Ökoloogilised tegurid kekkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust Abiootilised tegurid on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Infravalgus: võimaldab kõigusoojastel organismidel end ...
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, p...
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, p...
KUIDAS SÄILITADA TURVALIST KESKKONDA Turvaline keskkond Kuidas tagada turvaline keskkond? Millest sõltub ohutu keskkond? Eesmärk ELUKAAR Lapse-ja noorukiiga Täiskasvanu- ja vanuriiga Elamistoimingu mudel Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis-majanduslikud tegurid Bioloogilised tegurid Meelte teravus Kaitsemehhanismid Psühholoogilised tegurid Intellekt Hoiakute kujunemine Kuritarvitamise ohvrid Sotsiokultuurilised tegurid Kultuuride erinevused Religioon Keskkonnategurid Kliima Loodus Turvalisus kodus Poliitilis-majanduslikud tegurid Riik ja kodanik Kokkulepped Õendusabi võimalused Ruumid Ohud Sõltuvus ja sõltumatus Vanus Vaegurlus Võimatu olla sõltumatu Arutelu Turvalise keskkonna kujundamine Keskkonna hoidmine Iseenda turvalisus Õed tagavad turvalisust TÄNAME KUULAMAST! ...
TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE SVETLANA KOBENJAK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 2 2012.a. TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Mõiste Eesmärk SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS Sõltuvus/sõltumatus TKS elamistoimingus Sõltumatus ja vanus Sõltumatus ja vaegurlus ELAMISTOIMINGU MUDEL Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsio kultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised barjäärid ja sekretsioon Põletikuline protsess Kudede taastumisprotsess Immuunsus protsess Sokki fenomen PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustused Hoiakud, isiksus ja temperament Stress Vägivald Emotsionaalne kuritarvitus Enesekahjustus SOTSIO - KULTUURILISED TEGURID Ühiskondlikud erinevused Sotsiaalne korratus Füüsiline vägivald Vaimne vägival...
ELAMISTOIMINGUID MÕJUTAVAD TEGURID Jelizaveta Kalinina Õ14-2 VIIS PÕHIGRUPPI: 1)Bioloogilised 2)Psüholoogilised 3)Sotsikultuurilised 4)Keskonnategurid 5)Poliitilismajanduslikud BIOLOOGILISED TEGURID Tervise edendamine ja säilitamine Haiguste ennetamine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektuaalne areng (häired, geneetilised häived) Emotsionaalne areng SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sotsiaalne tervis ja sotsiaalne klass (erinevad haigused) Sotsiaalne tervis ja religioon Sotsiaalne tervis ja vaimsus (moraalsed dilemmad) KESKKONNATEGURID Atmosfääriosakesed (orgaanilised aineosakesed, nt. tolm) Valgus (liiga tugev) Müra Riietumine (KT-ri reguleerimine) Ehitised (majapidamine) POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Tervis ja majanduslik seisund Riigi mõju Tervis arengumaades Tervis ...
Töötamine ja mängimine
Alissa Filippova
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
F 1
Tallinn, 2013
Töötamine ja mängimine
Inimene veedab ühe kolmandiku oma elust
magades;
ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa
<
ERGONOOMILINE TÖÖKOHT Koostas Endla Kuura Töökohana mõistetakse ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Töötaja seab oma töökoha korda nii, et seal töötamine oleks ergonoomiline Töökeskkonna sisseseade ning töövahendi kuju ja mõõtmed, tööriista käepideme kuju jne peavad vastama inimkeha omadele, nii nagu inimese mõõtmetega on arvestatud riietusesemete ja jalatsite puhul. Mõni sentimeeter võib tööolukorras suurendada traumasid ja väsimust mitukümmend protsenti (näiteks kui töötatakse ülestõstetud kätega) TÖÖKOHA KUJUNDAMINE Töökoha sisseseadmisel ja töövahendite tootmisel kasutatakse palju mõõtmeid: pikkus püsti ...
