Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "5 tiibeti riitust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jalalabad, soorita, rind, sirgelt, peopesad, jalgu, rinda, rahulikult, põrandale, tuhara, puusa, hingamine, kuklasse, varbad, siruta, algasend, pehmel, hoides, selili, lasku, tasemele, sooritada, istudes, lõug, põlved, pinguta, kõhuli, tiibeti, riitust, seisa, paljajalu, soojal, eelpool, iseendale, väljahingamisel, heida, pihud, kõrgele, suudad5 TIIBETI RIITUST: HARJUTUS NR 1 Seisa sirgelt paljajalu, soovitavalt pehmel ja soojal põrandakattel, jalalabad enamvähem õlgade laiuselt. Tõsta väljasirutatud käed õlgade kõrgusele, peopesad allapoole, sõrmed koos ja hoia pead otse. Hoides käsi eelpool kirjeldatud asendis, alusta aeglaste pöörlemiste sooritamist päripäeva. Pöörle iseendale sobiva kiirusega kuni kerge peapöörituseni. Kui oled harjutuse lõpetanud, aseta käed puusa ja hinga nina kaudu sisse, suu kaudu välja. Väljahingamisel hoia suu ja keel torus nii puhastad paremini kopse
mittepiirav riietus, soovitavalt puuvillasest kangast. Mida vhem riideid, seda parem. Harjutused minimaalse riietusega annavad maksimaalse efekti ning suurima liikumisvabaduse. Kui vimalik, sisustage harjutuste lbiviimiseks spetsiaalne ruum vi koht. Niisuguse vimaluse puudumisel kindlustage siiski selle koha kord ja puhtus, kus te harjutusi sooritate. Parem on vimelda matil vi vaibakesel, kui mistahes pehmel aluspinnal. 1.harjutuse sooritamiseks seiske sirgelt, paljajalu, soovitavalt pehmel ja soojal prandakattel, jalalabad enam-vhem lgade laiuselt. Tstke vljasirutatud ked lgade krgusele, peopesad allapoole ja srmed koos. Pea hoidke psti, mitte kuklas ega norus. Hoides ksi eelpool kirjeldatud asendis alustage esialgu aeglaste prlemiste sooritamist pripeva. Prelge endale sobiva kiirusega senikaua, kuni tunnete kerget peapritust. Algul vite piirduda 3-4 prdega, aja jooksul ja oskuste-vimete kasvades suurendage jrk-jrgult kiirust ja prete arvu
6. Venitusharjutuste kompleks 7. Kõhulihaste harjutused 8. Vaagnavöötme harjutused 9.Seljalihaste jõuharjutused 10.Pöiavõimlemine Mõningad harjutused rühi parandamiseks: 1. Harjutus Lähteasend. Algseis. 1-2. Käed kõrvale. 3-4. Pööra pihud üles, suru käsi kergelt taha. 5-6. Käed kõrvalt üles, samal ajal hinga sügavalt sisse ja siruta lülisammast. 7-8. Kõverda käsi kergelt küünarliigesest, aseta peopesad vastamisi pea kohale. Suru kergelt küünarnukke taha. Hoia asendit vähemalt 5 sek. *Püüa tunda, kuidas sirutuse ajal lülisammas venib. Toime: tõstab ülaseljalihaste toonust, õpetab hoidma selga õiges asendis ja sunnib sirutama lülisammast. 2.Harjutus Lähteasend. Selililamang, kergelt kõverdatud jalad väikses hargis, ked all, pihud ees. 1-2. Suru õlad põrandale. 3-4. Sisse hingates tõmba kõhu alaosa sisse nii, et nabapiirkond kergelt kerkib. 5-6
See võib tunduda imelik, kuid kui näiteks õlg on olnud pikka aega vales asendis siis mõnda harjutust tehes võib liiges liiga palju koormust saada ning teha asja hullemaks. Nüüd siis harjutuste juurde. Esiteks, läheb sul vaja paari kerget hantlit. Väldi liiga raske hantli kasutamist. Õige raskuse annab selline hantel, mis teeb käe tõstmise umbes kaks korda raskemaks kui ilma hantlita. Lisaks hõlmab paar harjutust põrandale pikaliheitmist, nii et vaip või joogamatt tulevad kasuks.Üks viimane, kuid esmatähtis tarkus, enne kui harjutuste juurde asume: Kõikide harjutuste sooritamisel hoia selg sirge, õlad taga ning pea ja kael otse. Õlgade taha toomine. 1. Cross Crawl - Seisa püsti, kõht sees , rind ees ja õlad taga. Nüüd tõsta üles oma parem käsi ja vasak jalg. Käsi tõsta enda ette ja otse üles. Jalg tõsta ka enda ette nii kõrgele kui saad. Jalga tõstes
1. Käed trimmi! Tagatoengus kätekõverdused o Toetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. o Jälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. o Nüüd lasku alla ning siis jälle üles. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Küünarvarte kõverdamine o Lähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud. o Nüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. o Harjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt. Küünarvarte sirutusharjutused o Võta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirged käed üles pea kohale.
lama palju kõhuli asendis, mis juba iseenesest tõstab kõhulihaste toonust ja soodustab emaka kokkutõmbeid, kõhu alla on hea panna väike padi, siis on koormus alaseljale väiksem. Valusaid emaka kokkutõmbeid aitavad leevendada sügavad ja lõõgastavad hingamisharjutused. pea meeles, et sünnitusejärgselt on tähtsam teha harjutusi sagedamini ja vähe korraga, liiga pikad ja harvad treeningud teevad sulle pigem kahju. harjutusi soorita aeglases tempos ja mõtle nende lihaste peale, mida sa parajasti pingutad. Harjutamisest ei ole kasu, kui sa teed kiirustades ja ei keskendu lihastele, mis parajasti töötavad. harjutada ei ole soovitav enne 1,5-2 tunni möödumist söömisest, samuti ei tohiks kohe pärast treenimist süüa. Püüa planeerida nii, et harjutamise aeg oleks pärast rinnaga toitmist. pööra suurt tähelepanu rühile! Jälgi, et raseduse lõpuperioodile iseloomulik
toetus. Harjutus 1. Väljaastete jaoks ei ole vaja muud, kui kordamööda parema ja vasaku jalaga teha väljaasted. Astud nii kaugele välja toetus täistallale, kui vähegi võimalik, kükutad hoides käsi puusadel. Tõused püsti ja astud teise jalada samamoodi nii kaugele kui vähegi suudad täistallal ja kükitad jällegi. (http://rulesforrunning.com/) Harjutus 2. Istu sirgelt pöörleval kontoritoolil, mõlemad jalad maas. Kõverda jalad põlvedest 90 kraadi. Tõsta käed ühele küljele, keerates ise keha toolil vastassuunas. Korda harjutust ka teisele poole. Tee harjutusi vähemalt 10 korda mõlemale poole. (http://seljakampaania.kiropraktikud.ee/seljablogi/neli-seljaharjutust/) Harjutus 3. Seisa sirgelt näoga seina suunas, siruta käed sirgelt otse ette, justkui püüdes haarata sõrmedega eesolevat seina
Jalgade puhul on uudseks lähenemiseks kombineerida klassikalisi soojendusharjutusi arendavate jõuharjutustega. Käesolevaga tutvustan teile 5 harjutusviisi, mis soojendavad ja arendavad jalalihaseid. A Väljaasted ette Astu parema jalaga samm ette pikkusega, mis on ligikaudu pool sinu kehapikkusest, mõlema jala varbad suunatuna otse ette. Sammu lõpus suuna põlv täpselt jalalaba kohale. Astu tagasi püstiasendisse. Korda harjutust 5 korda ühele jalale. Seejärel soorita harjutus teise jalaga. B Väljaasted ette koos kerepöördega Harjutus on sarnane väljaastega ette (harjutus 1), kuid lisandunud on kerepööre vöökohast. Kui sooritad väljaaste vasaku jalaga, pööra sammu lõpus ülakeha vasakule. Astu tagasi püstiasendisse ja korda harjutust teise jalaga. Soorita harjutust 5 korda mõlemale jalale. C Väljaasted küljele Astu parema jalaga samm küljele pikkusega, mis on ligikaudu kolmandik sinu
edasiliikumiseks. 4) Vee vastumõju kasvab tehtud liigutuse kiirusele ruudus. Seepärast tuleb edasiliikumist taksitavaid liihutusi teha aeglaselt, kiirsti aga neid, mis annavad edasikandvat jõudu. 5) Mida suurem on liikuva keha jäesemete ristlõige, seda suurem on veetakistus. Suuremad vead liblikujumises Tõmbed ja löögid: Liblikrabelejad kasutavad käsi tagasilükkamiseks ja edasivehkimiseks ning jalgu selleks, et puusad hõljuksid. Jõudsad liblikujujad kasutavad kogu keha hõlmavaid liigutusi. Väljaronimine: Gravitatsioon on nii tänamatu jõud , et mõttekam on see enda jaoks tööle panna, kui selle vastu võidelda. Liblikrabelejad üritavad ujumisel veest välja ronida. Jõudsad ujujad aga embavad vee kohal olles veeepinda, seejärel kasutavad gravitatsioonijõudu , lastes vette vajuval rinnal puusad veepinnale tõsta.
