Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kriisipsühholoogiaalase artikli refereering (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Kriisipsühholoogiaalase artikli refereering


Sissejuhatus
Järgnevalt refereerin Julie Q. Morrissoni 2007nda aasta artiklit „ Social validity of the critical incident stress management model for school- based crisis intervention“, milles tutvustatud ning arvustatud CISM (Critical Incident Stress Management) mudeli rakendamist kriisiabiks koolis.
Artikkel pälvis minu tähelepanu, kuna CISM-i lähenemisviis probleemile tundub mulle sümpaatne, huvitav ning perspektiivikas ja koolisüsteemi teemasse kaasamine on emotsionaalselt lähedane aines.
CISM mudel kooli kriisiabis
CISM mudel töötati Jeffrey T. Michelli poolt esmalt välja päästeteeninstuse töötajate nõustamiseks. Nüüdseks on seda katsetatud erinevatel katserühmadel, nagu näiteks sobilikkus kriisiabiks koolis. (Morrisson: 765)
Kriisiabi on koolides viimaste aastatega arenenud. Samas on selle sotsiaalsest paikapidavusest vähe teada ning sedagi enam abi saajate kui osutajate vaatenurgast. (Morrisson: 767)
Kõnealune uurimus viidi läbi viie-aastase perioodi jooksul, et uurida CISM-i efektiivsust õpetajate ning koolipersonali perspektiivist ning pakkudes korrapärast struktuuri ja toiminguid ning ühist suhtluskeelt tulemuse saavutamiseks. (Morrisson: 767, 770)
Kolm kahepäevast kursust pakkusid osalejatele antud teemal teoreetilisi teadmiseid ning praktilisi grupitöid (Morrisson: 768), mis kokku tunduvad põhjaliku aluspaketina. Muidugi peab esmalt välja koolitama abi osutajad ning alles siis saab edasi liikuda abivajajateni. Kuna aga tegemist on üsna uue kriisiabi mudeliga, eriti kooli valdkonnas, leian, et lõplikku hinnangut sellele on siinkohal veel vara anda. Samas, nagu juba mainitud , tunnen ma siin võimalikku tulemuslikkust.
Uuringu lõpuks leidis mudel endale hulga toetajaid, kes tajusid sellel olevat olulist mõju lastele ning noortele ja tundsid kursuseid nende teadmistele palju juurde andnud olevat. Samuti leidus ka vastaspool, kelle meelest pole CISM tegelikult sellele sihtrühmale suunatud ning pakub vaid raamistikku, ei muud. (Morrisson: 771-772)
Kokkuvõte
Vastakate ning üsna väheste uurimistulemuste tõttu vajab CISM mudel kindlasti veel katsetamist ning vaatlust. (Morrisson: 773)
Ma ei oska otseselt tuua välja punkte, kuidas saaksin CISM mudelit oma tulevases töös ära kasutada, kuid ühe näitena, sõtumata minu tulevasest töökohast – kriisi küüsis olevale tuleb anda võimalus rääkida, kui ta seda vajab.
4
Kriisipsühholoogiaalase artikli refereering #1 Kriisipsühholoogiaalase artikli refereering #2 Kriisipsühholoogiaalase artikli refereering #3 Kriisipsühholoogiaalase artikli refereering #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor religioonohtum Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Amundsoni raamat
130
rtf

Amundsoni raamat

4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

Psühholoogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun