.................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu..............................................................................................9 3.3 Asjaajamiskord ......................................................................................................9 3.3.1 Vead ja riskid ...............................................................................................12 3.4 Dokumendi elutsükkel .........................................................................................13 3.4
AS Lilleke Autor Logo Kirjapeaväli (12-24) Seosviit Pr Mari Kask Adressaat Teie 15.04.2008 nr 2-10/5 AS ClubPSP Kuupäev Viit Kastani 12 Aadress Meie 04.2008 nr 1-2/12 63201 PÄRNU . . . . Lillede tellimine Pealkiri . . . Lugupeetud proua Kask Pöördumine . (.) Täname, et soovite tellida lilli meie firmast. Lisame hinnakirja koos pakutavate lilledega. . (
AS Päevitus Pr Klaarika Vaas Teie 21.05.2011 nr 3-5/9 Solaarium Päikeseratas Meie 05.2011 nr 4-7/8 Metsa 6 15735 TALLINN Solaariumkreemide tellimine Lugupeetud proua Vaas Täname, et soovite tellida solaariumkreeme meie käest. Lisame hinnakirja koos pakutavate solaariumkreemidega. Lugupidamisega (allkiri) Helle Nõu Juhataja Lisa: Hinnakiri 1 lehel 2 eks 666 4327 [email protected] Männi 2-5 Telefon: 459 0985 Arvelduskonto 3778900298 16724 TALLINN Faks: 459 0984 Nordea Pank Registreerimiskood 27363804 E-post: [email protected] AS Päevitus
· Digitaalsus (kiirem võimalus leida andmeid, info jõuab ka teistesse riikidesse kiirelt, varukoopiad, samas, kui pole elektrit, pole dokumente) · Menetlemiskäik (kui kaua võtab aega, et kiri jõuaks õige inimeseni) · Läbipaistvus (teame täpselt, kelle käes kiri parasjagu on) Nõuded: · Asjaajamine on reglementeeritud. · Määratletud vastutus reglementeeritud nõuetest kinnipidamise eest. Dokumendihalduse alusdokumendid: asjaajamiskord ja dokumentide loetelu. Kontroll: dokumendihalduse seire ja siseaudit (maksu- ja tolliamet, audiitor). Asutuse asjaajamiskord: · Tugineb riiklikele normdokumentidele · Arvestades konkreetse asutuse vajadusi ja tingimusi Asjaajamiskorra koostamine 1. Riiklike nõuetega tutvumine 2. Asjaajamiskorra vastavuse analüüs, probleemide väljaselgitamine 3. Juhtkond peab nõu IT-spetsialisti ja arhiivi töötajaga 4. Koostaja teeb valmis esimese versiooni 5
AS Teed Lp Mari Kask OÜ Perepilt Kuuse 7 Meie 28.11.10 nr 3-7/54 14578 TALLINN Büroorõivaste tellimine Lugupeetud proua Mari Kask Kahjuks ei saa me teie tellimust täita, kuna firma läheb likvideerimisele. Soovitame kasutada firmat OÜ Rukkis, mis asub aadressil Harju 5. Kontaktisik on Peeter Oja, kelle nr on 557 8787, kodulehekülje aadress on www.rukkis.ee Vabandame tekkinud ebameeldivuste pärast Austusega /allkiri/ Kaia Mets Tegevdirektor Lisa: Kavand 1 lehel Telefon 578 6989 [email protected] Kuuse 4 Telefon: 547 9999 Arvelduskonto
Dokument, elukäik ja omadused DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine) 2008/2009 Dokumendiringlus, dokumentide menetlemine Dokumentide hoidmine, säilitamine, hävitamine
2) viseerimine; 3) allakirjutamine; 4) registreerimine; 5) ärakirja paigutamine dokumentide loetelus ettenähtud sarja toimikusse; 6) väljasaatmine. 3. Koostamise/vormistamise etapid: 1) Dokumendikavandi koostamine ja trükkimine arvutil; 2) Dokumendi viseerimine või kooskõlastamine; 3) Dokumendi allkirjastamine; 4) Dokumendi kinnitamine (vajadusel kinnitamine pitseriga). 4. Dokumendi kooskõlastamine asutuse siseselt toimub enne allkirjastamist. Kõigepealt kooskõlastab koostaja ning seejärel ülejäänud spetsialist(id). Eriarvamus lisatakse dokumendi kavandile ja seda säilitatakse koos dokumendiga. Märge vormistatakse omakäeliselt organisatsioonile jäävale eksemplarile, st ametikiri ärakirjal ning õigusakt originaaleksemplaril. Koostaja: /allkiri/ Kooskõlastajad: /allkiri/
