Metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. (assimilatsioon ja dissimilatsioon). Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. (valgu süntees, sahhariidide süntees, fotosüntees). Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. (rakuhingamine, valgu lagundamine). 2. Organism saab energiat toitainetest. 3. Toitainete kasutamise järjekord: I Sahhariidid (gcl)- 1g 4kcal (17,6 kJ). Varu on taimedel tärklises (mugul, vars, vili). Loomadel glükogeenis (maks, lihased). Seentel glükogeenis. II Lipiidid (rasvad, õlid)- 1g 9kcal (38,9 kJ). Varu on taimedel õlina, loomadel rasvadena. III Valgud- 1g 4kcal , alkohol 1g 7kcal. 4. ATP- adenosiintrifosfaat. Koosneb lämmastiklahusest, adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Energiat salvestub U30kJ 1 mooli kohta. Moodustub glükolüüsi, käärimise ja fotosünteesi käigus (salvestab energiat)
Valgud on seotud ka pärilikkuse edasikandmisega, nimelt pärilikkuse edasikandmine toimub nukleoproteiidide vahendusel, mille põhiosa on RNA ja DNA. Valkudel on ka kaitseomadused. Mõned valgud suudavad teha baktereid ja viirusi kahjutuks. Toimub ka tänu valkudele väline kaitse. Näiteks juuksed, küüned ja nahk Valkudel on energeetiline funktsioon, sest nende lagunemisel tekib suur energiahulk, mida saab ära kasutada. Valgud annavad energiat 1g kohta 4kcal. Siiski ei anna valgud nii suurel määral inimesele energiat kui süsivesikud, sest valkude muud ülesanded on tähtsamad. Valgud jagunevad loomseteks valkudeks, mida organism ise ei suuda luua ning taimseteks valkudeks, mida organism ise suudab luua. Seega inimesed peaksid kindlasti sööma neid toiduaineid, kus on loomsed valgud. Valkude vähene tarbimine või nende liigtarbimine võib inimesele kahjulik olla.
depressiooni. 2 Toitumine Kõigel, mida meie toit sisaldab on jõu taastamises ja lihaste ülesehitamises oma osa.Valk on keha tähtsaim ehitusmaterjal. Tervislikud valgurikkad toiduained Kala, liha, herned, linnuliha, väherasvane piim, oad, muna, kodujuust, läätsed. Süsivesikud on intensiivse treeningu ajal keha tähtsaim kütus ja annavad energiat 4kcal/g . Vajalik immuunsüsteemile ja ajule. Aeglased süsivesikute allikad Pika keetmisajaga pastatooted, keedetud kartul, All Bran Flakes (kliihelbed), puuviljad, piim ja piimatooted, eelaurutatud riis, kaerahelbed, tume leib, oad ja herned, marjad. Kiired süsivesiku allikad Kiirnuudlid, kartulipuder, hele näkileib, dekstroositabletid, kiirkeeduriis, ahjukatul, energiajook, sai, maisihelbed. Rasv on kõige energiarikkam toitaine, sisaldades energiat 9kcal/g. Keha
Süsivesikute füüsikaliskeemilised omadused: 1. Suhkrud ehk mono- ja disahhariidid: a) lahustuvad vees b) reaktsioonivõime suurem c) molekulmass väiksem d) magusus on e) karamellistumine on f) kristalliseerub 2. Polüoosid a) ei lahustu vees b) reaktsioonivõime väiksem c) molekulmass suurem d) magusust pole e) karamellistumist pole f) ei kristalliseeru Süsivesikute biofunktsioonid: 1. Energeetiline a) 1g süsivesikute lõplikul lõhustumisel vabaneb u 4kcal energiat, tek CO2 ja vesi. Protsess toimub raku tasandil mitokondrites. b) inimese ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma 55- 60% ehk enamuse (sportlastel kuni 75%). See tuleb katta valdavalt tärklise arvelt. c) iga kehakaalu kilo kohta ööpäevas on vaja 4-6g süsivesikuid. 2. Ehituslik, struktuurne a) taimerakukestades leiduv tselluloos (20-40% kestast) b) seenerakukestades kitiin (30-40%) + lülijalgsete välisskelett kitiinist
Ehituslik funktsioon: Tsütoskelett, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid. Histoloogia – kude Kontraktsiooni kindlustamine: Keemilise energia muundamine vastavate valkude abil mehhaaniliseks ( lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja filamentide valgud) Varuaineline ehk toiteline funktsioon: nt piim. Valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (muna albumiin, rinnapiim kaseiin) Energeetiline funktsioon: 1g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 4kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% energiavajadusest Kahjustamise funktsioon: Albumiinid (munavalge- ja piimavalgud) seovad vastavate rühmade abil raskemetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos Transpordifunktsioon: Valkudega seostunud ainete transport biovedelikes (vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone)
