tähelepanu pöörama ka puuetega inimeste õigustele ja vajadustele. (Kroonuaia kooli kodulehekülg, edaspidi Kr). Mõisteti, et "iga inimest on vaja ja võimalik arvestada sotsiaalse ressursina ning kaasata ühiskondlikku ellu." (Haavistu 2009: 51) Hariduskorralduses tähendas see eelkõige seda, et poliitilitse otsustena sätestati mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilaste õigus haridusele. (Haavistu 2009: 51). 15. 12. 1999. a haridusministri määrusega nr 59 võeti vastu toimetulekuõppekava. Seejärel loodi ka hooldusõppekava. Tänu muutustele seadusandluses hakkasid ka erikoolides toimuma olulised muutused. Nüüd kirjeldan neid muutusi lähemalt Tartu Kroonuaia kooli näitel. 1990/1991 õppeaastal lubas Haridus- ja teadusministeerium avada Kroonuaia koolis klassid mõõduka vaimse alaarenguga lastele. 1991.a. nimetati Tartu I Abikool ümber Tartu Kroonuaia Kooliks. See tähendas, et erivajadustega lapsi enam ei sildistatud.
Kirilill on tööandjaks 27-le inimesele. Tutvustus Ühingul on kaks osakonda: 1. Päevakeskus Päevalill 2. Rakvere Lille Kool koos arendusrühmaga Pääsusilm Rakvere Lille Kooli eesmärk koos arendusrühmaga Pääsusilm: Kooli tegevuse eesmärk on toimetulekuõppe võimaldamine mõõduka vaimupuudega õpilastele ja hooldusklassi loomine raske ja sügava vaimupuudega lastele. Kooli tegevuse eesmärgist tulenevalt on koolil ülesandeks tagada õpilastele toimetulekuõppekava ja hoolduskooli programmi täitmiseks vajalikud õppe - ja kasvatustingimused. Ühingu eesmärkideks on: · põhihariduse andmine riikliku õppekava, lihtsustatud-, toimetuleku- ja hoolduse õppekava järgi õppivatele põhikooli õpilastele; · õpilaskoduteenuse osutamine põhikooli õpilastele; · hoolekandeteenuste osutamine psüühilise erivajadusega täiskasvanutele; · asenduskoduteenuse osutamine vanemliku hoolitsuseta lastele;
turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks." Tavakoolis on problemaatiline mõõduka ja raske vaimse alaarenguga õpilastele õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna loomine. Esiteks, on tavakoolis õpetamine rahaliselt kulukas. Ja teiseks valmistab see minu arvates lastele palju ebamugavusi, sest tema ümbruse tajumine on madalamal tasemel, kui teistel lastel. Eriti probleemne on õpetada toimetulekuõppekava järgi tavaklassis, sest esiteks, klassi on vaja temajaoks eraldi õpetajat, teiseks, eraldi õppevahendeid, mis on tavalistest erinevad päris asju, nt päris potte, päris lusikaid, kui teised mõistavadpiltide või sõnalise juhendamise abil ja mis kõige olulisem, teised õpilased ja tundnendega hakkab teda segama ning temagi hakkab oma ringi käimisega (mis on tema õpimmise jaoks loomulik) teisi segama. Kas toimetulekuõpe toimub ainult põhikooli tasemel?
annaabi.ee 
