Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "5 LISANDIGA LAUSET, RIND- JA PÕIMLAUSET". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laused, rind, kadri, kask, kuku, direktor, hillar, signaal, haiglas, volikogu, rindlaused, peaminister, milleski, vaatus, noortest, põimlausedTulge siia, poisid ja tüdrukud, ning viige praht jalamaid välja. Lõpetame, härrad, selle jutuajamise. LISAND Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega.
Kas te soovite kohvi, härra? Üte eraldatakse muust lausest alati Tulge siia, poisid ja tüdrukud, koma(de)ga. ning viige praht jalamaid välja. Lõpetame, härrad, selle jutuajamise. 8. LISAN nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio D direktor, on väga hea diktsiooniga. omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu
Mis? Näiteks (Mis?) Tool. (Kes?) Kass. 1.5 Osastavas vastab küsimusele Keda? Mida? Näiteks (Keda?) koera, (Mida?) arvutit) Lisandi juurde võib kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel. Järellisand: (Jälgi ka koma (,)) 1. Kui lisand on nimetavas käändes või osastavas1.5 käändes, siis eraldame lisandi komadega: N.1 Mart Martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. N.2 Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. N.3 Kas sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? N.4 (Osastavas käändes) Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 2. NB (1). Kui lisand on omastavas2 käändes, siis pannakse koma ainult ette: (2 Omastav vastab küsimusele: Kelle? Mille? Näiteks (Kelle?) meistri. (Mille?) äri) Lisand omastavas käändes: N.1 Volvo, Rootsi auto- ja masinatööstuskontserni
Lõpetame, härrad, selle jutuajamise. LISAND Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart Martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar Nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega.
1) aga, kuid, vaid, ent ette koond- ja rindlauses vastandatud lauseliikmete või osalausete eraldamiseks: Ilm oli kaunis, aga/kuid/ent väga külm. 2) ja, ning, nii...kui ka ette, kui neile eelneb üte, järellisand, kõrvallause, verbita lauselühend: Tulge siia, kulla poisid, ja näidake, kuidas te seda tegite. Külla tuli Ants, see vana naljahammas, ja/ning temaga koos kaks sõpra. Maja ees kasvasid kõrvuti nii vana mänd, mille latv oli kuivanud, kui ka noor kask. Ehitud kuuse all istub Kati, aabits süles, ja ootab jõuluvana. KOOLON Koolon pannakse 1) koondlause loetelu ette, kui sellele eelneb kokkuvõttev sõna või fraas: Ostsin poest igasugust kraami: sokke, pesupulbrit, raamatuid ja hekikäärid. 2) saatelause ja sellele järgneva otsekõne vahele: Isa soovitas: "Jäta see kerglane looderdamine ja hakka tööle." 3) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette:
mõlemal sõnal on pearõhk. LAUSEÕPETUS ehk SÜNTAKS Lause on ühe mõtte terviklik väljendus. Probleem seisneb selle, mida pidada üheks mõtteks. Näide: Koolis heliseb kell vahetundi. 18 o Kell. (Kas see on lause?) Mõttest saavad selles konekstis kõik aru, aga lauseks pidada ei saa! Vaeglaused, mis on ühesõnaga laused : sajab, pilvineb jne. Terviklikuks peetakse sellist väljendust, mis koosneb subjektist (see, mille kohta midagi väidetakse) ja predikaadist (see, mida subjekti kohta väidetakse). On aga lauseid, kus subjekt puudub. Näide: Minu õde (subjekt) vaatab telekat (predikaat). Vaadati telekat (predikaat). Lausele on antud üle 200 definitsiooni. Lause on keeleüksus (nii nagu sõna, häälik), mis väljendab ühte mõtet
Eesti õigekeel Häälikuõpetus Häälikute märkimiseks kirjas kasutatakse tähti. Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid. Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Hüüdsid: ,,Piiri-pääsukene, meie armas kevadlind, hää, et tulid, kallikene, ammu ootasime sind! Tule, punu pesakene meie maja aknale. Kulla-kallis pääsukene, tervitused sinule!" Pääsukesed nobedasti kohe tööle asusid, tegid pesa käbedasti, savi selleks kogusid. Kogu päeva kevadise siia-sinna lendasid, keset päikse helenduse siuhti-säuhti rändasid. Lastel--Jütsil, Mannil, Ennul rõõmsast meelest paisus rind, kui neil' tervitusi lennul saatis pääsu -- kevadlind... PAISTIS SUVEPÄIKE SÄRAV Õielõikaja Oksakurus pikutas pisikene põrnikas, ootas, millal muutub ilm, puhkeb õunaõie silm. Pungakene avanes, õiekroon säält vabanes. Silmapilk me põrnikas õie keskel munemas. Munast võrsus tõuguke, pisikene, näljane, õie südame ta sõi, kroon siis kolletama lõi. Tõuke palju sigines.
