Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"772" - 113 õppematerjali

772 - 804.a. Toimuvad sõjad saksidega-Karl Suur alistub ning feodaliseerib Saksimaa.
Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil
2
doc

Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil.

küttekeha. Õhk suunatakse kalorimeetrisse läbi gaasikulumõõturi kompressorist. Õhu teperatuuri tõus t leitakse potentsiomeetri abil. Kalorimeetrist väljuva õhu temperatuur mõõdetakse elavhõbetermomeetriga. 4.Katse tulemused ja arvutused. Esimene katse Nr. P W p t t 2 B Gaasi kulu- W mmH O2 mV C mmHg s mõõturi näit 1 5 100 0.132 26 772 0 2 5 100 0,133 27 772 120 Enne: 3 5 100 0,131 28 772 240 223,970 4 5 100 0,130 28,5 772 360 pärast: 5 5 100 0,126 29,5 772 480 224,654 6 5 100 0,122 30 772 600 vahe: Kesk. 0,129 28 0,684 3C Teine katse

Energeetika → Soojustehnika
112 allalaadimist
Karl Suur
15
ppt

Karl Suur

· Käskis kõigil alamatel oma lapsed kooli saata · Frangi riigi kuningas 768 · Rooma ehk Frangi keiser alates 800 · Pani aluse Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale · Sõjaliselt edukas · Liidendas Frangi riigi Saksamaa, Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad · Pippini poeg · Ludwigi isa Noorus ja esimesed valitsusaastad · Abiuelueelne poeg · Vend Karlmanni surres sai Frangi riigi ainuvalitsejaks Võitlused Itaalias · 772.aastal esimene sõjakäik Itaaliasse · 774. Aastal võttis Langbordia kuninga tiitli ja hakkas valitsema Põhja-Itaaliat · Tekkis võimalus luua Paavstiriik, hõlmas Kesk-Itaaliat Võitlused saksidega · 772. Aastal esimest korda sakside alal · Kristlik missiooni põhjendus, ristiusk · Saksid ei alistunud kergelt- omad tõekspidamised · Pidi keskenduma ka oma riigi valitsemise üle · Sõda Saksamaal kestis 33 aastat · Saksi alad liideti lõplikult Frangi impeeriumiga

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
Finantsanalüüs
9
docx

Finantsanalüüs

Nõuded ostjate vastu 763 822 1 138 991 375 169 49,1 Ettemaksed 114 349 122 485 8136 7,1 Varud 3 237 611 4 115 615 878 004 27,1 KÄIBEVARA KOKKU 5 642 830 6 266 035 623 205 11,0 Põhivara Materiaalne põhivara 1 129 970 994 043 -135 927 -12,0 PÕHIVARA KOKKU 1 129 970 994 043 -135 927 -12,0 VARAD KOKKU 6 772 801 7 260 079 487 278 7,2 PASSIVA MUUTUS Kohustused 31.12.2008 31.12.2009 Rahaliselt %-s Lühiajalised kohustused Võlad kontserni ettevõtetele 2 621 806 1 518 644 -1 103 162 -42,1 Võlad tarnijatele 84 030 185 806 101 776 121,1

Majandus → Finantsjuhtimine ja...
1046 allalaadimist
Proovitüki nr- 722-andmete analüüs
12
doc

Proovitüki nr. 722 andmete analüüs

Analüüsitav proovitükk asub kvartalil TR076, eraldusel 2. Mets kuulub jänesekapsa kasvukohatüübi Laanemetsade alla. Ringproovitükk on 1. rinde puude jaoks raadiusega 15m ehk pindalaga 706,5m2. Peapuuliigiks on kuusk, mille vanus on 22 aastat. Mõõrmine on teostatud 4. juulil 2002. aastal. Proovitükk asub Triigi metskonnas ning metsakorralduse aastaks on 2001. Reljeef on tasane nõlv, mikroreljeefiks on tasane ning raieid teostatud pole (Kiviste K 2011b). 2. Tunnuste liigid Nr 772 proovitükil on mõõdetud puuliikideks mänd, kuusk ja kask, puude diameeter proovitüki tsentri suunas (D1), diameeter tsentriga risti olevas suunas (D2), kõrgus (H), võra alguse kõrgus (HV). Mõõdetud ka puude kõrgus, kust hakkavad kuivad oksad (HKO), kahjustuse kood ja kahjustuse tugevus (nõrk, keskmine või tugev)(Kiviste K 2011b). Nominaaltunnus on mittearvuline tunnus, kus tunnuste väärtused ei ole sisemise loogika järgi järjestatavad (nt

Informaatika → Andmetöötlus alused
96 allalaadimist
Matsalu rahvuspark
6
ppt

Matsalu rahvuspark

Matsalu rahvuspark Matsalu looduskaitseala Asub Lääne- Eestis Pindala on 48 610 ha Loodi 1957. aastal Pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks Liigid 275 linnuliiki 49 kalaliiki 48 imetajaliiki 772 liiki soontaimi Arvukamad pesitsejad lindudest on kormoran, hõbekajakas ja hahk Matsalu rahvuspark Pääseb tutvuma jalgsi, jalgrattal ja Matsalu lahel paadiga Linnuvaatlejatele on mitmeid vaatetorne Igal sügisel toimub Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival Kasutatud allikad http://www.matsalu.ee http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/rahvusp argid/matsalu http://www.loodusemees.ee/aa/mi/000927aa065 .jpg http://www.loodusring.ee/pildid/2008/sugis/Mats alu.jpg

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Tellimuskiri
2
docx

Tellimuskiri

Samuti soovime toitlustust Teie maja toitlustajate poolt. AS Susi garanteerib arve tasumise, mis on seotud ruumide broneerimise ja külaliste toitlustamisega Teie ruumides ürituse toimumise ajal. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. Lugupidamisega Mari Maasikas direktor Koostaja: Anneriin Truu [email protected] Oja tee 3 Tel +372688 9083 SEB 10000000330 78850 RAPLA Faks +772 688 9084 Sedbank 228978724868 Reg nr 700038973 http://www.susi.ee [email protected]

