TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ
ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT
Aili Pällo
RIIGIASUTUSE PRAKTIKAPraktikaaruanne VÕTA korras
Juhendajad: Aet Kiisla, Jelena Rootamm-Valter
NARVA 2014
SISUKORDS
ISSEJUHATUS
....................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3
1.
VANGLATEENISTUS ....................................................................................... . . . . . . . . . . .4
2.
VIRU
VANGLA ........................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . .6
2.1.
Viru
vangla üldtutvustus
................................................................................... . . . . . . . . . .6
2.2.
Viru vangla ülesanded
..................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6
2.3.
Viru vangla töökorraldus
........................................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .7
2.4.
Viru vangla struktuuriüksused
....................................................................... . . . . . . . . . . . . .7
2.5.
Viru vangla esimese üksuse ülesanded ja koosseis
......................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8
2.6.
Valvuri ametikoha üldtutvustus
.............................................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8
3. P
RAKTIKA SISU
.............................................................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9
3.1. I üks
use valvuri ametikohustused
........................................................................... . . . .9
3.2. M
iniuuring
....................................................................................................... . . . . . . . . . . .9
K
OKKUVÕTE
.................................................................................................. . . . . . . . . . . . . . .13
K
IRJANDUS
......................................................................................................... . . . . . . . . . .14
L
ISA 1. TEATISE PLANK
................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .15
L
ISA 2. KÜSIMUSTIK
............................................................................................ . . . . . . .16
2
SISSEJUHATUSRiigiasutuse praktika läbisin VÕTA korras, kuna minu töökohaks on
riigiasutus Viru
vangla.
Vanglas töötan juba alates
jaanuarist 2012 valvuri ametikohal esimeses üksuses.
Miks mina valisin oma töökohaks Viru vangla? Mind motiveeris antud asutuse
distsipliin , kindel kord ja töötasu, mida aga ei saa võrrelda eraettevõtetega. Töötades
Viru vanglas pole kordagi tekkinud rutiinsustunnet, kuna antud süsteem on pidevas
muutuses, millega peab kaasa minema ja täitma sulle vastavalt antud töökohustustusi,
mis pole kunagi olnud saavutamatud.
Praktikaaruande kirjutamiseks ja miniuuringu
koostamiseks , läbiviimiseks pidin läbima
väga palju
etappe , mis hõlmas koostööd kaheksa asutusega Viru vangla,
Justiitsministeerium ja Ida-Virumaa kuue KOV-ga (Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe,
Jõhvi, Kohtla-Järve,
Avinurme ).
3
1. VANGLATEENISTUSVanglateenistust haldab Justiitsministeerium. Vanglateenistuse
asutusi on kokku üheksa:
Vanglate
osakond , Harku ja Murru vangla, Tallinna vangla, Tartu vangla, Viru vangla,
SKA justiitskolledž, Vanglakomisjonid, SA Vanglateenistujate Toetusfondid, AS Eesti
Vanglatööstus. Neist kinnipidamisasutusi neli: Harku ja Murru, Tallinna, Tartu ning Viru
vangla. Vanglateenistuse käsuliini saab vaadelda joonisel 1.
Joonis 1. Vanglateenistuse käsuliin1Harku ja Murru vangla asub Harku vallas ja on
kinnine ühiselamu- ja kambervangla
ning avavangla, mis asub kahel territooriumil: Harku ja avavangla territooriumil.
Vanglakohtade arv on 304, kus paiknevad
nais - ja meessoost süüdimõistetud isikud.
Vangla
koosseisus on 125,2 teenistuskohta, sealhulgas 86,4 vanglaametniku
ametikohta.2
Tallinna vangla asub Tallinas ja Maardus. Tallinna vangla on kinnine kambervangla
1 Vanglateenistuse käsuliin.
http://www.vangla.ee/6150 2 Harku ja Murru vangla.
http://www.vangla.ee/41381 4
eelvangistushoonetes ja kinnine ühiselamu tüüpi vangla vangistussektsioonides.
