Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "7. klass Keskaeg Kotrolltöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsunft, gildeskaeg, ittaaupmehed, järvede, veneetsia, turuplats, linnaelu, nägiditsad, visati, raad, linnavalitsus, bürgermeister, linnapea, raehärra, sotsiaalabi, linnaõigusohut, vahiteenistus, maksmine, osavõtt, linnaleaubad, metalltooted, vürtsid, mesi, hansalinnad, tsunftijänesäsitööline, rikad, mustpeade, skraa, põhikiriMaksude maksmine Osavõtt linnale vajalikest töödest 2. Rae õigused ja raehärraks saamise tingimused. Mõistis kohut linnakodanike üle Linna ja kodanike heakorra eest hoolitsemine Linna kaitsmine, suhted teiste linnadega Kontrollis kauplemist, käsitööd Maksude kogumine Raehärradeks olid ainult jõukad, rikkad ning abielus kaupmehed. Pidid olema sündinud kristlikust abielust ning omama kinnisvara. 3. Mis on tsunft? Kuidas tsunft abistas oma liikmeid? Kuidas pidurdas tootmist? Tsunft on käsitööliste ühendus erialade kaupa. Tsunfti liikmed tootsid ühiselt toorainet. Liikme surma korral abistati matustega, toetasid tsunftiliikmete perekondi. Tehti ühisüritusi Kehtestati kindlad piirid, mida toota ja kui palju. Takistas/ piiras konkurentsi. Kindlad tööajad. Reklaam oli keelatud. 4. Loetle kaupu mida hansakaupmehed vedasid läänest itta ja idast läände.
· Osavõtt linnale vajalikes töödes · Maksude maksmine · Linnakodanike õigused: · Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes · Ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega · Nad olid vabastatud tollimaksust · Võisid vabalt kasutada linna metsasid, heina- ja karjamaid 2. Linnavalitsus · Linna valitses raad (st linnavalitsus) · Raadi suurus sõltus linna suurusest · Raehärra pidi · Olema sündinud seaduslikust abielust · Omama kinnisvara linna piires · Kuuluma kaupmeeste hulka · Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses 3. Rae võim · Rae ülesanded olid · koguda linna sissetulekuid · kindlustada heakord
8. Kes sai olla raehärra? Mees, kes oli sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. 9. Milles seisnes linnavalitsuse roll? Linna sissetulekute ja heakorra kindlustamine, kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus, rahade müntimine, kanda hoolt koolide ja kirikute eest, korraldada haigete ja vaeste ülalpidamine, jälgida, et kõik riietuksid vastavalt seisusele, kindlustada öörahu 10. Kuidas sekkus raad linnaelanike ellu? Tallinnas seati pulmade suurus(külaliste, toiduvaagnate ja pillimeeste arv) sõltuvusse pruudi kaasavara suurusest või naise kéhete väärtus nende abikaasade varandusest. 16. Sajandi rõivakorraldused kirjutati juba ette, milliseid rõivaid üks või teine seisus tohib kanda. 11. Millise linna vapp on kujutatud slaidil 3, miks on sümboliteks võti ja mõõk? Tartu vapp- Võti ja mõõk värava kohal on Tartu piiskopkonna ja linna
linna piires käsitööga ja kaubandusega, tollimaksust vabad, vabalt võisid kasutada linna metsi, heinamaid ja karjad · raad- valitses linna, rae suurus sõltus linna suurusest. · Raehärra : sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara, kaupmees. Korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed. · Rae võim oli väga suur · Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim · Linna raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu. Linnade rahvastik · Suurtes linnades (Riia, Tallinn, Tartu) juhtiv võim oli sakslaste käes. · Linnade ametlik keel oli alamsaksakeel. · Liivimaal oli rahvus rohkem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. · Kui sa olid rikas ja hea tööpeal olid "sakslane" Gildid ja vennaskonnad · Gildid, tsuntftid · Gildid kaitsesid oma liikmete huve · Korraldasid seltsielu · Pakkusid häda korral abi ja toetust.
