Hopliidid ehk jalaväelased paistsid silma distsipliini, hoiaku ja relvastusega Seisid faalanksis Küllaltki väike Kunst Kreeklased armastasid idealiseeritud kaunidust Täpseid proportsioone Kujutati jumalaid ja kangelasi Arenenud olid keraamika ning veinitööstus Kasutatud kirjandus 1. http://kalah.zzz.ee/index.php/Kreeka_arhailine_periood 2. http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/sparta1.htm 3. http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/splu3.htm 4. http://www.sparta.net/listingview.php?listingID=5 5. Hart-Davis, A.2007. Ajalugu, täpne ja näitlik teejuht. Tallinn. Kirjastus Varrak. ( lk 94, 95, 114, 112-116 )
Poisid käisid koolis, kus nad õppisid lugema, kirjutama, arvutama, õppisid Homerose lugulauludest üksikuid osi pähe, mängisid keelpilli ja laulsid. Nii panid ateenlased suurt rõhku vaimu harimisele. Väga palju peeti lugu ka võimlemisest. Tüdrukud said hariduse kodust ema käest Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides I. Tallinn 2003 Dilyte, D. Hellase valgus. Olion 1996 Vernant, J.P. Vana-Kreeka inimene. Avita, 2001 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/ateena_ref.htm (oktoober, 2012) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/laateen.htm (oktoober, 2012) http://en.wikipedia.org/wiki/Education_in_ancient_Greece (oktoober, 2012) http://www.freewebs.com/greek-civilization/ancientgreekedu cation. htm (oktoober, 2012) http://www.fjkluth.com/writing.html (oktoober, 2012) http://trifoliumbooks.blogspot.com/2012/04/boy-goes-to-school.html (oktoober, 2012) http://www.historyforkids.org/learn/greeks/people/family.htm (oktoober,
Kõikide jumalate hulgas oli tema ainuke inetu ja veel ka lombakas. Tema täitis Olümposel töömehe ning relvameistri ametit, kes valmistas teistele jumalatele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Hephaistos oli lahke rahu armastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Ta oli ka tähtis käsitöö ja kunsti kaitsja. Kasutatud kirjandus · Ajaloo atlas · Ajaloo õpik "Vanaaeg" 6. klassile · "Antiikaeg" · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/5kreeka/images/hera.jpg http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/5kreeka/images/aphrodite.jpg http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/images/23athena.jpg · Vennad Stephanidesed "Iidsete aegade lood II" · Hamilton ,,Antiikmütoloogia · http://et.wikipedia.org · http://miksike.ee · http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/
liitu. Pikkamisi moodustuski VI saj. e. m.a. Peloponnesose liit Sparta juhtimisel. Peaaegu kõik Peloponnesose maad astusid sellesse liitu. V saj. e.m.a. hakkas Sparta mõju üldkreeka asjus nõrgenema. Sel ajal kerkis esile uus, Ateena riik. Tema kätte siirdus pikkamisi juhtiv osa kreeka riikide seas. KASUTATUD ALLIKAD Raamat - ´´Muistne maailm´´ Mike Corbishley Õpik – Inimene, ühiskond, kultuur http://miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-10-1.htm http://www.slideshare.net/kaiaa168/aristokraatlik-sparta- 3214750 https://et.wikipedia.org/wiki/Sparta https://et.wikipedia.org/wiki/Sparta_kasvatus http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/splu2.htm
1. Sylvie Baussier ,,Mütoloogiad" lk 37, 39, 41, 47, 48, 49, 50, 51 2. Ene nr 3 lk 274 (Hades) 3. Malcolm Day ,,100 tegelaskuju antiikmütoloogiast lääne kunstis" lk 26, 31, 32, 38, 40, 42, 43, 4.Leo HjortsØ ,,Kreeka jumalad ja kangelased" 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpose_jumalad 2. http://kalah.zzz.ee/index.php/Kreeka_jumalused 3. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/jumalad.htm 4. http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/jumal1.htm 5. http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/12olumplast_maarja.htm 6. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/referaat.zeus.doc 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/olympose_jumalaid.htm 8. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/jumalatest.htm 9. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Poseidoni%20referaat.doc 10