Vanglakohtade arv on 1020, kus paiknevad mees- ja
naissoost täiskasvanud vahistatud
ning meessoost täiskasvanud süüdimõistetud. Vangla koosseisus on 596,85 ameti- ja
abiteenistuskohta, sealhulgas 371,3 vanglaametniku ametikohta.3
Tartu vangla asub Tartus ja on kinnine kambervangla. Vanglakohtade arv on 938, kus
paiknevad mees- ja naissoost täiskasvanud vahistatud ning meessoost täiskasvanud
süüdimõistetud. Vangla koosseisus on 448,3 teenistuskohta, sealhulgas 264
vanglaametniku ametikohta.4
Viru vangla asub Ida-Virumaal Jõhvi linnas ja on kinnine kambervangla koos
avavanglaosakonnaga. Vanglakohtade arv on 1100, kus paiknevad mees- ja naissoost
täiskasvanud vahistatud ning meessoost täiskasvanud ja
alaealised süüdimõistetud.
Vangla
kooseisus on 457,25 teenistuskohta, sealhulgas 283 vanglaametniku ametikohta.5
3 Tallinna vangla.
http://www.vangla.ee/41383 4 Tartu vangla.
http://www.vangla.ee/41384 5 Viru vangla.
http://www.vangla.ee/41385 5
2. VIRU VANGLAViru Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev
valitsusasutus , mis viib täide
vabadusekaotust ja eelvangistust ning korraldab kriminaalhooldust.6
2.1. Viru vangla üldtutvustusViru vangla hooned valmisid 2008. aasta alguses ning juba aprilli algul oli juba
paigutatud esimesed vangid. Vangla koos seda ümbritseva alaga võtab enda alla 16
hektarit ning seda valvatakse peamiselt vanglapiiretele paigutatud elektroonilise
valve abil. Viru vangla on esimene vangla, kus kõik territooriumil asuvad hooned on
turvalisuse
suurendamiseks omavahel ühendatud kinniste ühendusteedega. Viru vangla
hõlmab endas vangla ja
arestimaja . Vangidele on kuni kahekohalistes kambrites kokku
1000 kohta, lisaks 100 kohta avavanglas ja 150 kohta arestimajas. Vanglas on ka
eluhoone 300 vahistatule. Vanglakompleksi juurde kuuluvad veel kool, spordisaal,
sotsiaaltöö ruumid, kabel ja töökojad. Uudsena terve vanglateenistuse ajaloos loodi Viru
vanglasse tugevdatud järelevalvega osakond. Vanglas on ka 250-
kohaline noorteosakond, kuhu paigutatakse kõik alaealised süüdimõistetud ja vahistatud ning
kõik noored süüdimõistetud. Vange harivad Jõhvi gümnaasium ja Ida-Virumaa
kutsehariduskeskus ning tööd annab AS Eesti Vanglatööstus.7
2.2. Viru vangla ülesandedVangla ülesanded on: korraldada kinnipeetavate ja vahistatute
kinnipidamine ; suunata
kinnipeetavad õiguskuulekale käitumisele; kavandada kinnipeetava karistuse
täideviimine; tagada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervislik
eluruum , toit ja riietus;
korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamine; korraldada
kinnipeetavatele ja vahistatutele sotsiaalhoolekanne, huvialategevuse ja
raamatukoguteenuse osutamine ning kinnipeetavate ja vahistatute usuliste vajaduste
rahuldamine; suunata kinnipeetavaid ja vahistatuid hariduse omandamisele; tagada
kinnipeetavate tööhõive; tagada kinnipeetavate vabanemiseelne ettevalmistus; teha
6 Viru vangla moodustamine ja põhimäärus. Riigi
Teataja .
https://www.riigiteataja.ee/akt/12967542 7 Viru vangla.
http://www.vangla.ee/41385 6
kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud edasilükkamatuid menetlustoiminguid;
korraldada vanglas jälitustegevust; koguda vangla tegevust kajastavaid statistilisi
andmeid ja esitada asjakohaseid aruandeid; majandada vanglale
vallata antud riigivara;
täita muid vanglale õigusaktidega pandud ülesandeid.8
2.3. Viru vangla töökorraldusViru vangla põhiline tööd reguleeriv dokument on „Viru vangla kodukord“, mille
eesmärk on täpsustada vangistusseaduse (
VangS ), justiitsministri 30. 11. 2000. aasta
määruse nr 72 „Vangla
sisekorraeeskiri ” (VSkE) ja teiste õigusaktidega sätestatud ning
vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Viru Vanglas.