senjöörid polnud huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest (P: linnadest saadav tulu) · Linnad saavutasid iseseisvuse: sõdadega senjööride vastu osteti end senjööri võimu alt vabaks NB! Kõige kiiremini iseseisvusid Itaalia linnad 11.-13.saj. (P: seos aktiivse kaubandusega ja sellest saadavate tuludega) Näiteks: · Genua kujunevad iseseisvateks linnvabariikideks: · Firenze > sõltumatu sise- ja välispoliitikaga · Veneetsia > oma sõjaväe ja kohtuga > iseseisva maksusüsteemi ja müntimisõigusega · Saksamaal olid: vabalinnad - laialdase omavalitsusega linnad (Köln, Worms, Maintz) riigilinnad - linnad, kus kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulus Saksa- Rooma keisri ametnikele 2 · Linnade valitsemine: NB! Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines: kohalikul tavaõigusel
Viru eelväravatornid Tallinnas. Tallinna raekoda, 1402-1404. Tallinna raekoja kodanikesaal. Toompea konvendihoone. Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale linnuse arvatavasti 11. sajandil või 10. sajandi lõpul. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan. 1219 vallutasid linnuse taanlased. Linnavalitsus Linna valitses raad (st linnavalitsus) Raadi suurus sõltus linna suurusest Raehärra pidi Olema sündinud seaduslikust abielust Omama kinnisvara linna piires Kuuluma kaupmeeste hulka Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses Linnade rahvastik Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval Esimese põlve linlane sarnanes
järgi.Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said oma maaisandalt Hamburgi õigusel rajaneva Riia õiguse. Linnakogunonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linnakogukonna liikmed pidid olema vahiteenistusel linnamüüril ja tornides ja tegid muid vajalikke töid kuid võisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega jne. Linna valitses raad (Raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.) mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama lina piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste 3 hulka.Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Raad käis koos raekojas
Et kaitsta vasalle ehitasid maahärrad linnuseid. Neid ehitisi oli erinevaid: kivilinnus, kastell-linnus, tornlinnus. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge katusega majad, mille alumisel korrusel olid eluruumid ja töökojad, ülemistel laoruumid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Linnade peamisteks elanikeks olid käsitöölised, kaupmehed, linnadesse põgenenud talupojad. Elanikkond jagunes laias laastus kolmeks
Põhja-Prantsusmaal, Flandrias (tänapäeva Madalmaad) ja Reini jõe ülemjooksu ümbruses (Saksamaal) 4. Mis roll oli linna jaoks tema maaisandal? Linn asus maaisanda maa peal. Maaisandale tuli makse maksta, maaisand mõistis kohut, määras kindlaks turul kasutatavad kaalud ja mõõdud, kehtestas kauplemiseeskirjad ja kontrollis nende täitmist. Linn tõi isandale tulu, kuid linnade rikkuse kasv tõi kaasa linnaelanike võitluse isanda võimu alt vabanemiseks. 5. Keskaegne linnavalitsus ehk raad. Kirjelda keskaegset linnavalitsust. Kelle hulgast rae liikmed valiti? Kauaks nad ametisse valiti? Mis olid rae ülesanded? (õp lk 74 ja 76) Linna juhtis linnakodanikest koosnev omavalitsusorgan RAAD. Linnakodanikke kutsuti BÜRGERITEKS. Linnavalitsuse moodustamiseks oli mitu võimalust: · Raeliikmed valiti linna lugupeetumate meeste seast (naised ei saanud raeliikmeks kandideerida). Raadi võisid kuuluda nii kaupmehed kui ka käsitöölised.
(Vaata aasta 1346) 2)Liivi ordust sai võimsaim feodaalriik.Prestiiz siinsete sakslaste hulgas kasvas tohutult. 3)Sakslased tundsid end kindlalt, hakkasid rohkem mõisu rajama. Miks ei jaganud lääne välja Liivi ordumeister? Liivi ordumeistril oli endal piisab kaitse ja sõjavägi olemas. Mis on linnaõigus? Linnaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib linnaelu. Millise linnaõiguse Eesti linnad said? 1)Tallinn, Rakvere ja Narva-Lübecki õigus. 2)Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu-Hamburgi õigusel rajanev Riia õigus. 3)Vana-Pärnus kehtis piiskopiõigus. Kes said linna kodanikuks? Linna kodanikuks said kõik vabad inimesed, kes elasid linnas ja maksid räa kodanikumaksu. Millised olid kodaniku:1)õigused; 2)kohustused 1)ÕIGUSED 1)Kohut võis linnakodanike üle mõiste ainult linna kohus.
