Sisu Tekstiil.................................................................................................................... 2 Tekstiilitüübid...................................................................................................... 2 Tehiskiud................................................................................................................. 2 Sünteetilised kiud................................................................................................ 2 Polüamiid............................................................................................................. 2 Polüester............................................................................................................. 3 Polüakrüül........................................................................................................... 3 Kloorkiud......................................................................
MERIINO VILL Referaat SISUKORD PÄRITOLU JA TEHNOLOOGIA............................................................................. 3 PILDID.............................................................................................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 7 2 PÄRITOLU JA TEHNOLOOGIA Meriino Meriino on maailma vanim ja arvukaim lambatõug. Arvatakse, et tõug pärineb Hispaaniast või Põhja-Aafrikast. Meriinod olid ka esimesed Uus-Meremaale toodud lambad ja nüüdseks on neid seal üle 2 miljoni. Enamik meriinosid elab Lõunasaare mägistel aladel, kus see on ainus lambaliik, kes kasvab jõudsalt merepinnast niivõrd kõrgel asuvatel karjamaadel. Meriinod liiguvad kiiresti ja püsivad ...
SISUKORD 1SISSEJUHATUS................................................................................................................................2 2 AJALUGU.........................................................................................................................................3 3ALPAKAST ÜLDISELT....................................................................................................................5 4ALPAKA LIIGID...............................................................................................................................6 4.1Alpakasid on kolme liiki.............................................................................................................6 5ALPAKAVILL....................................................................................................................................8 5.1Alpaka villa tootmine ja villakiu ehitus.........................................
Laura-Ly Lotamõis LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Puuvill (CO) Omadused Looduslikult valge/kreemikas, hästi niiskust imav, märgudes tugevneb, väikse elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis kergesti, leegist eemaldades põleb endiselt leegiga edasi. Alles jääad väiksed põlenud kiud. 2. Kangas ...
Lk2...sisukord Lk3...sissejuhatus Lk4...lammastest üldiselt Lk5...lambavill Lk6...erinevate lammaste liigid Lk7...pildid Lk8...pildid Lk9...kokkuvõte ja kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Mina otsustasin kirjutada lambast,sest lammas on üks väga huvitav loom.Kuna meil on ka maal lambad ja olen nende probleemide ja haigustega kokku puutunud,tahtsin rohkem teada saada. Referaadis kirjutan lammastest üldiselt,lamba villas ja ka mõnest lambaliigist. 3 LAMMAS Lammas oli üks esimestest koduloomadest.Lammas kodustati Ees-Aasias juba enne meie ajaarvamist. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad, tigujalt keerdus. Lamba saba on lühike. Keha kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi ...
Rakvere Reaalgümnaasium Marit Mesi 5.klass ALPAKAD Referaat Rakvere, 2019 Alpaka (ld.k. Vicugna pacos) on Lõuna-Ameerika Andidest pärit kaamellane, kes meenutab välimuselt väikest laamat (vt lisa 1.). Alpaka kuulub sõraliste seltsi, mõhnjalgsete alamgruppi ja on mäletseja. Alpakal on erinevalt teistest mäletsejalistest vaid kolmekambriline magu (veisel näiteks on neljakambriline magu). Alpakad on üks maailma vanimaid kodustatud kariloomatõuge. On tõestatud, et alpakad kodustati ligikaudu 6000 aastat tagasi. Loomad elutsevad peamiselt Peruus, Boliivias, Ecuadoris ja Tšiilis mägedes 3000–5000 meetri kõrgusel. Loomi kasvatavad kohalikud talunikud ja karjused Andides aastaringselt. Metsikuid alpakasid ei ole olemas. Alpakade vanimaks tänaseni elusaks eellaseks loetakse vicunjasid (vt lisa 2.). Alpakad on suuremad kui vicunjad, kuid väiksemad teistest kameliididest: kaamelitest ja laamadest. Alpaka...