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Magamine Konspekti põhi Moto: Uni on inimese jaoks sama elutähtis tegevus nagu söömine ja joomine. Miks on vajalik üks kolmandik oma elust maha magada?. Uni on inimese üks füsioloogilistest vajadustest. Unevajadus on individuaalne. Ilma magamata ei saa elada ükski imetaja. Kui palju und inimene vajab? Suurtest uneuuringutest on tulnud välja, et tervisele kõige kasulikum on 78tunnine magamine. Miks on inimesel vaja nii palju aega oma elust kulutada magamisele? Uneuurijad eristavad magajal nelja nn mitte-REM-une staadiumi ja REM- ehk kiiret und (REM - rapid eye movements, kiired silmade liigutused), mis vahelduvad teatud perioodilisusega. Uni koosneb 4-5 unetsüklist, mis algavad mitte-REM- ja lõpevad enamasti REM-unega. Unetsükkel kestab umbes 90-100 minutit ja tavaliselt on igas unetsükl...
Töökeskkonna mõju töösuhetele. Üle poole oma ärkvelolekuajast viibime me tööl ehk siis töökeskkonnas. Seega tuleb väga oluliseks pidada töökeskkonna tingimusi, töö mõju inimese organismile ja tööga seonduvaid ohte. Tänapäeval, mil majanduse ja teaduse areng on meil väga kiire, puutume me siiski igapäevaselt kokku aastatuhandeid kestnud probleemiga – töökeskkond. Alles paarkümmend aastat tagasi arvati, et tervist võib kahjustada vaid töötamine kaevanduses või vabrikus, kuid praegu me teame, et isegi istumine päevast-päeva korraliku töölaua taga arvuti ees mõjub tervisele kahjulikult. Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: • füüsikalised • keemilised • bioloogilised • füsioloogilised • psühholoogilised Füüsikalised, keemilised ja bioloogilised ohutegurid on peamiselt seotud mingi tootmisprotsessiga, mille töökäigus neid kasutatakse või nad võivad tekkida tööprotsessi käigus. Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, ioniseeriv...
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS ETTEVÕTTES DANILA KUZNETSOV KS-22 TALLINN 2015 Sissejuhatus Tööohutus ja töötervisehoiu on väga oluline faktor tööde rakendamisel ettevõttes. Selleks ettenähtud organisatsioonid ja asutused kontrollivad ja teostavad järelevalvet. Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostab järelevalvet Tööinspektsioon Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab renditöötajate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise ettevõtja, kelle juures renditööd tehakse. Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku e...
Töötajatele mõjuvad ohutegurid Füüsikalised ohutegurid · müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid · Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. · Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, ...
TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 TÖÖTAMINE Igapäevane põhitegevus Raha teenimine Sõltumatus Enesekindlus MÄNGIMINE Mittetööline tegevus Vaba aeg Lõdvestumine Taastumine Hobid LAPSEPÕLV JA NOORUKIIGA Väikelapseeas: Mängimine on arendamise protsess Suhtlemine ja kogemus Puhkus Koolilapseeas: Õppimine on töö Nauding TÄISKASVANU- JA PENSIONIIGA Elukutsevalik Sportimine Vanuritele: Palju vaba aega Erinevad kursusid Vaba aja veetmine oma perekonnaga BIOLOOGILISED TEGURID Füüsiline vormisolek Kehaehitus Füüsilised puuded Sugu PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Temperament Isiklikud omadused Enesedistsipliin Stress Suhtlemine kolleegidega SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sugu Religioon Vägivald tööl KESKKONNA TEGURID Tervis ja ohutus tööl Turvalisus ,,...
TURVALINE KESKKOND Jelizaveta Kalinina Õ14-2 LAPSEIGA Peab kaitsma: Õnnetuste eest Nakkuste eest Kuumuse/külma eest Õnnetused kodus NOORUKIIGA Keskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Oma võimete ülehindamine TÄISKASVANUIGA Töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Liikmese ohtude vältimine VANURIIGA Kukkumised Liiklusõnnestuste ohvrid Sõltuvad abivahenditest Sõltuvad inimestest BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilise tervise seisund Vastuvõtlikkus nakkustele Geneetilised omadused Meelteteravus PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustusega inimesed Isiksus ja temperament Stress Suhtumine turvalisusse (kodus, tööl, reisimisel) SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Kultuurilised (turvalisuse mõiste) Sotsiaalne klass (õnnetusrisk) Religioon Sotsiaalsed rahutused KESKKONNATEGURID Saastu...