KAASSÕNAD ASESÕNAD nt all, üle, sees, ees 1) nimisõnaline (ma, sa, mis) 2) omadussõnaline (missugune, see, oma, iga) 3) arvsõnaline (mitu, kõik, kogu) nt mina, selline, kes KÄÄNDSÕNAD OMADUSSÕNA VÕRDED ALGVÕRRE väljendab lihtsalt mingit omadust: nt Kadri on ilus. KESKVÕRRE väljendab seda, et kellelgi on mingit omadust rohkem kui teis(t)el: nt Mari on ilusam kui Kadri. ÜLIVÕRRE näitab, et kellelgi on seda omadust kõigist rohkem: nt Mina on kõige ilusam (ilusaim). Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre Põnev Põneva (omastav kääne) + m = põnevam Kõige põnevam e põnevaim
Mis temaga juhtus? Kas saime teada, miks Uku kukkus? Miks ta 4. Igava ja kukkus? huvitava jutu võrdlemine Kas see jutt oli huvitavam kui eelmine või täiskasvanu igavam? Miks? toel Kokkuvõte: Huvitav jutt ongi selline, kust me saame teada, millal, kus ja kellega tegevus toimus. Juhtub midagi huvitavat, kummalist või põnevat. 5. Teksti On tähtis, et laused on jutus õiges teistkordne järjekorras, sest muidu ei saa aru, millega tajumine: lugu algab, mis vahepeal toimub ja millega pildiseeria lugu lõpeb. järjestamine Siin on selle jutu kohta pildid. Pane laual eelnevalt olevad pildid õigesse järjekorda. Tubli. kuuldud jutu Vaatame pilte lähemalt. alusel, teksti 1. Siin on esimene pilt. Kuula, mida ma teistkordne räägin esimese pildi kohta. esitamine Oli ilus suvepäev
leidmine on raske ülesanne. Malle: Ma tõesti soovin inimesi aidata. Olen väga õnnelik, kui näen, et mind oodatakse... ja et ma olen nendele vajalik... Ülemõde: Olete väga hea kandidaat, Malle. Sellist töötajat me just vajame. Kas olete valmis ülehomme tööd alustama? Malle: Muidugi olen! Ülemõde: Lähme siis, ma tutvustan teile haiglat ja uusi kolleege... Dialoog 2 Osakonnas. Vestluses osalevad haiglas õena töötav Annika Rest, uus hooldustöötaja Malle Soo ja hooldustöötaja Helene. Annika: Ahhaa! Meie uus töötaja? Malle: Nii see on. Minu nimi on Malle Soo. Annika: Meeldiv tutvuda. Annika Rest on minu nimi. Kõigepealt tuleb teile tutvustada patsiente ja nende probleeme. Meie osakonnas on haiged, kes saavad ise hakkama isikliku hügieeni eest hoolitsemisega. Nad söövad ise ja käivad WCs ise...
