Rahvus-see oleme meie Rahvus ei ole midagi käegakatsutavat , isegi mitte õigupoolest silmaga nähtavat. Rahvus on ühendus, mida saab ainult kujutleda. Kust on pärit rahvuse mõiste ning miks meie , inimesed seda vajame? Teame et , rahvus tähendab inimhulka , kuhu inimesed kuuluda tahavad. Ükski inimene ei taha olla üksinda ja seega on välja kujunenud erinevad rahvused , et tunda ennast teistega koos . näiteks poolakad , eestlased , venelased ja paljud teised. Neid ühendab oma kultuur , keel , usk. Keeleliselt andekad inimesed kõnelevad küll mitmeid keeli ja usuvad mitmeid uske , kuid see ei muuda nende rahvust. Rahvused on kindlad. .. Inimene ei vali kuhu ta kuulub, aga ta võib näiteks sattuda teise kultuuri elama, kus ta kohaneb pika aja jooksul ehk kasvab teise rahvusesse. Seega me ei vali rahvusi. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita, see tähendab, et rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides....
100 ja 400 meetri jooks 100 ja 400 meetri jooksu alustatakse stardiga. Kokku on kolm käsklust kohtadele, tähelepanu, start. Käsklusel ,,kohtadele" on käed joone taga õlgade laiuselt. Ees olev jalg on joonest 1,52 pöida ja taga olev jalg veel 11,5 pöida tagapool. Tagajala põlv on maas. Pea kui kehapikendus on otse. Käskluse ,,valmis" asendis on puusavöö õlgadest pisut kõrgemal ja kõik neli toetuspunkti (käed ja jalad) võrdselt koormatud. Käskluse ,,start" korral jookse stardipakkudelt edasi nii, nagu jookseksid õlgadest ja pealaest läbi, asetades tõukejala pöia (varvas üles) enda alla toele. Püüa liikuda nii, et tekib tunne, nagu kukuks pikali. Joosta tuleb kogu aeg kõrgel päkal, varbad enda poole, selg on nõgus, kõht on õõnes ja pinges. Käed töötavad nii, nagu karatekad lõhuvad laudu. Kuna jooksu juhivad käed, tuleb kätetöö harjutusi teha paigal, kõndides, liikumisel ning erinevas rütmis. Pärast jooksu kindlasti teha jõuharjutusi ja...
400-sõnaline kirjand Sissejuhatus *Pikkus keskmiselt 3 lauset (vähem ei ole soovitav), viimane probleemlause *Probleemi selgitamine (miks see probleem on oluline) *Üldiselt üksikule. Alusta kaugemalt ning jõua detailideni *Ära sõnasta mitut probleemi, nii on endal raskem NB! *Sissejuhatus ei tohi muutuda arutluseks! *Sissejuhatus ei tohi probleemi vastust ära öelda *mõni tabav tsitaat on lubatud *Ei tohi muutuda heietuseks! Sisulõigud *400-sõnalises kirjandis peaks olema keskmiselt 3 lõiku, mis on omavahel loogiliselt seotud. *Igas lõigus peaks olema 7-10 lauset arvestusega, et lauses on keskmiselt 10 sõna (8-15) Lõigu ülesehitus *Iga lõik peaks algama 1-2 lauselise väitega, mis peab olema seotud probleemlausega. Kas seda siis kinnitama, vastu vaidlema või selle erinevaid külgi esile tooma * Pärast väidet peaks järgnema 3-4 lauseline arutlus ja 2-3 lauseline näide (järjekord pole oluline)
Essee Inimene otsib õnne Iga inimene sünnib siia ellu üks kord. Elu on kordumatu nähtus ning igaüks küsib kord enese käest, mis on tema elu mõte. Vastust sellele küsimusele ei leia aga kõik. Osa inimesi ei vaeva üldse end sellega ning elavad elu endale pingeid kaela riputamata. Mis võiks siis olla siia ilma sündinud inimese elu eesmärk? Või kas elu mõte kui selline ongi üldse olemas? Inimeste elu mõtte määratlus on sajanditega varieerunud, kuid ühiseks nimetajaks on alati olnud õnn. Antiigist postmodernismini on kultuuriloo põhiteemasid olnud õnnelikuks saamine ja õnnelik olemine. Mõistel ,,õnn" on alati olnud erinev tähendus, aga ajastuid ühendab alati üks ja see sama abstraktne mõiste. Enamus muinasjutte lõpeb sõnadega ,,ja nad elavad õnnelikult elu lõpuni". Õnnelik elu kui inimese ideaal kerkib silme ette tavaliselt lapseeas. Suur osa inimestest, kes soovivad otsida oma elu mõtet, valivad just õnne poole pürgi...
16-aastaselt valima Enamus päevapoliitiliste teemadega kursis olevaid inimesi teab, mis on valimised ning mille jaoks vajalikud. Poliitilised teemad on levinud valdavalt just täiskasvanute seas, kuid üha enam soovitakse tõsta ka noorte teadlikkust poliitikast. Üks võimalus muuta poliitika noorte seas populaarseks on valimisea langetamine. See loob noorte jaoks juurde palju uusi võimalusi, kuid samas võivad tekkida pinge ja teatud kohustused. Madalam valimisiga tõstab noorte teadlikkust poliitikast. Varasemalt ei olnud noored inimesed, eriti põhikooliealised, poliitikaga kursis nii palju kui praegu, sest kuna varasemalt valimisõigus neile ei laienenud, siis ei olnud ka erilist tähtsust neile poliitika tagamaade tutvustamisel. Nüüd aga saavad valimas käia ka juba põhikooli lõpuklassis käivad noored, seega hakatakse noorte teadlikkust poliitikast juba varakult tõstma. Õppekavadesse hakatakse järk-jär...
Kas noortel on linnas kohta? Küsimust, kas noortel on linnas kohta võib mõista mitut moodi. Kergem viis oleks mõelda paikade peale, mis on loodud noorte jaoks ning, kus noored vabal ajal on või võiksid olla. Sellele teemale võib läheneda ka teistmoodi. Kui palju kuulatakse noorte mõtteid ja arvamusi, ning kas on neil üldse kellegile nendest rääkida? Noorte sõna kuulda võttes, võib lahendada palju asju, mis on seotud kooli või vaba aja sisustamisega. Enamus noori veedavad oma vaba aja õues. See on väga tähtis, et mõeldaks noorte peale, kuna kui pole millegi mõistlikuga aega sisustada, tekivad lollid mõtted. Suur roll mängib ka sõpradel, aga kui noorte jaoks on moodustatud meeldiv keskkond, siis pole põhjust selle eiramiseks. Suur osa tegeleb extreem spordialadega (uisk, rula, lumelaud, bmx jne), nende jaoks ehitatakse spetsiaalsed pargid, kus saab erinevaid manöövreid teha. Seal käivad nii harrastaja...
"Meist igaühest sõltub Eesti püsimine," on öelnud lahkunud Eesti president Lennart Meri. Meie igaühe all mõtles ta loomulikult eestlasi. On loomulik, et riik ei saa normaalselt eksisteerida oma rahva toetuseta. Eesti rahvast on koos hoidnud pikk kultuur, ajalugu ja keel. Tänapäevale iseloomulikus kultuuride segunemises jääb meid teistest eristama ainult emakeel, selle kadudes hävib ka eesti kultuuri unikaalsus. Kas me oleme ohus? Praeguse Eesti aladel on elatud aastatuhandeid. Me ei tea täpselt, mis hõimud siin elasid, samuti vaieldakse, mis ilmakaarest eestlaste esivanemad saabusid. Keelel on see-eest kujunemiseks olnud kindlalt piisavalt aega. Hüppeline areng või siis muutumine toimus pärast sakslaste tulekut ja selle tulemuseks oli sõnavara ja grammatika täienemine saksa keele arvelt. Juba siis oli oht keele püsimajäämisele. Suure töö tegid ära 19. ja 20. sajandi keelemehed, kes rikastasid keelt uute, mitte laenatud sõnadega. Siis ol...
Margit Rahvuslik identiteet globaliseeruvas maailmas Rahvuslik identiteet on üht rahvust iseloomustavad kultuurilised, ajaloolised ning keelelised eripärad. Globaliseerumisel on nii plusse kui ka miinuseid. Praeguses globaliseeruvas maailmas on märgata mitmeid muutusi nii suurte kui ka väikeste rahvuste identiteedis. Kuidas mõjutab globaliseerumine rahvuslikukku identiteeti? Rahvusliku identiteedi tajumine on muutunud häguseks paljudes suurriikides. Näiteks võib tuua Ameerika Ühendriigid, mille rahvastik on enamasti multikultuurne. Selle tõttu leiab Ameerikast palju inimesi, kelle esivanemateks on mitme erineva rahvuse esindajad ning nende inimeste jaoks on oma rahvusliku kuuluvuse määramine pea võimatu. Multikultuursuse tõttu on nüüdseks Ameerika põlisrahvus, indiaanlased, peaaegu, ...
Sõnad ja teod Igal sõnal ja teol on kindel tagajärg. Ühel sõnal võib olla väga suur mõju. Mõju võib olla nii positiivne, kui ka negatiivne. See tuleneb sellest, kellele ning mis põhjusega on sõnad suunatud. Vastavalt mõjule järgnevad tihtipeale ka teod, mille eest iga kord keegi vastutada ei soovi. Me kogeme elus asju, mida ei pruugi tahta. Kahjuks ei ole probleemide eest põgenemine alati kõige parem variant, mis aga võib tunduda lihtsaim. Samuti ei saa me põgeneda sõnade või tegude eest, mida oleme öelnud, või toime pannud. Me saame neid eirata, mitte nendest rääkides, aga mitte kauaks. Ei ole võimalik aega tagasi keerata, et muuta mõtlematult öeldud lauseid. Ei saa panna kellegile kellegi teise sõnu suhu. Saame aga mõelda enne, kui ütleme, et ennetada võimalikke probleeme. Probleem võib algada sõnadega ning lõppeda tegudega, kuid mitte alati. Õiglane ei oleks hukule määrata kedagi sõnade eest. In...
Aina kasvav trend kaasaja inimeste seas on blogi pidamine. Seda kas siis meelelahutuslikul või harival eesmärgil. Kui muidu kirjutati oma mõtted päevikusse, siis nüüd võib neid vaid ühe kliki abil terve maailmaga jagada. Lihtne, kuid kas ja kuidas on see meie elu muutnud? Ühele noorele, kes tõesti oskab ja armastab kirjutada, võib blogi pidamine vaid kasuks tulla. Toome näiteks noored moehuvilised ja disainerid- jagades oma ideid, kogemusi ja pilte kollektisoonidest blogi kaudu teistega, teevad nad ennast nähtavaks kogu maailmale. Blogimine võib avada nende jaoks mitmed uksed ja tuua endaga kaasa palju uusi tuttavaid ja mõttekaaslaseid. Nii mõnigi noor moedisainer on tuule tiibadesse saanud just blogimise kaudu ja teenib sellega ka raha. Teise positiivse küljena võib välja tuua selle, et blogimine tõstab inimese eneseväljendus oskust. Blogimine sobib näiteks inimesele kellel tõesti on palju mõtteid, kuid ei julge neid teistega jagada....
Betoonsein kui suhete rikkuja Me elame infoajastul, kus suheldakse erinevate sotsiaalvõrgustike teel. Kui vanasti peeti kaugel olevate sugulastega kirjavahetust, siis tänapäeval on selline stiil üpris haruldane. Rahvas eelistab pigem juttu ajada mobiil- või lauatelefoni teel. Lapselapsed ei kipu just tänu nendele võimalustele ka minema maale vanavanemate juurde. Nüüdisajal on elutempo kõigil üsna kiire. Tekkinud on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad tohutul hulgal vaba aja sisustamiseks loodud huviringe. Noored tahavad käia kõiksugu kunsti-, käsitöö-, laulu- ja tantsuringides. Lisaks sellele harrastatakse pillimängu muusikakoolis ja sporti. Ka koolipäevas on keskmiselt seitse kuni kaheksa tundi ja need on päris väsitavad. Oma hobidega saab tegeleda alles pärast seda. Koju jõutakse hilistel õhtutundidel ning siis alustatakse juba kodutööde tegemisega. Seega on iseenesest mõistet...
400-sõnaline essee
Meelis Kiisk Kirjand 25. veebruar 2009 Tänapäeva maailma hirmud Maailmas toimuvad protsessid, mis toovad lähemale loodusressursside lõppemist. Inimene kasutab maavarasid tohutu kiirusega, mis tuleb soovist kiiresti rikastuda, ega mõelda tagajärgedele. Just inimtegevus on planeedil Maa looduse ökosüsteemi tasakaalust välja viinud, mis paneb ka looduse paratamatult enese vastu tööle ja süvendab probleemi. Samas ei hävita inimene vaid loodust, kuid ka enda liigikaaslasi. Inimesed teavad, et nende tegevuse tagajärjel tekivad mitmesugused gaasid, mistõttu tekivad meie planeedi atmosfääri ümbritsevasse osoonikihti augud ja tekkival soojusel pole võimalik...