Infoteadus → Asjaajamine
19 allalaadimist
Karl Suur - kokkuvõte
3
docx

Karl Suur - kokkuvõte

Isa surma järel jagati riik aga siiski mõlema poja vahel, kuigi Karl plaanis saada Frangi riigi ainuvalitsejaks. 771. aastal suri Karlmann ootamatult ning nii haaras Karl võimu. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord, ta reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. 772. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa langobardide haardest oma liitlane paavst. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ja võttis endale langobardi kuninga tiitli, tema võimu alla kuulus nüüdsest ka Põhja- Itaalia, üksnes Itaalia lõunaosa jäi Karli võimu alt välja. Tekkis võimalus luua Paavstiriik, see hõlmas enamiku Kesk-Itaaliast. Eriti kaua tuli Karlil sõdida germaani hõimurühma sakside vastu. 772. aastal oli Karl

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
Matsalu Rahvuspark
1
docx

Matsalu Rahvuspark

aastal. 1976 kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Alates 2004 kannab ta nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala ning Lihula ja Tuhu maastikukaitseala. Matsalu rahvuspark kattub ka Natura-alade Väinamere linnuala ja Väinamere loodusalaga. Matsalu rahvuspark on ka HELCOMi kaitseala. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Turismi tarbeks on loodud seitse linnuvaatlustorni: Penijõel, Kloostril, Haeskas, Suitsul, Jugasaarel, Küdeval ja Keemus, ning kolm matkarada Penijõel (5 km), Salevere Salumäel (1,5 km) ja Suitsul.

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Soome rahvastiku üldandmed
2
docx

Soome rahvastiku üldandmed

3. vene 42 182 13. türgi 3 929 4. eesti 17 489 14. pärsia 3 529 5. inglise 9 659 15. tai 3 456 6. somaali 8 990 16. hispaania 3 242 7. araabia 7 564 17. prantsuse 2 262 8. kurdi 5 469 18. saami 1 772 9. albaania 5 415 19. poola 1 642 10. hiina 5 071 20. serbia-horvaadi 1 379 Soome rahvastiku eripära võrreldes teiste euroopa riikidega: Soomes on suitsiidide arv on suhteliselt kõrge ja inimasustus on hõre.

Geograafia → Geograafia
43 allalaadimist
Viimne reliikvia - ettekanne
11
ppt

Viimne reliikvia - ettekanne

tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Esilinastus Esilinastus 23. märts 1970 Eesti 16. juuli 1971 Ida-Saksamaa 3. september 1971 Soome 15. september 1971 Norra 20. juuli 1973 Lääne-Saksamaa Vaadatuvus Esimese aastaga kogus "Viimne reliikvia" Eestis vähemalt 772 000 vaatajat. Terves Nõukogude Liidus kogus ta sama ajaga 44,9 miljonit vaatajat, millega saavutas 2. koha 1971. aasta vaadatavuse edetabelis. Aastatel 1940­1989 Nõukogude Liidus toodetud filmide vaadatavuse edetabelis on ta 74. kohal. Muid fakte Filmi pikkus on 2699,5 meetrit. Filmivõtted kestsid üheksa kuud 1969. aasta varakevadest sügiseni. Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene,

Varia → Kategoriseerimata
19 allalaadimist
Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel
18
pdf

Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa-Ida-Virumaa-Tartumaa ja Võrumaa näitel

1,045 KESKMINE BRUTOPALK 976 1000 913 810 807 837 749 772 800 715 600 400 200 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 (joonis 5) Tartumaa brutopalkade muutus protsentides (ajavahemikus 2007-2016) 15.0% 11.7% 10.0% 8.2%

Majandus → Majandus
4 allalaadimist
Matsalu rahvuspark
16
ppt

Matsalu rahvuspark

­ Lihula ­ Martna ­ Rindla ­ Hanila · Hõlmab: ­ Matsalu lahte ­ Väinamere osa ­ Kasari jõe alamjooksu ­ umbes 50 meresaart Üldandmed · Keskus ­ Penijõel,Penijõe mõisas · 1976-kanti Matsalu Ramsari nimekirja. · 2004-nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. · Registreeritud on: ­ 275 linnuliiki ­ 49 kalaliiki ­ 47 imetajaliiki ­ 772 liiki soontaimi Kultuuripärand · Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks · Kultuurmaastikud · Materiaalne ja vaimne pärand · Traditsiooniline inimtegevus ja selle väljendus kinnispärandis ja rahvakultuuris · Kõik rahvuspargi alaga seotud kultuuriavaldused Kaitsealused pesitsevad linnud · Väike-konnakotkas · Laanepüü · Valge-toonekurg · Rukkirääk · Väikepistrik · Merikotkas

Ökoloogia → Ökoloogia
29 allalaadimist
Karl Suur
4
docx

Karl Suur

Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.Karl Suur oli ka sõjaliselt väga tugev, liidendades Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa kui ka Madalmaad. Peale valusat lüüasaamist 778.aastal Zaragoza all, tegi Karl Suur vajalikud järeldused ja aastal 801 vallutati araablaste käest Barcelona. Sinna rajati Hispaania mark, mida valitses kuninga ametnik markkrahv. Kirdesuunal ühitas Karl Suur frankide vallutuse ristiusu levitamisega. Weseri lahing, mis toimus 772-804, lõppes Saksimaa vallutamisega ning see jagati krahvkondadeks. 788.aastal liidendas Karl Suur Baieri hertsogkonna ning 796 laiendas ta Frangi riigi valdusi Balkanile. Frangi riik hakkas saavutama kunagise Lääne-Rooma mõõtmeid ning Karl Suur hakkas püüdelma keisri tiitli poole. Aastal 800 saigi Karlist Rooma keiser. Karl Suure vallutuste tagajärjel tekksi impeerium, kus elas 15- 18 miljonit inimest. Tegemist oli põhiliselt Karl Suure

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Frangi riik Karolingide ajal
1
doc