asendisse. • Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse. • Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi selja taga. • Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea püsiks paigal. • Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei vaju kõhuli. • Jahuta ja niisuta nahka märja rätikuga. • Pane otsmikule külma veega niisutatud rätik. Väldi • Ära tõsta kuumarabandusega kannatanu jalgu üles (ajuturse oht). • Ära jahuta kannatanut liigselt maha. c) Kuumakrampide esinemisel? d) Päikesepiste saanu aitamiseks? Tegutsemisjuhised • Aseta kannatanu varjulisse kohta lamavasse asendisse, võimalusel ülakeha pisut kõrgemale. • Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril 112kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks.
Vooluvõrgus olnu peab saatma 24 tunniks meditsiinilisele jälgimisele, sest tal võivad tekkida südame rütmihäired. Kord voolu all olnul võib süda ka hiljem taas aeg- ajalt rütmist välja minna. Uppumine: rõhutatakse enese ohutuse tähtsust, vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb. Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt, eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud. Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett kannatanu ülemistest hingamisteedest ja maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa. Siis keerata kanatanu selili, kontrollida tema hingamist, pulssi ja teadvust, vajaduse korral alustada elustamist ning loomulikult kutsuda kiirabi.
3. Leia üles viltuvajunud piirkond st rühivead ja korrasta neid vastavate harjutustega. 4. Võimlemisel on esmatähtis harjutuste meeldivus. Kui harjutusi on mugav sooritada, siis on tagatud harjutuste jõukohasus ja hea enesetunne. 5. Kui sul on halb rüht ja nõrk selg, siis alusta pigem koduvõimlemisega enne kui lülitud terviseklubi aeroobikatundidesse. Võimle pigem iga päev, mitte üks kord nädalas ja korraga palju. 6. Soorita harjutusi muusika saatel. Harjutuste terapeutilisele (ravivale) toimele lisandub muusika terapeutiline toime. 7. Kehalisel tegevusel suureneb vereplasma endorfiini sisaldus ning see toob kaasa meeleolu tõusu. Valu tingimustes on kehaomaste opiaatide tootmine vähenenud. 8. Rühiharjutusi tuleb sooritada aeglases tempos, sest nõrgad lihasd ei suuda kiires tempos tööd teha. 9. Väldi kindlasti harjutusi, mis koormavad liialt sinu selga. Lülidevahelised liigesed on
startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finišeerimine peab toimuma seliliasendis. Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finišiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök. Vabaujumine e. krool: vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded.
Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti: - tulekahju tekkekohast ja ulatusest - võimalikust ohust inimestele - muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms) Esmaabi Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult: - püüda välja selgitada kannatanu seisukord - raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112 - olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi - vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi. NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada
SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1 Ergonoomika....................................................................................................................................3 2 Arvutiklassi ehitus............................................................................................................................4 1.1 Arvutiklassi asend......................................................................................................................4 1.2 Pindala.......................................................................................................................................4 1.3 Siseviimistlus.............................................................................................................................4 1.4 Arvutiklassi valgustus.................................................................