ERITAMINE Kerli Loopman, Kaisa Kuldranna Õde I, 2.rühm Eritamine on elamistoiming, mida inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu Vastsündinu eritamine toimub reflektoorselt Väikelapseiga- oluline on tahtliku kontrolli saavutamine eritamise üle Täiskasvanud ja vanurid-elukaare lõpuosas võib toimuda muutus: - WC-s käimine sageneb - krooniline kõhukinnisus Mõjutavad tegurid: BIOLOOGILISED -Uriin -Roe -Eritamise füüsiline toiming Mõjutavad tegurid PSÜHHOLOOGILISED -inimeste hoiakud ja arusaamad mõjutavad toimingu sooritamise viisi -teatud emotsioonid Mõjutavad tegurid: SOTSIOKULTUURILISED -erinevad nimetused erituse protsessi ja produktide kohta erinevates kultuurides Mõjutavad tegurid: KESKKONNATEGURID - erinevad käimlatetüübid - kätepesemisvõimalused Mõjutavad tegurid: POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD -kõhulahtisusega seotud haiguste vältimiseks vaj...
SÖÖMINE JA JOOMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 SISSEJUHATUS Rinnapiim kaitseb imikut nakkuste ja allergia eest Vähendamine soola ja suhkru tarbimist Oluline füüsiline aktiivsus Vanuritel väheneb söögiisu. BIOLOOGILISED TEGURID Suu ja hammaste seisund Seedesüsteemi korrasolek Võime toitu/jooki iseseisvalt valmistada Neelamine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Kaalukontroll anoreksia/rasvumine Teadmised toiduvalikust ja tervisest Toidu serveerimine Alkoholisõltuvus Toiduhügieen SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Perekondlikud traditsioonid Kultuurilised erinevused Religioon KESKKONNATEGURID Inimese elukoht geograafilises mõttes Võimalused toidu hankimiseks ja kasvatamiseks Toiduainete säilitamine Vee kättesaadavus Miljöö tähtsus POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Toidu muretsemiseks ei ole piisavalt raha Inimeste abis...
KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 SISSEJUHATUS Püreksia palavik Hüperpüreksia väga kõrge palavik Hüpotermia kõrgenenud kehatemperatuur. Normaalne KT on 36-37 kraadi Celsiuse järgi. LAPSED Vastsündinud - 32,5-34C° Soojukadu vältimine Põhjustavad ärritajad (pikkaajaline nutmine) Tundlik soojusregulatsiooni süsteem TÄISKASVANUIGA KT tõstmine: Viljastumiseas(pärast ovulatsiooni või enne menstruatsiooni) Raseduse algusperioodil Klimakteeriumi ajal VANADUS Organism ei reageeri nii tundlikult t°- muutusele Oluline lisasoojuse andmine Tugev külmus või kuumus tugevalt mõjub eakatele KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE Kaenlaalgust Pärasoolt Kõrvast Suust BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised harjutused Hormoonid Viljastusvõimelisel naisel esineb suguhormoonist põhju...
Turvalise keskkonna säilitamine RAMAZAN KUCUR Õ14-2 Sisukord turvalise keskonna säilitamine tabel, turvalise keskond määretlus, lapseiga ja noorukiga, taiskasvanu ja vanuriga, turvalise keskkona säilitamine mõjutavad tegurid, kokkuvõtte. Turvalise keskkonna säilitamine 5 4,5 4 3,5 3 Series 1 2,5 Series 2 Series 3 2 Series 4 1,5 1 0,5 0 Series 3 imikud laps Series 1 täiskasvanud Turvaline keskkond kus inimene tunneb ohutu ja turvalisem, teaduse ja tehnika võidukäigus uued ohud, ebameeldiv lõhnast,ohutust,mürast kaugelja ennast k...