1. Üle kriisi läheb sild Kriisiolukorda tuleb õigel ajal ära tunda. Elus vahelduvad headus ja kurjus, rõõm ja kurbus ning edu ja läbikukkumine. Kõige raskemast olukorrast võib välja viia kiireim tee edasi. Vigadest tuleb õppida ning tulevikus tuleb proovida neid vältida. Heata ei oleks kurja ning kurjata poleks head - just nagu "Kurjuse laul" Oskar Lutsu jutustuses "Nukitsamees". Kui elaksime elu, kus poleks kas head või halba, ei suudaks me eristada, kumb see nüüd oleks. Inimene peab läbi elama nii kurjust kui headust, et ta suudaks neid hinnata ja ka eristada. Kui keegi on harjunud sünnist saati headusega, elab ilma teise pooleta, siis ei oska ta seda hinnata ning peab seda loomulikuks, ehk justkui polekski see headus. Nii headus kui kurjus on elus olulisel kohal ning aitab meil elu hinnata. Edu teekonda võiks võrrelda noole laskmisega. Levib ütlus, et rasked ajad vinnastavad noole, mis elu oma kiirusega kaasa tõmmates edasi ...
Miks puhkes I maailmasõda? Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu. Mitte ükski sõda ei alga täiesti mõtlemata. Esimese maailmasõja eelmäng ja pingeline olukord kestis ligi 15 aastat.Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad-kõik see tõi kaasa oma tagajärge. Kõige olulisem I maailmasõja põhjus oli riikidevahelised vastuolud. Näiteks Saksa-Prantsuse suhted oli ääretult pingelised. Peamiseks oli Elsass-Lotringi küsimus. Maa-ala, mis kuulus Saksamaale, kuid pool rahvastiku oli prantslasi. See oli maavaraderohke maa (rauamaak, kivisüsi), mida Prantsusmaa tahtis omale saada.Teiseks vastuoluks oli Aafrika kolooniate huvide kokkupõrge. Samuti ei olnud Saksa-Inglised suhted kõige paremad. Saksamaa soovis endale asumaid juurde hankida inglaste arvelt. Austria-Ungari suhted Venemaaga olid väga keerulised. Serbia püüdis Austia-Ungari koosseisus domineer...
Tulevik ja karjäär Pisikesest peale on meid õpetatud ja suunatud. Oleme teinud palju valikuid, mis otsustab meie tuleviku ja teed, mida käima hakkame. Karm on tõdeda, et nooruses tehtud vead mängivad tulevikus ja karjääripuhul suurt rolli. 12 aastat on pikk aeg, aga siiski ükskord tuleb see aeg, mil see saab läbi. Tuleb astuda järgmised sammud tuleviku poole ja mõelda tööle, mis meid köidab. Valides järgmist käiku, tuleb silmas pidada, mis on tuleviku perspektiivis vajalik ja tasuv. On karm tõde, et noored ennast käest lasevad ja ei pinguta, valivad nii- öelda lihtsama tee. Aga veel kurvem on see, et tihti saavad neist meie ühiskonna häbiplekk- joodikud, kodutud. Aga mängus on ju meie tulevik, see, mis otsuseid me teeme praegu ja see, kuidas me suhtume asjadesse .Suuresti on süüdi meie keskkond, kus me elame. Kiidetakse niiöelda viielisi ja kõrvale jäetakse pisut kesisema hinnetega õppurid. Siiski arvan m...
Hoolida, armastada, mõista! Tihti ei väärtusta inimesed seda, mis neil on, ning vinguvad, et neil puudub palju. Aga miks ihkame midagi, mida meil tegelikult vaja pole ning prioriteediks peame jõukust ja teistest paremaks olemist? No jah, kes meist ei taha omada hiiglaslikku häärberit ja tohutult raha, kuid mida meil sellega teha on, kui puuduvad pere ja sõbrad? Aina sagedaminu kajastatakse meedias erinevaid pereprobleeme, näiteks saade ,,Suletud uste taga" toob meieni eestlaste igapäevase elu mured, kus enamasti on kannatajateks lapsed või vanemad. Kuid miks tekivad sellised konfliktid? Võimalik, et mõistmatusest ja hoolimatusest või aja nappusest. Vanematel on ükskõik laste tegevusest või rabavad nad võsukeste heaolu nimel tööd teha. Lapsed aga soovivad enam tähelepanu ning otsivad seda ka kodust väljaspool. Paljudesse abieludesse tekivad mõrad just ühe osapoole nõudmiste pärast, arv...
Kunsti mõju inimestele Palju teadmisi ajaloost pärinevad vanadest üleskirjutistest, raamatutest, maalidest või põlvest põlve edasi kantud lauludest. Teatrilaval ja filmides näideldakse, kuidas oli elu sajandeid tagasi või mängitakse läbi igapäevaseid situatsioone, muutes neid põnevaks. Milline on siis loometöö roll inimeste elus? Mõni aasta tagasi, pärast Ilmar Raagi filmi ,,Klass" kinolinale jõudmist, muutusid inimesed ärevaks. Enne oleks, justkui elatud teadmatuses, aimamata, mis tegelikult paljudes õppeasutustes toimub. Ajalehtedes ilmusid filmist ajendatud artilklid koolivägivallast ning sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Olgugi et tegelikult oli see ka enne kogu aeg meie keskel olnud, tõstis Ilmar Raag päevakorda teema, mis on ühiskonnale suureks probleemiks. Seega see film muutis meie arvamust paljude noorte probleemidest. Tihti saab seostada muusikamaitset inimeste elustiiliga. K...
Demokraatlike riigi kodanikel on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus on üks neist põhivabadustest, mida kõik inimesed igapäev kasutavad. Kas sellel peaks ka internetis olema piire? Inimõiguste ülddeklaratsiooniski on mainitud inimeste õigustest, vabadus levitada ideid, avaldada oma arvamusi. Kuid siiski igal asjal on omad piirid, milles seadusesilmgi räägib, et seda õigust võib ka piirata, kui on kuritarvitatud näiteks inimeste nime. Selleks tuleb appi seadus, et kaitsta inimesi kurjategijate eest. Võttes näiteks, kus maailamas toimub iga päev idenditeedi vargusi. Inimesed esindavad ennast vale nime all, mis on internetiportaalides väga levinud. Samuti esineb avaldatud artikklite all tüüpilisi laimajaid, vihaõhutavaid kommentaatoreid, kuid enamus neist eelistab miskipärast jääda anonüümseks. Mistõttu on raske tuvastada kommentaari kirjutajat. Teada tuntud, õnnetud lood, kus kannatada saab süütu...