Teema oli väga huvitav ja loodan, et ka lugejatele jääb sellest midagi meelde mille üle mõtiskleda. 6 Kasutatud kirjandus 1. http://en.wikipedia.org/wiki/File:The_Mutiliation_of_Uranus_by_Saturn.jpg04. 01.2009 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Titan_(mythology)04.01.2009 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Titaanid04.01.2009 4. http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://miksike.com/docs/elehed/6klass/5kreeka/images/zeus1.jpg&imgref url=http://miksike.com/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-2- 1.htm&usg=____Wvq7ZQ2xYig27fjc3Iv27BaFw=&h=223&w=200&sz=29&hl=e t&start=3&um=1&tbnid=VgT_LTfCZU76pM:&tbnh=107&tbnw=96&prev=/im ages%3Fq%3DTITAANID%26um%3D1%26hl%3Det%26sa%3DN04.01.2009 7 LISA1 PILDID Titaanid 8 Rhea Zeus 9 10
Hephaistos Üks Kreeka jumalatest Hephaistos oli sepp. Ta valmistas taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Tema vanemad olid Zeus ning Hera. Kuid teistes müütides ainult Hera poeg. Hephaistosel oli mitu naist. Esimene abikaasa oli Aphrodite. Aphrodite aga pettis teda mitme jumala ja surelikuga. Tal oli palju lapsi. Kaks neist olid Palikoi (kaksikvennad) Temaga seotud kohad olid sepakoda ja Lemnose saar. Hephaistos oli seotud eesliga, kelle seljas ta ratsutas. Temaga seotud sümbolid olid haamer, alasi ning tuli. Zeus andis Aphrodite Hephaistosele naiseks. Aphrodite pettis teda mitme jumala ja surelikuga, sealhulgas Hephaistose venna Aresega. Kõikenägev päikesejumal Helios rääkis sellest Hephaistosele ning ta valmistas lõksu: kui Ares ja Aphrodite voodis olid, vangistas Hephaistos nad metallvõrku ning lohistas nad Olümpose mäele, et neid teiste ees häbistada. Jumalad naersid ning Poseido...
analüütika'', `'Teine analüütika'', `'Toopika'', `'Füüsika'', `'Nicomachose eetika'', `'Poliitika'' ja `'Poeetika''. Meie ajani on jõudnud see osa `'Poeetikast'', milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Kasutatud allikad on vikipeedia (https://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles), miksike (http://www.miksike.ee/docs// lisa/6klass/5kreeka/aristoteles2.htm), ajaloo õppevara ( http://oppevara.hitsa.ee/vanaaeg/kultuur-ja-eluolu/f ilosoofia /), pildid on pärit Googlest. Tänan kuulamast
Hoolimata sellest, et antiikaja ja tänapäeva teatrikülastajate vahel leidub teatud erinevusi on neil ka üks suur sarnasus teater on koht, kus inimene saab lõõgastuda, tulla välja rutiinseks saanud argipäevast ja lahutada meelt, kas dramaatiliselt tõsise või mänguliselt tormaka etendusega. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. KAA 1999. Klassikalise aja Ateena. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/trag.htm / 15.09.2010 3. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/19kultuur1.htm / 15.09.2010
Oli esimene, kes tõi lavale kaks näitlejat Kirjutas 90 näidendit, 7 on säilinud Sophokles 496-406 eKr Vana-Kreeka näitekirjanik Tuntud oma tragöödiate poolest Elas Ateenas, Periklese sõber Kirjutas 124 näidendit Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Aischylos http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates http://et.wikipedia.org/wiki/Perikles http ://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/at Vanaaeg Mait Kõiv Iidses Ateenas viie drahmiga Päevas Philip Matyszak Inimene, ühiskond, kultuur I osa Mait Kõiv Tänan kuulamast!
Delfi tempel muutus aegade jooksul määratute rikkuste omanikuks. https://encryptedtbn3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQDxUlEYvr8F5HYHD1QQn Ft6sZROvm5ZrSflwGbkEuu_43sw82MA Kasutatud materjal http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php? option=com_content&view=article&id=287&Itemid =5 http://11konspekt.blogspot.com/2008/11/vana kreekareligioon.html http://et.wikipedia.org/wiki/Ol %C3%BCmpose_jumalad http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/or aaklid.htm Google pildiotsing Eesti keele konspekt Aitäh kuulamast!
Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis ja vihjeid, ka ristviiteid teistele asjakohastele teostele. Tekst kuulus ilmselt suuremasse tekstide kogumisse, millest aga enamus on kaotsi läinud. Viidatakse nt alliktekstidele, mida ei ole säilinud. -> tõlgendamine on raske. Kasutatud kirjandus ● https://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles ● http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/saateks.html ● http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/ ● http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/aristoteles2.htm ● http://cmsimple.e-ope.ee/SKA/OIFil_filosoofid/?FILOSOOFID::Aristoteles ● http://www.debate.ee/vaitlusselts/ajalugu/retoorika-ajalugu ● https://annaabi.ee/aristotelese-poeetika-o.html ● https://et.wikipedia.org/wiki/Poeetika ● Pildiotsing: https://www.google.ee/search?q=aristoteles&espv=2&source=lnms&tbm=isch &sa=X&ved=0ahUKEwjqx4Xl1NbSAhWG8ywKHXNmBwUQ_AUIBigB&biw=1 366&bih=638 Tänan vaatamast!
Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed Vana-Kreeka Vana-Kreekat on teisiti kutsutud ka Hellaseks. Hellases elasid muinaskreeklased ehk hellenid. Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaarte lõunaosa, Egeuse mere saari ja Väike-Aasia läänerannikut. Kreeklased tundsid end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuur. Religioon Kreeklased uskusid, et maailma valitsevad jumalad ehk kehtis polüteistlik usk. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli väga palju ja neid kujutati antromorfsetena ehk inimeste sarnastena. Usuti, et jumalad on surematud. Jumalatele ehitati suuri templeid ja neile toodi ohvriande. Jumalate auks toimus suuri pidustusi. Olümpose mägi Tähtsaimad jumalad Zeus ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal. Tema relvaks olid välgunooled, mis sümboliseerisid ta võimu. Tema sümbolites olid tamm ja kotkas. Hera ehk Juno Ta oli Zeusi naine, taeva- ja ...
kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks. Hephaiston, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi on ainsana kreeka antiikseist jumalaist kujutatud töötamas. Kasutatud kirjandus: 1. Raamat ,,Antiikmütoloogia" ( lk 30-33) 2. http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/jumal1.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Titaanid 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpose_jumalad 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Hyperion 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Iapetos 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Koios 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Kreios 9. http://et.wikipedia.org/wiki/Kronos 10. http://et.wikipedia.org/wiki/Mnemosyne 11. http://et.wikipedia.org/wiki/Okeanos 12. http://et.wikipedia.org/wiki/Phoibe 13. http://et.wikipedia.org/wiki/Rhea 14. http://et.wikipedia
merelaevastik. Sellega lõppes Pärsia sõdade kaitsev positsioon ning kreeklased vabastasid ka oma linnad Väike Aasia läänerannikul. Kuid Pärsia jäi mõjutama kogu Kreeka elu kuni Aleksander Suure ajani sajandi pärast. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka-P%C3%A4rsia_s%C3¤B5jad http://www.verska.ee/kool/Opetus/Ajalugu/Ajalugu%2010.%20kl./Kreeka-Parsia %20sojad.pdf http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-12-1.htm http://miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/soda.htm
seda teeb. Isegi sellest hoolimata oli kuju tasakaal nii ebakindel, et tuntuima, Vatikanis asuva koopia autor pidas vajalikuks toetada oma teost konventsionaalse puutüvega. Kasutatud kirjandus 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/skulptuur.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Myron 3. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreekakujkunstkl.htm 4. http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/atleetika20.htm 5. Üldine kunstiajalugu(Tartu 1937) lk 72
Nad ohverdasid oma jumaltele erinevaid loomi jumalatele mõeldud templites, et saabuks ilusam elu. Nende peajumal oli Zeus, kes oli pikse,- taeva- ja tormijumal, tal oli lugematul arvul lapsi nii teiste jumalatega kui ka inimestega, nad elasid Olümpuse mäe. LISA Kreeka jumalad Poseid oni tempel Kasutatud : http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/kreusk.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus#Zeusi_m.C3.BC.C3.BCt http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php? option=com_content&view=article&id=287&Itemid=9 http://www.slideshare.net/assur3/maadeavastused-2444014 http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/arharhitektuur.htm