Selleks oli tavaliselt mõni valitseja Ta mõistis kohut, kehtestas makse ning määras kindlaks turul kasutatavad kaalud ja mõõdud Isandal oli ka kohustus tagada aus kauplemine ja kaupmeeste julgeolek linnas Isandad said linnadest suurt tulu Linlased asusid isandaga võitlusse, et saada suuremaid vabadusi ja privileege Linnade suurus ja elanike arv Linnu oli erinevate mõõtudega Euroopa suurimad linnad olid Pariis (100 000), Milano, Firenze ja Veneetsia Saksamaal elas kõige rohkem inimesi Kölnis (40 000) Liivimaa suurim linn oli Riia, kus elas umbes 10 000 inimest Leidus ka linnu, kus elas ainult 200-300 inimest, nagu näiteks Eestis Vana-Pärnu, Paide ja Rakvere Talupojad läksid linnadesse otsima paremat elu, suuremaid vabadusi ja uusi võimalusi Keskaja Euroopa linnades elas koos palju erinevast rahvusest inimesi Linnaõigus Linnaõigusesse olid koondatud reeglid ja vabadused,
1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused.
just keskaegsed linnad. Üks väärtuslikemaid on ka Tallinna vanalinn, mis pakub siia tulevatele turistidele kõige rohkem huvi, selle tõttu, et see on kõige paremini säilinud. Kui võrrelda tänapäevast linnaehitust ning ka rajamist on sel siis palju erinevusi võrreldes keskaegsete linnadega. Rääkides linna ehitusest on ka linna valitsemine ja kord erinev. Linnad keskajal · Raad ja raekoda Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad mille liikmete arv sõltus linna suurusest.Rae liikme ( raehärra) staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires, samuti ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, seetõttu valiti rae liikmeid kaupmeeste seast. Palka raehärra oma tegevuse eest ei saanud. Iga raehärra pidi täitma mingit kindlat raeametit
kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Vasallide kaitseks ehitasid maahärrad linnuseid. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Kaubanduses moodustati erinevaid ühendusi. Kaupmeeste ühendusteks olid jõukamate Suurgild ja sellest eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon, mille nimi oli Mustpeade vennaskond. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja
Kodanikul oli mitmeid kohustusi, nagu vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine, neil oli ka eesõigusi: nende üle võidi kohut mõista vaid linna kohtus, üksnes nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksust, nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed, teine pool raest sai samal ajal isiklikke äriasju korraldada. Tänase arusaamaga võrreldes sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele.
Elu keskaegses linnas polnud sugugi nii lihtne nagu me arvame. See erines paljuski tänapäeva elust. Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku
Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. MÕISTED . Mõis eraldi suurem majapidamine. Maapäev kohalike aadlike kokkukutsumine Bürgermeister linnapea Raad linnavalitseja (24) Sündik advokaat Linnafoogt kaitses feodaali huve, kelle maal linn asus Tsunft käsitööliste ühing Gild kaupmeeste organisatsioon Oleviste gild Tallinnas töötavad eestlastest käsitöölised Toom gild toompeal tegutsevad eestlastest käsitöölised Kanuti gild sakslastest käsitöölised Suurgild abielus jõukate kaupmeeste organisatsioon Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste org
Linnaõigus linna õigusnormide kogum, linna õiguslik korraldus. Lübecki linnaõigus : Tallinn, Rakvere, Narva Hamburgi ehk Riia linnaõigus : Tartu, Uus-Pärnu,Viljandi, Paide, Haapsalu Piiskopiõigus : Vana-Pärnu Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse , eraomandi ja pärismisõiguse kaitse. Raad, koosseis, rae ülesanded. Raad ehk magistraat keskaegse linna valitsus, mille liikmeteks võisid olla vaid jõukad ( saksa soost) kaupmehed. Uued liikmeid nimetas raad ise. Bürgermeister linnavalitsuse ehk rae koosseisu kuuluv rae juhatuse liige Ülesanded : *linna sissetulekute, heakorra ja kindlustuste eest hoolitsemine *rakendas abõinõusid kaubanduse ja käsitöö edendamiseks. *kaitses linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega *kandis hoolt kirikute ja koolide eest *korraldas vaeste ja tõbiste ülalpidamist. *oli kõrgeimaks kohtuvõimuks linnas nii tsiviil- kui kriminaalasjus *valvas kodanike julgoleku järgi