TSELLULOOS - Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad GLÜKOGEEN - talletatakse maksas ja lihastes, insuliin muudab liigse glükoosi veres glükogeeniks. KITIIN - lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas. Tähtsus Inimorganismile Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega kuna nad on hästi kättesaadavad ja ka kergesti omastavad. Kõige tähtsam ülesanne on süsivesikutel energeetiline, 1g glükoosi annab inimorganismis umbes 4kcal energiat. Veel kaetakse süsivesikute arvelt umbes 55-60% energiavajadusest. Süsivesikutel on organimsis ka varuaine roll. Inimese päevane vajadus Vaieldamatult vajab inimene süsivesikuid kui glükoosi igapäevaselt. Enamike inimeste jaoks oleks 320 kuni 350 g süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline kogus 1300...1450 kcal. Nimelt peaksid süsivesikud organismi üldisest
mineraalained - organismile vajalikud keemilised elemendid, välja arvatud toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik energia - keha võime teha tööd 37. Kui palju peab inimene keskmiselt päevas saama energiat ? 2000kcal Kui palju vabaneb energiat kcal 1 g süsivesikute, lipiidide ja proteiinide lagunemisel organismis? 1g süsivesikuid = 4kcal 1g proteiine= 4kcal 1g lipiidid ehk rasvad= 9kcal 38. Milliseid toitaineid vajab inimene suurtes ja milliseid väikestes kogustes? Suurtes kogustes vajab inimene süsivesikuid, rasvu, vett, valke ning kiudaineid. Väikestes kogustes vajab inimene vitamiine 39. Milliseid tagajärgi toob kaasa toidu ebavõrdne jaotumine maailmas? Igal aastal sureb nälga kümneid miljoneid inimesi. Samas on palju ülekaalulisi ja rasvumist arenenud maades. Palju terviseprobleeme.
b) Organismivälised - madalad ja kõrged temperatuurid, UV, tugevad happed ja alused, vibratsioon. Enamasti on denaturatsioon pöördumine nt muna praadimine ja keetmine, liha keetmine. Esineb ka pöörduv denaturatsioon st valk taastav algoleku, seda nim renaturatsioon - nt juuste lokkimine, maitsetundlikkuse taastumine Valkude biofunktsioonid 1. Energeetiline a) 1g valkude lõhustumisel vabaneb praktikas 4kcal, teoorias 6kcal. (valkude lagundamine ei lähe lõpuni, organismides peatub kusiaine ehk uurea ehk karbamiidi tekkel ja ka välditakse toksilise NH3 teket) b) Ööpäevasest energiavajadusest peaks valgud katma kuni 15%, erandkorras sportlastel kuni 20% c) Iga kehakaalu kilo kohta on ööpäevas vaja 1-1,1g valku. Erandiks rasedad ja kasvavad organismid. 2. Varuaineline a) seemnete varuvalgud, nt sojaubades kuni 35%, viljades, nt teriste valgud
· Press kann või kolvimeetod · Kann soojendatakse · Jämeda jahvatusega koht põhja · Lisada kuum vesi · Segada · Lasta tõmmata 3-5min · Suruda kohv alla Kannumeetod: Nagu presskannuga, ei ole kolbi, mis eraldab paksu. Kurnaga kann: 1. Jäme jahvatus 2. Kohvipulber sõelale 3. Külm vesi kannu 4. Keemisel mullitatakse läbi puru TEE Eestis leidus teed 1659 Tallinnas Raja Apteegis. Tee on maailmas teine enam levinud egutav jook kohvi järel. Tass teeb ilma lisanditeta annab vaid 4kcal. Tänapäeva suurimad eksportijad on India, Sri Lanka, India ja Aafrikas Keenya. Tänapäeva suurimad tee importijad on Suur Britannia, Venemaa, Pakistan, USA ALKOHOOLSED JOOGID Alkohoolsete jookide klassifitseerimis aluseks võib võtta: 1.Kanguse 2.Tooraine 3.Valmistamis meetod Alkoolsed joogid (alkoholi sisaldus üle 2,5%) · Destilleerimata lahja alkoholi sisaldus alla 18% · Destilleeritud kanged, alkoholi sisaldus üle 18/% Alkohoolsed joogid jagunevad:
Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud.
· vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, · peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, · osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, · osalevad paljude ühendite transpordis, · annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. Valkudega on soovitatav katta 1015% päevasest toiduenergiast. Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima:0,1 x 2000kcal/4kcal = 50 g kuni 0,15 x 2000kcal/4kcal = 75 g valke.2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane valkude hulk 6595 g, 3000 kcal korral 75115 g. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, see koormab neerusid ja maksa, samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest toiduenergiast. Valkude roll on varustada organismi aminohapetega. Valkude ainevahetus seostub
c. mineraalained - organismile vajalikud keemilised elemendid, välja arvatud toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik d. energia - keha võime teha tööd 37. Kui palju peab inimene keskmiselt päevas saama energiat ? Inimene peab keskmiselt saama päevas 2000 kcal energiat. 38. Kui palju vabaneb energiat kcal 1 g süsivesikute, lipiidide ja proteiinide lagunemisel organismis? a. 1g süsivesikuid = 4kcal b. 1g proteiine = 4kcal c. 1g rasvu = 9 kcal 39. Milliseid toitaineid vajab inimene suurtes ja milliseid väikestes kogustes? a. Suures vajab inimene vett, süsivesikuid, rasvu, kiudaineid ja valke b. Väikestes kogustes vajab inimene mineraale, vitamiine 40. Milliseid tagajärgi toob kaasa toidu ebavõrdne jaotumine maailmas? Toidu ebavõrdne jaotumine maailmas toob kaasa nälga suremisi ja ka ülekaalulisust ning rasvumist.
janutunde Kus nefronid asuvad ja mis on nende ülesanne? - Neerus asuv mikroskoobiline osa, milles tekib uriin. Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine, aktiivne eritamine Kui suure % tarbib aju kogu energiast, mis inimese elu jooksul omandab? - ~20% Kui suur on energiahulk 1kalor? Mitu dsauli on 1kcal? - 4200J Mitu kcal on 1g rasva, valku, süsivesikuid ja alkoholi? - 1g rasva 9kcal - Valku 4kcal - Süsivesikuid 9kcal - Alkohol 7kcal Kuidas on seotud termoregulatsioon ja välistungimused? - ·Kõigusoojane ehk eksotermiline loom kehatemperatuur sõltub - väliskeskkonna temperatuurist - ·Püsisoojane ehk endotermiline loom keha genereerib ise soojust ja - säilitab sisetemperatuuri - sõltumata väliskeskkonnast - Miks talvel peab mütsi kandma? - Et aju ei kuumeneks üle, toovad aju veresooned vere ajust pea nahakihti, kust
Hästi kättesaadavad, kõrge energiaväärtusega, odav, kerge säilitada. HC=O | CH2OH | C=O 1g=4kcal süsivesikuid 30% glükoosist muudetakse neutraalseks ja rasvhapeteks. Glükoos ja Fruktoos sama valemiga C6H12O6 Maltoos(linnasuhkur) ja Laktoos(piimasuhkur) sama valemiga C12H22O11 Suhkurhaige uriin sisaldab glükoosi, mida võib kindlaks teha Cu(OH)2, millega Cu seob kaks O aatomit ja lahus omandab sinise värvuse. Metallioksiidid muudavad glükoosi glükooshappeks. CHO-> -COOH Hapukapsas Glükoos mis pooldub. C6H12O6 2CH3CH(OH)COOH + 22,5 kcal(94kj)