Jõhvi Gümnasiuum Loomsed kiud ja nende kasutamine Referaat Koostaja: Laura Grigorjan Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2011 Sisukord ~2~ LOOMSED KIUD MIS NEED ON? Loomsed kiud /animal fibres/ on kiudained, mida saadakse loomadelt. Need koosnevad peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsed kiud jagunevad villa- ja karvakiududeks ja siidikiududeks. Villakiud omakorda jagunevad loomade sugukondade järgi, kelle karvkattest villakiud pärit on. Loomsete kiudude jaotus: LOOMSED KIUD VILLA- JA KARVAKIUD SIIDIKIUD LAMBAVILL VEISEVILLAD ...
1 SISSEJUHATUS Alpaka (Auchenia pacos) elab pooleldi metsikuna ja erinevatel põhjustel on alpakade kasvatamine ja paiknemine olnud ajaloos kohati unaruses ja kohati ülehinnatud. Käesoleva referaadi teemaks on ,,Alpakavill", ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti hindasid Inkad alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast ning seda kutsuti inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sa...
LAMBAKASVATUS Lammaste lihajõudlus ja selle hindamine Lambaliha võib eristada loomade vanus järgi, kusjuures lambaliha on lammastelt saadud liha üldmõiste. Täpsem määratlus on talleliha (alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapmisest saadud liha). Lambakasvatuse peaeesmärk on toota noorlambaliha. Lambaliha all mõistetakse üle 12 kuu vanuste lammaste tapmisest saadavat liha (uted, jäärad, noorlambad 1-2a). Uted ja jäärad lähevad lihaks siis, kui toimub sugulammaste praakimine. Praakimise põhjuseks on madal toodang, udarapõletikud, jalgade probleemid jne. Praakloomasid võib karjas olla 25%, seega uuendame iga nelja aasta tagant terve karja. Tavaliselt on see arv 10-15% täiskasvanud uttede arvust. Maailmas tapetakse tallesid erinevad vanuses, see sõltub kohaliku turu traditsioonist. Võib eristada kahte sorti talleliha: 1. Rasked talled enamustes riikides on lambakasvatuse suund raskete talledel, tape...
Vill ja villane lõng Villa keemilised omadused Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke keratiine, kollageeni, nukleiin ja aminohappeid. Villas on lipiide rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline aine sisaldab süsinikku, hapnikku, lämmastikku, vesinikku, väävllit. Villa kuivaine sisaldab tuhka, mis sisaldab rohkesti kaltsiumi, seejärel naatriumi, magneesiumi, fosforit, tsinki, rauda, kaaliumi, mangaani, vaske. Villa keratiinide sünteesil on olulised tsink ja vask. Villa orgaanilise aine iseloomulikuks tunnuseks on fibrillaarsete valkude, eriti keratiinide kõrge sisaldus, milles leidub rohkesti väävlit sisaldavaid aminohappeid (tsüstiini, tsüsteiini jt). Väävlisisalduse järgi võib otsus...
TALLINNA KOPLI AMETIKOOL TEKSTIIL Mari Akkermann TK-18 TALLINN 2009 SISUKORD 1. TEKSTIIL, TEKSTIILILIIGID, KANGAD 2. VAIBA LIIGID 3. TIKANDID 4. PITSID 5. KOOTUD JA HEEGELDATUD ESEMED 6. PÕIMITUD, PUNUTUD ESEMED 7. POSTAMENDID 8. NAHK 9. KOKKUVÕTTEKS 1. TEKSTIIL lad.k textilis "kootud"; vanimad materjalid: vill ja lina olid tuntud nooremal kiviajal. Vanimad säilinud kangad u. 4500.a. eKr. Faijumi. Siidikudumise oskus pärineb Vanast Hiinast u. 2000.a. eKr ja 6.saj. jõudis siiditootmine Bütsantsi ning 12.saj. Euroopasse. Siidikasutamise kõrgaeg Euroopas oli 17.-18.saj. Puuvillased kangad muutusid Euroopas populaarseks 18.saj. Kunstkiudmaterjalid võeti kasutusele 20.saj. Kujutavale kunstile lähim ala on VAIBAKUNST. Vill Lina põllul Lina kangas Siid Siid kangana ...