Hansalinna kõige esinduslikum hoone oli reeglina raekoda. Hansalinnad pidid üksteis rahaliselt ja muidu toetama.Läbi Hansalinnade liikus palju kaupa. Idast läände veeti vilja, tõrva, karusnahku, köisi, vaha ja muud metsamaterjali. Läänest itta liikusid aga luksuskaubad nagu veinid, ehted, kallid kangad ja ka relvad. Kaupmehed annetasid palju kirikutele. Mõisted: Hansa Liit kaubalinnade ühendus gild kaupmeeste ühendus 12. ELU KESKAEGSES LINNAS Keskaegset linna valitses raad. Raehärrad olid kaupmehed, linnarahva seast hoolikalt valitud mehed. Kaupmehed olid linnas kõige tähtsamad, juhtisid peamiselt linna ja nõudsid endale rohkem õigusi. Nad koondusid erilistesse ühingutesse gildidesse. Gildides olid ka gildiseadused. Tallinnas oli kõige mõjuvõimsam Suurgild, kuhu kuulusid abielus mehed. Nooremad kaupmehed kuulusid Mustpeade vennaskonda. Käsitöölised olid koondunud tsunftidesse. Algaja käsitööline oli õpipoiss, kes õppis ametit oma meistri juures
kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad. XIII saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama. Peamine asi mis eristas linnasid sel ajal maa-asulatest oli linnades valitsenud linnaõigus. Selles kirja pandu sõltus paljudest asjaoludest. Vahel polnud vajadust seda ise koostama hakatagi. Tallinn laenas oma linnaõiguse nt. Lübecki linnalt. Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, nt. Veneetsia ja Firenze (120000 el.) ja Pariis (80000). Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele. Kuidas tekkis Tallinn? Muistsel iseseisvusajal oli Tallinnas Toompeal eestlaste linnus. Vanalinna alal paiknes kaubitsemiskoht ja võibolla ka asula, millel puudusid aga Lääne-Euroopa linnadele omased tunnused. 1219. a. vallutasid taanlased Tallinna ning rajasid siia oma tugipunkti. Kaubanduse elavdamiseks kutsus ordu, kelle kätte võim vahepeal läinud oli, siia 200 kaupmeest, kes
rahvastikust moodustas 8% · Suurem roll sakslastel kuid arvuline ülekaal eestlastel · Juurdekasvu tagasid talupoegadest põgenikud (,,Linnaõhk teeb vabaks!") 2. Linnade välisilme a) Kaitseks: · Kaitsemüür, kaitsetornid (Tln 11 m kõrge, 2,3km pikk, 46 torni) · Vallikraav tõstesildadega, sissepääs väravatest b) tänavad ja majad · Kitsad tänavad, sillutis Tln juba 14 saj keskel · Majad 2-3 kordsed, lähestikku kitsa fassaadiga-linnaruumi piiras kaitsemüür · Linnakeskuseks turuplats, mille lähedal kirikud, kloostrid, raekoda-linnavalitsuse hoone(Tln 1404 gootika stiilis, raeapteek 1422) c) Ohud · Nakkushaigused, kuna puudus kanalisatsioon (katk, pidalitõbi jne) · Tulekahjud-alles 15 saj alguses said Tln ja Trt valdavalt kivilinnaks d) agulid - ilma kaitseta eeslinnas, kus elas vaesem rahvas 3. Linnade valitsemine a) raad - linnavalitsus · Tln 24 raehärrat (pooled valitsesid ühel aastal, teised järgmisel, palka ei makstud) · 4 bürgermeistrit rae juhatus
tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Saksamaal ja Saksa mõjupiirkonda kuuluvatel aladel saadi linnaõigused tavaliselt maahärralt, Prantsusmaal aga jagas linnadele linnaõigusi kuningas, kes lootis sel teel teha linnadest oma liitlased võitluses feodaalide võimu kärpimise eest. Linnaõiguse ulatuse järgi jagunevad linnad kolmeks (teine ja kolmas jaotus on iseloomulikud Saksamaale): 1. linnriigid - omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat (n Veneetsia ja Genova jt) 2. vabalinnad - omasid laiaulatuslikku omavalitsust (n Köln, Mainz jt) 3. riigilinnad - kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulusid maahärra esindajale (n Nürnberg, Augsburg jt) Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki (Lüübeki) linnaõigus, mis oli kehtiv ka näiteks Tallinnas. Järgnev linna valitsuskorra kirjeldus tuginebki Lübecki linnaõigusele. Linna elu juhtis raad (sks k Rat - nõukogu), mille liikmete arv sõltus linna suurusest
