna seoseid Evolutsiooni õpetus Uurib elu ajaloolist arengut Paleontoloogia Uurib möödunud aegadel elanud organisme Süstemaatika Elusorganismide rühmitamine toksonitesse Viroloogia Uurib viirusi Mikrobioloogia Uurib baktereid Algoloogia Uurib vetikaid Mükoloogia Uurib seeni Lihhenoloogia Uurib samblikke Zooloogia Uurib loomi Protozooloogia ...
1) Kes olid järgmised isikud? Millega said nad tuntuks? Too üks näide nende tegevusest! Homeros- pime laulik, arvatav "Iliase" ja "Odüsseia" autor. Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, suured vallutused, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Peale tema surma kujunesid hellenistlikud riigid Egiptus, Makedoonia, tuumiksüüria. Ta oli tark ja tuntud sõjajuht, valitseja. Tema vallutuste tulemusena loodi maailmariik. Platon- Kreeka filosoof, Sokratese õpilane, kes kirja tema mõtted. Riigivalitsemisele alusepanija, pidas oluliseks ideemaailma. Rajas akadeemia. Pythagoras- õpetlane, kes edendas matemaatikat. Tema järgi on nime saanud täisnurkse kolmnurga teoreem. Tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost, vaid jagas oma õpetust läbi vestluse. Otsis voorust ja moraaliküsimust. Myron- s...
Zooloogia Piibe Kadak 11A 11.09.2011 Zooloogia on teadus, mis uurib loomi nende kehaehitust, eluviisi, toitumist, paljunemist, liikumisviise ja käitumist. Zooloogia jaguneb paljudeks eri harudeks. Suurimad neist on: Entomoloogia- zooloogia haru, mis uurib putukaid. Ihtüoloogia - zooloogia haru, mis uurib kalu. Täpsemalt hõlmab see luukalu, kõhrkalu ja ebaselget kalalaadsete rühma lõuatuid. Ornitoloogia- zooloogia haru, mis uurib linde, käsitledes nii nende ehitust, talitlust, süstemaatikat, levikut jne. Ornitoloogiaga tehti algust juba Vana-Kreekas (umbes 400 aastat eKr), omaette teadusharuks kujunes see 17. sajandil. Terioloogia- zooloogia haru, mis tegeleb imetajate uurimisega. Selgrootud- kõik selgroogs...
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
Taimesüstemaatika HarilikToomingas Mihkel Rätsep Rasmus Uusküla Taksonoomia Riik Taimed Plantae Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts Roosilaadsed Rosales Sugukond Roosõielised Rosaceae Perekond Toomingas Prunus Liik Harilik toomingas padus Ladinakeelne nimetus Padus avidum Riik Taimed Päristuumsed organismid Autotroofne eluviis Fotosüntees Botaanika Pilt on illustratiivne Hõimkond Õistaimed Katteseemnetaimed 1 ja 2 idulehelised Isel. õis ja vili Paljunemine sugulisel ja mittesugulisel teel Liigirikkaim taimerühm, ...
TASEMETEGA SEOTUL TEADUSHARLJD JA ELUKUTSED Bioloogia kuulub loodusteaduste valdkonda ning hõlmab !.ndas nii geograafiat, keemiat, füüsikat kui ka matemaatikat. Uidiselt nimetades uurib bioloogia elu meie sees ja meie ümber ning üritab selgitada kõike selles toimuvat. Anatoomia teadusharu, mis tegeleb organite ja organismi ehituse uurimisega. Algoloogia ehk fükoloogia on teadus, mis uurib vetikaid. Botaanika teadus, mis uurib taimi ja nende elutegevust. Biokeemia teadus, mis uurib biomolekulide ehitusi ja ülesandeid. Brüoloogia teadus, mis uurib samblaid. Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. Evolutsiooniõpetus teadus, mis uurib organismide ajaloolist arengut. Füsioloogia teadus, mis uurib organismi ja elundite vahelist taiitlust ja funktsioneerimist. Geneetika teadus, mis uurib pärilikkust. Histoloogia teadus, mis uurib kudede ehitust ja talitiust. Lihhenoloogia teadus, mis uurib samblikke. Mikrobioloogia teadus,...
Vili 1. Mis on vili? Vili on õistaimede organ, mis koosneb viljakestast ja seemnest. 2. Kuidas ja millest (millistest taime osadest) võib vili areneda (kujuneda)? 1. Õietolm kandub tolmukatelt emakasuudmele 2. Tolmuterad hakkavad idanema ja tungivad sigimikku. 3. Tekib seemnealge 4. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru 5. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest 6. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib olla kuiv või mahlane 3. Kuidas jaotatakse vilju (erinevad jaotused, mille alusel ja kuidas)? • Viljakesta konsistentsi järgi: kuiv – ja lihakviljad • Vilja avanemise järgi: ava- ja sulgviljad • Seemnete arvu järgi (üks või palju) • Kõiki need veel omakorda kuju järgi Liigitus tekkimise järgi Paljasvili on vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalist...
annaabi.ee 