SUHTLEMINE SUHTLEMINE Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, päringuid jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles, morses. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on vestlus, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib väheb arusaamatusi ning edastatakse kõige rohkem informatsiooni. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING Inimene on sotsiaalne olend ja veedab suurema osa päevast teiste inimestega erinevatel viisidel suheldes. Seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. ELU KAAR: MÕJU SUHTLMISELE Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel Imikud ja lapsed oskused kasvavad/kujunevad välja suhted Noorukiiga oskuste/suhete laienemine Täiskasvanud erinevused toimingu sooritamisel Vanurid toimingu aeglane hääbumine/oskuste ja suhete taandareng BERLO SUHTLEMISMUDELID Lähetaja S...
Juba ammusest aegadest alates on inimene pööranud tähelepanu oma isiklikule hügieenile. Iga ajaloolise perioodi vältel on toimunud naha, küünte, juuste ja hammaste puhastamise vahendite pidev täiustumine. Sama palju on arenenud ka riide- ja moetööstus. Elamise mudel ja õendusmudel annavad antud elamistoimingu põhihinnangu, vaadeldes seda meie õenduskäsitluse ühe osana. Pesemine ja vanniskäimine Kätepesemine Intiimhügieen Juuste hooldamine Küünte hooldamine Suu ja hammaste hooldamine Riietus Väikelapseiga hoolitseb keegi teine. Lapseiga isikliku hügieeni eest hoolitsemise ja riietumise oskuste omandamine. Noorukiiga tuleb pöörata erilist tähelepanu suurenenud kaenlaaluste higistamise, kõõma, akne tõttu. Katsetatakse mitmesuguseid riietumis- ja juukselõikusstiile. Täiskasvanueas võivad nimetatud toimingud varieeruda, olenevalt ...
SISUKORD SISUKORD 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE ...
Töökeskonna 1 .Kt 1. Mis on töökeskkond? Ümbrus, milles inimene töötab. 2. Kuidas liigitatakse töökeskkonna ohutegureid? füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised 3. Too näiteid erinevate ohutegurite liikide kohta. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemp. ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht jm samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid jm bioloogiliselt aktiivsed ained. Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigu...
Hingamine Hingamise elamistoiming Kõik teised elamistoimingud sõltuvad täielikult hingamisest. Hapnik on organismi kõigile rakkudele eluks vajalik. Näiteks ajurakud saavad paari minutilise hapniku puudumise tõttu pöördumatu kahjustuse. Hingamine on toiming, mis ei nõua pingutust ja inimesed ise pole teadlikud selle sooritamisest, kuni tekivad hingamisraskused. Elukaar sõltuvus Elu esimesest minutist hakkab inimene hingama, seda teeb ta kuni surmani. On olemas seisundeid ja olukordi, mille puhul on hingamine raskendatud. Vastasel korral korrigeeritakse see operatsiooni või ravimitega. Ka inimene ise võib mõjutada oma hingamist. Kaasasündinud väärarengud (nt. tsüonootilisus- kopsudes rikastuva vere hulk vähene) Suitsetamine (suurem risk haigestuda kopsuvähki, infarkt) Allergia (nt. õietolmu allergia e. heinanohu) Vererõhu- ja südamehaigused Hingamise...
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Kutse õppetool Hok 11 TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID Alla Ramazanova Juhendaja: Milvi Moks Tallinn 2013 KASUTATUD KIRJANDUS: Töökeskkonna käsiraamat. ( 2009). Tallinn: Sotsiaalministeerium. www.ti.ee/ott/info 11. Töökeskkonnas esineb alati ohutegureid, mis võivad tekitada tervisekahjustusi. Tööandja ülesanne on hinnata terviseriske ning rakendada abinõusid ümbritseva keskkonna ohuteguritega kokkupuute vähendamiseks nii, et need ei kahjustaks töötaja tervist. Töökeskkonnas võivad inimesele mõjuda mitmed ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed. Mina töötan haiglas hooldustöötajana ja arvan, et meil on väga palju ohutegureid , mis kahjustavad minu tervist. ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12(s) TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat õenduse alustes Juhendaja: Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ELAMISTOIMINGU KIRJELDUS....................................................................................4 2.ELAMISTOIMING LÄBI ELUKAARE............................................................................5 2.1.Lapse- ja noorukiiga................................................................................................................5 2.2.Täiskasvanu- ja vanuriiga........................................................................................................5 3.ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID.......................................