Kaire viidi haiglasse tilkudite alla ning mina võisin koju minna , sokist rahunema. Marko oli sellest teada saanud ning õpetaja käskis tal mind koju saata. Terve tee ma lihtsalt vahtisin jalade ette, kuid ei nutnud. Alles siis kui koju jõudsin ja Marko mulle hüvastijätu musi tegi hakasin ma nutma. "Angela ..tasa Kairega saab kõik korda.Ära nuta nüüd ." Ta kallistas mind , ning see rahustas. Lõpuks läksin ma oma tuppa. Ning heitsin magama . * Olen haiglas.Kõik on ümberringi valge. Järsku siseneb mu ema ning kallistab mind! "Kullake sa oled elus..issand kuidas ma kartsin .Pärast seda bussiõnnestust oled sa 4 päeva koomas olnud!" "Ema ..kus ma olen ? Mis juhtus? "Sa oled Kesk haiglas, ning bussijuht tegi avarii. Kus olid sina ka peal. Paljud reisijad said surma . Välja arvatud sina ning 2 poissi,1 tüdruk ning vana naine." * Ning järmisel hetkel ma ärkasin.See unenägu tundus nii tõeline. Kui hiljemalt tuli mulle meelde et
esimene osa kirjutisest kirjutise esimene osa tagatis eduks edu tagatis sanatoorium südamehaiguste raviks südamehaiguste sanatoorium tellimus piletitele piletitellimus kokkuostuhinnad sigadele sigade kokkuostuhinnad vareenik kartuliga kartulivareenik 35. Mis liikidesse jagunevad mittetäieliku struktuuriga laused? Jagunevad: 1) lünklause ehk elliptiline lause. Süntaktiliselt obligatoorne element sõnastamata, kuid sisuliselt olemas. Kuhu sa lähed? Ø Ø koju. 2) vaeglause olulist komponenti pole, lisada ei saa. Tere hommikust! Siia tullakse 36. Mis tunnused iseloomustavad vormeleid? Iseloomulikke tunnuseid: 1. kinnisstruktuur 2. kinnistunud sõnajärg 3. kinnistunud leksika/semantika 4. nihkunud tähendus 5. ehitus ebaregulaarne 6
Arvo Junti 1 1 5 1 4 12 Ülle Aaskivi 0 1 5 0 6 12 Ain Tähiste 2 0 7 0 2 11 Tõnu Saarman 2 3 5 1 0 11 Hanno Schotter 0 3 3 5 0 11 Hillar Kalda 3 0 0 6 2 11 Heinz Valk 1 3 2 1 4 11 Andrus Ristkok 0 1 4 1 4 10 Priidu Priks 0 0 3 5 2 10 Peet Kask 0 0 5 0 5 10 Tõnu Anton 1 0 5 0 4 10 Andrei Prii 1 0 0 7 1 9 Jüri Kork 1 6 1 1 0 9 Rein Veidemann 0 6 0 1 2 9 Kalju Koha 0 0 1 6 2 9 Heldur Peterson 0 2 4 0 3 9 Heino Kostabi 5 3 8 Jüri Rätsep 0 1 1 1 4 7 Hillar Eller 1 2 2 1 0 6
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja laineharjal, kannab näide