Inimhing jääb alati mõistatuseks Inimhinge saladusi on alati püütud seletada. Sajandeid on huvi tuntud inimese mõttemaailmast, hingest ja vaimust. Mitmed teadlased on proovinud erinevate uuringute abil leida vastust küsimustele: miks me tahame olla keegi, kes me tegelikult pole; miks me teeme teineteisele haiget ning miks me teeme asju, mida hiljem kahetseme? Läbi kirjandusteoste on nendele küsimustele märksa lihtsam vastata, sest raamatukangelased on alati salapärase, kuid samas inimeste üldist käitumist peegeldava iseloomuga. 62 Miks on nooruslik väljanägemine meile nii oluline? Iga päev me ei mõtle sellele küsimusele, kuid ometigi teeme kõik selleks, et näonahk oleks virsikuroosa jumega ning juuksed siidiselt pehmed. Inimesed tahavad olla igavesti noored, sest usuvad, et elu on elamist väärt ainult siis, kui oled noor ja ilus. Ka Oscar Wilde'i teoses ,,Dorian Grey portree" soovis peategelane Doria...
Rüütellikus on tänapäeval kadunud Vaadeldes tänapäeva mehi ja minnes ajast tagasi näeme, et rüütellikus on jäänud vanamoodsalt tahaplaanile. Mehed on läbiaegade austanud naisi, kuid erinevatel viisidel. Vanemal ajal võideldi naiste eest, anti oma elusi ja mindi uhkelt kosja. Tänapäeval ei võeta selliseid traditsioone enam tõsiselt. Meesteseas on kaduma läinud suurem osa viisakusest, vaid väiksem osa sellest on alles jäänud. Kindlasti on ka tänapäeval mehi, kes kohtlevad naisi ülima viisakusega, kuid selle üldpildi ''rüütellikusest'' rikuvad keskpärased ning labased noormehed, kes tänaval olles vilistavad naisterahvastele järgi koheldes neid ilma mitte mingisugusegi austuseta. Tõsi on see, et kõiki üldistada ei saa. Leidub tänapäevalgi väga viisakaid mehi, kes igas olukorras seavad naisterahva vajadused esiplaanile, kaasates ka oma austuse ning lugupidamise nende vastu. Usun, et kõik oleneb kasvatusest. Noorema põlvkonna vanematel ei lei...
Maailm muutub Me kõik elame kaasaegses maailmas. Hetkeks me kõik arvame, et elu meie ümber on kindel, vankumatu, muutumatu. Osaliselt see ka nii on, kui vaadata teemale kitsalt ja väiklaselt. Mina aga tahaksin lahata oma teemat märksa suuremalt. Pole kahtlustki, et meid ümbritsev maailm muutub aja jooksul. Maailm muutub kiiresti, kui vaadata ajaloost, aega, mil meid kattis mandrijää. See kestis ligi kümme aastat, kuni elu lõpuks puhkes õide. Nüüdseks on mandrijää säilinud Antarktisel ja Gröönimaal. Meie ümber liigub pidevalt midagi uut. Mäletan aegu, mil arvuti oli veel algeline. See polnud veel piisavalt arenenud, et sellest väga hästi aru saada. Kuna mina olin veel pisike, tundus arvuti mulle väga huvitav. Kui meie oma perre saime esimese arvuti, uudistasid seda kõik, kaasa arvatud ka mina. Ma küll ei osanud mitte midagi sellega peale hakata, kuid see tundus väga huvitav ...
Raha mängib elus põhirolli? ,,Raha mängib elus põhirolli, raha see on õnn ja armastus". Neid ridu tuntud eesti lastelaulust teab peaaegu igaüks. Tegelikult on see aga midagi palju enamat kui vaid lastelaul ning raha pakub mõtteainet igale inimesele. Küsimus on aga selles, et kas see kirjanduslik kultusfraas ka tegelikult tõele vastab või ongi see vaid fiktsioon? Väita, et see lause sajaprotsendiliselt tõele vastab, ei saa. Suuremalt osalt on see aga tõsi. Loomulikult oleneb see inimesest. On inimesi, kelle jaoks on alati ainus lahendus raha. Seda kasutatakse selleks, et saada iga kord oma tahtmist ning samuti ollakse kõigeks valmis, et omada nii palju raha kui võimalik, isegi siis, kui seda juba rohkem kui piisavalt on. Oma teoses ,,Inimlik komöödia", toob Honoré de Balzac välja, et oma eluajal pidas ta ühiskonna suurimaks probleemiks inimeste raha- ja kasuahnust, mis hävitab armastuse ja inimesteva...
Muusika tähtsus ja funktsioonid vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Minu elus on muusika väga tähtis. Ma kuulan seda igapäev. Näiteks õppides, magama minnes, kuhugi sõites või joostes panen ma alati kõrvakalpid pähe ning kuulan muusikat. Minu jaoks on muusika väga rahustav. Ise tegelen ma ka väikestviisi muusika tegemisega. Eelmises koolis õppides mängisin koolibädis kitarri. Nüüd tinistan seda niisama hobi korras aja veetmiseks. Vanadel rahvastel oli muusika palju tähtsam, kui tänapäeval. Pillioskamine oli väga tähtis. Keldid, hellenid ja vanad roomlased : nende kultuurid on suhteliselt sarnased. Muusika oli neile olulisel kohal. Keldid andsid oma laule edasi suust-suhu, kirja ei pandud, aga järeltulijatele õpetati kõik selgeks. Nad musitseerisid perekondades, tehes pereliikmetest koosnev ansambel, kus kõik said pilli mängida. Praegusel ajal sellist asja väga palju ei juhtu, et perekond koos musitseerib, kuid siis oli...
Sooline palgalõhe Sooline palgalõhe mõjutab ühel või teisel moel kõiki ühiskonnaliikmeid. Läbi aegade on Eestis mehed saanud naistest rohkem palka. Uuringud näitavad, et mehed saavad ka rohkem palka nendel erialadel, mida traditsiooniliselt meeste erialadeks ei peeta. See tähendab, et pole vahet, mis ameti peal või mis hariduskraadiga naine on, sama haridusega mees saab ikka temast rohkem palka. Eestis on sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim, Eesti naiste keskmine palk ja tunnitasu on meeste omast 27,7% väiksem, Euroopas keskmiselt on see näitaja 16,2% (EL infokeskus). Seejuures ei ole suur sooline palgalõhe sugugi iseloomulik kõigile postkommunistlikele riikidele. Näiteks Sloveenia tõuseb esile kui Euroopa kõige väiksema soolise palgavahega riik, samuti on soolised palgaerinevused väiksed Poolas ja Rumeenias, kuid Tsehhi ja Slovakkia on ses suhtes Eestiga sarnased. Üldiselt on Euroopa riikide arengud...