nimetus. Ruuta Vajalik AS Tuuleke Ruuta Vajalik AS Tuuleke Personaliosakond Organisatsioon AS Tuuleke Organisatsiooni allüksus AS Tuuleke Raamatupidamise osakond Paljude üheliigiliste adresaatide üldistatud nimetus Maavalitsused * Tähtsuse järjekorras Ministeeriumid Ametid * Tähestikkulises järjekorras Haridusministeerium Majandusministeerium Välisministeerium Kui adresaate on rohkem, kui adresaadiväljale mahub (rohkem kui 4 adresaati), kui vormistatakse
· Kontaktandmeväli E-kirja esitlusvormil on järgmised väljad 0 Kellele 1 Koopia 2 Kuupäev 3 Pimekoopia 4 Teema Tekstiväli AUTOR - On kirja sisu eest otseselt vastutav organisatsioon või isik. Elemendi eesmärgiks on kirja saatja kindlakstegemine ja on kohustuslik. · Organisatsioon AS PÄIKE · Organisatsiooni allüksus AS Kuu Personali osakond · Ametiisik Notar Kaie Õigus · Füüsiline isik Maie Murakas Autor esitatakse nimetavas käändes. Organisatsiooni ja tema allüksuse nimetused esitatakse asutamisdokumentides märgitud kujul. Allüksuse nimetus märgitakse alati koos organisatsiooni nimega. Isiku ees- ja perekonnanimi peavad vastama isikutunnistuses märgitud nimele. Asukoht: kirjapeaväljal.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................
asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevus tõestamiseks. 2. Nimeta asjaajamise korraldust reglementeerivad riiklikud normdokumendid! Arhiiviseadus; avaliku teabe seadus; digitaalallkirja seadus; keeleseadus; isikuandmete kaitseseadus; märgukirjale ja selgitustaotsusele vastamise seadus 3. Millised on ettevõtte asjaajamist reglementeerivad sisemised normdokumendid? Asjaajamisekord; dokumentide loetelu ja dokumendihalduse kord; töövoogude (tööprotsesside kirjeldused); arhivaalide loetelu; sisekorraeeskiri; ametijuhendid 4. Milline haldusdokument tuleb arhivaalide hävitamiseks koostada? 5. Kuidas kujundada õigesti kontaktandmeid kirjaplangil? Alumises veerus on soovitatav paigutada plokkidena 6. Mitmes eksemplaris allkirjastatakse ametikiri? 2eksemplaris:originaal ja ärakiri 7. Mitu allkirjastajat on käskkirjal? 1 v.a viisad 8
1. Asjaajamist reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO 15489:2004 Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Avaliku teade seadus avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused, teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. 2. Kuidas loetakse ,,adressaadiks" tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastavat seadust?
-Väljasaadetavate dokumentide ringlus hõlmab dokumendi koostamist, vormistamist, signeerimist ja väljasaatmist. -Dokumendid saadetakse välja sekretäri poolt. 8. Kirjeldage sisemiste dokumentide ringlust (tegevused nende õiges järjekorras). Toimingid kirjaga: vastuvõtmine sorteerimine registreerimine edasi suunamine Resolutsioon sisaldab- täitja nime(d),( peatäitjale joon alla), lahendamise tähtaeg, soovitav tulemus, resulutsooniandja allkiri ja kuupäev. Viisa- asutusesisene kooskõlastamine Allkirjastaja- tavaliselt asutuse juht, ülemus Regist uueti, saadetakse ära. Kronoloogiliselt kausta. 9. Millised dokumendid ei kuulu registreerimisele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute dokumendiregistris? ei registreerita- allkirjastamta kirjad, anonüümne kiri, valele aadressile saadetud kiri 10. Nimeta olulisemad asutusesised asjaajamise korraldamist reguleerivad normdokumendid. Kirjelda lühidalt
seltsimaja. Pärast Simuna seltsimaja projekteerimist pidi Kotli minema sõjaväkke kuni 1930. aasta alguseni. Alates 1930. aastast töötas Alar Kotli Haridus- ja Sotsiaalministeeriumis.Viie aasta pärast suunati ta ümber Teedeministeeriumi. Eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel kujunes temast riigi esindushoonete arhitekt. Kaalukad tellimused, sealhulgas Toompea lossi ümberehitused ja Vabariigi Presidendi kantselei Kadriorus näitavad seda, et Kotlit hinnati arhitektina kõrgelt. Nõukogude perioodil oli ta õppejõud Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis. Kotli jätkas tööd esiarhitektina ka pärast Teise maailmasõja lõppu. Ta töötas 1958. aastani „Estonprojektis“, saades 1955. aastal selle peaarhitektiks. 1958–1961 oli Kotli Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudi ehitus- ja arhitektuurisektori juhataja.