PVC-katted. Vaipkatted. Linoleomid. PVC. Faktid PVC-kattest: 1) PVC kui põrandakate leiutati üle 100 aasta tagasi, oma omadustelt on PVC antibakteriaalne ja allergiavaba. (PVC põrandakate koosneb: 45%PVC + 28% pehmendajad + 20% kriiti + 4% täiteaineid + 3% klaaskiud) 2) PVC põrandakate sobib ideaalselt allergikutele. Siledat ja vuugivaba pinda on lihtne vee ja puhastuvahendi lahusega puhastada. 3) Paksemad PVC-d on suurepärased helisummutajad. 4) Meditsiiniliselt on tõestatud, et PVC-kate on jalgadele sõbralikum kui ükski teine põrandakate, on jalale pehmem ja mõnusam kui kivi või laminaat. Seega sobib PVC igasse ruumi. 5) Kõik PVC-katted sobivad põrandaküttega aluspõrandale. 6) Paigaldus on lihtne, selleks pole erilisi tööriistu vaja. Kõige tähtsamad on terav nuga, liimikamm ja mõõdulint. 7) Peale PVC-katte paigaldamist peab ruumi ventileerima, et vabaneda PVC-lõhnast. Tuulutamine peaks kestma kuni 24 tundi. 8...
Toodete märgistamine II osa Sirje Mets 2010.a. Rõivaste märgistus Rõivaste ja muude tekstiiltoodete märgistamise eeskirja kinnitamine Vabariigi Valitsuse määrus 11. juulist 1995. a. Nr. 269. Pleegitamine ehk valgendamine Pleegitamine keelatud Pleegitamine lubatud Pleegitamine lubatud üksnes hapnikupõhiste mitte klooripõhiste pleegitajatega Sirje Mets 3 Kloorpleegitamine lubatud Pleegitamine keelatud (Ameerika märgistus) Sirje Mets 4 Pesemine Pesemine lubatud ainult käsitsi Pesemine keelatud Pesemise kõrgeim lubatud veetemperatuur 60`C, mõõdukas toiming Pesemise kõrgeim lubatud veetemperatuur 50`C normaalne toiming Sirje Mets 5 Pesemise kõrgeim lubatud ...
Elva Gümnaasium „ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“ REFERAAT keemias Karl-Madis Kärtmann 9.B klass 2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud..................................................................
Lammas (tõud) Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 µm. Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, vill...
Vähemtuntud tekstiilkiud Iseseisev töö Materjaliõpetus Kanep (CA, HA, Ha) hamppu, hampa, hemp, Hanf, canapa, hennap, chanvre Kanep on üks vanimaid kultuurtaimi. Kanepikiud on kasutusel mööbli- ja tekstiilitööstuses. Ajalooliselt on kanep olnud populaarne materjal köite, purjede ja telkide valmistamisel. Tehnilise kiuna kasutatakse seda ka vaipade, kottide, võrkude ja paberi tootmisel. Kanep on jõuliselt trüginud ka kodutekstiilide hulka, seda eriti viimastel aastakümnetel. Vastupidavuse poolest ei jää kõnealune kiud alla linale ning tänu kulumiskindlusele on kanep ideaalne mööblikangas. Kanepist kangaid tuleks pesta vedela pesuain...
I variant 1. Mahumass on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus(koos pooridega) valem =G/V => näitab aine massi suhet materjali ruumalasse (g/cm3); klaasvill 30-50 kg/m3, puit 400-600, p.tsement 1200-1300, teras 7850 2. soojuhtivus on materjali omadus juhtida soojust läbi enda. Ühikuks soojaerijuhtivus (W/m°C v. W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7....
Loomakasvatussaaduste kogutoodang Eestis Piia Jairus Tõnis Jairus Mõisted Lihatoodang liha ja lihatoodete tootmise ja töötlemise ettevõtetele (tapamajadele) või kokkuostjatele tapaks, k.a ekspordiks, müüdud ning majapidamistele kuuluvates tapapunktides tapetud või teenustööna mujal tappa lastud loomade liha. Loomsed põllumajandussaadused elusloomad ja -linnud, liha, piim, munad, vill, mesi ja vaha. Loomakasvatussaadused Eestis Põhilised Eestis toodetavad loomakasvatusaadused on liha, piim ja munad. Tähtsal kohal on aga ka vill ning mesi. http://g3.nh.ee/images/pix/900x585/a379ddf2/lambad-lammas-loomad-magiveis-magiveise-vasikas-osmussaar-tall-talled http://www.nupsu.ee/wp-content/uploads/2011/09/mesilane.jpg Lihatoodang Eestis 350 300 250 200 ...