- Leidub mugulates, sibulates, viljades - Meie seedesüsteemis laguneb tärklis glükoosiks = Läheb verre 2) Tselluloos - Taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad) 3) Kitiin - Lülijalgsete toeses ja seente rakukestas 4) Glükogeen - Energiarikas varuaine loomadel - Talletub põhiliselt maksas ja lihastes Süsivesikute tähtsus 1) Energeetiline - Organismi esmane energiaallikas - 1g süsivesikuid 4kcal - Norm veresuhkur tühja kõhuga kuni 5,5 ??? 2) Ehituslik - Kitiin, tselluloos 3) Energeetiline varuaine - Tärklis (taimedes) - Glükogeen (loomades) 4) Kaitse - Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitseb külmumise eest 5) Bioregulatoorne - Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisse. 6) Biosünteetiline - Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped: RNA, DNA) Lipiidid
treeningud selle, et organism ise ,, sööb" lihased ära. Sama kehtib ka liiga sagedaste jõusaali treeningute kohta. Sobiv on 2-3 korda nädalas jõusaalitreeningut, millele võib lisada mõne rahuliku tempoga aeroobse treeningu ( ujmine, kõnd). Maksimum 4 treeningut nädalas, kestvusega kuni 1 tund. PÕHITEADMISED TOITUMISEST On olemas: toitained ( valgud, rasvad, süsivesikud) toiduained (makaronid, leib, kartulid jne.) VALGUD 1g-4kcal Organismi ehitusmaterjal. Eriti olulised lihaste arendamisel. Jagunevad: Asendamatud (keha ei suuda neid ise sünteesida) Asendatavad (taimsed, organism suudab neid ise sünteesida) Vajadus sõltub: Soost. Naiste valguvajadus on alates 0,5 grammist 1 keha kg kohta. Meestel 1,5g keha 1kg kohta Vanusest.Noorematel suurem, vanematel väiksem Füüsilisest koormusest. Keskmiselt aktiivsel naisel, kes treenib 2-
* hargnevad * tsüklilised c) C aatomite vahelised üksiksidemed võivad oma ruumpaigutust muuta( valkude, nukleiinhapete struktuuride muutus [denaturatsioon]) H- vesinik a) H osaleb vesiniksidemete tekkes (H...O, H...N). Vesinikside on nõrk side, kuid biomolekulides (valkudes, DNA/RNA) on neid palju ja see muudab need orgaanilistes ainetes olulisteks. b) mida rohkem on lõhustatavas ühendis H-d, seda suurem on tema energeetiline väärtus. · 1g süsivesikuid ~4kcal · 1g lipiide ~9kcal. Rasvades on H osakaal suurem, seega ka saadav energia on suurem. · 1g alkoholi ~7kcal O- hapnik a) väga paljudes süsteemides on O oksüdeerijaks. b) Aeroobsed organismid tekitavad O baasil reaktiivseid osakesi e. vabu radikaale. Kui neid on palju, on ohtlik. Mõõdukas koguses vabu radikaale on vajalik , sest neid kasutatakse organismie kaitseüsteemides. NB! Teada on et õhus on ~21% O 2. Ja paljud inimesed arvavad, et mida rohkem O 2