2012/13 KEVAD PÕHIMÕISTED Arhiivindus, arhiivihaldus Arhiiv Kollektsioon Arhiivimoodustaja Dokument Arhivaal Säilik Sari TEEMAD Arhiivinduse arengulugu Dokumendi elukaar: dokumendihaldus, arhiivihaldus, asjaajamise korraldamine Liigitamine: dokumentide liigitusskeem, arhiiviskeem Korrastamine: provenientsprintsiip, pertinentsprintsiip Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel ja kirjeldamisel peab lähtuma arhivaalide ladestumisest ja kinnistama nende tekkekonteksti. Mida vähem on toimunud muudatusi dokumentide asjaajamises ladestumise ja arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise vahel, seda selgema
6.3.1 Dokumentide haldamise põhimõtted 29 6.3.2 Dokumentide loomise ja haldamise toimingud, kasutajarühmade ülesanded 29 6.4 Asjaajamiskorra juurutamine 31 6.4.1 Asjaajamiskorra kehtestamine 31 6.4.2 Asjaajamiskorra kaasajastamine 31 7 Dokumentide loetelu 32 7.1 Üldist 32 7.2 Dokumentide loetelu väljatöötamine 33 7.2.1 Andmete kogumine ja konteksti tundmaõppimine 33 7.2.2 Liigitusskeem 34 7.2
Kas nimetatud Pärnu Maakohtu 30.10.2014 maksekäsu näol on tegemist täitedokumendiga TMS § 2 tähenduses? Kas OÜ XXL on sissenõudja TMS tähenduses? Milline on täitemenetluse territoriaalne alluvus? Kas esineb täitemenetlust välistavaid asjaolusid? Millised küsimused tuleb lahendada, mida arvesse võtta ja millised sooritused teha täitedokumendi täitmiseks esitamisel? jm Täitedokumentide loetelu, mida täidetakse TMS alusel sätestab TMS § 2 lg 1. Nimetatud Pärnu Maakohtu 30.10.2014 maksekäsk on täitedokument, millest tulenevaid nõudeid täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel, sest hagita menetluse lahend (maksekäsk) on TMS § 2 lg 1 punktis 1 nimetatud kohtumäärus, mis kuulub viivitamata täitmisele. Seega, kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud summat sissenõudjale vabatahtlikult, on OÜ-l XXL
kuupäev (dokumendi valmimise kuupäev- K), Lisaadressaat (V), lisamärge (V), logo (S), pealkiri (K), seosviit (V-vastuskirjade puhul), tekst (K), viit (V). Dokumendi vormielemendid-ehk informatiivelemendid moodustavad dokumendi vorminugu. Paljud dokumendi elemendid on ühised enamusele dokumentidele( pealkiri, tekst, kuupäev, number, allkiri jne) 9 Standard EVS 882-1-2006. Meie rahvustandard. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri *sätestab kirja elementide loetelu, elementide määratlused ja selgitused, nende vormistamise nõuded ja asukoha dokumendil. * kirjana käsitletakse paberkandjal kirja, e-kirja ja manusena lisatud e- kirja. Asjaajamist reglementeerivad organistatsiooni sisemised normdokumendid (kehtestamine) Asjaajamiskord sisemine normdokument või dokumentide kogum, mis reglemnteerib dokumenitöö korraldamist lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest, pidades silmas konkreetseid organisatsiooni tingimusi.