Frangi riik Karolingide ajal

Paavst kroonis Pippini ja sellega tulid võimule Karolingid. Karl Suur (768-814), oli kuulsaim Karolingide soost valitseja, geniaalne väejuht, raudse rusikaga, kuid ka kirjaoskamatu. 774a. tegid frangi väed lõpu lagobardide kuningriigile, ning Karl võis pähe panna Itaalia krooni. 778a. saadi lüüa araablastelt Hispaanias Zaragora all, 801a. vallutati aga Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark (kindlustatud ääremaa, mida juhtis markkrahv). Reini ja Elbe vahel asunud saksid alistati 772-804 aastatel kestnud kampaania sees toimunud Weizeri lahinguga(782), Saksimaa jagati krahvkondadeks. 788a. liidendas Karl Baieri hertsogkonna. 796a. vallutas ta avaaride kindluse Ringi ja laiendas valdusi Balkanile. 795a. sai Roomas paavstiks Leo III, kes kroonis tänu Karl Suure sõjalisele toetusele, ta 800a. Rooma keisriks. Peale seda üritati vallutada Bütsantsi, et sulata idakristlased läänekristlaste hulka, kuid see plaan ei õnnestunud, ja lõhe suurenes veelgi.

Ajalugu → Ajalugu
145 allalaadimist
Viimne reliikvia
11
pptx

Viimne reliikvia

Dominiiklaste kloostri käikudes, Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zles oli Risbiteri mõis. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis. Film arvudes Esimese aastaga kogus "Viimne reliikvia" Eestis vähemalt 772 000 vaatajat. Terves Nõukogude Liidus kogus ta sama ajaga 44,9 miljonit vaatajat, millega saavutas 2. koha 1971. aasta vaadatavuse edetabelis. Aastatel 1940­1989 Nõukogude Liidus toodetud filmide vaadatavuse edetabelis on ta 74. kohal. Taaslinastumisel kogus ta 2002. aastal 5490 vaatajat. Film on linastunud enam kui 80 riigis. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia

Kirjandus → Kirjandus
53 allalaadimist
Kriisipsühholoogiaalase artikli refereering
4
doc

Kriisipsühholoogiaalase artikli refereering

hinnangut sellele on siinkohal veel vara anda. Samas, nagu juba mainitud, tunnen ma siin võimalikku tulemuslikkust. Uuringu lõpuks leidis mudel endale hulga toetajaid, kes tajusid sellel olevat olulist mõju lastele ning noortele ja tundsid kursuseid nende teadmistele palju juurde andnud olevat. Samuti leidus ka vastaspool, kelle meelest pole CISM tegelikult sellele sihtrühmale suunatud ning pakub vaid raamistikku, ei muud. (Morrisson: 771-772) 3 Kokkuvõte Vastakate ning üsna väheste uurimistulemuste tõttu vajab CISM mudel kindlasti veel katsetamist ning vaatlust. (Morrisson: 773) Ma ei oska otseselt tuua välja punkte, kuidas saaksin CISM mudelit oma tulevases töös ära kasutada, kuid ühe näitena, sõtumata minu tulevasest töökohast ­ kriisi küüsis olevale tuleb anda võimalus rääkida, kui ta seda vajab. 4

Psühholoogia → Psühholoogia
26 allalaadimist
Karl Suur ja tema roll kultuuris
1
docx

Karl Suur ja tema roll kultuuris

Karl laskis ennast aastal 800 Rooma keisriks kroonida, aga lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Karolingide ajal arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuigi neist pole midagi meieni säilinud. Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on pakutud erinevaid daatumeid. Ta sündis enne Pippini ja ta naise abielu ehk ta oli abielueelne poeg. 772. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa langobardide haardest oma hädavajalik liitlane paavst. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ning võttis endale pärast viimase langobardi kuninga Desideriuse kukutamist Langobardia kuninga tiitli, mis tähendas, et tema võimu alla kuulus nüüdsest ka Põhja-Itaalia. Nüüd tekkis võimalus ka reaalselt luua Paavstiriik, mis hõlmas enamiku Kesk- Itaaliast

Ajalugu → Ajalugu
65 allalaadimist
Matsalu rahvuspark
1
docx

Matsalu rahvuspark

Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Üleujutatud tasandikel võib näha tuhandeid parte ja hanesid ning mereäärsed luhad on täis laglesid. Laht ise kihab luikedest, laukudest ja partidest. Matsalust leiab 49kalaliiki,47 erinevat imetajat ning koguni 772 erinevat kõrgtaime. Matsalu rahvuspargi unikaalse maastikuga pääseb tutvuma jalgsi,jalgrattal ja Matsalu lahel paadiga. Linnuvaatlejate tarbeks on rajatud mitmeid vaatetorne, milledest populaarseimad on Haeska, Keemu ja Kloostri. Matsalu looduskaitseala pindala 48 610 ha loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004.

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
Tööinspektsiooni kodulehekülje sisujuht
4
doc

Tööinspektsiooni kodulehekülje sisujuht

Tööinspektsiooni kodulehekülje sisujuht Üldinfo Tööinspektsiooni struktuur Eelarve, palk, hanked Operatiivselt informatsiooni jooksva ja eelmiste aastate eelarvete täitmisest saab riigikassa E-teenuste leheküljelt. 2009 a. eelarve kokku ­ 41 772 073 (personalikulud, töötasu, erisoodustused,majandamiskulud jne) Palgajuhendid, palgaandmed. Tööinspektsiooni poolt korraldatud riigihangetega saab tutvuda riigihangete registri veebilehelt, kus hankijaks tuleb märkida Tööinspektsioon ning valida muud sobivad parameetrid. Tööinspektsiooni ajalugu 1918 -1940 Tööinspektsioon sünd ja areng Tööinspektsiooni sünnipäevaks saab lugeda 14. detsembrit 1918. aastal, mil peaminister K. Päts, töö- ja hoolekandeminister A

Meditsiin → Tööohutus ja tervishoid
23 allalaadimist
English speaking countries
1
doc

English speaking countries

The symbols of Endland are double deckers, roses and even red telephone booths. Scotland is also part of the united kingdom. IT occupies the northen third of the Great Britain island. Scotland has southern land border with Endland. Scotland has also over 790 islands.It is girded by the North sea from east, Atlantic Ocean from north and west and North Cannel and Irish sea from the southwest. Offical language is English but Scottish and Gaelic are also spoken. Total area is 78 772 km2. In scotland many people are playing pagpipe and they are wearing skirts. The symbol on scotland is thistle. These are only few examples of all these countries wich are speaking english. There are over 55 countries with english of its offical language. All of these countries have interesting culture and symbols and they're all worth visiting.