Tallinna Teeninduskool 031M Meelika Kärner Eva Reimets TEKSTIILIKIUD ÕPIMAPP Tallinn 2009 Sisukord 3. Puuvill 4. Lina 5. Lambavill 6. Viskoos 6. Polüamiid 7. Polüester 8.Akrüül 9. Elastaan 10. Atsetaat 2 Puuvill Puuvill on pehme kiuline materjal , mida saadakse puuvillapõõsalt. Puuvillakiud kedratakse niidiks, millest valmistatakse pehmeid ja õhku läbi laskvaid tekstiile. Puuvill on tänapäeval rõivaste valmistamisel enim kasutatav looduslik materjal. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda.Hooldus: võib pesta kuni 95-kraadise pesuprogrammiga. Puuvilla põletamisomadused: Süttib kergest, põleb kiiresti ja peaaegu täielikult, tekitades põlemisel samasugust lõhna kui pabergi. Järele jääb kerge hõljuv hallikas tuhk. Pärast leegi kustutamist jääb kiu ots hõõguma ning säde liigub kiiresti mööda kiudu edasi. Kasutamine Puuvilla kasutatakse suure...
1.Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine.lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Villa hind on jäänud samale tasemele ning pidevalt on probleemiks olnud toodetud villa realiseerimise võimalused. Suurenenud on huvi tõuloomade ostu vastu ning hetkel ei jätku uttesi...
LG Tekstiilikiud referaat Koostaja: A.J 9.a klass Juhendaja: L.K L 2012 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina..........................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaark...
1. Mille poolest erinevad elementaarkiud ja elementaarniidid? Elementaarkiud on lühikesed ja jagamatud üksikkiud, mille pikkus on tavaliselt 10-900 mm. Elementaarniidid on on pikad ja jagamatud üksikkiud. 2. Mille poolest erinevad staapelkiud ja filamentkiud? Staapelkiud on keemilised kiud, mis saadakse 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest. Filamentkiud on pikad ja pidevad kiud, mis saadakse märgmenetlusel. 3. Mille poolest erinevad elementaarkiud ja tehnilised kiud? Elementaarkiud on lühikesed ja jagamatud üksikkiud, nt looduslikud kiud (puuvill,vill). Tehnilised kiud on looduslikud taimkiud/kiukimbukesed, mis koosnevad omavahel pektiiniga (liimiga) ühendatud elementaarkiud. 4. Kas puuvillakiust või vaskamoniaak-kiust saab ühtlasema lõnga? Miks? Vaskamoniaakkiust saab ühtlasema lõnga, sest see kiud on toodetud märgketrusmenetluse teel, mis tähendab seda, et kiud on pikk ja ühtlane. Puuvillakiud on looduslik kiud nin...
Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore Õppejõud: dots. P. Piirsalu Õppematerjalist Lambakasvatuse alused (Lambakasvatuse alused.pdf) peatükid 1.1, 1.2, 1.3; 2.1; 2.2; 2.3; 2.4; 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 3.5 ja 4 Õpiobjektid http://www.eau.ee/~alo/lambad/toud/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/kasvatus/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/saadused/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/vill/ 1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammast...
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombi...
ALPAKAVILL Click to edit Master text styles Second level AJALUGU Third level Fourth level Fifth level v Lõuna-Ameerikast v 6000 aastat tagasi aretatud vikunjatest v 16.saj ei hinnatud Alpakat v kuni 19.sajandi keskpaigani, kui Sir Titus Salt need loomad avastas ALPAKA v Väiksemad laamadest, suuremad vikunjadest v kasvatatakse eelkõige villa saamise eesmärgil v pügatakse 2 korda aastas v iseloomult õrnad, uudishimulikud, intelligentsed, tähelepanelikud v Hoiatus märguanne vali eeslikisa meenutav hääl v rünnates annavad esijalgadega hoope ja sülitavad Click to edit Master text ...