Treeningusagedus vähemalt 2 korda nädalas Käte jõuharjutused. Tagatoengus kätekõverdused oToetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. oJälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. oNüüd lasku alla ning siis jälle üles. Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, kuid kui hantlid puuduvad võib kasutada ka veega täidetud pudeleid. Küünarvarte kõverdamine oLähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud.(joonis 1) oNüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. (joonis2) oHarjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt.(joonis3) 1. 2. 3. Küünarvarte sirutusharjutused oVõta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirged käed üles pea kohale.(joonis 1.2)
kvaliteeti. 6. ERGONOOMIA Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada. Hea istumisasend tähendab, et inimene istub sirgelt töö lähedal. Töölaud ja tool peavad olema konstrueeritud selliselt, et tööpind oleks peaaegu küünarvartega ühel kõrgusel, selg sirge ja õlad lõdvestatud asendis. 7. TÖÖREZIIM Töö peab olema korraldatud selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teist laadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause
21. Kuidas tegutsed äkksurma puhul? Kuidas teed kindlaks ja millist abi suudad pakkuda? Kontrollin hingamist ja pulssi. Kontrollin pupille. Tuleb alustada CAB-tegevusega: C (circulation) - kaudne südamemassaaž A (airway) - hingamisteede avamine B (breathing) - kunstlik hingamine. Helistan 112. 22. Istute klassis, ootate viimase tunni algust. Teie kursusekaaslane on näost valge, kaebab halba enesetunnet. Silmad hakkavad pööritama ja ta vajub põrandale. Kuidas tuleks tegutseda? ● paigutada minestanu pikalik (kui ta veel ei ole) ● lükata pea kuklasse ja kontrollida hingamist ● proovida üles äratada ● tõsta minestanud jalad kõrgemale (šoki asend). ● kui on vaja minna minestanu juurest eemale tuleb keerata ta püsivasse külgasendisse. ● vajadusel kutsuda kiirabi
SISSEJUHATUS Nägu on inimese hinge peegel, mis väljendab kõige elavamalt meie emotsionaalset seisundit, vaimsust ja tervise seisukorda. Silmad, nina, suu ja kõrvad on väga olulised meeleorganid, mis annavad meile enamus informatsiooni ümbritseva kohta. Suu kaudu siseneb toit ja väljub kõne. Peas paikneb aju inimese tähtsaim tööriist. Piltlikult öeldes, kui kaotaksime pea, ei oleks meil midagi me ei mõtleks, ei kuuleks, ei näeks, ei räägiks, ei naeraks, ei nutaks, ei sööks, ei hingaks. Sellest lähtuvalt võiks järeldada , et oma pead tuleb amastada ja sellega äärmise hoolitsusega ümber käia. Parim viis selleks on pakkuda endale lõõgastavat massaazi nii näopiirkonnas kui üle kogu pea. Järgnevates peatükkides tulebki käsitlusele massaazi mõju ja võtted, sh mõningad akupressuuri võimalused, täpse- malt orienteeritud just pea piirkonnale selleks, et õppida, kuidas massaazi abil säilitada näonaha head toonust ja säravat jume , para
2. ESMAABI EESMÄRK Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. Vigastatud töötaja või äkkhaigestunu vajab kohest abi. Igaüks meist oskab midagi teha vigastatu abistamiseks, abist ilmajätmine võib kannatanu seisundit oluliselt halvendada. Järgnevalt tutvustame kuidas käituda kiirabi saabumiseni. PEA MEELES, ET ESMAABI ANDJA PEAB TEGUTSEMA RAHULIKULT JA SIHIPÄRASELT ! HÄDAABI TELEFONID: KIIRABI 112 POLITSEI 112 - 112 TULETÕRJE 112 Kui palud telefoni teel abi, räägi RAHULIKULT JA SELGELT, vasta kõikidele küsimustele nii edastad täpse informatsiooni ja saad kõige kiiremini abi. ÜTLE VÕIMALIKULT TÄPSELT: 1) MIS JUHTUS 2) KUS JUHTUS (täpne aadress või sündmuse asukoha kirjeldus) 3) KELLEGA JUHTUS (kannatanute arv) 4) OOTA VASTUKÜSIMUSI
kutsumist ja varajast taaselustamisvõtete (kaudne südamemasaaž ja kunstlik hingamine) kasutamist. Taaselustamisega tuleb alustada juhtudel, kui inimene kaotab teadvuse ning peale pikali kukkumist või pikali panemist ning hingamisteede avamist ei ole kõrvalseisja arvates tegemist normaalse hingamisega. 22 Istute klassis, ootate viimase tunni algust. Teie kursusekaaslane on näost valge, kaebab halba enesetunnet. Silmad hakkavad pööritama ja ta vajub põrandale. Kuidas tuleks tegutseda? Tuleks eemale lükata toolid ja lauad, et kursusekaaslane ei vigastaks end nende vastu ära lüües. Pea alla võiks panna midagi pehmet – kampsun näiteks. Tuleks fikseerida kellaaeg, millal kramp algas ning millal lõppes. Kannatanut ei ole vaja kinni hoida ega ka talle midagi suhu toppida. Tuleks lihtsalt oodata kuni krambihoog möödub. ALLIKA LOEND Taimalu T. Esmaabi. Õpiobjekt. http://tthkkesmaabi.weebly.com/index.html (20.03.2015)
Alla 8aastane ei higista palaviku välja. Kui lapsel on halb või kurdab peavalu ,hakake palaviku alandama juba varem. Mobiilikõne häirekeskusesse ei omanda palaviku alandavat toimet.Samuti ei alanda palaviku ka kraadiklaas. Külmavärinate aeg palavik tõuseb. Füüsiline jahutus (jääkülmad linad,märjaks ja ümber lapse keerata) (niisutada jaheda veega). Mida külmemad on jalalabad,. Seda kindlam on krambi teke. Haige inimene võiks käija vannis, vesi jahutab keha. Tuuletõmmet ei tohi olla.40kraadise viinaga mis on vees lahustatud,hõõruda üle keha.Väljaarvatud pea, käelabad ja jalalabad. + lehvitada tuult peale ,et protsess kiireneks Paracetamoli annused: … - 6 kuud: 80 mg Parecetamoli 6 k – 1a2k: 125 mg 1a3k – 2,5 a 200 mg
Väike laps tuleb tõsta jalgadest üles ja raputada üles-alla, kloppides samal ajal teda seljale. · Juhul, kui kannatanu kaotab teadvuse: - aseta kannatanu selili põrandale; - kutsu kiiresti kiirabi; - alusta taaselustamisega. UPPUMINE 1. Tegutsemisjuhised Vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb. Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt, eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud. Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett ja võõrkehi (muda, liiv) kannatanu ülemistest hingamisteedest ja maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa. Siis keerata kanatanu selili, ning alustada elustamisvõtteid hingamisteede vabastamist, kunstlikku hingamist ja kaudset südamemassaazi
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist Vaata, kuula, tunne! 6. Kui hingamine on olemas, hoia hingamisteed avatuna. 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 12 korda minuti jooksul. 7. Kui hingamine puudub, alusta kunstlikku hingamist * Kui hingamistee on suletud võõrkehast * Pööra kannatanu küljele ja anna abaluude vahele seljale 4 hoopi * Neli suruvat liigutust rindkere või ülakõhu piirkonda * Sõrmedega püüa suuõõnest võõrkeha eemaldada 8. Soorita 4 kiiret sissehingamist, ninasõõrmed sulgeda! 9. Hinda unearteril pulssi 10. Kui pulss on olemas, jätka kunstlikku hingamist, 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 11. Kui pulss kaob: * alusta südamemassazi, suru rinnaku alumisest nurgast 34 cm kõrgemal Üks abistaja: 15 korda südame massazi 2 korda hingamist Kui kaks abistajat: 5 korda südame massazi 1 kord hingamist. VEREJOOKSU PEATAMINE 1. Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei ole tegemist keemiliselt
4 · Hingame sügavalt sisse ja surume selja sirgeks. · Hoiame hinge kinni ja säilitame surve 7 sekundit. · Seejärel:Hingame välja ja lgastume. · Surume küünarnukid alla pranda poole niipalju, kui seda vimaldab ldvestus lihasest. · Kordame harjutust uuest asendist.Harjutust teostame 3 korda. Soovituslikud harjutused lavöötmele · Harjutused soorita tööpäeva jooksul 4-5 korda. · studes toolil kallutame pea ühele poole, haarame pea samapoolse käega ja hoiame pea asendit kogu harjutuse sooritamise aja. · Teine käsi haarab tooli servast kinni. · Hingame sügavalt sisse ja kallutame sirgelt keha pea kallutuse suunas. · Hinge kinni hoides säilitame kalde 7 sekundit. · Hingame välja ja viime keha tagasi keskasendisse. Seejärel: · Haarame toolist kinni veidi kaugemalt, st
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega üleriiete all üle kannat
ARVUTIKLASSI PLANEERMINIE JA SELLE OHUTUS SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva ergonoomika nõuded on läinud aastate jooksul karmimaks ning erinevad asutused peavad ka neid järgima, et säiliks töötajate tervis, ohutus ja heaolu. On hakkatud pakkuma erinevaid tooteid ja lisasi mis muudavad töökohal töötamise tervislikumaks ja vähem väsitavaks. Töökohti on hakkatud paremini projekteerima ja sisustama. Kõik see on vajalik, et töötajate tervist hoida. Tähtsamad töötervishoiu nõuded arvutitega töötamisel on toodud ISO standardis 9241. Järgnevas tekstis toon ma välja näpunäiteid arvutiklasside projekteerimise ja ohutuse kohta. Esimeses teemas käsitlen ma arvutiklasside ehitust ja projekteerimist. Teises teemas arvutiklassi sisustust ja edasises teemas mõningaid häid harjutus võtteid lihaste pinge vähendamiseks, õppetöö pikkusi ja palju muud kasulikku. 3 1. ARVUTIKLASSI PROJEKTEERIMINE Kuna arvutiklass on mõeldud vabaks kasutuseks koo
t kui üks käsi on ülal ja teine all vastu jalga. - Väljahingamine toimub alati suu ja nina kaudu, sama käe tõukefaasi lõpus, s.t kui teine käsi liigub üles (5). Olümpiamängudel on kavas 100 m ja 200 m distants. 9 Enne stardisignaali peavad ujujad võtma sisse lähteasendi, olles vees näoga stardiseina poole ning hoides mõlema käega käepidemetest. Keelatud on asetada jalgu ülevoolurenni äärele või toetuda sellele varvastega. Peale stardisignaali ja pööret peab ujuja tegema tõuke seinast (pöörde-paneelist) ja ujuma seliliasendis kogu distantsi vältel, sooritades pöörde vastavalt stiilile. Normaalseks seliliasendiks loetakse keha pöörlemist ümber oma pikitelje kuni 90°. Starditõuge peab olema sooritatud seliliasendis. Distantsi jooksul peab ujuja keha mis tahes osa lõikama
Puusad lennu ajal kõrgel Pea käte vahel. Käed tuleb sirutada võimalikult kaugele ette, suurendades lennu pikkust. ( R. Haljand 2007: 148) Sukeldumise alguse asendi nõuanded: Pea käte vahel. Suhteliselt terav kerenurk enne vettesukeldumist. Käed täiesti väljasirutatud ja käelabad koos. Jalad sirged, puusad ülal. ( R. Haljand 2007: 149) Nõuanded liigutuste kontrolliks: Soorita vettesukeldumine tundega, nagu sukelduksid käed, pea, kere ja jalad läbi ühe punkti. Hoia pea, käed, kere ja jalad voolujooneliselt. Väldi vetteplartsatust kogu kere ja jalgadega korraga. Tõsta jalad üles sukeldumise ajal ja kõverda põlvedest, valmistudes sukeldmuisjärgseks jalalöögiks. 8 Soorita kere ülessirutusliigutus kiiruse vertikaalse komponendi suunamiseks
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................
kuid soovitav on õppida selgeks ka vabaujumine ja seliliujumine. Erinevate ujumisstiilide puhul on töös erinevad lihased, nii tugevdate harmooniliselt kogu keha. Viimase aja teadusuuringutes on täheldatud, et vigastusi esineb ujumises enam just rinnuliujumises - eeskätt põlved, ka kael. Soovitused tehniliselt õigeks vabaujumiseks · käed viiakse kõhuliasendis üle vee tagant ette, õlgade laiuselt peast kaugel peaaegu sirgelt uuesti vette ja seejärel vee all tagasi kuni puusadeni, jalalöök toimub vahelduvalt · tooge käed suhteliselt kõrgel pea kohal ette, küünarliiges on seejuures kõrgeimaks punktiks · hingamisel pöörake kõrvale vaid pea, mitte kogu ülakeha · hingake vee all välja ja vee peal taas sisse · vee alla liigub esmalt alati käsi, mitte küünarnukk · käe vee alla viimine peaks olema alati õlaliigese tasemel pikalt ette sirutatult, nii
elutähtsaid organeid, eriti tundlik on hapnikupuuduse suhtes aga aju. A - avada hingamisteed B - alustada kunstlikku hingamist 1 C - alustada südamemassaaži 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu abi 3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist Hingamisteede avamine Aseta kannatanu selili põrandale, võta pea alt ära padi jms. Hingamisteede avamiseks surutakse kannatanul pea maksimaalselt kuklasse, selle võttega kerkib keelepära ise üles ja hingamine võib taastuda. Soovitatav on kontrollida sõrmega, kas suus või neelus on võõrkehi ja need eemaldada. Pane oma kõrv suu lähedale. Kas tunned või kuuled mingit õhu liikumist või näed rindkeret liikumas. Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud. Liikumine puudub, ei
annaabi.ee 