Keeled → Inglise keel
30 allalaadimist
Kütused ja põlemisteooria I - Kodutöö
10
docx

Kütused ja põlemisteooria I - Kodutöö

Lämmastiku teoreetiline maht Põlemisgaasis olev tegelik lämmastik, hapnik ja H2O maht Tegelik lämmastiku maht Tegelik hapniku maht Tegelik H2O maht Põlemisgaaside summaarne hulk Põlemisgaaside mass Leian Põlemisgaaside ja õhu entalpia q=1,05 (c )CO2 (c )N2 (c )O2 (c )H2O (c )õ (c )t 200 357 260 267 304 266 169,1 400 772 527 552 626 542 360,0 600 1222 804 850 967 830 560,6 800 1704 1093 1160 1335 1130 767 1000 2202 1394 1478 1725 1436 984 1200 2717 1695 1800 2131 1754 1206 1500 3504 2164 2294 2779 2239

Energeetika → Kütuse ja põlemisteooria
38 allalaadimist
Piimast valgehallitusjuustu saamine
19
pptx

Piimast valgehallitusjuustu saamine

400 mg fosforit 0,18 mg rauda 0,07 mg vaske Lehmapiimast valmistatavate juustude tootmine Eestis ja mujal, 2010. aastal. Kooritud Koorimata Kooritud Koorimata Riik piima piima Riik piima piima tootmine, t tootmine, t tootmine, t tootmine, t Eesti 100 879 Prantsusmaa 150 1 755 940 Saksamaa 772 700 1 300 600 Itaalia 1 068 900 Madalmaad 740 000 Poola 664 100 Kasutatud allikad E. Waagner Nielsen; Handbook of Food and Beverage Fermentation Technology; Chapter 12: Priciples of Cheese Production; 2004 FAOSTAT URL=http://faostat.fao.org/ Piim ja piimatooted URL=http://www.endla.joosu.ee/piimjapiimatooted/ Toidu koostise andmebaas URL=http://tka.nutridata.ee/showFood.action?food.id=674 Valio Eesti AS; Camembert

Toit → Toidu töötlemise alused
38 allalaadimist
Büroo projekt
12
doc

Büroo projekt

Tehnika keskus koos serveri ruumiga 5392 15 487 20 879 Büroo juhataja kabinett 4459 34 200 38 659 Büroo töötajate tööruum 10 599 59 660 70 259 Olmeruumid koos WC-ga 4320 6547 10 867 Esik 6780 2875 9655 KOKKU MAKSUMUS: 139 003 118 769 257 772 IT büroo renoveerimise ja sisustamise ajagraafik Jrk Projekti tööde nimetused Kuud ja nädalad 2009 - 2010 nr. Nov. Detsember Jaanuar Veebruar 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 1. Projekti koostamine 2. Projekti arutamine ja kinnitamine 3. Projekti rahastamine 4. Projekti mehitamine või ettevõtja

Informaatika → Informaatika
74 allalaadimist
Frangi riigi kuningad ja nende seotus kristliku kirikuga
7
docx

Frangi riigi kuningad ja nende seotus kristliku kirikuga

Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta ei olnud ainult poliitiliselt edukas, vaid ka sõjaliselt. Karl Suur liitis Frangi riigiga nii Saksamaa kuni Elbe jõeni, Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Algul oli riik jagatud Karl Suure ja tema venna Karlmanni vahel, aga 771. aastal Karlmann suri ja Karl Suur sai sõjata kogu riigis võimu haarata. 772. aastal tungis Karl esimest korda sakside aladele. Ta tõi sõja põhjenduseks pikka aega kestnud omavahelised vaenused, peamiselt röövretked, millele kuningas lootis nüüd lõpu teha. Samuti tõi ta põhjenduseks selle, et saksid olid paganad, mistõttu lisandus sõjakäigule veel kristliku missiooni põhjendus. Saksid ei alistunud kergelt ning sõda venis pikale, sest peale sõdade oli vaja korda hoida ka teistes oma valdustes. Sõda Saksimaal lõppes alles 805

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Matsalu rahvuspark inglisekeelne esitlus
21
pptx

Matsalu rahvuspark inglisekeelne esitlus

Fourth level Fifth level Goals To protect nesting, moulting and migratory birds Unique landscapes-floodplains, reed bed, coastal meadows, wooded meadows and islets Current situation Area-50 000 hectares, of which 30 000 hectares is covered with water There are 282 species of birds 49 species of fish 47 species of mammals 772 species of vascular plants 6500 hectares of semi-natural landscapes are maintained by local people 5368 ha is traditional farmlands Millions of migratory birds stop on our coast on their way from western Europe to breed in Arctic regions Most of the Long-Tailed Ducks stay in väinameri Click to edit Master text styles Second level Third level

Keeled → Inglise keel
4 allalaadimist
Esitlus-Eesti rahvuspargid
6
pptx

Esitlus: Eesti rahvuspargid

aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Et linnustikku kaitsta tuleb teada selle paiknemist eelkõige pesitsusajal, aga ka rändeperioodidel. Matsalu rahvusvaheline tähtsus johtub põhiliselt siinse madalaveelise lahe, roostiku, üleujutatava luha, rannaniitude ja madala saarterikka mere olulisusest mitmesuguste vee- ja rannikulindude rändepeatuspaigana. Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on moodustatud 8. detsembril 1993. aastal Vahe- Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost, paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse.