Põltsamaa Ametikool Nimi E1 E2 esimene praktika PRAKTIKA ARUANNE Õpetaja/Juhendaja: Nimi Kaarlimõisa 2013 Sisukord 1. Leping.................................................................................................................................3 2. Praktika programm.............................................................................................................4 3. Hindamisleht......................................................................................................................5 4. Sissejuhatus .......................................................................................................................6 5. Ettevõtte iseloomustus praktika ülesannete põhjal.............................................................7 6. Praktika sisu .......................
Liipidide iseloomustus Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad ()- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 3)Liitlipiidid (fosfolipiidid)- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühma...
Austraalia Põllumajandus Presentatsiooni tegid 10A klassi õpilased: Egard Kodumets; Jörgen Eik; Eduard Sapogs; Nurlan Mamedov. Presentataiooni sisu: Inimeste arv, kes tegelevad põllumajanduses; Maa osatähtsus; Osa SKT- st; Eksport ja import; Spetsialiseerumine; Tootmise efektiivsus Inimeste arv, kes tegelevad põllumajandusega: Põllumajandusega tegeleb vaid 3,6% tööealisest rahvastikust.See on umbes 277 tuhat inimest. Maa osatähtsus: Põllumaa hõlmab üle poole Austraalia pindalast (53,2%), sellest 6,2% on haritav maa (peamiselt riigi kirdeosas) ja 47% on rohumaad (loode- ja keskosas). Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,2% riigi territooriumist. Osa SKT- st: Austraalia põllumajanduse osa SKT- st on küllaltki väike- vaid 4%.See on umbes 1640. Eksport ja Import Spetsialiseerumine: Austraalia spetsialiseerub toiduainetel. Riigis toodetakse väga palju to...
SÜSIVESIKUD sahhariidid: 1)monosahhariidid (fruktoos,glükoos) energiallikad 2)disahhariidid (sahharoos, laktoos) kasutatakse energiallikates 3)polüsahhariidid (tärklis, taimsed organismid) varuaine ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD ülesanded 1.ensümaatiline funktsioon 2. ehituslik (valgulise ehitusega, kabjad...
MUINASAEG e. esiaeg 11 000 a. tagasi 13.saj 13 000 a. tagasi lõppes jääaeg. Ajalooline aeg algas siis, kui olid olemas kirjalikud ajalooallikad. 13.saj ilmus esimene eesti keelne ajalooallikas. (Läti Henrik Liivimaa Kroonika) Teadused, mis aitavad muinasaega uurida: arheoloogia, zooloogia (loomad), antropoloogia (inimesed), numismaatika (mündid), botaanika ja etnograafia (vanad asjad). Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a. tuhat eKr Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed, veised), käsitöö, põlluharimine (ader, vikat)(nisu, oder), kaubandus. Kalm...
PÕLLUMAJANDUS 1. Tooraine tootmine tööstusele (liha, piim, vill) 2. Elanikkonna varustamine toiduainetega (isevalmistamine, sissevedu) 3. Loomasööt veisekasvatus, seakasvatus Eesti põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, sest meil on palju mahlakat sööta. Põllumajandus jaguneb kaheks haruks: 1. Loomakasvatus o Veisekasvatus (piim, liha) o Seakasvatus o Linnukasvatus o Lambakasvatus o Hobusekasvatus o Jänesekasvatus o Mesindus 2. Taimekasvatus o Teraviljakasvatus o Viinamarjakasvatus o Aiandus o Köögiviljakasvatus o Puuviljakasvatus o Lillekasvatus o Kartulikasvatus o (Tehniliste kultuuride kasvatus) Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID Kliima temperatuur, efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid üle 10 kraadi) Vegetatsiooniperiood (kasvup...