Magusamaitseliste lisaainetena tuntud polüalkoholide hulka kuuluvad mannitool, sorbitool, ksülitool, maltitiool isomalt ja laktitool. Organism omastab neid suhteliselt aeglaselt ning nende muutumine glükoosiks toimub rakkudes aeglaselt. Seetõttu kasutatakse neid magusainetena ka diabeetikutele ette nähtud dieettoodetes. Erinevad polüoolid annavad mõnevõrra vähem energiat kui suhkur ja kokkuleppeliselt on võetud nende energiasisalduseks 2,4 kcal/g (suhkrul 4kcal/g). Paljud polüalkoholid on kasulikud hambakaariese tõrjeks, mistõttu kasutatakse neid närimiskummide koostises. Mõnedel polüalkoholidel on ka prebiootiline efekt. Prebiootilised ained on seedeensüümide toimele mittealluvad ained, mis läbivad peensoole muutumatul kujul, kuid on jämesooles toiduks organismi kaitsevõimet tõstvatele mikroobidele. Polüalkoholidel on ka teatud ebameeldivad kõrvaltoimed, näiteks liigtarbimisel laksatiivne ehk lahtistav toime. 3
1g süsiveisikuid=4 kcal · Organismi ööpäevane rasvavajadus on 1,4-2,4 g iga kehamassi kg kohta või 20- 30% päevaratsiooni ülidisest kalorsusest.1g rasva = 9kcal · Kiudaineid vajab organism ööpäevas 25-30gkehamassi kg kohta) · Valgud moodustavad umbes 10-15% kaloritest(või1,6-2,6 g iga kehamassi kg kohta),mida organism omandab päeva jooksul toiduga,kus loomse ja taimse toidu optimaalne vahekord on-60%ja 40%.1g valku=4kcal · Päevane veevajadus võib olla 2-3 liitrit ja rohkemgi.1ml vett =o kcal · Minimaalne vajalik päevane kogus erinevaid köögivilju,maitserohelist ja juuri on 400g,puuvilju ja marju -300g. See aitab vältida peamiste vitamiinide ja mikroelementide defitsiiti organismis. Miks on õige toitumine noortele sportlastele tähtis? Normaalseks kiireks füüsiliseks ja vaimseks arenguks(kasvamine ja
haigusi tekitavaid baktereid ja viiruseid. Regulatoorne ülessanne Valgud kuuluvad organismis hormoonide koostisesse. Näiteks insuliin reguleerib suhkru taset organismis. Insuliini vähesus põhjustab Diabeedi kujunemise. Liikumisülessanne lihastes asetsevad valgud võimaldavad lihaste liigutusi. Transpordi ülesanne raku kestas esinevad valgud annavad edasi infot raku sisemusse. Energeetiline ülesanne 1g valku toidus annab ~ 4kcal e. 17,6 kJ energiat. Täiskasvanu igapäevane valguvajadus on 0,8-1g/kg kohta. Treeningperioodil on valguvajadus kaks korda suurem. Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Aminohapped Praegu tuntakse üle 120 aminohappe, millest valkude koostisesse kuulub 21. Erinevas
Mõnes mõttes on suhkruasendajad eelistatumad, sest veresuhkru sisalduse suurenemine on pärast nende tarvitamist aeglasem, võrreldes tavalise suhkruga. Tuleb silmas pidada, et diabeetikute tooted sisaldavad ka veresuhkru sisaldust suurendavaid suhkruasendajaid ja nende kogus tuleb arvestada üldkaloraazi hulka. Seda soovitust peavad eriti silmas pidama II tüüpi diabeetikud (Joassoone ja Täht 2003). Veresuhkru sisaldust suurendavate suhkruasendajate energiasisaldus on 4kcal/g, mille tõttu need ei sobi ülekaalulistele inimestele. Kui veresuhkru sisaldus on normis, siis täiskasvanud diabeetikutel on lubatud neid suhkruasendajaid päevas kasutada 30-40 grammi, lastel 0,5 grammi normkehakaalu 1 kilogrammikohta. Täiskasvanud diabeetiukutel on lubatud veresuhkru sisaldust mitte suurendavaid suhkruasendajaid kasutada päevas kuni 10 tabletti. Lastel ja rasedatel ei soovitata kasutada sahhariini, süklamaati ja asesulfaami.