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
Suur rahvasterändamine varakeskajal
2
doc

Suur rahvasterändamine varakeskajal

IIInda. 768.a. saab võimule Pippini Lühikese poeg Karl I Suur. Ta oli tugeva kehaehitusega suurt kasvu mees. Teda huvitas teadus, ta tundis ladina-ja kreeka keelt, kuid ta ei osanud kirjutada. Kaitses feodaalide huve, oli julm ja halastamatu pärisorjastavate rahvamasside ning vallutatud riikide elanike vastu. Pani talupoegadele kirikükümnisedi, kõrged riigimaksud ja kohtutrahvid. Majanduse aluseks sai feodaalne mõis ja sellele alluv pärisorjuslik kogukond, domioneeris naturaalmajandus. 772-804.a. Toimuvad sõjad saksidega-Karl Suur alistub ning feodaliseerib Saksimaa. 774.a. Karl Suur vallutab langobardide kuningriigi. 796.a. baieri alistamine. 800.a. Bütsantsi keiser Michal I tunnistab ametlikult Karl Suure keisritiitlit. 814.a. keisriks saab Karl Suure poeg Ludwig Vaga. 817.a. Ludwig jagab riigi oma kolme poja vahel, jättes endale vaid ülemvõimu. 843.a. Peale isa surma kogunevad kolm poega Verduni ning sõlmivad Verduni lepingu, millega jagati keisririik kolme ossa:

Ajalugu → Ajalugu
106 allalaadimist
AJALUGU-KESKAEG
8
docx

AJALUGU: KESKAEG

edukad sõjaväejuhid.  Kes on Pippin Lühike ja kes Karl Suur? Pippin Lühike oli Karl Martelli poeg. Pippin Lühike astus 751. Aastal viimaks otsustava sammu: kõrvaldas troonilt viimase merovingide soost kuninga ja pani aluse Karolingide dünastiale. Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg. Karl suur oli Karolingide dünastia silmapaistvaim valitseja.  Frangi riik Karl Suure ajal: võitlus saksidega, keisriks kroonimine, Karl Suur riigivalitsejana. Aastatel 772-803 alistati lakkamatute sõjakäikudega väikestes kogukondades elavad ja oma hõimuusundit järgivad saksid. 800. Aasta jõulude ajal kroonis Leo III Karli Püha Peetruse katedraalis Rooma keisriks. Karl Suur sai väga hästi hakkama 15 miljoni inimese juhtimisega.  Miks ja kuidas Frangi suurriik lagunes? o Verduni leping Karl Suur suri 814. Aastal ja jättis oma pojale valitsemiseks hiigelsuured valdused. Ludvigi eluajal alustasid tema lapsed võitlust Frangi riigi

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Ülerahvastatus kui globaalprobleem
6
docx

Ülerahvastatus kui globaalprobleem

inimkonda. Globaalseid toiduvarusid väljendatakse teraviljade tootmise kaudu. 2005. aastal toodeti iga Maa elaniku kohta ainult 8,9 protsenti rohkem teravilja kui 1961. aastal. 2010. aastal oli maailma teraviljatoodang kokku 2230 miljonit tonni, see suureneb arenenudmaades, kuid väheneb arengumaades. Sellest veidi üle 1000 miljoni tonni kasutatakse inimeste toiduks, ligi 800 miljonit tonni loomade toiduks ning ülejäänud muuks otstarbeks. Eestis toodeti 2011. aastal teravilja kokku ligi 772 000 tonni, millest meie peamine leivavili rukis moodustas üksnes neli protsenti. Huvitav on ehk teada, et Ameerika Ühendriikide toidutootmise süsteem kasutab poolt kogu USA maismaapindalast, 80 protsenti värske vee varudest ning 17 protsenti tarbitavatest fossiilsetest kütustest. Seal kasvatatakse igal aastal üle üheksa miljardi karilooma (loomade arv on kordades suurem kui USA enda rahvastik), et tagada söödava loomse valgu kogus aastas.

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
EESTI ERAKONNA TUTVUSTUS EKRE
4
odt

EESTI ERAKONNA TUTVUSTUS,EKRE

elanikkonna probleeme ja lahendusi. Oleme ikkagi multikultuurne riik ja peame arvestama ka nendega, kelle emakeel pole eesti keel. Arvan, et peame olema tolerantsemad.  Kas Sinu hinnangul on tegemist parem- või vasakpoolse maailmavaatega erakonnaga? Arvan, et EKRE on paremtsentristlik partei.  Milline oli erakonna tulemus viimastel Riigikogu valimistel? Kui palju erakonna esindajaid on hetkel Riigikogus? EKRE sai Riigikogu valimistel 46 772 häält, mis moodustas 8.1% häältearvust. Nad said kokku 7 mandaati ehk 7 kohta Riigikogus.  Kas erakond on hetkel kaasatud valitsuskoalitsiooni? Kui on, millised on nimetatud erakonda kuuluvad ministrid? Erakond ei kuulu koalitsiooni, seega mnistrikohti neil pole.  Kui Riigikogu valimised oleksid homme, kas hääletaksid selle erakonna poolt? Põhjenda oma vastust. Vastus väga lihtne.Minu hääl läkski EKRE-le. Pooldan muutust,Reformierakond on liiga kaua

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
20 allalaadimist
Regressioonanalüüs
105
xlsx

Regressioonanalüüs

94,946809 21,00 5,585106 89 585 238,257979 102 000 51,245085 13,00 1,703801 341 721 447,865007 198 000 564,705882 12,50 24,509804 33 597 658,764706 135 000 62,660211 7,10 2,022216 183 869 523,694104 326 772 151,515152 2,00 7,575758 16 331 618,598485 0 652,631579 17,00 35,789474 10 781 226,968421 4 000 102,442334 14,90 10,108548 60 888 413,080054 0 385,093168 10,30 21,325052 75 817 1569,710145 356 717