teadma oma kohustusi, ülesandeid ja õigusi dokumentide haldamisel. Juhtkond kehtestab õigusaktidega kõigile organisatsiooni töötajatele täitmiseks kohustuslikud dokumentide haldamise alusdokumendid: 1. Asjaajamiskord esitab nõuded organisatsiooni dokumentide haldamisele alates nende loomisest või saamisest kuni eraldamiseni arhiiviasutusse või hävitamiseni, samuti kasutajate ülesandeid dokumentide haldamisel 2. Dokumentide loetelu kehtestab dokumentide liigitamise skeemi ja säilitamise tähtajad. Kõik dokumendid paigutatakse toimikutesse vastavalt dokumentide loetelule. Dokumentide loetelust saab teada juurdepääsupiirngud, arhiiviväärtuse, toimikute asukoha ja haldamise eest vastutaja. Dokumentide loetelu abil saab kontrollida dokumendi elukäiku. 3. Tööprotsessi kirjeldused-koostatakse korduvate tegevusprotsesside korraldamise sätestamiseks
· Tekst koosneb: I osa ehk sissejuhatus Vormistatakse koosoleku juhataja ja protokollija ning loetletakse osavõtjad tähestikulises järjekorras. Kui osavõtjaid on rohkem kui 15, registreeritakse nad eraldi lehele ja protokolli märgitakse osalejate arv ning (registreerimisleht lisatud). Samamoodi märgitakse ka puudujad. Kui koosolekule või nõupidamisele on kutsutud ka külalisi, kirjutatakse nende nimed koos ametinimetusega eraldi realt. Järgneb päevakorrapunktide loetelu. II konstateeriv ehk põhiosa Vormistatakse päevakorrapunktide kaupa skeemi KUULATIKüsimusedVastused küsimusteleSõna võtsidOTSUSTATI järgi. KUULATI alla trükitakse ettekande lühike sisu ainsuse 3. pöördes. Kui on olemas kirjalik ettekanne, siis pole vaja protokollida. Tekst lisatakse protokollile ja protokolli teksti tehakse märge 'Ettekande tekst lisatud'. Seejärel protokollitakse Küsimused ja Vastused küsimustele nende esitamise järjekorras
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid.
virulane Kuno Raude. Aastal 1999 lisati ausamba põhjakülge mälestustahvel 32 soome vabatahtliku nimega, kes langesid Eesti Vabadussõjas (1918-1920) Virumaal. 2004. aasta Võidupüha paraadiks puhastati mälestusmärk ning muudeti ilmastikukindlamaks.6 6 http://www.rakvere.ee/galerii.php?lang=est&id=74 05.06.2009 Huvitavamaid hooneid Esimesed hooned Vabadusplatsi äärde ehitati 1929-19317 Rakvere esimene lasteaiahoone Esimene linna lasteaed loodi 1919. a juuni algul. See oli mõeldud 6-10aastastele, tegutses tuletõrje aias Pikk tn 49 ja oli avatud vaid suvekuudel. Kõige olulisemaks kujunes eestiaegsete lasteaedade arenguloos lastekaitseühingute tegevus. Aastal 1919 rajatud Virumaa Lastekaitse Ühing, mille tööd juhtis Heinrich Aviksoo (linnapea 1930-1940), avas oma esimese lasteaia novembris 1925. See asus Jakobsoni uues elumajas Vabaduse tänavas (nüüd Koidula 8). Et kulud osutusid ühingule üle jõu
.........................................................................12 3.1 SKA rektoraadi laiendatud koosseis:......................................................................13 3.2SKA tutvustus:.........................................................................................................14 3.3Sisekaitseakadeemia kolledžid:...............................................................................15 4.kasutatud allikate loetelu:..................................................................................................23 2 1. PÄÄSTEAMETI OLEMUS: ( Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 1.1 Juhtkond Peadirektor Kuno Tammearu 6282001 Peadirektori asetäitja Alo Tammsalu 6282002 Peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi 6282003
korraldamine) on ................................................................., tel. ............................................ Vedaja esindaja eriotstarbelise kommertsliiniveo korraldamise jooksvates küsimustes on ..................................................................., tel. ............................................ 2.3. Tellija esindaja lepingu täitmise üle järelevalve teostamise korralduslikes küsimustes on ....................................................................., tel. ......................................... Tellija esindaja Eesti Energia Kaevandused AS korraldatava eriotstarbelise kommertsliiniveo jooksvates küsimustes on ..........., tel. 71 ......, mob. Tel. ...............; 2.4. Lepingu objektis on kõik selle edukaks täitmiseks vajalikud tööd, materjalid,
ja Kaananimaa valitsejate vahel. Vana-Kreeka linnad: ajutised saadikud, püsiv diplomaatiline esindus puudus. Proxenos : Vana-Kreeka linnakodanik, kel olid erisuhted mõne teise linnaga. Aprocrisiarius (responsalis ): mõne ilmaliku või vaimuliku resideeriv esindaja hilisantiikajal ja varakeskajal Ida-Rooma keisri juures Legatus saadik Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu Vana- ja keskajal kujuneb välja nn."suurte" ja "väikeste" saatkondade, saadikupuutumatuse mõiste. Valitseja kantselei tegeleb diplomaatia ja protokolli koordineerimisega. Olulisel kohal dokumentide talletamine arhiivides, admete süsteemne kogumine. Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu Kaasaegse diplomaatia sünd 13. - 14. sajandi Põhja-Itaalia linnriikides (Milaano,Toskaana,Veneetsia) Milaano hertsog Francesco I Sforza (1401 1466) esimesed püsivad saatkonnad Põhja Itaalias, et tasakaalustada diplomaatia abil Prantsusmaa sõjalis-poliitilisi ambitsioone.