Valkude lõhustamine jätkub peensooles, pankrease ensüümide ja lõplik lõhustamine peensoole enda ensüümide mõjul. Lõplik lõhustamine tähendab valgu lõhustamist aminohappeks (toimub peensooles). Aminohapped imenduvad peensoolest verre. Neid kasutatakse ära uute valkude sünteesiks. Osa aminohappeid on asendamatud (neid peab igal juhul toiduga saama, selliseid aminohappeid on 10), osa on asendatavad (maks suudab neid ise sünteesida asendamatutest aminohapetest). 1 gr valke annab 4kcal. Peale ehitusliku funktsiooni on valkudel ka energeetiline funktsioon: Valkude iseloomustamiset kasutatakse mõistet lämmastikubilanss, mis iseloomustab organismi poolt omastatud valkude ja väljutatud valgu jääkproduktide suhet. Reeglina on bilanss tasakaalus. Kui omastatud valgu kogus on suurem kui väljutatud kogus, on bilanss positiivne. See vüib esineda kasvueas, raseduse ajal, rasketest haigustest taastumisel, spetsiaalse lihastreeningu korral
· kaalukontroll · kõhukinnisuse- ja lahtisuse reguleerimine · hemoroidide profülaktika · pimesoolepõletiku riski vähendamine · käärsoole vähiriski vähendamine'vere lipiididesisalduse reguleerimine 30. Valkude funktsioon organismis · bioregulaarne ( insuliin ) · ehituslik- küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide koostisosad · energeetiline funktsioon- 1g täielikul lõhustumisel vabaneb 4kcal energiat 'transpordifunktsioon- hemoglobiin kindlustab hapniku ja süsihappegaasi transporti · kaitsefunktsioon- võõrorgaanika vastased kaitsekehad, hüübimisfaktorid · geeniregulatoorne funktsioon 31. Rasvad ja süsivesikud põhilised energia allikad RASVAD · organismi tähtsaim energiavaru- 1g lipiidide täielikul lõhustumisel vabaneb 9,3 kcal energiat . · rasvkoest vabanevaid rasvhappeid kasytab energiaallikana eriti lahaskude
Sisekõrvad, teos antakse edasi vedelikuvõnked. Vee funktsioonid biosfääri tasandil. 1) Vesi on ökosüsteemis kliimat kujundav faktor (nt sademed, hoovused) 2) vesi määrab bioproduktsiooni taimedel (nt niiskus) 3) vesi on kõikide riikide esindajate elukeskonnaks Orgaaniliste ühendite biofunktsioonid Funktsioon SÜSIVESIKUD LIPIIDID VALGUD 1. energeetiline 1 g -> 4kcal 1g -> 9kcal 1g -> 4kcal annavad palju energiat, kuna neis on palju vesinikku Energeetiline % U 55...60ja U 30% U 10...15% ööpäevasest energiavajadusest Energeetiline 10 sek 20 min Viimases järjekorras kasutuselevõtt 2
· Tärklis-taimedes · Tselluloos · Kitiin-selgrootute kest. Seenete kest ntx. · Glükogeen-varu pülusahhariid SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS Energeetiline tähtus: · Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligi kaudu 60 % energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel.Sellest enamus peaks olema tärklis, mitte sahharoos. · 1 g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6kJ energiat so umbes 4kcal. · Normaalne veresuhkur n tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l · Pidev liigtarbimine=rasvumine, II tüüp diabeet, hambakaaries. Struktuurne tähtus: · Kitiin/lühijalgsed, seenerakukest) · Tselluloos(taimerakukestad) Varuaine · Tärklis(taimedes) · Glükogeen(loomades) Toitefunktisoon · Piimasuhkur imetajate piimas. Kaitse funktsioon · Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine-kaitseb külmumise eest. Ligimeelitav- õietaimede nektar-putukate ligimeelitamiseks.