Töökeskkond, töökoht, töövahend. Töötervishoid ja tööohutus Küllike Varik Abimaterjalid www.ti.ee (tööinspektsiooni kodulehekülg www.sm.ee (sotsiaalministeeriumi avalehekülg tööelu töökeskkond) Ajakiri “Eesti Töötervishoid” - tellimisel Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse kolm põhieesmärki: Töötajate tervise ja töövõime säilitamine ja edendamine Töökeskkonna ja praktilise töötegemise parandamine et tagada tööohutust ja töötervishoidu Töötervishoiu ja töökultuuri arendamine et edendada ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikust ILO – Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhiseisukohad: Tööandja põhikohustus on tagada ohutu ja tervislik töökeskkond. Töötaja põhiõigused on teada ja tunda töökeskkonda kus ta töötab nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda Töötervishoid ……on töökorraldus- ja meditsiini- abinõude rakendamine, mis tagab töö kohandamise igaühe võimete ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Joanna-Liisa Baumann Rühm PK-14-PE Füsioloogilised ohutegurid Juhendaja: Heikki Eskosson Tallinn 2014 Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid SISUKORD 1) Sissejuhatus ............................................................................................ .... 3 2) Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 4 3) Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid ..................................... 4) .... 5 4) Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 6 5) Istuvas asendis ...
SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 FÜÜSIKALISED OHUTEGURID.................................................................................. 3 Müra.................................................................................................................... 3 Valgustus............................................................................................................. 3 FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID.......................................4 Psüühiline koormus............................................................................................. 4 Stress.................................................................................................................. 4 BIOLOOGILISED OHUTEGURID................................................................................5 Tööhügieen................................
Võrumaa Kutsehariduskeskus Eriala kahjulik mõju tervisele ja tervistkahjustava mõju vähendamise võimalused Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Igal erialal on ohud, pole sellist eriala, mis on täielikult turvaline. Suurel määral saab loetleda tööga kaasnevaid ohte, kuid ei saa välja tuua, et töö on täielikult ohutu. Igal tööandjal on kohustus tagada tervsilik ja ohutu töökoht. Ohutu töökoht on tööandjale kasulik, kuna tööõnnetuse tõttu kaotab äri väärtuslikku aega ja samuti on kulukas uue töölise väljakoolitamine. Tööõnnetuste ennetamine on võimalik tänu koolitustele ja väljaõpetele, mida peab korraldama tööandja töötajale. Referaadis kirjeldan enda erialaga seotud ohte ja nende ohtude mõju vähendamise võimalusi. Ohutegurid Töökeskkonna ohut...
Ilves Abiootilised tegurid: · Vesi. Ilveste elupaigad paiknevad enamasti jõgede läheduses, kust nad saavad eluks vajalikku joogivett. · Õhk. Ilves kasutab hapnikku hingamiseks nagu teisedki elusorganismid. · Valguse puudumine. Tekutseb peamiselt videvikus ning pimedas, seega ei vaja otsest valgusallikat, on harjunud pimedas tegutsema. · Temperatuur. Ilves on püsisoojane loom. · Tuul. Ilves eelistab oma pesa tegemiseks tuulevaikseid tihnikuid. · Lumi. Ilves on spetsiaalselt kohanenud eluks aladel, kus talvel katab maad paks lumi. Bioloogilised tegurid: · Väiksemad loomad toiduks. Ilves sööb peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised ning linnud. · Konkurents toidu nimel. Ilvese peamiseks konkurendiks toidu eest on hunt. · Teised isendid. Ilves eelistab elada üksinda, kuid paaritumisajaks elab ta koos teise isendiga. · Teistele...
Töökeskkonna ohutus puidutöökojas Füüsikalised ohutegurid 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Asbest- Oht asbestiga kokku puutuda on kõigil ehitus-, hooldus- ja koristustöötajail. Praegu on asbesti kasutamine Euroopa Liidus praktiliselt keelatud, kuid asbesti leidub endiselt, mistõttu võidakse sellega jätkuvalt kokku puutuda. Asbestikiud kujutavad sissehingamisel ...
Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskonnas on: Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · füüsikalised · keemilised · bioloogilised · füsioloogilised · psühholoogilised Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid (tööstressorid) on faktorid, mille mõju tulemusena võib tekkida töötaja tervist ohustav tööstress. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi: · parasiitide,...
Õpitava eriala mõju tervisele Leevi Merari Kupits KBp-18 Töötaja õigused, kohustused · Töötaja peab täitma seaduses, kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud kohustusi, s.t tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. Töösuhet reguleerivad töölepingu seadus, avaliku teenistuse seadus ja avaliku teenistuse eriseadused. Töötaja õigused, kohustused · hoolsuskohustus, · teiste töötajatega koostöö kohustus, · enesetäiendamise kohustus, · tööandja teavitamise kohustus, s.t teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi, · tööandja maine kahjustamise ja partnerite usaldamatuse põhjustamise keeld. Töötajale mõjuvad tervistkahjustavad tegurid ja kasutatavad kaitsevahendid Füüsikalised ohutegurid Füsioloogilised ohutuegurid...
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Konspekti põhi Turvalise keskkonna säilitamine (TKS) Moto. Ela ise ja lase teistel ka elada (Kõnekäänd) Mõiste Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID TKSi säilitamiseks on väga oluline kõigi viie meele: kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise, maitsmise teravus. Mis juhtub inimesega, kui tal on mingi meel...
Referaat Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad: 1. Füüsikalised tegurid 2. Keemilised tegurid 3. Bioloogised tegurid 4. Füsioloogilised tegurid 5. Psühholoogilised tegurid Need tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised tegurid temperatuur (N: esmaspäeva hommikul on ruumid külmad, sest nädalavahetusel on küte välja lülitatud.) Valgustus- (N: Lasteaia rühma toas on veneaegne valgustus. See mõjub laste silmadele halvasti.) Müra, see mida enimkõrv on võimeline eristama helisid sagedusvahemikus 20 -22000 Hz. Kuulmishäired juba 100 dB juures. Vibratsioon on tahke keha mehhaaniline võnkumine. See jaguneb omakorda üldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks. Üldvibratsioon on mehhaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele ja põhustab veresoonte ja närvide kahju...
Tervislik töökeskkond Melita Skljar PK-14 Aino Juurikas Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad 1.füüsikalised, 2.keemilised, 3.bioloogilised, 4.füsioloogilised ja 5.psühholoogilised (ohu)tegurid Nimetatud tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tervislik töökeskkond Kuigi tervis töökohal algab igaühest endast, mängivad väga suurt rolli inimese individuaalsed omadused töötaja vanus, sugu, kehaehituse laad, pärilik soodumus, üldine tervislik seisund, ebatervislikud harjumused, tööalane pädevus jne. Mis mõjutab töökeskkonnas (pagarikojas) meie tervist? Töötaja (pagari) tervist mõjutavad peamiselt : füüsiline koormus, sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid, tehnoloogilise protsessi ...
TÖÖKESKONNA RISKIANALÜÜS Kodutöö Riskianalüüs Riskianalüüsi teostatakse kõikide kutsealade ja/või töökohtade lõikes, et välja selgitada töökeskkonna ohutegurid ja nende mõju tervisele. Riski suurus on hinnatud skaalas 0 4. 0- olematu risk Ei tekita võimalusi tervisekahjustusteks 1 aktsepteeritav risk Erilisi abinõusid pole vaja rakendada. Tingimus ei ole optimaalne, või on mõõtmata, võimalikud tervisehäired individuaalsest eripärast tingituna jms. Soovitav otsida alternatiiv lahendusi, mis ei põhjusta lisa kulutusi. Olukorda tuleb jälgida riskide kontrollimiseks. 2 teatud risk, tuleb kõrvaldada Ohutegur on arvestatav ja võib põhjustada tervisekahjustusi. Tuleb kasutusele võtta meetmeid olemasolevate ohtude kõrvaldamiseks, vähendamiseks, soovitatav kasutada isikukaitsevahendeid. Töötajad kuuluvad perioodilisele tervisekontrollile. 3 tõsine risk, peab kõrvaldama Tegevust töökohal ei tohi alustada enne kui ri...