raamatukogusi, turuplatse, losse, spordiplatse. Hakati ehitama mitmekorruseliseid elumaju koos aedadega. Segati erinevaid stiile ning tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Akropol Parthedon Nike tempel Dooria Joonia ja Korintose sambad. Kasutatud allikad: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/arhitektuur.ht http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/5kreeka-kunst http://www.slideshare.net/piiak/vana-kreeka-kunst Raamat ,,Kunstiajalugu"
isikutega, sest minu jaoks on tähtis see kus on jumalad osa võtnud ja mida nad maailmale andnud on ja mitte nii väga millised nad olid ja millega tegelesid. Kuigi suurem osa infost on paljudele juba teada loodan , et lugeja leiab nii mõndagi huvitavat selle referaadi lugemisel. 11 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/jumal1.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/6kl5lug.htm http://www.annaabi.com/otsing-jumalad http://www.annaabi.com/materjal-6871-kaksteist-ol%C3%BCmplast-taevalik-perekond 12
Me sõdime selleks, et elada rahus. Hea algus on pool võitu. Vaimukus on haritud ülbus. KOKKUVÕTE Referaadiga sain ülevaate Aristotelese elust ja filosoofiast. Aristotelese vaated on väga huvitavad. Arvan, et tänu tema ning ka teiste filosoofide tööle on meie maailmapilt just selline nagu praegu. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles http://www.hot.ee/indrme/aristoteles.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/aristoteles2.htm http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/aristoteles http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Aristoteles
Kuid selgi puhul pole Olümpos taevas. Homeros laeb Poseidonil öelda, et tema valitseb merd. Hades surmariiki, Zeus taevast, ent Olümpos on ühine kõigile kolmele. 9 Kasutatud kirjandus 1. Antiikleksikon I, II Tallinn, "Valgus", 1983 2. www.ezpirit.planet.ee/kool/kirjandus/kreeka %20kirjandus/kreekajumaladpikem.doc 3. http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/12olumplast_maarja.htm 4. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/jumal1.htm 10
kui palju on erinevaid vallutajaid, peale nende kõrgkultuuri hävimist, seal olnud. Minose tsivilisatsiooni au ja uhkust peetakse veel tänaselgi päeval Euroopa kultuuri hälliks. Pildi materjal: Knossose lossi põhiplaan. Pithoid moonakambrites. Kasutatud materjal: http://en.wikipedia.org/wiki/Knossos#Frescoes http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egeuse/index.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/kreeta.htm http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Knossos&ei=eXj9SfnIK86NsAa1mrWxBA &sa=X&oi=translate&resnum=1&ct=result&prev=/search%3Fq%3Dknossos%26hl %3Det%26client%3Dfirefox-a%26rls%3Dorg.mozilla:en-US:official%26hs%3DeNu
Ta punus endale loorberiokstest pärja ning kandis seda leina märgiks. Loorberipärg, millega tänini võitjaid pärjatakse on niisiis ka meenutus Apollo suguse võitjatüübi kibedast kaotusest. Lõvi ja sfinks on Apolloni lemmikloomad. Apollon Kasutatud kirjandus 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Leto 3) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/apollon_evelin.htm 4) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/jumal6.htm APOLLON REFERAAT Õpetaja: Bärbel Luhari Õpilane: Kristina Jablokova 10c Tallinn 2008
ühel päeval näiteks kosmoses tiirleva Laika ära päästab. Heracles on andnud ainet kunstnikele, kirjanikele, filmiloojatele, ajaloolastele jne. Ta on Kõige tähtsama Kreeka jumala ning inimese järeltulija ning omab mõlemate geene. Kas pole mitte ideaalne kombinatsioon? Inimesed ilmselt soovivad ikka mõelda, et on kasvõi võimalik olla kasvõi müütides ning lugudes pisut jumalikud. Kirjandus: http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/herakles3.htm http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/12/06e/film.htm .http://www.tpl.edu.ee/yelekoolilised/neli-vanakreeka- heerost/herakelspompei.jpg/image_view_fullscreen )(pilt)
Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. (et.wikipedia.org) Lisa 1: Ehitusstiilid dooria, joonia ja korintose joonised Joonised 1: Antud joonistel on kujutatud dooria (vasakul), joonia (keskel) ja korintose (paremal) sambaid. Kahel esimesel joonisel on viidatud tähtedega sammaste osadele. a krepidoma, b stülobaat, c ehhiin, d kapiteel (doorial abakus, joonial voluut), e arhitraav, f friis, g karniis, h frontoon. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-16-1.htm.) Joonis 2: Antud joonisel näeme Perthanoni ristkülikukujulist ehk peripteeri põhiplaani. Kitsal küljel 8, pikal küljel 17 sammast. Lisa 2: Parthenon ja Erechtheion Joonis 3: Parthenon Ateena Akropolil. (http://en.wikipedia.org/wiki/Parthenon.) Joonis 4: Erechtheion Ateena Akropolil. (http://www.freemages.co.uk/browse/photo-1326-erechtheion- temple.html.) Kasutatud kirjandus 1. Kangilanski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: ,,Kunst". Lk 52-56.