linnamüüride taga, muutusid vabaks. linna tunnuseks on on dokument ,,Linnaõigus". Linnaõigusel põhinevad nähtamatud müürid tagasid eliidile eelisolukorra ja neid ületada suutsid vähesed. Maaisanda poolt antud linnaõigus tagas linnale autonoomia ning eristas teda ümbritsevast keskkonnast. Ühe sõnaga muutiski linnaõigus küla linnaks. 16) Nimetage 3 privileegi, mis olid keskaegsel linnal · Mõned linnad muutusid linnvabariikideks, mida valitses raad · õigus ise oma asju otsustada, kaubelda ja raha vermida. · Linnaõhk tegi vabaks, selles mõttes olid linnakodanikud õiguslikult kaitstud · Enesemaksustamise õigus 17) Mis ülesannet täitis raad keskaegses linnas? Selgitage mõne lausega. Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu ,,ex nihilo ,,(,,out of nothing"). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop).
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu „ex nihilo „(„out of nothing“). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop).
· Kodaniku õigused: a) Nende üle võis kohut mõista vaid linna kohtus. b) Ainult nemad võisid linna piires tegeleda käsitöö ja kaubandusega. c) Nad olid vabastatud tollimaksust. d) Nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. · Kodaniku kohustused: a) Vahiteenistus linna müüril ja tornides. b) Linna sõjaline kaitse. c) Osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest. d) Maksude maksmine. · Linna valitses raad linnavalitsus, mille suurus sõltus linna suurusest ja mida juhtis raehärra. Raehärraks sai olla seaduslikust abielust sündinu, ta pidi omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. · Rae ülesanded: a) Kõrgeim kohtuvõim (kohtuvõimu teostamine nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus). b) Raha müntimise õigus c) Linna sissetulekute, heakorra ja kindluste eest hoolitsemine. d) Koolide ja kirikute eest hoolt kandmine. e) Priiskamise piiramine.
VanaPärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiõigus. Linnakogukonna liikmeks sai iga vaba inimene, kui elas püsivalt linnad ja maksis kodanikumaksu. Kohustusteks vahiteenistus, linna sõjaline kaitse, osavõtt linna vajalikest töödest ja maksude maksmine. Nende üle võis kohut mõista ainult linna kohtus ja nad tohtisid linna piires tegeleda käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksudest, võisid kasutada linna metsi, heina ja karjamaad. Linna valitses raad e. magistraat: * raehärra seaduslikust abielust, omama kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. * kui mõni liige suri valis raad sobiliku ametijärglase * juhtimise eest ei makstud *aastakaupa kahes vahetuses: pooled ametis, teised korraldasid isiklike äriasju Ülesanded: *kohtumõistmine (tsiviil ja kriminaalasjad) *rahandus *linnakord (karistus häbipost) *suhted teiste linnadega *isikliku elu piiramine, liigne priiskamine *riietumine raad e
• Sakraalehitised - kirikuga seotud (toomkirikud - Haapsalu, Tallinn, Tartu; kloostrid - Pirita, Kärkna; kihelkonnakirikud - Võnnu, Kullamaa, Kambja) ORDULINNUSED • Viljandi • Paide PIISKOPLINNUSED • Haapsalu • Tartu • Vastseliina • Kuressaare LINN. KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ • 13. saj • Tugipunktide juurde (ordu- ja piiskopilinnused) • Linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel tegutses linna raad • Linna ümber linnamüür • Kodanikel (sakslased) õigused (maja, käsitöö) ja kohustused • Elanikel (eestlased) puudusid õigused • Lübecki (kallis), Riia, Saare-Lääne linnaõigused • Suhted maaisandaga (kui sõltuv) • Käsitöökeskused (siseturg) LINNAD 1. Tallinn 2. Tartu 3. Viljandi 4. Uus-Pärnu 5. Haapsalu 6. Narva 7. Vana-Pärnu 8. Paide 9. Rakvere • Tsunftid - käsitööliste vennaskond (eriala käsitööliste elu korraldamine)
osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest, maksude maksmine. Õigused: nende eest võidi kohut mõista vaid linna kohus, tohtisid tegeleda vabalt käsitöö ja kaubandusega, vabastatud tollimaksudest, võisid kasutada linna metsi, karjamaid ja heinamaid. Raad valitses linna, mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Kui mõni rae liige suri, valis raad ise talle sobilik järeltulija. Linna juhtimise eest ei makstud. Rae võim oli suur ja omandas reformatsiooni järel peaagu piiramatu täiuse. Peale tänapäevase linna sissetulekute ja heakorra kindlustamise, kuulus suuremates raele kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Linna raad sekkus ka üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Rae ülesanded: linna juhtimine, raehärrade tülide lahendamine, maksude
Limna välisilme: linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe linna südame ümber oli alllinn mida ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks. Kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustik. Eredad värvid- punased, kuldsed. Üritati linnu planeerida, avardada, kaunistada. Ideaallinn sarnased ideaalse ühiskonnaga- täpselt jaotatud ja liigendatud. Linna keskpuntktid katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal paiknes ka raekoda. Linnad olid vabalinnad, mis allusid ametlikult keisrile kuid olid tegelt iseseisvad. Linnu valitses raad bürgermeistriga. Olid ka oma linnakohus, kaitsevägi ning müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus. Linnad olid vabad teoorjusest, andamitest ja suurematest senjöraalmaksudest. Linna kaitsesid tema privileegid LINNAÕHK TEEB VABAKS. Eelisseisundis olid linnakodanikuid, kelle seast tõusid esile kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia
Limna välisilme: linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe – linna südame ümber oli alllinn mida ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks. Kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustik. Eredad värvid- punased, kuldsed. Üritati linnu planeerida, avardada, kaunistada. Ideaallinn sarnased ideaalse ühiskonnaga- täpselt jaotatud ja liigendatud. Linna keskpuntktid katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal paiknes ka raekoda. Linnad olid vabalinnad, mis allusid ametlikult keisrile kuid olid tegelt iseseisvad. Linnu valitses raad bürgermeistriga. Olid ka oma linnakohus, kaitsevägi ning müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus. Linnad olid vabad teoorjusest, andamitest ja suurematest senjöraalmaksudest. Linna kaitsesid tema privileegid LINNAÕHK TEEB VABAKS. Eelisseisundis olid linnakodanikuid, kelle seast tõusid esile kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia
kirikuelu keskustesse, linnuste lähedusse, sest nendes kohtades oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust. Kaubanduses oli põhiline kaup tooraine, käsitöökaupu liikus kaubateedel vähe. Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal kohal oli sool ja heeringas. Juba kaugelt hakkas mulle silma suur ja kõrge linnamüür koos veel kõrgemate tornidega. Linna südameks oli turuplats ja sinna viisid kõik linna tähtsaimad tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Turuplatsil oli häbipost neile, kes olid seadusi rikkunud. Turuplatsil toimusid ka hukkamised. Kui jõudsin turuplatsile, siis parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei mahtunud isegi hobuvankriga läbi. Solk ja prügi visati otse tänavale
· Keskajal olid peamiselt maaharijad, linnas elas vähem kui kümnendik rahvast. Hiljem arenenud linnad olid pool- agraarsed elanikud harisid oma põllulappi, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu, kitsi. Elati muldpõrandaga puumajades. Linnade kujunemise tingimused käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Rahvas koondus juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste ja kiriklike või halduskeskuste ümber. Linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats, omavalitsusega linnas oli ka raekoda. Olulised olid kauplemine, jumalateenimine. 1250. aastal oli Euroopa suurim linn Pariis, mis oli 100 000 joone ületanud. Järgmiseks Itaalia, Madalmaade linnad. LINNA VÄLISILME · Müürid jagasid linna kaheks: maa, mida kaitsti ja maa, mida ohvriks toodi. Linn suurenes pidevalt, seega ehitati uusi müüri linnad ümber. · Kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustik. Paljud tänavad olid sisuliselt koridorid
annaabi.ee 