Täpsustused hõlmavad eelnimetatud õigusaktidega täpsemalt reguleerimata sätteid.
Kodukorda on kohustatud täitma kinnipeetavad, vahistatud, vangla
teenistujad ja
vanglas käivad isikud.9
Lisaks Viru vangla kodukorrale reguleerib Vangla teenistuajate tööd ka üksuse
põhimäärus,
ametijuhend , ametikoha juhend ja
vanglateenistuja eetikakoodeks10.
2.4. Viru vangla struktuuriüksusedVanglat juhib
direktor , kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister.
Vangla struktuuri kuuluvad osakonnad, talitused ja üksused. Osakonnal, talitusel ja
üksusel puuduvad täitevvõimu
volitused . Vangla osakonnad ja üksused on:
arvestusosakond; avavangla- ja töötavate kinnipeetavate osakond; julgeolekuosakond;
järelevalveosakond;
finants -ja majandusosakond; meditsiiniosakond; sotsiaalosakond;
esimene üksus; teine üksus; kolmas üksus; neljas üksus; viies üksus; üldosakond;
kriminaalhooldusosakond.11
8 Viru vangla moodustamine ja põhimäärus. Riigi Teataja.
https://www.riigiteataja.ee/akt/1039298 9 Viru vangla kodukord.
http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=57912/Viru+vangla+kodukord+alates+04.02.2 013.pdf
10 Vanglateenistuja
eetikakoodeks .
http://www.vangla.ee/41403 11 Viru vangla moodustamine ja põhimäärus. Riigi Teataja.
https://www.riigiteataja.ee/akt/12967542 7
2.5. Viru vangla esimese üksuse ülesanded ja koosseis
Esimese üksuse põhiülesanne on korraldada täiskasvanud vahistatute ning lühiajalise
vangistusega kinnipeetavate järelevalvet ning vangistuse täideviimist ja täiskasvanud
süüdimõistetud kinnipeetavate vastuvõtufaasi.12
Esimese üksuse ametikohtade
loetelu :
1.
Peaspetsialist -üksuse juht, kes tegeleb põhiliselt üksuse töö korraldamise ja
juhtimisega (aruandlus Viru vangla direktori ees);
2.
Inspektor - kontaktiksik, kes tegeleb juhtumi
korralduste ja haldusmenetlustega;
3. Inspektor tegeleb dokumendi halduse ja tehniliste probleemide lahendamisega;
4. Vanemvalvur korraldab vahetuse tööd ja tagab järelvalvet kinnipeetavate üle;
5.
Valvur tagab järelvalvet kinnipeetavate üle;
6. Kriminaalhooldusametnik viib läbi kinnipeetavatele mõeldud programmilisi
tegevusi;
7. Spetsialist-psühholoog nõustab kinnipeetavaid.13
2.6. Valvuri ametikoha üldtutvustusValvur on vanglaametnik, kelle põhiülesanne on tagada järelevalve vangide üle.
Valvur kannab hoolt selle eest, et vangid viibiksid neile ette nähtud kohas ja et kõik
tegevused (äratus, loendus, toitlustamine jne) toimuksid päevakava järgi. Veel peavad
valvurid jälgima vangide käitumist ning teavitama vangla juhtkonda igast
rikkumisest ja
muust tavapäratust olukorrast nende valvepiirkonnas. Vanglas on ka valvurid, kes
töötavad pääslas, valvavad vangla piiret, tegelevad vangide saatmiste või kokkusaamiste
korraldamisega. Vanemvalvur nii täidab valvuri ülesandeid kui ka juhib teisi valvureid.
Enamasti töötab vanemvalvuri alluvuses kuni kümme valvurit.14
12 Viru vangla esimese üksuse põhimäärus.
http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=58487/Viru+Vangla+I+%FCksuse+p%F5h im
%E4%E4rus.pdf
13 Viru vangla esimese üksuse põhimäärus.
http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=58487/Viru+Vangla+I+%FCksuse+p%F5h im
%E4%E4rus.pdf
14 Viru vangla kodulehekülg.
http://www.vangla.ee/41401 8
3. PRAKTIKA SISU3.1. I üksuse valvuri ametikohustusedI üksuses töötasin umbes aasta, kus minu peamisteks kohustusteks, ülesanneteks oli
kinnipeetavate loendamine, järelvalve ja saatmine. Iga põhiülesandega on aga seotud
mitmeid erinevaid
toimingud , kuna valvur on kohustatud, mitte ainult tagama
järelvalvet kinnipeetavate üle vaid olema sidevahend teiste vangla töötajate ja vangla
välismaailma vahel (
meditsiin ,
kirjade saatmine, telefoni kasutamise võimalused)
seaduse piires. Samuti on kohustus jälgida kinnipeetavate poolt korra pidamine ja
rikkumiste fikseerimine ettekannete näol.
Valvur on kohustatud kandma kogu aeg erivahendeid, milleks on nui,
gaas ja käerauad.
Erivahendite kasutamise
koolitused toimuvad kord kvartalis ning nende kandmise loa
saamiseks peab läbima atesteerimise, mida viiakse läbi Viru vanglas koolitajate kui ka
Justiitsministeeriumi ametnike poolt. Erivahendeid tohib kasutada ainult enesekaitseks.
3.2. Miniuuring Miniuuringu koostamine ja läbiviimine oli teostatud mitme isiku toe ja abiga. Kuna
valvurina töötades mina ei omanud ettekujutlust, kuidas
seostada vangla ja oma eriala
valikut, nimelt kohaliku omavalitsuse korraldust. Antud probeemi ja mõttetega toetas
mind minu peaspetsialist-üksusejuht (alates 1. jaanuar I üksusejuht) Kadi
Luuri ja ka
inspektor-kontaktisik Tiina Tuvikene, kes andsid miniuuringu idee ja juhtnööre selle
läbiviimiseks. Miniuuringu koostamisel juhindusin Justiitsministeeriumi
taasühiskonnastamise nõuniku Ave Pae poolt tehtud märkustest küsitluse läbiviimiseks.
Miniuuringu teemaks oli valitud vanglast välja saadetavate kinnipeetavate vabanemisest
teavituste kasust kohalikele omavalitsustele ning küsimustiku koostamisel oli põhirõhk
suunatud antud teatise koostamise/
saatmise vajadusele ja informatsiooni piisavusest
koostataval teavitusel. Teatise plank lisa 1.
Miniuuringu eesmärk oli uurida, kas saadetavad teatised on vajalikud kohalikele
omavalitsustele ning nende täiendamise vajadusest.
9
Miniuuringu läbiviimiseks oli valitud 2013. aasta kolmel kuul (august, juuli, juuni)
vanglast vabanenud isikute kohta koostatud teatised, mis olid saadeud Ida- Virumaa
KOV-le. Kolme kuu jooksul oli Viru Vanglast vabanenud kokku 157 isikut. Ida-Virumaa
KOV-tele koostatud ja
saadetud teatiste arv oli 23. Kolme kuu jooksul oli saadetud
teatisi kuuele Ida-Virumaa KOV-le: Kohtla-Järve, Narva, Jõhvi, Narva-Jõesuu,
Sillamäe, Avinurme.
Miniuuringu läbiviimise vormiks oli küsitlus, mille koostamisel aitas kaasa I üksuse
inspektor-kontaktisik Tiina Tuvikene ja Justiitsministeeriumi taasühiskonnastamise
nõunik Ave Pae. Küsimustikud olid saadetud e-maili teel kuulele eelnimetatud KOV-e
sotsiaaltöötajale. Kolme kuu jooksul (oktoober, november, detsember) vastasid kõik
kuus sotsiaaltöötajat minu poolt saadetud küsimustikele.
Teavitusi
saadetakse kohalikele omavalitsustele vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §
9 lg 4 (Kinnipidamiskohast vabanenud isikule on sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste,
vältimatu
sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldajaks valla- või
linnavalitsus , kelle
halduspiirkonnas isik viimati elas, või kui tema perekonnaliikmed vahetasid elukohta,
siis nende juurde elama asumisel perekonnaliikmete elukohajärgne valla- või
linnavalitsus.) ja § 28 (Kinnipidamiskohast vabanenutele ja teistele sotsiaalabi
vajavatele isikutele osutatakse vastavalt nende vajadustele käesolevas seaduses
ettenähtud sotsiaalteenuseid või antakse sotsiaaltoetusi või vältimatut sotsiaalabi, samuti
osutatakse abi töö leidmisel, määratakse
tugiisik , vajadusel
luuakse varjupaigad.) ning
vangistusseaduse § 60 lg 2, 3 ja 4 (lg2.Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel
edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta
kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja
selgitatakse välja konkreetse abi saamise võimalused. Lg. 3. Kui kinnipeetava või tema
perekonna elukoht pole teada või kui kinnipeetav ei soovi pöörduda tagasi oma
endisesse elukohta, edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava
kinnipeetava kohta mõnele teisele valla- või linnavalitsusele, arvestades võimaluse
korral kinnipeetava soove elukoha
valikul . Lg. 4.V anglateenistus on kohustatud
edastama valla- või linnavalitsusele nende taotlusel vabanenud kinnipeetavale
sotsiaalhoolekande osutamiseks vajalikku teavet ja dokumente.) alusel.
Küsimustiku koostamisel oli oodatud sotsiaalametnikelt erinevaid vastuseid, mis
peegeldaksid iga ametniku oma tööd, kuid vastused tulid kõikidelt sarnase sisuga.
10
Kuuelt sotsiaaltöötajalt küsitlusele saadud
vastustest selgus, et enamus sotsiaaltöötajad
on pika tööstaažiga (Tabel 1.), alates 6-st aastast kuni 20-ne aastani (va üks KOV, kus
sotsiaaltöötaja tööstaaž on 1 aasta ja vanusega 25) ning vanuselt 32 kuni 53, mis näitab
suurt töökogemust sotsiaaltöötaja valdkonnas.
Tabel 1. Sotsiaaltöötajate tööstaaž aastates KOV-te lõikesKOVNarva
Narva-
Sillamäe
Jõhvi
Kohtla-
Avinurme
Jõesuu
Järve
Sotsiaaltöötaj1
20
13
6
9
6
aTööstaaž aastatesEsimene küsimus oli suunatud sotsiaaltöötajate arusaamisele seoses vangla poolt välja
saadetava vabaneja teatise vajadusest, nimelt: Milline on Teie arvates KOV teatise
sisuline eesmärk?. Kõikide sotsiaaltöötajate vastusest võis välja lugeda, et teatised
kannavad informatiivset eesmärki ning võimalust ettevalmistada end vabanenuga
edasiseks tööks, juhul kui antud isik pöördub oma KOV-e poole abi saamiseks. Viiel
sotsiaaltöötajal kuuest on kasu antud teatisest.
Teiseks ülesandeks oli uurida, kas vanglast vabanenuga jätkatakse töötamist
sotsiaaltöötaja poolt. Vastuseid koondades võib öelda, et vabanenuga tehakse tööd ainult
juhul kui isik ise pöördub sotsiaaltöötaja poole.
Tavalised probleemid, mida
lahendatakse vabanenuga on töö otsimine, nõustamine,
toetuste saamine ja vajadusel
elamispinna otsimine. Vanglast vabaneva isiku sotsiaalhoolekande korraldamiseks
kasutab oma töös infot ainult kolm sotsiaaltöötajat, mida saadakse KOV teavitusest.
Teatised sisaldavad ka
ettepanekuid edasisteks toiminguteks vabanenuga. Kas
sotsiaaltöötajad lähtuvad ja saavad tööalast abi Vangla poolt tehtavate ettepanekute
näol? Ettepanekutest lähtutakse vastavalt KOV võimalustest (töötajate olemasolu ja
rahalised võimalused) ning
igat juhtumit vaadeldakse individuaalselt vastavalt
vabanenud isiku reaalsele olukorrale väljaspool vanglat. Neljale sotsiaaltöötajale
piisab infost, mida sisaldavad vanglast välja saadetavad teatised. Kaks sotsiaaltöötajat ei
11
oskanud vastata, kas neile piisab andmetest KOV teavitustel.