Sellest ajast alates on Kreeka üritanud need marmorkujud endale saada aga London ignoreerib. Selle tõttu Parthenoni restaureerimisel ei kasutata originaal kujusid. Aga viimastel aastakümnetel on Akropoli peamiseks vaenlaseks happevihmad mis söövitavad marmorit muutes selle kipsiks. 4 Kasutatud kirjandus : http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kunstiajalugu_triin.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-13-3.htm http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/klassarh.htm http://www.countries.ru/library/ant/acropol.htm http://www.afina-div.ru/akropol.htm http://www.otdihinfo.ru/catalog/985.html ,,Klassikalise aja Ateena" 5 Lisad : Parthenoni tempel (tänapäeval) 6 Erechteioni tempel (tänapäeval) Propüleed (tänapäeval) 7 Propüleed (5.sajandil eKr.)
töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui ka maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks. Osava sepana ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas. Kasutatud kirjandus: http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/12olumplast_maarja.htm Raamat: Kreeka jumalad ja kangelased
suveniirikauplustest. Kolm kõige olulisemat vaatamisväärsust Kreekas on Ateena Akropol, Delfi oraakel ja kindlasti ka Olümpia. Samuti tasuks veel külastada ka Korfut ja Rhodost. Kasutatud kirjandus Europa. (1995). http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/greece/index_et.htm (22.01.2014). Wikipedia. (2013). http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka (22.01.2014). Miksike. (2005). http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/loodus.htm (22.04.2014) Miksike. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kreeka3.htm (22.04.2014) Wikipedia. (2014). http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Greece (22.04.2014) Sokeeritud. http://sokeeritud.info/r/ckp8ztv9opywfcs3.html (25.01.2014) Wikipedia. (2014). http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Greece#Energy (26.01.2014) Indexmundi.(2011). http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?v=26&c=gr&l=en (26.01.2014) Wikipedia.(2013).http://en.wikipedia
KREEKA KEEL Kreeka keel on Kreekas põhiliseks suhtluskeeleks , seda räägib 99% elanikkonnast.Kuid mitte tingimata esimese keelena ( emakeelena) Kreeka keel on emakeel umbes 12 miljonile inimesele (peamiselt elanikele Kreekas ja Küprosel). Kreekas räägitakse ka inglisekeel , prantsuskeel ,itaaliakeel ja saksa keel.Siiski inimeste koguarv, kes räägivad Kreeka on hinnanguliselt umbes 20 miljonit, kas esimesesvõi teise keelena. Kreekas on püsima jäänud ka mõned iidsed murded.nendeks on : Cappadociani ,Küprose, Grico, Cretan, Pontic, Tsakonian, Yevanic. Yevanic ( keel mis on peaaegu välja surnud, see on juudi murre mida räägivad Romaniotesed.Praegu räägivad seda keelt umbes 50 inimest) Tsakonian ( keel mida räägitakse väga vähe , seda keelt kasutaakse Tsakonia piirkonnas Peloponnesosel.Keel on jagatud kolme murrdesse: Põhja-, Lõuna ja Propontis. Seda keelt räägb ainult 1200 inimest. PontiCretan murre ( seda keelt räägib umbes pool miljonit...