Kontrolltöö nr 2. Materjaliõpetus Looduslikud kiud Puuvill-tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust.Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvillased rõivad on pehmed.Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Venivus: 3-7% . Tugevus:18-52 cN/tex. Hügroskoopsus: 8-9%.Temperatuuride mõju: pestakse 95ºC juures , triigitakse 220ºC juures. Põlemine: Põleb kiiresti nagu paber,ereda leegiga,põlemisjäägiks on kerge hallikas tuhk. Puuvilla keemilised koostisosad:1)Tselluloos: 91.00% 2)Vesi: 7.85% 3)Protoplasma, pektiin: 0.55% 4)Vaha, rasva asendaja: 0.40% 5)Mineraal soolad: 0.20%. Lina- on kudaine, mida saadakse üheaastase rohttaime-linavarre n...
VALKTEHISKIUD SISUKORD 1.Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 2.Saamislugu.....................................................................................................................................4-5 3.Tootmine..........................................................................................................................................6 4.Omadused.....................................................................................................................................7-8 5.Kasutamine .....................................................................................................................................9 6.Hooldus.........................................................................................................................................10 7.Kokkuvõtte...................
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. ...
Orgaanilised komposiitmaterjalid Küsimus 1 Jalgaratta massi vähendamine ühe kilo võrra suurendab selle hinda: a. 50 ameerika dollari võrra b. 100 ameerika dollari võrra c. 150 ameerika dollari võrra d. 200 ameerika dollari võrra Küsimus 2 Komposiitmaterjalide liigitus sarruse keemilise koostise alusel: a. orgaanilised b. anorgaanilised c. looduslikud d. sünteetilised kombineeritud Küsimus 3 Komposiitmaterjalide liigitus sarruse ehituse alusel: a. osakearmeeritud b. kiudarmeeritud c. struktuursed d. kombineeritud Küsimus 4 Milline kiu tüüp on aromaatsel baasil? a. boor b. aramiid c. klaas d. süsinik Küsimus 5 Sarrusena vill on: a. süntetiline dispergeeritud faas b. looduslik dispergeeritud faas c. anorgaaniline dispergeeritud faas Küsimus 6 Lennuki massi vähendamine 10 kg võrra säästab kuus a. 348 liitrit kütust b. 3477 liitrit kütust c. 1...
Triin-Eliis Süld Tiina Adamson VHK 2012 Kliimavööde: lähistroopiline, põhjas troopikavööde Loodusvööndid: pampa, mis läänes ja lõunas läheb üle poolkõrbeks, põhjas savanniks ja sooks. Mullad on ühed maailma viljakaimad. Pampades on põllukultuuride jaoks väga hea kliima. Vaid lõunas, Patagonias vajab pinnas kunstlikku niisutust. Peamised: nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Argentiina on maailma 5-s veinitootja, suurimad viinamarjaistandused asuvad Mendozas. Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra, kaera ja rukist. Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba. Tähtsamad tehnilised kultuurid on puuvillapõõsas, suhkruroog, tubakas ja mate (Paraguai tee) Köögiviljad ja troopilised puuviljad: banaan, ananass, mango. Argentiina on rohkem spetsialiseerunud loomakasvatusele kui põllukultuuridele. Peamiselt lambad ja veised. Argentiina on lamba- ja veis...
Tartu Tamme gümnaasium Spordivigastused Henri Jeret 11c Tartu 2010 Sisukord Spordivigastuste üldiseloomustus ............................................................. lk 3 1 Nahavigastused .......................................................................................... lk 6 Lihaste ja kõõluste vigastused ................................................................... lk 7 Selja vigastused ja haigused ...................................................................... lk 11 Kaela vigastused ja haigused ....................................
ÜLD Mustus on pinna ebapuhtus, mis vähendab või takistab pinna kasutamist, kahjustab pinda ja on ebaesteetiline ning häiriv. Mustus aine vales kohas. Mustus ei teki ega kao, vaid liigub ühest kohast teise. Ohtlik <-----Mikroobid, bakterid, viirused Tülikas <----- pori rongiistmel <----- tolm raamaturiiulitel Häiriv Talutav <----- pori trepikojas Mustuse mõju ühiskonnale: muudab pinna välimust vähendab ruumide esinduslikkust nõrgendab hügieenilisust halvendab tööohutust põhjustab pindade enneaegset kulumist Mustus koosneb keemiliselt ja füüsikaliselt omadustelt erinevatest orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Puhtuseprotsessis osalevad tegurid: keemia+vesi ...
Viljandi Gümnaasium Kariina Lääts II HU Suurbritannia Brasiilia Referaat Viljandi 2015/2016 I. Põllumajandus Valdkond Brasiilia Suurbritannia Tähtsamad tehnilised Kohvi 30 miljon kotti, suhkruroog 330 Suhkrupeet [1] kultuurid (eksport) milj. tonni, tsitrusvili 320 million tonni, tubakas jpt. [3] Toodang küttepuidu, ümarpuidu, hüdroenergia, Maagaas, nafta, kips, alumiinium, biokütte -suhruroo jääkidest kriit, vill [1] saadakse (sellest saadakse nö ka etanooli e. piiritus) [4] [5] SKP 14% [3] 0,9% - 1,9 triljonit $ [8] Kaevandakse [1] Boksiidi, rauamaaki ...
SEINA-, LAE- JA MÖÖBLIMATERJALIDE HOOLDAMISE PÕHITÕED Värvitud ja lakitud pinnad Värvimine ja lakkimine on kõige levinumad pindade töötlemise moodused. Värvitud ja lakitud pinnad ei talu: tugevaid happeid ja aluseid pikaajalist vee mõju pinnale tugevaid lahusteid Värvitud ja lakitud pindade suurpuhastamine: pestakse neutraalse või nõrgalt aluselise ainega kasutades heledat värvi hõõritsat, sobivat koristuslappi või pehmete harjastega harja tavaliselt pinnad hiljem loputatakse, eemaldunud mustuse tõttu Igapäevane hooldus: väheniiske ja niiske meetod neutraalne puhastusaine pinnale tekkinud plekid eemaldatakse kiiresti seinte äärde tekivad sageli mustad triibud, kui neid koheselt ei eemaldata peale tekkimist, siis aja möödudes on neid võimatu ära saada. Plastmass Plastmassist valmistatakse valamuid, dusialuseid, mööblit jne. Pindade hooldamine: neutraalne võ...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. 2. Mis on rajatis? on ehitis, mis ei ole hoone. 3. Mis on hoone? on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 4. Hoone min eluiga? Tehn süst min eluiga? 50 aastat Õhuliinid 20 a. Torustikud 20 a. Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstru...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. 2. Mis on rajatis? on ehitis, mis ei ole hoone. 3. Mis on hoone? on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 4. Hoone min eluiga? Tehn süst min eluiga? 50 aastat Õhuliinid 20 a. Torustikud 20 a. Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstru...
1.Täida lüngad. Keskaeg algas 476 aastal kui kukutati Lääne-Rooma viimane keiser ja lõppes 1453 aastal kui vallutati Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol. Lääne-Rooma endistel aladel tekkis aga V sajandil Frangi riik. Selle rajas Chlodovech. Karl Suur sai Frangi riigi keisriks 800 aastal. Peale tema surma 843 aastal, jaotati riik kolme pojapoja vahel. Uuesti tekkis keisririik alles 962 aastal. Selle rajajaks oli Otto I. Uue keisririigi nimi oli Püha-Rooma keisririik, sest omavahel liideti Saksa ja Itaalia. Peale Lääne- Rooma langust kestis Ida-Rooma ehk Bütsants veel 1000 aastat. Selle võimsaim keiser oli Justiniaanus. Ta lasi rajada kauni katedraali Hagia Sophia. Ida-Rooma kirikupead nimetatakse partiaadiks. Tema võim võrreldes Rooma paavstiga oli väiksem keisri omast. Üldse oli kirik keskajal väga rikas, sest koguti kümnist ja indulgentse. 2.Ühenda paarid. 1 lään 13 teadlane araabias 2 paavst 6 isla...
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase kujuga materjalid. Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe, mille ühikuks on g/cm3 või kg/m3. Ehitusmaterjalide tihedus o määratakse keha massi m ja mahu V suhtena [kg/m3]: ...