Töötades vanglast vabanenuga on oluline iga info, mida vangla võib väljastada/kirjutada
antud isikust, et kvaliteetselt teha oma edasist tööd vabanenuga. Juhindudes
eelnevast oli soovitud teada saada, kas on vajadust täiendada KOV saadetavates teatistes sisu ja
laiendada info spektrit vastavalt sotsiaaltöötaja
vajadustest . Viis vastanutest kuuest olid
rahul ette antud info kogusest ja kirjeldusest. Ühel vastanutest aga tekkis vastuolu antud
küsimusega ning vastas järgnevalt: „Oleks hea, kui oleks ka iseloomustus (aus), kuna
kui nad meile jõuavad erineb see tore info (mida nad kõik on läbinud) nende käitumisest
täielikult. Nõutakse, ülbitsetakse, jne aga milleks siis selline info, mida ta kõik on
läbinud?“.
Juhindudes vastajatelt saadud infost võib järeldada, et hetkel olemasolev KOV teatiste
saatmise vajadus on olemas ja täiendamist ei vaja.
12
KOKKUVÕTEPraktika aruandes kirjeldasin lühidalt Harku ja Murru, Tartu, Tallinna ning Viru vanglat.
Vastavalt sellele
esitasin ka vanglate käsuliini (Joonis 1.). Olles teenistuses Viru vanglas
tõin välja selle asutuse üldtutvustuse, struktuuriüksused ja ülesanded. Lähemalt
vaatlesin ka esimese üksuse ülesandeid ja kooseisu. Esimeses üksuses töötan valvuri
ametikohal, mille kohta on esitatud lühikirjeldus.
Praktika sisus kirjeldasin oma peamisi töökohustusi valvuri ametikohal. Praktika
läbimiseks oli vaja koostada miniuuring. Miniuuringu teema valimisel oli tähtis
seostada seda oma eriala valikuga (Kohaliku omavalitsuse korraldus) ning juhindudes
sellest küsitlesin Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Avinurme KOV
sotsiaaltöötajate käest Viru vanglast väljasaadetavate KOV
teadete saatmise/koostamise
ja täiendamise vajadusest. Saadud vastustest järeldasin, et KOV teateid on vaja
sotsiaaltöötajatele edasiseks tööks vabanenuga ja täiendamist ei vaja.
13
KIRJANDUS1. Sotsiaalhoolekande seadus. Riigi Teataja.
https://www.riigiteataja.ee/akt/113122013023 (viimati vaadatud 31.12.2013)
2. Vangistusseadus. Riigi Teataja.
https://www.riigiteataja.ee/akt/105072013022 (viimati vaadatud 31.12.2013)
3. Viru vangla esimese üksuse põhimäärus.
http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=58487/Viru+Vangla+I +
%FCksuse+p%F5him%E4%E4rus.pdf (viimati vaadatud 21.10.2013)
4. Viru vangla kodulehekülg.
http://www.vangla.ee/41401 (viimati vaadatud
21.10.2013)
5. Viru vangla moodustamine ja põhimäärus. Riigi Teataja.
https://www.riigiteataja.ee/akt/1039298 (viimati vaadatud 21.10.2013)
6. Viru vangla moodustamine ja põhimäärus. Riigi Teataja.
https://www.riigiteataja.ee/akt/12967542 (viimati vaadatud 21.10.2013)
7. Harku ja Murru vangla.
http://www.vangla.ee/41381 (viimati vaadatud 10.02.2014)
8. Tallinna vangla.
http://www.vangla.ee/41383 (viimati vaadatud 10.02.2014)
9. Tartu vangla.
http://www.vangla.ee/41384 (viimati vaadatud 10.02.2014)
10. Viru vangla.
http://www.vangla.ee/41385 (viimati vaadatud 10.02.2014)
11. Viru vangla kodukord.
http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=57912/Viru+vangla+kod ukord+alates+04.02.2013.pdf (viimati vaadatud 10.02.2014)
12. Vanglateenistuja eetikakoodeks.
http://www.vangla.ee/41403 (viimati vaadatud
10.02.2014)
13. Vanglateenistuse käsuliin.
http://www.vangla.ee/6150 (viimati vaadatud 10.02.2014)
14
LISA 1. TEATISE PLANKTeie
Mei
e
Kinnipeetava vabanemisest teavitamine Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 9 lg 4 ja § 28 ning vangistusseaduse § 60 lg 2, 3
ja 4 teavitame Teid, et 03.03.2010 vabaneb Viru Vanglast seoses vangistuse
ärakandmisega sotsiaalhoolekannet vajav kinnipeetav
(nimi) (sündinud ).
Vabanemisejärgselt asub isik elama
aadressile …………………..
Vanglas on kinnipeetav osalenud järgmistes taasühiskonnastamise alastes tegevustes:
1. läbis sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsed oskused“, mis õpetab igapäevaelus end
väljendama, oma mõtteid analüüsima ja käitumist kontrollima;
2. läbis eesti keele algtaseme kursuse
mahus 80 tundi;
3. läbis keevitajate algkursused mahus 160 tundi;
4. käesoleval ajal õpib Jõhvi Täiskasvanute Gümnaasiumi 9.klassis;
5.
isikuga on läbi
viidud vestlused ühiskonnas kehtivatest väärtushinnangutest ja
hoiakutest.
Vangla soovitab isiku edasise sotsiaalhoolekande korraldamisel pidada silmas järgmisi
asjaolusid:
õpingute lõpetamine põhihariduse saamiseks;
võlanõustamine;
sotsiaalsete oskuste arendamine;
hoidumine alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest.
Täiendavate küsimuste puhul palume pöörduda vanglapoolse kirja
koostaja poole.
Lugupidamisega (
allkirjastatud digitaalselt)
15
LISA 2. KÜSIMUSTIKKüsimustik
Sotsiaaltöötaja vanus: ______
Sotsiaaltöötaja tööstaaž (aastates): _____
Sotsiaaltöötaja tööpiirkond (vald):_____
1.1 Milline on Teie arvates KOV teatise sisuline
eesmärk? ...........................................................................................................
...........................................................................................................................
................
1.2 Tunnen, et vangla poolt saadetud KOV teavitusest on mul minu töös kasu:
• pigem nõustun
• raske öelda
• pigem ei nõustu
2.1 Teatise saabudes jätkub töö vanglast vabanenuga
järgnevalt: ...............................................................................................................
........
2.2
Kasutan KOV teavitusest saadud infot oma töös vanglast vabaneva isiku
sotsiaalhoolkande korraldamiseks:
• pigem nõustun
• raske öelda
• pigem ei nõustu
3.1 Millist tööalast abi Teie saate Vangla poolt tehtavatest ettepanekutest
edaspidiseks tööks vanglast vabanenuga? Kas ettepanekutest
lähtutakse? ..............................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
...................
3.2 Leian, et KOV
teavitus sisaldab minu jaoks piisavalt infot:
• pigem nõustun
• raske öelda
• pigem ei nõustu
4. Soovin, et lisaks olemasolevale infole, sisaldaks KOV teavitust järgmisi
andmeid:..................................................................................................................
16
- SISSEJUHATUS
- 1. VANGLATEENISTUS
- 2. VIRU VANGLA
- 2.1. Viru vangla üldtutvustus
- 2.2. Viru vangla ülesanded
- 2.3. Viru vangla töökorraldus
- 2.4. Viru vangla struktuuriüksused
- 2.5. Viru vangla esimese üksuse ülesanded ja koosseis
- 2.6. Valvuri ametikoha üldtutvustus
- 3. PRAKTIKA SISU
- 3.1. I üksuse valvuri ametikohustused
- 3.2. Miniuuring
- KOKKUVÕTE
- KIRJANDUS
- LISA 1. TEATISE PLANK
- LISA 2. KÜSIMUSTIK
Kõik kommentaarid