Kategooriata → Ökonomeetria
168 allalaadimist
Eesti raudteevõrgu kujunemine
11
docx

Eesti raudteevõrgu kujunemine

aastal. 1931. aastal valmis laiarööpmeline raudtee Tartu - Petseri ning Eesti sadamad sai otseühenduse Venemaa keskpiirkondade ja Ukrainaga. Iseseisev Eesti Vabariigi Raudtee (EVR) moodustati 15. novembri 1918. aasta Eesti Vabariigi teedeministri käskkirjaga Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil. 1940. aastal, kui EVR lülitati NSVL raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest 772 laiarööpmelist ja 675 kitsarööpmelist raudteed. 1960.-1970. aastal toimus üle minek laiarööpmelistele raudteedele. Riigiettevõte Eesti Raudtee moodustati 1. jaanuaril 1992, tema ülesandeks sai Eesti raudteede administreerimine. 2. Vene impeeriumi aegsed raudtee liinid Eesti esimese raudtee ehitus algas 1866 aasta mais. Ehitustöödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 olid Venemaalt värvatud tööjõud. Esimene raudtee avati liikluseks 24. oktoobril 1870

Majandus → Maailma majandus ja...
19 allalaadimist
Gaasikromatograafia protokoll
6
docx

Gaasikromatograafia protokoll

526076160+586638112+561485279 31,607 +31,410+31,423 X kesk = =¿ 31,480 % 3 Mõõtevigade arvutus. Standardhälve: n ( x i-x kesk )2 , kus n- määramiste arv ; x- katse tulemused ; x kesk - katse tulemuste i=1 SH = n-1 keskmine väärtus. 2 (770-771)2 + ( 772-771 ) +(770-771)2 SH tolueen = =¿ 1,22 3-1 Suhteline standardhälve (SSH): SH SSH = ·100 x kesk RETENTSIOONIINDEK AINE NIMETUS %-LINE SISALDUS SSH, % S (RI)

Keemia → Instrumentaalanalüüs
48 allalaadimist
Ehitusmaterjalid labor 2
5
docx

Ehitusmaterjalid labor 2.

223-3 39,1 40,7 96 22,4 2,20 1489 5.4.2 Survetugevus Survepinna suurus 1576 mm2 Valem 3. Rs = k*( P / F0) Tabel nr. 5 Survetugevus Proovi- Kivistami Purustav Survetugevus keha s-tingimus jõud, kgf Üksik Keskmine N/mm2 nr. kgf/cm2 N/mm2 222-1 + 20ºC 772 30,9 3 3,5 ~95% RH 1028 41,1 4 222-2 + 20ºC 785 31,4 3,1 3,2 ~95% RH 850 34,0 3,3 222-3 + 50ºC 2345 146,6 14,4 14,7 2448 153 15

Ehitus → Ehitusmaterjalid
148 allalaadimist
Aniliin nitrobenseenist-taandamine Sn-ga
10
docx

Aniliin nitrobenseenist, taandamine Sn-ga

Tina 118,71 7,31 231,9 2600 Soolhappe 36,46 1,12 -26 48 Naatriumhüdroksiid 39,99 2,13 318 1403 Naatriumkloriid 58,44 2,16 800,8 1465 Aniliin 93,12 1,02 -6,3 184,13 Metüleenkloriid 84,9 1,326 -96,7 40 Naatriumsulfaat 142,04 2,68 884 1429 Kaltsiumkloriid 110,98 2,15 772 1935 5 Töö käik I etapp: Nitrobenseen 100ml kolmekaelalisse kolbi, mis onvarustatud seguri, tilklehtri, ja termomeetriga valatakse 20 ml lämmastikhappet ja seejärel 25 ml väävelhappet. Käivitatakse segur ja nitreerimissegu jahutatakse temperatuurini 25-30°C. Seejärel hakatakse tilklehtrist lisama väikeste kogusena 15g benseeni. Benseeni lisamise kiirusega ja vajadusel külma veevanniga jahutades hoitakse

Keemia → Orgaaniline keemia
34 allalaadimist
Eesti II maailmasõja ajal
3
doc

Eesti II maailmasõja ajal

hinnanguliselt 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguse ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. 1944. aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagrisse. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus sõjaeelse kultuuri keelamises. 26. märtsil 1949 märtsiküüditamine ­ Eestist viidi Siberisse 20 772 inimest. Majandus (tööstus, põllumajandus) okupatsioonide ajal 1940/1941 Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega. Maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omaks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõted, hotellid ja toitlustusasutused, apteegid ja haiglad, kirjastused ja trükikojad, samuti suuremad elumajad natsionaliseeriti (riigistati).

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
Ramsari konventsioon
5
docx

Ramsari konventsioon

Matsalu looduskaitseala (pindala 48 610 ha) loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealasid ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealasid.Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Alam-Pedja looduskaitseala Alam-Pedja looduskaitsealale jäävad unikaalsed vanajõed, metsa- ja sookooslused, poollooduslikud kooslused, sh lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Alam-Pedja looduskaitseala loodi 1994. aastal

Ökoloogia → Ökoloogia
17 allalaadimist
LIONEL MESSI
18
odt

LIONEL MESSI

Klubi hüüdnimi on Blaugrana või Cules. FC Barcelona on üks kolmest Hispaania klubist, kes on osalenud kõigil seni peetud maa meistrivõistlustel jalgpallis. Enne meistrivõistluste korraldamise algust jõudis FC Barcelona 8 korral võita Hispaania karika. FC Barcelona tuli esimeseks Hispaania jalgpallimeistriks hooajal 1928-1929. Selle jalgpalliklubi suurimad staarid peale Lionel Messi on veel ka Xavi ja Inesta. FC Barcelona väljak kannab nime Camp Nou, mille mahtuvus on 98 772 inimest. Klubi president on Josep Maria Bartomeu ja Luis Enrique. Barcelona peamiseks rivaaliks on Real Madrid. Klubi riietus FC Barcelona jalgpalli koduvormi kuulub punase-sinise triibuline pluus, sinised püksid ning sinised kedrad. Võõrsilvormi kuuluvad oranz pluus, oranzid püksid ja kedrad. FC Barcelona praegune meeskond Väravavahid Nr.1- Marc- Andre ter Stegen mängib Nr.13- Claudio Bravo Nr.25- Jordi Masip Kaitsjad Nr.2- Martin Montoya- paremkaitse Nr.3- Gernard Pique- KK Nr