Kommunistliku süsteemi kujunemine Ideaalis – maailmakord, kus ei ole riiki, rahvusi, eraomandit, religiooni, perekonda. Enamlased tulid võimule Novembrirevolutsiooniga. Võim liikus enamlastelt proletariaadile. NSVL soovis kommunistliku revolutsiooni levikut üle maailma, et töölisklass võtaks võimu. NSVL võimu alla jäänud riikides hakati läbi viima sovietiseerimist. Üritati riigi asutustesse sokutada Moskvale ustavaid inimesi (nt Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola). Opositsioonita valimiste kaudu tõusid ette otsa NSVL’ile sobivad indiviidid. Kujuneb välja ühtne sotsialismi leer, mida juhtib NSVL ning järgivad sotsialismimaad. Hakatakse kasutama plaanimajandust ja viiakse läbi kollektiviseerimine (ühismajandite rajamine). Ühiskonna elus annavad tooni ideoloogia, propaganda. 1949. a vastastikkuse majandusabi nõukogu – eesmärk vältida sotsialismimaade langemist USA majanduslikku sõltuvusse 1955. a VLO - Sotsialistlik sõprusühendus - 11 riiki (s...
Kas tänapäeva mees on rüütel? Tänapäeva kultuur on keskaja omast väga erinev. On muutunud näiteks majandus ja kultuur, sealhulgas ka valitsemisvormid kui ka maailmapilt. Keskajal olid kõigil omad rollid ühiskonnas. Feodaalhierarhia madalaimaks astmeks oli justnimelt rüütliseisus.Keskaja rüütlite peamine kohustus oli rüütlieetika, mis tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Kuid kas ka tänapäeval on olemas rüütlid? Selle vastamiseks tuleb võrrelda tänapäeva mehi keskaegsete rüütlitega. Kui vanasti oli rüütlite varustuseks raudrüüd, relvad ja paremal juhul ka hobused, siis tänapäeval see nii ei ole. Rüütel ei pea olema keegi, kes relvaga teisi oma senjööri eest tapab. Me võime kutsuda rüütliteks näiteks ka jalgpallureid. Tippjalgpallur alustab oma treeninguid juba väga varakult, kulutab aastaid treenimiseks, hoiab oma vormi aastaringselt, et olla paremas vormis kui ta vastased. Õpib ka om...
Minu ID-entiteet Sõnastik ütleb, et identiteet on teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes. Inimesed saavad sellest mõistest aga erinevalt aru ja see tähendab iga inimese jaoks erinevat asja. Minu jaoks tähendab identiteet minu olemust ja seda, kes mina olen. See näitab minu iseloomu ja seda, mida pean õigeks ja mida valeks. Kuid kas identiteet on alati olemas olnud ja kui tähtis on see tänapäeval? Millised on identiteedi ohud ning kuidas neid kaitsta? Identiteedi mõistet ei ole alati olemas olnud ning sellest on läbi aegade väga erinevalt aru saadud. Tuhandeid aastaid tagasi olid vaid osadel tähtsamatel inimestel nimed. Kõik see muutus alles mõned sajandid tagasi, kus nimed ja identiteedi said ka kõige tavalisemad talupojad. Tänapäeval on meil täpselt teada, kui palju inimesi on maailmas ning neil kõigil on oma nimed, isiksused ning iseloomud, mis on üksteisest eristat...
Tõeline rikkus On sume augustikuu õhtu. Ma istun oma hea sõbraga pargipingil ning me vaatame koos tähti. Ei mäletagi, et oleksin seda kunagi päriselt teinud. Näen langevat tähte. ,,Kui näed langevat tähte, siis võid midagi soovida," ütleb sõber. Mõtlen hetke ja... ja vastan: ,,Mul on kõik juba olemas: armastav elukaaslane, lokkispäine poeg, palju sõpru, hubane kodu, hea tervis ja triibuline kass Justin." Sel hetkel tunnen end tõeliselt rikka ja õnnelikuna. Kuid mis teeb siis ühest inimeset rikka või vaese? Rikkuse ja vaesuse tähendus varieerub ilmselt sedamööda, millised on inimese väärtushinnangud. Kes peab rikkuseks materiaalseid, kes hingelisi väärtusi. Rikkus võib peituda ka päevinäinud plekkpurgis, kuhu on peidetud vanad armastuskirjad või ajalehe väljalõiked. Rikkus võib olla ka elukeskkond: puhas õhk, puhas vesi, haljendav rohi... Või nagu vanasõna ütleb: ,,Olgu kuhi kulda vai mägi ...
Mandlid 628 21,1 53,5 0,26 0 13,8 0 7,2 0 0 26,7 0,21 0,75 6,5 0,15 0 0,44 0,8 3,1 0,4 740 280 280 490 10 5,2 Soolapähklid 638 24,5 53 - 0 14 - 6,9 0 0 0,66 0,18 0,1 18,9 0,6 0 1,7 0 - 400 810 37 180 410 - 1,3 Kookoshelbed 707 5,6 62 - 0 29,9 0 23,5 0 0 1,26 0,06 0,1 2 0,3 0 0,8 1,5 1,9 37 543 26 90 206 - 3,32 Päevalilleseemned 630 19,8 49,5 0,05 0 24,6 0 6 5 0 37,8 2,3 0,25 10,3 - 0 - 0 3,5 3 690 116 355 700 - 6,8
Kultuur kui rahva vara Iga rahvuse teeb eriliseks tema kultuur. Kultuuri moodustavad tavad, kombed, keel ja tähtpäevad. Erinevatel piirkondadel ja rahvastel on see erinevalt välja kujunenud. Eesti kultuuri on tugevasti mõjutanud ajaloosündmused ja teiste riikide eeskuju. Seetõttu on osad meie kultuurile iseloomulikud tavad välja suremas. Ka rikastame meie kultuuri teiste rahvaste iseärasustega. Eesti kultuur on saanud mõjutusi teistelt rahvastel, näiteks sakslastelt ja venelastelt. 20.sajandil Nõukogude Liidu võimu all olles lubati välja anda ainult sotsialistlikke kirjandusteoseid. Eestlastest kirjanikud ei saanud oma teoseid vabalt avaldada. Selletõttu sai nõukogude aegsele eesti kirjandusele iseloomuks ridade vahele kirjutamine. Kõik oluline, mis lugejale edastada taheti, pandi kirja metafooride abil. Ainult nii said kirjanikud edasi anda oma mõtet. Selline kontroll ja piiramine muutis eesti kirj...
