Levinumad mured, mille puhul füsioterapeut aitab · Ägedad ja kroonilised alaselja- ja kaelavaegused; · Ägedad ja kroonilised liigesevaegused (õla-, põlve-, hüppe ja küünarliiges); · Traumast, õnnetusest või spordivigastusest tingitud vaevused; · Liigese kulumisest, valest koormusest ja ülekoormusest põhjustatud vaevused; · Operatsioonijärgne taastumine (põlve-, õla-, küünarliigese operatsioonid); · Rühiprobleemid, lampjalgsus ja väikelapse kõnnimuster (ennetustöö, konsultatsioon ja ravikava) Esmasteks ravivõteteks meniski vigastuse puhul on: 1. rahu andmine vigastatud põlvele: ebamugavate liigutuste ja asendite vältimine 2. külmaaplikatsioonid 4 x 20 minutit päevas esimese 48 tunni jooksul peale valu teket(jääkott) ei tohi panna vahetult vastu nahka: seepärast keerake nahakahjustuse vältimiseks jääkott õhukese käteräti sisse ja asetage põlvele) 3
nägemist, haistmist, kompimist. Tähelepanu ja keskendumisele aitavad kaasa täpsust nõudvad tegevused, näiteks puistamine ja pulgaga porile kirjutamine. Liigutuste suund vasakult paremale valmistab last ette lugemiseks ja kirjutamiseks. Peenmotoorika arendamine toetab kõne- ja lugemisoskust, sest peenmotoorika- ja kõnekeskus asuvad ajus kõrvuti. (Karvonen, 2007) 5-aastaselt on välja arenenud täielikult küps kõnnimuster. Sammu pikkus suureneb lineaarselt 1.–5. eluaastani. Sammu sagedus tavalisel kõnnil aga väheneb. Viieaastaselt on laps suuteline kõndima mööda joont. Omandatud on aktiivne ja oskuslik ronimine. Laps ronib meelsasti mööda redelit ja puu otsa, liigub rütmikalt muusika saatel, hüppab vahelduvalt mõlemal jalal, seisab ühel jalal juba kindlalt 10 sek. Seistes saab ta põlvi kõverdamata ette painutada, et katsuda varbaid (see näitab reie tagakülje lihaste head elastsust)
vahenditega. Lokomat teraapia plussid · Liikuv elektrooniline kõnniortoos suunab patsiendi jalgu trenazööril, pakkudes laialdasi treeningvõimalusi. · Kiirem areng läbi pikema ning tõhusama funktsionaalse treeningsessiooni võrreldes manuaalse treadmill treeninguga. · Väiksem füüsiline koormus terapeudil. · Vajab ühtainsat terapeuti. · Kerge järelevalve ning abistamine. · Kõnnimuster ja juhtimistugevus on individuaalselt kohandatavad patsiendi vajadustele, et saavutada võimalikult efektiivne funktsionaalne treening. · Patsiendi motivatsioon paraneb tänu visualiseeritud tagasisidele. · Hindamisvahendid võimaldavad kerget ning korratavat patsiendi arengudünaamika mõõtmist. · Kui vajalik, kergesti ümberlülitatav automaatsest manuaalseks teraapiaks. Robot, mis aitab teostada silmaoperatsioone
Kõndi peab hindama nii subjektiivselt kui objektiivselt, samuti kuulub protsessi patsiendi füüsiline hindamine (alajäseme liigeste liikuvuse, jalalihaste jõu, vaagnavöötme stabiilsuse jms. hindamine). Äärmiselt oluline on anda tagasisidet patsiendile hindamise tulemustest ning tutvustada ravi eesmärke. Kuna füsioterapeut vastutab patsiendi hindamise ning sihipärase ravi eest, siis head teadmisest normaalsest kõnnist on elementaarsed. Individuaalne kõnnimuster Kõndi on defineerinud mitmed autorid, kuid eriti tähendusrikkalt Perry (1992): “Et viia edasi oma keha, kasutatakse kõndimisel korduvate tsüklitega jäsemete liigutusi ning säilitatakse samal ajal stabiilne kehahoid.” “Kõndimine on lihtne tegevus- kukun ette ning püüan end kinni (walking is the simple act of falling forward and catching oneself).” Need definitsioonid kirjeldavad liigutuste tasakaalu ja dünaamilise kontrolli vajadust kõndimisel.
tasakaalu. Oskab sõita 3-rattalise jalgrattaga, kõnnib hoogsalt (vastaskäsi, vastasjalg). Armastab mängida rätsepistes ja harkistes. Viskab palli, suurt palli püüab sirutatud kätega. 4aastane – kõnnib iseseisvalt treppidest üles-alla, üks jalg astmel. Täielikult on välja arenenud põlve painutus-sirutus-muster. Jookseb kiiresti, muutes osavalt liikumissuunda. On võimeline seisma ühel jalal kuni 5 sekundit. 5aastane – välja on arenenud küps kõnnimuster. Sammu pikkus suureneb lineaarselt 1. – 5. eluaastani. Sammu sagedus tavalisel kõnnil väheneb. Laps on võimeline kõndima mööda joont. Omandatud on aktiivne ja oskuslik ronimine – ta ronib mööda redelit ja puu otsa, liigub rütmiliselt muusika saatel, hüppab vahelduvalt mõlemal jalal, seisab ühel jalal 10 sek. Seistes saab põlvi kõverdamata ette painutada, et varbaid katsuda (näitab reie tagakülje lihaste head elastsust). Vaagnavöötme stabiilsus on välja arenenud.
annaabi.ee 