Sport → Jalgpall
5 allalaadimist
Eesti II MS ajal
3
doc

Eesti II MS ajal

hinnanguliselt 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguse ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. 1944. aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagrisse. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus sõjaeelse kultuuri keelamises. 26. märtsil 1949 märtsiküüditamine ­ Eestist viidi Siberisse 20 772 inimest. Majandus (tööstus, põllumajandus) okupatsioonide ajal 1940/1941 Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega. Maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omaks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõted, hotellid ja toitlustusasutused, apteegid ja haiglad, kirjastused ja trükikojad, samuti suuremad elumajad natsionaliseeriti (riigistati).

Ajalugu → Eesti ajalugu
2 allalaadimist
VIIMNE RELIIKVIA
10
docx

VIIMNE RELIIKVIA

EESTI film. "Viimne reliikvia" taasesilinastus digitaalselt taastatuna 15. märtsil 2002 Tallinnas kinos Coca-Cola Plaza. Esilinastus ja taaslinastus Esilinastus 23. märts 1970 Eesti (kino Kosmos) 16. juuli 1971 Ida-Saksamaa 3. september 1971 Soome 15. september 1971 Norra 20. juuli 1973 Lääne-Saksamaa Taaslinastus 15. märts 2002 Eesti 11. juuli 2003 Tsehhi Vaadatavus Esimese aastaga kogus "Viimne reliikvia" Eestis vähemalt 772 000 vaatajat. Terves Nõukogude Liidus kogus ta sama ajaga 44,9 miljonit vaatajat, millega saavutas 2. koha 1971. aasta vaadatavuse edetabelis.Aastatel 1940­1989 Nõukogude Liidus toodetud filmide vaadatavuse edetabelis on ta 74. kohal. Taaslinastumisel kogus ta 2002. aastal 5490 vaatajat. Film on linastunud enam kui 80 riigis. Filmi pealkiri teistes keeltes " " ­ vene keeles "Poslednyaya relikviya" ­ vene keeles (inglise transkriptsioonis) "The Last Relic" ­ inglise keeles

Kirjandus → Kirjandus
56 allalaadimist
Ajaloo esimese trimestri kokkuvõte
6
docx

Ajaloo esimese trimestri kokkuvõte

Karolingide dünastiale. Et kuningatiitlit kindlustada sõlmis Pippin paavstiga liidu, kus paavst isiklikult kroonis Pippinit ja tänutäheks sai paavst Itaalia keskosa valitseda. 9. Loetle Karolingide tähtsaimaid sõjalisi ettevõtmisi. Vastus: 732. Aastal peatas paleeülem Karl Martell araablaste sissetungi Galliasse. Karl Suur peatas Itaalias langobardid, kes ohustasid kirikuriiki. Ida pool hõivas Karl Suur mitmeid piirkondi ning pani sunniviisiliselt inimesed ristiusku uskuma. Aastatel 772-803 alistas Karl Suur väikestes kogukondades elavad saksid. 10. Miks kroonis paavst Karl Suure keisriks? Vastus: Karl Suures hakati nägema jumala esindajat, kes peab kirikut kaitsma ja kristlikku usku levitama. 799. aastal puhkes paavstil ja Rooma aadlike vahel tüli, 800. aastal aitas Karl Suur paavsti tülist välja ja paavst kroonis Karl Suure keisriks. 11. Kirjelda Karl Suure riigivalitsemist. Vastus: Karl Suure riik oli jagatud umbes 250 krahvkonnaks. Neid juhtisid krahvid

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Eesti looduskaitsealad
4
docx

Eesti looduskaitsealad

(neist suurimad on Tauksi, Liia, Sõmeri, Kumari ja Papilaid). Teised tuntumad laiud on Sipelgarahu ja Tondirahu. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealasid ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealasid. Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi keskus asub Penijõel, 3 km Lihulast. Matsalu rahvuspark asub Läänemaal Hanila, Lihula, Martna ja Ridala vallas. Kaitseala on loodud lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade - Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste - Kasari jõe suudmeala

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
Matsalu-Soomaa-Alam-Pedja
3
doc

Matsalu, Soomaa, Alam-Pedja

Lääne-Eestis asub Matsalu rahvuspark, mis asub Hanila, Lihula, Martna ja Ridala valla territooriumil. Rahvuspark loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja see hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba.

Loodus → Looduskaitse
20 allalaadimist
Potentsiomeetria
5
doc

Potentsiomeetria

C(KOH) = V ( KOH ) C1 = 0,0097*25/24,8 = 0,00978 C1 = 0,0097*25/25,1 = 0,00966 C1 = 0,0097*25/25,0 = 0,00970 CKOH = 0,0097 n Kalibreerisin pH-meetri. Keeduklaasi pipeteerisin 20,0 ml Cola-jooki. VKOH pH emj V E E/V 17,0 7,50 750 0,5 10 20 0,0 2,38 238 17,5 7,61 761 0,5 11 22 0,5 2,44 244 0,5 6 12 18,0 7,72 772 0,5 11 22 1,0 2,49 249 0,5 5 10 18,5 7,86 786 0,5 14 28 1,5 2,54 254 0,5 5 10 19,0 8,01 801 0,5 15 30 2,0 2,59 259 0,5 5 10 19,5 8,18 818 0,5 17 34 2,5 2,65 265 0,5 6 12 20,0 8,39 839 0,5 21 42 3,0 2,71 271 0,5 6 12 20,5 8,60 860 0,5 21 42