................................................ 20 3.3.7. Loetelud .................................................................................................................. 20 3.3.8. Arvud ...................................................................................................................... 21 3.4. Viitamine ....................................................................................................................... 21 3.5. Kasutatud allikate loetelu .............................................................................................. 23 3.5.1. Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded .................................................... 23 3.5.2. Raamatu bibliokirje ................................................................................................ 24 3.5.3. Artikli bibliokirje .................................................................................................... 24 3.5.4
Järva-Jaani 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Jalgsema küla ajaloost................................................................................................6 1.3 Küla jäi sõjast puutumata..................................................................................... 8 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963)............................................................................ 9 1.5.Kolhoosiaeg........................................................................................................11 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed................................................................13 2.1.Vennad Pitkad.................................................................................................... 13 2.2.Hando Runnel................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL K15 KÕ XXX nimi XXX ÄRI- JA VÕLAÕIGUS ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: XXX , MA Mõdriku 2017 TÖÖANDJA __________________ TÖÖTAJA __________________ SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS......................................................................................4 2 VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD............................................................................8 2.1 Töövõtuleping.......................................................................................................8 2.2 Müügileping.........................................................................................................8 KASUTATUD
+ perekonnanimi · Tundmatu naine: proua või preili? Proua + nimi/perekonnanimi · Maavanem Proua maavanem · Linnapea Härra linnapea Kui inimesel on mitu tiitlit, siis pöördumisel kasutatakse kõige kõrgemat. Viisakustiitleid kasutatakse seltskonnas ka kellestki kolmandast kõneldes: proua Kask tuleb10 minuti pärast, härra Kuusk palub vabandada. VISIITKAARDID Vaatamata elektrooniliste suhtlusvõimaluste paljususele on klassikalised visiitkaardid säilitanud ametlikus suhtlemises oma tähenduse. Eelkõige kasutatakse neid kontaktandmete vahetamiseks. Visiitkaarte hakati esmakordselt kasutama Vana-Hiinas, kust need levisid üle kogu maailma ja leidsid kohe laialdast kasutust. Visiitkaarti kasutati enne telefoni leiutamist selleks, et anda teada oma külaskäigust, kui inimest
vaidlustada tuleb kasutusluba, kuna kasutusluba on väljastatud, ei saa seda tühistada. - 1 väärtus millest lähtuda on A normaalne eksistents - kas meede on sobiv eesmärgi saavutamiseks? 2 kas on vajalik? ju on, arstitõend tõendab, peame vaatama, kas on ka teisi meetmeid? millised on pehmemad vahendid? müraisolatsioon, teha ettekirjutus selle vajalikkusest. Välisõhu kaitse seadus § 135. Järelevalve teostaja kohustused (1) Välisõhus leviva müra üle teostab järelevalvet Terviseamet. § 136. Järelevalveametniku õigused (2) Terviseamet võib teha ettekirjutusi: 1) välisõhus leviva müra normtaseme või kriitilise taseme ületamise korral paikse saasteallika tegevuse piiramiseks või lõpetamiseks; Ehitusseadus § 23. Ehitusloa väljastamine (1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus.
AGENDILEPING Tallinnas, "....."........................ .a. Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "käsundiandja", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 1000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "agent", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid. 11. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist. 12. Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 1.21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