Viimaks arvas ta tarvilikuks lausuda: ,,Vene keelt oskan ma rohkem, seda olen ma kauem õppind." Aga see ei huvitanud vanahärrat nähtavasti põrmugi. Ta küsis: ,,Isal on talu?" ,,Jah," vastas Indrek. ,,Suur talu?" päris vanahärra. ,,Suur küll, aga halb, ei tee midagi sisse," seletas Indrek, sest tal tulid voorimehe sõnad meelde: ,,Hoia rahakotti" ja ühes nende sõnadega alles taipas ta õieti, et tema ees seisab ju härra Maurus ise. ,,Jajah, nojah, muidugi, ei tee midagi sisse," oli direktor nagu nõus. ,,Kui palju isa raha kaasa andis?" küsis ta. ,,Kakskümmend rubla, rohkem ei saand." ,,See on vähe, sest teie olete juba peaaegu täis mees." ,,Ristiisa andis ka ja mul omal oli ka natuke," seletas Indrek. ,,Kuipalju?" ,,Viiskümmend." ,,Teil omal viiskümmend, isalt kakskümmend ja kuipalju ristiisalt?" ,,Ei mitte, kõigega ikka kokku viiskümmend," õiendas Indrek. Sõnalausumata sirutas direktor käe ja Indrek ei osanud midagi muud teha, kui otsis taskust
NAABER OSTIS PURJEJAHI MUL ON KOPSUS VEIDER KAHIN NAABER UUE MÖÖBLI TÕI MUL NEERUDESSE VALU LÕI NAABRIL TÖÖ JA PALK ON HEAD VALIDOOLI VÕTMA PEAN TE HAUAPLAADILT LOEKS MU NIME KUI EI OLEKS JUHTUND IME : NAABRI MAJA PÕLES MAHA ALLES JÄI VAID SEIN MUL EI OLNDKI ENAM PAHA JÄRSKU TERVEKS SAIN. PLIIATS PABERID JA PLIIATS LAUAL EI KIRJA PANDUD AINSAT RIDA MEELEOLU NAGU HAUAS SIISKI LOENGUT PLIIATS PIDAS : OH, KÜLL MA ALLES KIRJUTAN MA PANEN KIRJA TÄHTI SADU, MA LAUSED KAUNIKS VORMISTAN - MU JUTT ON TARK, MU JUTT ON LADUS NOVELL VÕI DRAAMA - VAHET POLE EEPOS, JUTUSTUSED, LUULE MINA KÕIGES PAREM OLEN KOGU MAAILM MINUST KUULEB 14 15 NII KUULSUST KOGUKS ELUAJAKS, KÕIK MIND KIIDAKS VÄGA HEAKS MA ISE TÕESTI MUUD EI VAJAKS KUI, ET KEEGI PABERIL MIND VEAKS SA LÄHED JA TULED SA LÄHED - LAHKUD MINU AJAST LÄHED SIIS, KUI SIND KÕIGE ENAM VAJAN SA LÄHED JA OSA MINUST KAASA LÄEB :
Meie eesti keele õpetaja oli Rakvere Õpetajate Seminari lõpetanud Nigol Andresen, kes oli tuntud oma sotsialistlike vaadete poolest. Teda kutsusime Adraks. Tema pühendas peamise tähelepanu kirjandusele. Kirjandusringi juhendas ta asjatundlikult ja oskuslikult. Aga Andreseni mõjul sattusid ka mõned õpilased sotsialistlikesse organisatsioonidesse. Kui aga kaitsepolitsei nõudis Westholmilt, et ta Andreseni vallandaks, oli direktor selle vastu ja sõnas, et Andresen on hea õpetaja ja tema lähtub sellest. Muusikaõpetaja oli Tuudur Vettik. Teda hüüti Pööningupoisiks, sest ta elas koolimaja pööningule ehitatud väikeses toas. Vettiku teene oli see, et õpilastest moodustati neljahäälne laulukoor ning sümfoonia ja puhkpilliorkester. Vana Vunts pooldas õpilaste vaimset ja sportlikku isetegevust, samas suhtus ta täiesti eitavalt õpilaste osavõtusse koolivälistest organisatsioonidest ja ettevõtmistest
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes.
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi
kõnekäändudeks, milliseid fraasideks. On arvatud näiteks et kui lause on "üleni traditsiooniline", siis on ta vanasõna, kui aga traditsiooniline, püsistunud komponent moodustab predikaatrühma vm. osa lausest, siis on see kõnekäänd või fraas. See kriteerium ei tööta siiski laitmatult. Oleks tädil rattad all, oleks omnibuss või Hundid söönud, lambad terved või Lammas küsib vähilt villu on kindlasti süntaktiliselt terviklikud laused, kuid ei anna pärisvanasõnade mõõtu välja. Kõige selgema vahe annaks loogiline (õieti: loogilis-kommunikatiivne) eristuskriteerium: vanasõnad on üldistavad ütlused, kõnekäänud ja fraasid on mitteüldistavad ütlused. Vanasõna on põhimõtteliselt mingi seaduspärasuse, üldkehtiva kausaalse seose formuleering, täpsemalt selle rakendus mingis konkreetses suhtlussituatsioonis: "igaüks ja ka see siin..."; "alati kõikjal nagu ka siin praegu on nii, et..." vmt
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
jätkas Effie tähendusrikkalt. "Tema?" "Kostos?" "Ja mis siis?" Effiel oli kummaline ilme. " Lena, ma ei tee nalja, sa pead teda nägema" "Miks?" Effie nõjatus küünarnukkidele. " Ma tean, sa arvad , et ta on selline väike... Mammapoeg, aga Lena, ta on..." Kui Effie erutus , jättis ta laused lõpetamata. "Ta on mis?" "Ta on ... " Lena kergitas kulmu. "Hämmastav," teatas Effie ( lehekülg 61 ) Lena ei pidanud Kostoses pettuma. Ta oli tõesti ilus. Mamma tutvustas Lenat Kostosele. Mamma kiitis Kostost kuni taevani. Lena sikutas Effie enda kõrvale ja tutvustas teda Kostosele ja hiilis ise vaikselt minema kui Effie ja Kostos muljeid vahetasid
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
Kuuik on välja andnud 3 CD plaati, millel kõlavad Eesti heliloojate laulud, enamus neid on tulnud Olav Ehala ja Toomas Rulli sulest. 4. OLAV EHALA JA 4. KESKKOOL 11 Olav Ehala on lõpetanud Tallinna 4. keskkooli (praegune Tallinna Kristiine Gümnaasium) 8 klassi. 8 klassi sellepärast, et sellel ajal kui Olav koolis käis oli direktor muutnud kooli 8 klassiliseks. Selline olukord oli umbes 3 aastat, misjärel tehti kool uuesti keskkooliks tagasi. Olav Ehala pinginaabriks oli hea sõber ja ka naaber Peeter Podelski, kellega koos prooviti muusikalist haridust omandada ja mängiti ka koos bändis. Bändi moodustas neist nende joonistusõpetaja A. Meristo, kes pani Olavi klaverile, Peetri trummidele ja veel ühe poisi Jaani kontrabassile.
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
ülevaatamiseks ja läkski näitlemiseks. Isegi peaproovi ei tehtud, sest inimestel oli niivõrd paha olla, et keegi ei tahtnud neid rohkem piinata. Ekkele pandi siis riided selga, vunts ette ja ta nägi välja nagu eht tsaar. Algul kui ta lavale astus oli ta niivõrd hirmul, et rääkis väga vaikse häälega, terve saal oli püsti rahvast täis. Natukese ajapärast oli ta juba olukorraga harjunud ja siis hakkas Ekke improviseerima, sest ega tal laused mida ta ütlema pidi ju peas ei olnud. Pärast esimest vaatust olid kõik väga õnnelikud, sest Ekke oli olnud imeline, karjuti , et ta peaks minema elukutseliseks näitlejaks. Nüüd algab teine vaatus, pärast pikemat näitemängu tekib Ekkel mõte, et miks peab näidend just kirjelduse järgi lõppema ja ta hakkab oma sõnadega näidendi suunda muutma. Rahvas elab saalis kaasa, karjub mida peaks tegema ja Ekke ütleb, mida rahvas kuulda tahab
annaabi.ee 