organismile kasulik energiat anaeroobselt toota. Piimhappe hulk veres on jõudnud piirini, kus see on organismile kahjulik ning pole vabu süsivesikuid, mida anaeroobses protsessis ära kasutada. 13.Mille poolest erineb süsivesikute kasutamine energiatootmises rasvade omast ? Rasvade energiatihedus on suurem ning ühe grammi kohta saab rohkem energiat kui süsivesikutelt. (Rasvad 1g=9kcal, süsivesikuid 1g=4kcal) Rasvas talletatud energia võtan 2x vähem ruumi. Rasvu leidub kehas rohkem kui süsivesikuid. Rasvadest saab ühe sissehingatud O2 kohta vähem energiat kätte, s.t rasvade kasutamine on aeglane ja üle 50%Vo2max, eelistatakse üha enam süsivesikuid. Süsivesikutest on võimalik energiat toota ka anaeroobselt, rasvadest ainult aeroobselt. 14.Miks on kasulik suurendada O2 tarbimist ? Siis suureneb ka aeroobne töövõime ning sellega paraneb üldine töövõime
a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, happevihmad: ph on alla 5,5) · H osaleb vesiniksidemete tekkes 1) H...O 2) H...N · H määrab ühendi energeetilise potensiaali 1) süsivesinik 4kcal(1g) vesinikside suureneb 2) alkohool(etanool) 7kcal(1g) 3) rasvad, õli 9kcal(1g) Hapnik(O) · osüdeerija O ja toitainete reageerimesel tekib: energia vabanaeb ja vesi ja CO2 tekib · - 5% O2, vabad radikaalid(teatud koguses vajalikud kaitsesüsteemide rakkudes vajalikud(õgirakud, fagotsüüdid) ise toodab) · Hapniku kondsentratsioon veres reguleerib hingamis sagedust. Veel võib üldistada C/H/O
Peensooles toimub valkude lõplik lõhustamine (aminohapeteni) ja aminohapete imendumine verre. Aminohapped transporditakse edasi kudedesse, kus neid kasutatakse ära uute rakkude ja kudede moodustamiseks. Selles avaldub valkude plastiline ehk ehituslik funktsioon. Valkudel on ka energeetiline funktsioon. Nimelt saab organism vajadusel glükogeogeneesi teel muuta valgud ja aminohapped glükoosiks. 1g valku annab sama palju energiat kui 1g süsivesikuid (4kcal). Valke peaks üldisest kaloraazist ööpäevas saama 10-15% üldisest kaloraazist. See on ligikaudu 1-1,3 grammi valku kilogrammi kehakaalu kohta. Sellist valgukogust nim valgu optimumiks. Valguoptimum on selline valgu kogus, miss kinnistab kudede ja rakkude vajaduse ehituslikuks otstarbeks ja kindlustab ka hea enesetunde, töövõime. On ka teine valgu tarbimise mõiste- valgumiinimum (0,5-0,6 g valku ööpäevas kg kehakaalu kohta, poole väiksem kui optimum)
Süsivesikud Süsivesikud on organismi tähtsaimaks energiaallikaks kuuludes kõigi rakkude ja kudede koostisesse ning mitmete hormoonide koostisesse. Toidus esinevad süsivesikud monosahhariidide (glükoos, fruktoos), disahhariidide (sahharoos, laktoos, maltoos) ning polüsahhariididena (tärklis, tselluloos) 1 kcal = 4,19 kJ 1g süsivesikuid annab 4kcal 1g rasva annab 9kcal 1g valke annab 4 kcal Makrotoitainete kestev liigtarbimine on seotud organismi jaoks ebasoovitavate tagajärgedega (näiteks rasvumine) või krooniliste haiguste arenemisega (näiteks II tüüpi diabeet). Samuti eksisteerib eluks hädavajalik makrotoitainete miinimumtase. Kestva alatoitluse esmased tagajärjed on kurnatus, düstroofia, nälgus jne. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine on organismi jaoks samuti kahjulik.
toitainevarude (glükogeen) konverteerimine tarbitavale kujule (glükoos) vabastab energiat Organismi võime valke varuda on piiratud,see pärast tuleb neid elutegevuse käigus pidevalt loomse ja taimse valgu kujul toiduga saada ja kehaomasteks muuta.Suurem osa toidust saadud valgust läheb organismis kudede ümber-ja ülesehitamiseks,enerjavajadust kaetakse valkudega vaid 11-13% üldisest energia kulust.1g valkude oksüdatsioonist vabaneb organismid 16,7kJ(4kcal). Seedetraktis lõhustatakse valgud polü-ja oligopeptiidideks ning edasi aminohapeteks,mis peensooles imenduvad verre.Veri kannab aminohapped maksa, kust nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ümberehitatakse ja kehaomasteks muudetakse.Maksas ümbertöötatud aminohaped viiakse verega kudedesse, seal sünteesitakse neist rakkude ribosoomides koevalgud.AH mida ei kasutata kudede ehitamiseks lähevad energiakulu katteks või muudteakse süsiveikuteks ja lipiidideks
toitainevarude (glükogeen) konverteerimine tarbitavale kujule (glükoos) vabastab energiat Organismi võime valke varuda on piiratud,see pärast tuleb neid elutegevuse käigus pidevalt loomse ja taimse valgu kujul toiduga saada ja kehaomasteks muuta.Suurem osa toidust saadud valgust läheb organismis kudede ümber-ja ülesehitamiseks,enerjavajadust kaetakse valkudega vaid 11-13% üldisest energia kulust.1g valkude oksüdatsioonist vabaneb organismid 16,7kJ(4kcal). Seedetraktis lõhustatakse valgud polü-ja oligopeptiidideks ning edasi aminohapeteks,mis peensooles imenduvad verre.Veri kannab aminohapped maksa, kust nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ümberehitatakse ja kehaomasteks muudetakse.Maksas ümbertöötatud aminohaped viiakse verega kudedesse, seal sünteesitakse neist rakkude ribosoomides koevalgud.AH mida ei kasutata kudede ehitamiseks lähevad energiakulu katteks või muudteakse süsiveikuteks ja lipiidideks
disahhariidid Lahustuvus vees + - Reaktsioonivõime Suurem Väiksem Molekulmass Väiksem Suurem Magusus On Ei ole Karamellistumine + - Kristalliseeruvus + - Süsivesikute peafunktsioonid: 1) Energeetiline a. 1g 4kcal CO2 + H2O protsess toimub rakutasandil mitokondrites b. Inimese ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma 55- 60% c. Iga kehakaasu kg kohta 4-6g süsivesikuid 2) Ehituslik struktuur: a. Taimeraku kestades leidub tselluloos (20-40%) b. Seemnerakukestades leidub kitiin. Lülijalgsete välisskelett c. Membraanide välispinnal oligosahhariidsed retseptorid 3) Varuaineline:
1. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid, taimedes neid 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3% 2. toidus esmase tähtsusega, toitumisahela esimeseks lüliks. 3. Kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse 4. kõrge energeetilise väärtusega, kergesti kättesaadavad ja neid on kerge säilitada 5. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. *1 Glc (glükoos) --) 36ATP * energiaväärtus *1 g = 4kcal Glükoos - magus , värvitu, hästi vees lahustuv (C6H12O6) Süsivesikud on sahhariidid -monosahhariidid -oligosahhariidid -polüsahhariidid Süsivesikud C, H, O süsivesinikud C, H ; metaan, etaan, CH4, C2H5 Süsivesikud - on orgaanilised ühendid, mis koosnevad C ja H ja O-st vahekorras (Cn(H2O)n) või siis lagunevad hüdrolüüsil sellisteks ühenditeks Hüdrolüüs on keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb Monosahhariidid e monoosid
Suhkrud lahustuvad vees, polüsahhariidid mitte, sukrud on magusad, polüsahhariidid mitte, reaktsioonivõime on sukrutel aktiivne, polüsahhariididel mitte- seepärast ongi polüsahhariidid varuained. Suhkrud karamellistuvad, polüsahhariidid kõrbevad, disahhariidid hüdrolüüsivad, polüsahhariidid samuti, suhkrud kristalliseeruvad vesilahustes, polüsahhariidid mitte. Biofunktsioonid ja leidumine. Energeetiline lõhustumine 1g glükoosi (mitokondrites) 4kcal, tagajärjeks H2O + CO2. Inimese päevasest energiatarbest peaksid süsivesikud katma ligikaudu 55%. Süsivesikud on esmased, kõige kiiremini kasutatavaks energia allikaks (füüsilise pingutuse korral umbes 10 sekundi möödudes). Ehituslik: struktuurne- taimede rakukestade süsivesikud (puitunud vartes ca 20-40% tselluloosi). Seentel ja lülijalgsetel täidab struktuurset funktsiooni kitiin. Inimene ei seedi ei kitiini ega tselluloosi. Loomarakkudel oligosahhariidsed
annaabi.ee 