Puitmaterjalide bioloogilised- ja putukkahjustused Puitmaterjalide bioloogilised- ja putukkahjustused loetakse vigadeks, mis kahjustab tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Need kahjustused teevad puitu nõrgemaks. Kui puitu kuivatatakse või laotakse virnadesse, siis on ta vastuvõtlik elavatele ja mitteelavatele kahjustajatele, mis mõjutavad puidu struktuuri. Bioloogilised tegurid, mis kahjustavad puitu on seenkahjustused, bakterid ja putukad. Kahjurid võivad kaitsmata puidust tekitada tõsiseid kahjustusi suhteliselt lühikese aja jooksul. Puidu naturaalne kestvus ning vastupidavus seen- ja putukakahjustustele sõltub puidu liigist ning bioloogilistest näitajatest. Maltspuit on üldiselt väiksema vastupanuvõimega ning kahjustused toimivad seal kiiremini. Lülipuit on üldiselt suurema vastupidavusega, kuid see sõltub suuresti puidu liigist. Ehituspuitu kahjustavad mitmesugused putukad, kes juba tõu...
ELUKAAR Liana Kukava Õ16 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 SISUKORD Sissejuhatus Elukaare perioodid Arengu perioodid Mõjutavad tegurid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Elukaar ELUKAARE PERIOODID Eripära, põhiprobleemid, arenguülesanded, erinevad vanusepiirid. ARENGU PERIOODID 1. IMIKUIGA (0-1.a) .Kiire areng; .harjumine välismaailmaga; .ümbritseva usaldamine; .inimkeele mõistmine; .usaldamatus; .turvatunde puudumine; .inimkeele mittetundmine. 2. MAIMIKUIGA (1-3.a) Kiire areng; õppimine; liikumine; soovid; iseseisvus; hoiakud ja normid; 3. KOOLIEELIKUIGA (3 - 6/7.a) Hea ja halva mõiste; lubatud ja keelatud mõiste; iseloomu arenemine. 4. KAINIKUIGA (06/7 - 11/12.a) Kohusetundlikkuse ja töökuse arenemine; lugemine; kirjutamine; arvutamine; liitumine ja suhtlemine teistega; ...
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel ...
ELAMISTOIMINGUD 5. SUHTLEMINE Suhtlemise elamistoiming Inimene veendab suurema osa päevast teiste inimesega erimevatel viisidel suheldes, seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. Suhtlemisprotsess 1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine. Parakeel tegeleb pigem sellega, kuidas me kasutame oma keelt ja mida me ütleme. Ta hõlmab hääletooni, rääkimiskiirust, täiendushäälitsusi nagu „hmm“ ja „ahh“, ja see on pigem vokaalne suhtlemine. Terminit kineetika kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Paistab, et inimestel on raskem teadlikult kontrollida oma kehakeelt kui verbaalset suhtlemist. Sõltuvalt kontekstist on sõnatul suhtlimisel ...
Töötamise ja mängimise elamistoiming Inimene veedab põhiliselt ühe kolmandiku oma elust magades. Teist osa ehk ärkveloleku aega kasutab inimene põhiliselt ,,töötamiseks" ja ülejäänud aega ,,mängimiseks". Need mõlemad on inimese elamise põhiaspektid. Sellel elamistoimingul on palju mõõtmeid sõltuvalt asendist elukaarel tõlgendatakse nende olemust ja sihte mitmel erineval viisil. ,,Töötamine" on kasutusel indiviidi igapäevaste põhitegevuste kirjeldustena ning põhiliselt seostatakse seda tulusa teenimisega. ,,Mängimine" termini kasutamise all mõistame inimese ,,mitte töist ,, tegevust. Mängimisel on erinevaid vorme ning nende esmasteks eesmärkideks on nauding ja ajaviide. Mängimise all võime mõista selliseid sõnu nagu näiteks: vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused, füüsilised tegevused, sport, puhkus. Elukaar ja selle seos töötamise ja mängimise elamistoiminguga. Lähtudes elukaare mudelist, siis see aitab meil meeles pidada se...
Geneetika mõisted Alleelsed geenid- sama tunnust määravad geenid. Nt ühe geeni vormid Homosügootne- Organism antud tunnuse suhtes, kui alleelsed geenid määravad tunnuse ühtemoodi Heterosügootne- Organism antud tunnuse suhtes, kui alleelsed geenid määravad tunnuse erinevalt Dominantne tunnus- avaldub organismis alati, heterosügootsuse korral surub maha retsessiivsed tunnused Retsessiivne tunnus- Avaldub orgamismis homosügootsuse korral Genotüüp- Ühe organismi geenide kogum Fenotüüp- Ühe organismi välistunnuste kogum, mis avaldub genotüübi ja/või keskkonnatingimuste koostoimel Dihübriidne ristamine- ristatakse kahe tunnustepaari poolest erinevaid organisme Intermediaansus- Olukord, kus järglased on mõlema vanema tunnuste vahepealne tunnus Mutageenid- tegurid, mis põhjustavad muutuseid DNA-s a) Keemilised mutageenid- ravimid ja tugevad happed b) Bioloogilised mutageenid- viiruste ja bak...
B.2.1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Arvestada tuleb laste vanuse, huvide, võimete ja vajadustega . Samuti sooliste erinevustega ning lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Arvestata tuleb ka laste arenguliste ja hariduslike erivajatustega ja osata neid märgata Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? Multikultuurilises kasvatuses tuleb arvestada lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 1.füüsiliselt ja psüühiliselt turvalise keskkonna tagamine lapsele; 2.vanema poolt koostatud lapse päevakava järgimine lapse ealisi vajadusi arvestades; 3.lapse arengu toetamine päevategevuste kaudu (mäng, liikumine jms.); kasvu toetamine 4.lapse isikliku hügieeni jälgimine, juhendamine selle täitmisel ja vajadusel abistamine; 5.lapse toitumise jälgimine, vajadusel toiduvalmistamine ja lapse abistamine sö...
Erialane riskianalüüs Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist ja kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja kasutusele võtta täiendavad abinõud. Töökeskkonna ohutegurid: Füüsikalised- müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus (röntgenkiirgus), mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolett-, laser- ja infrapunane kiirgus), elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete teravad või liikuvad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, tule- ja plahvatus-oht. Keemilised- ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud (nt asbesti-, metallitolm, tahm), orgaanilise päritoluga tolmud (nt puidu-, jahu-, puuvillatolm), biotsiidid, vähiravimid, anestees...
KUIDAS TAGADA TERVISLIK SISEKESKKOND/TÖÖKESKKOND? Töökeskkonnas peavad olema täidetud väga paljud tingimused, enne kui saame seda nimetada tervislikuks töökeskkonnaks. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaoluTöökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained, bioloogil...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ15 Ksenia Tammist FÜÜSILISE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL Referaat uurimistöö-ja arendustöö metoodikas Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING...............................................................4 1.1.Väikelapse-ja lapseiga..................................................................................................4 1.2.Motoorne areng.............................................................................................................4 2.1.Bioloogilised tegurid....................................................................................................6 2....
Iseseisev töö nr1. Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised- mis ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhu...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete tegu...
Üldosa test Üliõpilase nimi Rühm OP-1 Kuupäev 08.02.17 1. Haige on nakatunud leetritesse, kuid ühtki haiguse sümptomit veel ei ole, see on haiguse peiteperiood ehk inkubatsiooni periood (2). 2. Õpetus, mis uurib haiguse põhjuseid on etioloogia (1). 3. Õpetus, mis uurib kahjustuste tekkega seotud probleeme on lesiogenees (1). 4. Kahjustusi, mille järel haige võib tervistuda, nimetatakse pöörduvateks kahjustusteks (1). 5. Missugused füüsikalised tegurid võivad patoloogiaid põhjustada? (3). elekter, rõhk, radiatsioon. 6. Missugused bioloogilised faktorid võivad haigusi põhjustada? (2). mikroobid, viirused. 7. Selgitage mõistet eksogeensed etioloogilised faktorid ja tooge näide (2). 8. Haige on nakatunud tuulerõugetesse; patsiendi aktuaalsed probleemid on palavik, peavalu, kurguvalu, halb enesetunne, töövõime langus; see on haiguse eelnähtude e. prodromaalperiood. (1). 9. Krooniline haigus on remissioonis, s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