Antud teema on minu jaoks huvitav, sest iga demokraatia liik on mingil määral erinev teisest. Näiteks pakkus huvi mulle rahvademokraatia, mille nimi ja sisu tegelikult ei vasta demokraatiale. Arvan, et kuna me elame demokraatlikus riigis, siis peaks iga haritud inimene kursis olema vähemalt demokraatia põhiliikidega. 12 VIIDATUD KIRJANDUS Antiikdemokraatia õitseng. [WWW] http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-13- 1.htm (17.10.2016) Demokraatia liigid. (2004). [WWW] http://www.hot.ee/eririnne/demokr/05types.htm (28.10.2016). Demokraatia mudelid ja kodanikuõpetus üldhariduses: puuduva lüli otsingul. (2005). [WWW] http://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-12/demokraatia-mudelid-ja-kodanikuopetus- uldhariduses-puuduva-luli-otsinguil/ (17.10.2016). Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2009). Õigusõpetus: õpik. Tallinn: Külim. 416 lk.
kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb Zeus, et kui ta tahaks, võiks ta tõsta maa ja mere Olümpose torni seega pole enam tegemist mäega. Kuid selgi puhul pole Olümpos taevas. Homeros laeb Poseidonil öelda, et tema valitseb merd. Hades surmariiki, Zeus taevast, ent Olümpos on ühine kõigile kolmele. Kasutatud Kirjandus: ,,Antiikmütoloogia" Edith Hamilton http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/6kl5lug.htm/ Sisukord Lk 1 Tiitelleht Lk 2 Sissejuhatus Lk 3 Zeus (Jupiter) Lk 4 Hera (Juno) Lk 5 Poseidon (Neptunus) LK 6 Hades (Pluto); Pallas Athena (Minerva) Lk 7 Phoibos Apollon Lk 8 Artemis (Diana) Lk 9 Aphrodite (Venus); Hermes(Mercurius) Lk 10 Ares (Mars) Lk 11 Hephaistos (Vulcanus) Lk 12 Hestia (Vesta) Lk 13 Kokkuuvõte Lk 14 Kasutatud Kirjandus
Kreeka on väga huvitav riik ja võimaluse korral soovitan seda külastada. 20 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kreeka2.htm 21 http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kreeka3.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/loodus.htm ENE, 4. köide, Tallinn, trükikoda "Punane Täht",1972, lk 177 22
2. Maailma kirjandus 1.osa 16 Internetiallikad: 3.Vikipeedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Teater / Internetis 4. Miksike [WWW] http://www.miksike.ee/ Internetis 5. Hot [WWW] http://www.hot.ee/r/rasmusvalling/ Internetis 6. Google [ WWW] http://www.google.ee/kreekateaterjakunst Internetis Pildimaterjal: 7. Miksike [WWW] http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6- 5-15-2.htm 8. Google [ WWW] http://www.google.ee/imgres 17
tulid uimastavad aurud. Uimastavate aurude mõjul kisendas püütia seoseta sõnu. Neid võis tõlgendada mitut moodi, nii nagu oli kasulik. Juures viibivad preestrid vormisid püütia sõnad selgemateks värssideks ja andsid need edasi küsijale. Ka sellisel kujul polnud ennustused kuigi kergesti mõistetavad. Seda ei võinudki oodata - jumal andis inimestele tuleviku kohta ainult märke, neist arusaamine oli surelike endi mure. http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-8-3.htm Rahvakoosolek- kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks. Rahvakoosiolekutest võis osa võtta vaid vaba kodanik ehkteatud vanusesse jõudnud mees. Naised ei tohtinud rahvakoosolekutel osaleda ja neil puudus üldine hääleõigus riigis. Rahvakoosolekul valiti nõukoguliikmeid ja muid ametnikke, kes pidid riigi juhtimisega tegelema kahe rahvakoosoleku vahelisel ajal. Rahvatribuun – Plebeide esindaja Rooma vabariigis. Rahvaesindaja, kelle plebeid oma