Orgaanilised ained Biomolekul organismide koostises olevad põhilised orgaanilised ained (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid, hormoonid). 1.Süsivesikud · Koosnevad keemiliselt süsinikust, vesinikust, hapnikust. · Süsivenikuid jagatakse kolme rühma Monosahhariidid: riboos, desoksüriboos, glükoos (C6H12O6), fruktoos, 2. Oligosahhariidid Koosnevad mõnest monosahariidist. · sahharoos roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. · linnasesuhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist · laktoos piimasuhkur 3. Polüsahhariidid · monosahhariidide jäägid · tärklis (leidub taimede säilitusosades, nt kartuli mugul), tselluloos (taime puitunud varres, taimerakukestades), glükogeen(loomne tärklis leidub maksas ja lihastes), kitiin (leidub lülijalgsetes, ja seeneraku kestades) Sahhariidide bioloogiline ...
Looduslikud & tehismaterjalid Puit / Mineraalid & kivimid 1.Puitu kasutatakse kütusena, tarbeesemete, mööbli, paberi ja tselluloosi valmistamiseks. 2.a) post valmistatakse puu tüvest saadud ümarpuidust. b) laud valmistatakse ümarpuidust. c) pruss valmistatakse ümarpuidust. d) vineer saadakse õhukeste puidulehtede kokkuliimimisel. 3. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel keemiline koostis. Kivimid koosnevad mineraalidest. 4.Mineraalid, mis keemiliselt koostiselt oleksid: a) oksiid kvarts, korund, magnetiit b) kloriid haliit c) fluoriid fluoriit d) sulfiid püriit e) sulfaat kips f) karbonaat kaltsiit g) ehe lihtaine eheväävel, teemant või grafiit 5.a) Lubjakivi koosneb kaltsiidist, savimineraalidest ja kvartsist. b) Graniit koosneb kvartsist, päevakivist ja vilgu kristallidest. 6.Nii lubjakivi kui ka marmori põhikoostisosaks on kaltsiumkarbonaat.Marmor on maakores rõhu mõjul tekkinud lu...
Kaur Paulus 10D Kunstiliigid Kunsti suuri harusid nimetatakse kunstiliikideks. Vahel kunstiliigid põimuvad ja liituvad, näiteks teatrikunstis on näitekunst ühinenud kirjandusega ja lavakujunduse kaudu maalikunstiga, ooperietendusse kuulub lisaks veel muusika ja tants. Kunsti põhiharudeks on: Arhitektuur, Disain, Filmikunst, Kirjandus, Kujutav kunst, Moekunst, Muusika, Performance, Tantsukunst, Tarbekunst ja Teater mis jagunevad veel omakorda alaliikideks mina vaatlen lähemalt tarbekunsti ja kujutavat kunsti. Tarbekunst jaguneb 9-ks alaliigiks. · Klaasikunst-valmistatakse eri värvi ja kujuga klaasist kunstipäraseid esemeid. · Nahkehistöö-valmistatakse nahast kunstiteoseid või tarbeesemeid. Tüüpilised nahakunstiteosed on näiteks kotid, karbid, käevõrud, kaelaehted, kõrvarõngad, vööd ja raama...
Suur & väike algustäht Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). · territooriumi haldusjaotused: Prantsusmaa, New Jersey osariik · linnad, külad: Pariis, Õngu talu · väikekohad: Nurga talu · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Lääne- Eesti · maailmajaod: Aafrika · taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid: Neptuun, Kaljukits · ehitised: Pikk Hermann · ruumid: Tuhande Samba saal Nimeks ei peeta ja seepärast suurtähega ei kirjutata kohanime omastavat käänet, kui seda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (s.o nagu ugri keeled, katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud). Siia kuuluvad: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, ja...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir AUSTRAALIA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... ............3 Üldandmed..................................................................................................................... ...........4 Rahvastik........................................................................................................................ ............4 Loodusvarad................................................................................................................... ............5 Majandusharud............................................................................................................... ......
annaabi.ee 