,,Mis see on, mis ärkvel hoiab hinge?" (Doris Kareva) Elu on tsükliline, käib lainetena üles-alla, kord läheb kõik hästi, teinekord aga mitte. Tõusu ajal sööstab inimene uljalt vilistades edasi, aga ühel hetkel on haripunkt käes ja edasi saab tulla ainult langus. Mis paneb hetkedel, mil kõik paistab halvasti minevat, üht võitlema ja edasi rühkima, teist aga heituma? Öeldakse, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks, ent on see nii? Kindlasti võib mõni negatiivne kogemus olla karastav ja kõigest on võimalik õppida, aga tõsimeeli arvata, et kõik meiega juhtuv halb teeb meid tugevamaks vaevalt. Paljudel vajuvad õlad maailma raskuse all hoopis longu ja jägneb ühel või teisel kujul allaandmine. Oleks küll tore uskuda, et kellelegi ei anta rohkem, kui nad kanda jõuavad, kuid kõlab see rohkem lohutuse kui reaalsusena. Kui inimese ümber on toetav pere ja lähedased; soe kodu ja toit laual; eneseteostus töö või hobide näol; su...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti on demokraatlik riik Euroopa idaosas, kus inimesi ruutmeetri kohta elab vähem, kui kusagil mujal Euroopas. Eestlased on nagu üks suur perekond, keda ühendab ühtekuuluvustunne, mis saab eriti tajutavaks laulu- ja tantsupidude aegu, kus osaleb pea pool Eesti rahvastikust. Riik on kirju siin elavate rahvuste poolest. Peamise elanikkonna moodustavad eestlased, kuid palju on ka venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi, mistõttu tuleb kasu ka vene keele oskusest. Televiisori vahendusel olen näinud-kuulnud, kuidas välismaalastelt küsitakse, mida nad arvavad eestlastest. Tihti on vastusena kõlanud see, et eestlased on kinnised ning kalgid inimesed. Ma ei saa selle vastusega nõustuda, sest inimesi on mitmesuguseid ja kogu rahvust ei saa panna ühte patta. Tihtipeale ei teata ka, kus Eesti asub, kuid see näitab pigem inimese geograafilist harimatust. Eesti kodaniku...
Kultuuriks võime nimetada kõike, mida inimene on loonud. Kas vaimselt või füüsiliselt, see ei oma tähtsust. Kultuur on loonud rahvad ja riigid, tekitanud esimesed tsivilisatsioonid. On raske öelda, millised me praegu oleksime, kui ei oleks toimunud sellist arengut. Pealiskaudse vaaltluse põhjal võiks arvata, et kultuur on pigem tüliks, takistab see eri rahvusest inimeste suhtlemist ja mõistmist. Selline arvamus tuleks aga kohe maha matta. Esimestel inimlastel, kes Maa peal kõndisid, ei olnud kuigi palju sarnasusi tänapäevaste inimestega. Elati ehk koos väikeste perekondadena, elatuti metsaandidest ja loomadest, keda oli võimalik kätte saada. Varsti hakkasid nad teistest metsloomadest eristuma avastati, et küttida on parem odadega ja küpsetatud toit on palju maitsvam. Jahi paremaks koordineerimiseks täiustusid seni väheütlevad häälitsused tekkis algeline keel. Edasine areng toimus üsna kiiresti. Peagi leiti endas ka k...
Kergejõustiku võistlusmäärused 2012 Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naised: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Võistluste korraldus
Maailmavaade kujuneb välja elu jooksul Kõigil inimestel on oma arusaam maailmast. Mitte kunagi ei tõlgenda kaks inimest maailma ja sündmusi ühtemoodi. Maailmavaate kujundavad kogemused, sõprade ja pere tähtsus elus, meedia ning haridus. Inimene ei saa maailmavaadet sünniga kaasa, vaid oma isiklikud arvamused tekivad alles selles eas, kus inimene muutub iseseisvamaks ning avastab maailma omal käel. Kuid maailm on pidevas muutumises ning iseendale kindlaks jääda on väga raske. Maailmavaate kujunemisel mängivad suurt rolli kogemused. Mida rohkem inimene ise kogenud on, seda rohkem ja paremini mõistab ta maailmaasju. Kogemuste läbi õpitakse ja tehakse järeldusi. Mida rohkem kogemusi on, seda kiiremini tekivad oma arusaamised ja nägemused asjade toimimisest. Näiteks kui inimene on elanud üle sõja, siis teab ta paremini, mis tunne on oma elu pärast karta, kui mõni teine, kelle elu on rahulik ja muretu. Sõjakoge...
nimi nimi PEETER I Referaat Juhendaja : nimi Tallinn 2012 Käesolev referaat räägib Vene Keisririigi ühest tähtsamast valitsejast Peeter Suurest. Esimene osa tööst räägib Peeter I’se isiklikust elust, perekonnast ning ainuvalitsejaks saamisest. Teises pooles on aga juttu Peeter Suure saavutustest Vene Keisririigis ning tema viimastest elupäevadest. Töö eesmärk on anda lühike ülevaade vene valitseja elust ja valitsemisajast. Peeter I ehk Peeter Suur sündis 9. juunil 1672. Nimi „Peeter Suur“ viitab ta suurele elutööle, kui ka ta kasvule, ta oli 197cm–204cm pikk. Peeter Suur oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, samuti väga ägedaloomuline. Peeteri vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovitš ja tema teine abikaasa Natalja Narõškina. Peeter kasvas Moskva lähistel Preobraženski külas. 1676. aastal suri Vene tsaar, Peeter Suure isa, Aleksei Mihhailovitš ning ...
Enamik inimesi elab ja sureb nautimata õnne, mis neid ümbritseb. Õnn on subjektiivne heaolu, mida igaüks saab hinnata vaid iseenda juures, olgu selleks siis rõõm, tervis, armastus, puhkus või raha. Need on vaid üksikud näited kümnetest, võib-olla isegi sadadest seisunditest, mida inimesed peavad õnneks ning mis meid igapäevaselt ümbritsevad. Kahjuks ei oska üksikisikud näha kaugemale kui armastus ja raha, lihtsalt ei osata nautida õnne, mida pakuvad lihtsad ning väiksesed asjad. Väikesed asjad ei ole maiustused ega mänguasjad. Need on tunded, millele nii tihti ei mõelda, olgu selleks kas või emaarmastus. Seda on tundnud iga laps oma elus tuhandeid kordi, kuid pole alati tähele pannud. Pigem märkavad ja jätavad noored meelde hetked, mil ema kurjal toonil üritadab elutarkusi jagada. Tänu sellele jääb taha plaanile emaarmastus ning üritagu lapsevanem nii palju kui tahas, ei oska laps seda märgata. Alles kümneid aastaid h...
Haridussüsteem eesti ja vene koolide erinevuse määrajana 2014. aastal avaldatud PISA testi tulemuste põhjal selgus, et Eesti õpilased on maailma parimate seas, tippe on koolides rohkem ja mahajääjaid vähem. Kuigi tulemused olid Euroopa kontekstis Eestile väga meelepärased, siis edetabeliga tuli esile suur lõhe venekeelsetes ja eestikeelsetes koolides õppivate laste tulemuste vahel. Sellele probleemile lahendusi leides peaks pilgu heitma haridussüsteemi poole, mille eesmärk on olla peamine intuitsioon, mis annab venekeelsetele noortele vajaliku ettevalmistuse Eesti ühiskonnas toimetulekuks. Tänane vene õppekallakuga kool erineb palju Nõukogude perioodi ajast, mil eesti- ja venekeelsed haridussüsteemid olid iseseisvad ning ei püüdnudki teineteisega kombineeruda. Venekeelsetes koolides ei pööratud tähelepanu Eesti ajaloole ega kultuurile. See andis eelduse venekeelsete gruppide tekkeks, kel puudusid võimalused toime tulla...
Usk inimeste mõjutajana Religioon ehk usund, rahvapäraselt usk, on inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitletakse kas umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Usku on vaja, et inimestel oleks midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Läbi aegade on usundid muutunud. Muinasaja inimesed olid loodusega väga tihedalt seotud, kuid nad ei...
Kirjand TÄNAPÄEVA KANGELASED Me kõik teame lugusid vana aja kangelastest nagu Herakles ja Achilleus. Nemad on väljamõeldud lood ja seletused, miks maailm on selline, nagu ta oli. Tänapäeva kangelased aga ei ole väljamõeldud tegelased taevast ja maa alt, vaid päris elavad inimesed, kes on teinud teistele elavatele heategusid. Tänapäeval ei öelda enam eriti sõna ,,kangelane" oleviku kohta. Seda öeldakse rohkem siis, kui räägitakse mõnest vanast mütoloogiast või müüdist. Tegelikult on päris kangelasi igal pool maailmas. Nad kõnnivad meie seas ringi nagu tavalised kodanikud, kuna nad ongi üldiselt samasugused nagu meie. Nad on ka sisemuselt tegelikult nagu meie, kuigi võib-olla vahel heatahtlikumad ja julgemad. Paljud sellised on ameti poolest politseinikud, tuletõrjujad või kiirabitöötajad. Nad valvavad korda, ohutust ja päästavad elusid - see on nende töö. Politseinikud päästavad i...
Noorte vaba aeg Tänapäeva noortel on palju vaba aega, kuid paljud ei oska sellega ümber käia. Võimalusi vaba aja veetmiseks on palju. Millega tegelevad noored? Paljud noored ei tegele mitte millegagi. Nende põhitegevus on kas arvutis istumine või teleka vaatamine. Kuid vähemalt pooled tegelevad ka muude hobidega. Meie koolis on näiteks väga populaarne rahvatants, millega tegeleb umbes 20 õpilast. Õppida on veel võimalik kunsti ja muusikakoolis ja sellele lisaks on meil olemas, näitering, jalgpall, kergejõustik, korvpall, maadlus, jõusaal, prantsuse keel. Kuid ikka ei leia mõni inimene omale tegevust. Internetis surfamine on nüüdisajal noorte populaarseim ajaviitmise viis. Mängitakse mänge ja satutakse sõltuvusse. Mul oli üks arvutisõltlasest tuttav, kes ei jõudnud vahel kooli sellepärast, et oli vaja arvutis olla. Kõik mõtlevad alguses, et mis sinna jõusaali ikka vaja iga päev minna. L...
Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline ning majanduslik konflikt. Otsest sõjalist konflikti välditi. Konflikt tekkis, kui 1946. aasta veebruaris NSVLI-i tollane juht Jossif Stalin teatas aja nõudest valmistuda igaks juhuks uueks sõjaks Läänega. Külm sõda avaldus võidurelvastumises, luuretegevuses, kriiside ja sõjategevuse tekkimises mõjuvõimu haaramise piirkondades, propagandas ning pea igas eluvaldkonnas võistlemises. NSVL sisepoliitikas toimus Stalini hirmuvalitsemine, mille käigus tapeti või saadeti vangilaagritesse miljoneid inimesi. Välispoliitikas kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut Ida-Euroopa okupeeritud aladel hakkas NSVL-i juhtkond sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste. Repressioonide ja valimiste võltsimise teel moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. Majandusel sõjajärg...
Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega Roheline eluviis on saanud viimaste aastate jooksul palju kuulsust ning seda on hakatud aina rohkem rakendama igapäevases elus. Aina rohkem on hakanud tekkima prügikaste, mis on spetsiaalselt mõeldud teatud sorti prahi jaoks ja telekates on võimalik näha reklaame, mis pooldavad rohelist eluviisi. Enamik inimestest on laisad ja ahned ning ei vaevu prügi sorteerima või loodust aitama, kui nemad sellest mingit kasumit ei saa. Sellepärast on tähtis rõhutada, kuidas rohelisest eluviisist kasu saada ja seda endale isegi tulusaks teha. Tähtsal kohal on praegu pudelite taaskasutamine. Ostes jooke või muid sorti tooteid, on nende peal märk, mis tähendab, et neid on võimalik taaskasutada, kuid sellega kaasneb ka lisa maks ostu sooritamisel, mis ei ole suur, kuid piisav, et mitte koheselt prügikasti ära visata. See on tehtud kavalalt, sest nüüd on inimestel põhjus pudele...
Pürgides teadmatuse poole Õnn on salapärane mõiste, millest kõik räägivad, kuid mille tähendust keegi täpselt sõnastada ei oska. Ometigi pürgime kõik selle ,,teadmatuse" poole ehk ongi see meie elu eesmärk? Inimestel on komme end alati ja igas olukorras teistega võrrelda. Küll tuuakse võrdluse alla nii palganumbreid, välimust, teadmisi kui ka õnne. Me oleme kõik mitmeid kordi mõelnud, miks tundub naabrimees sedavõrd õnnetu olema või miks on koristajatädi täna nõnda õnnetu. Õnn on rahulolu. Õnnelik saab olla vaid inimene, kes on rahul nii iseendaga kui ka ümbritsevaga. Täisväärtuslikuks eluks vajame perekond ja lähedasi. Need on inimesed, kes võtavad meid sellistena, nagu me oleme ning kellele saame igas olukorras loota. Kindlustunne on väga suur osa õnnest. Õnnelik on inimene, kelle töö on tema hobi. Ikka ja jälle räägitakse õnnetutest hingedest, kes vanemate soovil...
Armastus on kõikvõimas Katre Pohlak Armastusest kõneldakse pidevalt ja kõikjal. Sellest räägivad raamatuid, sellest kirjutatakse laule ja vändatakse filme. Kohati võime armastust võrrelda UFOga osad väidavad, et on seda näinud, kuid kuid kas see ka tegelikult olemas on, seda ei tea keegi. Mis on armastus? Eesti keele seletav sõnaraamat annab vastuseks, et tegu on sügava kiindumusega vastassoost isikusse. Tänapäeval ei saa enam öelda, et armastus on tunne kahe vastassoost inimese vahel. Ühiskond on arenenud pidevalt ning tänaval käest kinni jalutavad homoseksuaalid ei ole enam kellelegi üllatus. Me ei saa lugeda armastuseks ainult seda, mida tunneme ühe konkreetse inimese vastu, kellega kurameerime või koos elame. Samamoodi armastame me ka oma vanemaid, lapsi, sõpru sugulasi ja kodu. Lapsi kasvatades muutuvad nad vanemate tähtsaimaks varaks...
Vargamäe Andrese traagika Kui minul oleks kunagi olnud võimalik jalutada Vargamäe tallu ja jälgida sealseid tegemisi, oleks mulle jäänud mulje Andresest, kui töökast ja kohusetundlikust mehest. Ta rügas päevast päeva ning ei võtnud iial aega elu nautimiseks. Alguses poleks ma ehk selles mingit probleemi näinud, kuid viimaks oleksin märganud, et Mäe peremees ei oska oma tegevust kõrvalt silmitseda ja ta ei tunne rõõmu tehtud tööst. Tema kohal oleks justkui hõljunud pidevalt miski vari - tema elu traagika. Andrese suurim kannatus eluteel oli tema tõde ja õigus. Algselt oli mees oma jõus väga kindel ning ei uskunud enda naabrit olevat selle, keda ta räägiti olevat. Ta ei näinud Pearus endale vastast. Aga Andres märkas ajapikku, et tema naabrimees on just sama kangekaelne pahategudes ja jonnakuses, kui tema ise töökuses ja põllul rügamises. See viis lõputu tõe ja õiguse otsinguteni. Kuid tõe ja õiguse ...
Millele tasub minu arvates oma elu pühendada? Igal inimesel on elus omad eesmärgid. Ilma nendeta lihtsalt ei saa. Elu üksinda ei tähenda mitte midagi, vaid sellele annab mõtte soov millegi poole püüelda, midagi, mida oodata. Kuid on asju, millele oma elu tasub pühendada ning asju, millele mitte. Lapse töö on õppimine. Nii ütlevad vanemad neile, kui nad õppida ei viitsi. Tõsi ta ju on, et õppimine on kõige alus. Õppimine on vahend edasiseks edukaks eluks, kuid on palju inimesi, kes võtavad õppimise endale südameasjaks ning ei tegele peaaegu mitte millegi muuga. Ka näiteks minu vanas klassis oli kaks tüdrukut, kes kogu aeg ainult õppisid. Selle eest ei saa loomikult kedagi kritiseerida, sest igal ühel on omad lemmiktegevused, kuid õppimine ei tohiks olla kellegi elu mõte, see peaks pigem mängima tagasihoidlikku rolli, seejuures tuleb see endale teha nii meeldivaks kui võimalik. Kindlasti on üheks asjaks, millel ...
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda toimus 28. juunist 1914. a kuni 11.novembrini 1918.a. Sõda toimus kahe suure vastaspoole vahel: Antant ja Keskriigid. Sõja tagajärjed olid kõigile sõjas osalenud riikidele rasked kuna olid suured inimkaotused ja majanduslik allakäik. Kuid kaotusi täis sõjas oli ka riike, kes sellest võitsid. Võib arvata, et suurimaks võitjaks Esimeses maailmasõjas oli USA, kellel tuli leppida inimkaotustega, kuid kelle territoorium jäi puutumatuks. Kui enne sõda oli USA Euroopale võlgu, siis peale sõda oli vastupidi. Euroopa hakkas USA-st sõltuma kuna sai temalt raha, varustuse ja toidu. USA olukorda muutis kergemaks ka see, et kuna ta astus viimasena sõtta, oli hukkunute arv ka vastavalt väiksem. Võitjate hulka võib arvata ka Inglismaa ja Prantsusmaa. Hoolimata oma sõjajärgsest nõrgast majandusest ja positsiooni kao...
Euro tuli, kadusid koidulad ja jakobsonid. Mida võitsime, mida kaotasime? 1. jaanuaril 2011 hakkas Eestis kehtima euro. Iga inimese arvamus sellest oli erinev. Millised olid ja on praegugi euro saabumisega kaasnenud plussid ja miinused ? Üheks suurimaks negatiivseks asjaoluks peetakse hinnatõusu. Eestis tõsteti toiduainete hindu Euroopa Liidu tollimaksu määra võrra. Enim on märgatud kütuste hinnatõusu ning toiduainetest suhkru kallinemist. Tegelikkuses pole aga hindade suurenemine seotud vaid euro tulekuga, vaid hoopis üldise elu kallinemisega. Samas ei saa ka väita, et euro tulekul pole sellega mingit seost, kuna käibemaksu määra ja paljusid muid seadusi muudeti just selleks, et avada tee Euroopa Liidu ühisraha tulekuks. Paljudele inimestele on vastu ka see, et kaob Eesti kroon, kuna seda peetakse üheks eestlaste ühtekuuluvussümboliks. Eesti rahatähti kaunistasid meie tuntud isikud, nagu näiteks Lydia Koidula ja Carl Ro...
annaabi.ee 