Keemia → Instrumentaalanalüüs
140 allalaadimist
Norra riigi rahvastik
16
docx

Norra riigi rahvastik

(Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 1. Norra riigilipp. (Foto: Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 2. Norra riigivapp. (Foto: Norra ametlik kodulehekülg) Norra riigivapp (vt joonis 2) on üks Euroopa vanimaid. Vapi kolmnurksel punasel kilbil on kujutatud vasakule vaatavat kuldset kroonitud lõvi, kes hoiab käes hõbedase teraga kirvest. Vapikilbi kohal on punakuldne kroon. (Gifford 2007: 85) 1.2. Pindala Norra asub Põhja-Euroopas (vt joonis 3). Norra riigi pindala on 323 772 km², mis on natukene väiksem kui Soome riigi pindala. Lähimateks naabriteks on Soome, Rootsi, Taani ja Venemaa. Maismaapiiri on Norral Soomega 727 km, Rootsiga 1619 km ja Venemaaga 196 km. Norra on rikas looduskaunite mägede ja fjordide poolest. Kõrgeim looduslik punkt Galdhopiggen ulatub 2469 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 2,7% territooriumist. (Välisministeeriumi kodulehekülg) 2 Joonis 3. Norra kaart

Geograafia → Demograafia
20 allalaadimist
Defmeetodi kodutöö - aine Ehitusmehaanika II
10
pdf

Defmeetodi kodutöö - aine Ehitusmehaanika II

6 6 1,8 (17,8216 0, 4 4 7, 4432 0, 7 32, 708 1) 0, 0002787 OK 6 10) Põikjõu epüüri ordinaatide arvutus: 2,31 0 Q f a 0, 77 kN Qag 8 1 8 kN 3 22,944 6,312 22,944 6,312 Qab 24 21, 228 kN Qba 24 26, 772 kN 6 6 0 7, 4415 9,3295 0 Qbc 0 1, 24025 kN Qc d 0 2,9502 kN 6 10 15,508 17,8216 17,8216 32, 708 Qbm 1,928 kN Qem 28, 072 kN 1, 2 1,8

Ehitus → Ehitus
108 allalaadimist
ÄRIÜHINGU JUHTIMISORGANITE TEGEVUS AASTAARUANDE KOOSTAMISEL
14
docx

ÄRIÜHINGU JUHTIMISORGANITE TEGEVUS AASTAARUANDE KOOSTAMISEL

Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruande) ning kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Aruannetele tuleb lisada revidendi arvamus või audiitori järeldusotsus. Kui ühistul on nõukogu, peab lisama ka nõukogu aruande. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. [http://www.corpestonia.ee/?id=772] 11 4. Välismaa äriühingu filiaal Filiaali juhataja Välismaa äriühing peab filiaalile määrama juhataja või juhatajad. Juhataja juhib ja esindab filiaali ning korraldab filiaali raamatupidamist. Juhataja võib anda prokuura. Raamatupidamine ja majandusaasta aruannete esitamine Välismaa äriühing peab filiaali kohta pidama eraldi raamatupidamist. Raamatupidamist tuleb filiaali kohta pidada vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele.

Õigus → Õigusteadus
75 allalaadimist
HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID
28
doc

HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID

u (w) (mm) (mm) s (w) 1 Saun 165,1 CV 11 500 300 193 2 WC-dusiruum 187,1 CV 11 500 300 193 Majapidamisruu 3 448,1 C 21 600 450 449 m 4 Magamistuba - 1 769,8 CV 22 900 400 772 5 Esik 319,4 CV 21 600 300 324 6 WC 135,7 CV 11 400 300 154 7 Magamistuba - 2 852,6 CV 22 1000 400 858 8 Magamistuba - 3 759,3 CV 22 900 400 772 9 Elutuba - köök 1991,4 CV 33 1400 500 1992 2

Tehnoloogia → Tehnoseadmed
297 allalaadimist
Südame rütmihäiretega patsiendi õendusabi
19
pptx

Südame rütmihäiretega patsiendi õendusabi

, Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina.  Kiilavuori, K. (2008). Südamepuudulikkusega haigele sobiv kehaline tegevus. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina.  Kolk, R., Kaik, J., Paju, R., Pokk, T., Ristimäe, T., Uuetoa, H., Uusküla, M., Voitka, J. (2002). Kodade virvendusarütmia käsitlusjuhend. Eesti Arst, 81(11): 761-772.  Maramaa, S. (1993). Südame rütmihäired. Tartu: Tartu Ülikool.  Miettinen, H. (2008). Suitsetamine ja südamehaigused. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina.  Mäkijärvi, M. (2008a). Rütmihäirete esinemissagedus, põhjused ja tüübid. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina. Kasutatud kirjandus

Meditsiin → Sisehaigeõendus
27 allalaadimist
Jaotusvundamendid ja liigid
66
pdf

Jaotusvundamendid ja liigid

πE 2,5 π ⋅ 15000 Kui selline horisontaalsiire 0,13+0,01 = 0,14 m ei ole lubatav, tuleb vundamendi mõõtmeid suurendada, teha kaldne tald või astmega vundament. 2. arvutusvariant Arvutuskoormused V = 1,2⋅400 + 1,5⋅80 = 600 kN H = 1,2⋅360 + 1,5⋅72 = 540 kN 23 Kandevõimetegurid Nγ = 45,23 Nq = 33,30 Kujutegurid sγ = 0,7 sq = 1 + sin 35° = 1,574 Tald 2,5x2,5 2 V = 600 + 1,25⋅2,5 ⋅22= 772 kN Vundamendi omakaalu juures ei ole arvestatud alalise koormuse osavarutegurit 1,2, kuna suure horisontaalkoormuse korral on vundamendi omakaal soodustav tegur. Suhteliselt väikse horisontaalkoormuse puhul ja alati vundamendi konstruktsiooni tugevusarvutusel peaks seda arvestama. 2,5  540  i γ = 1 −  = 0,050  772  1, 5  540  i γ = 1 −  = 0,165  772

Ehitus → Ehitus
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun