Euro tuleku plussid ja miinused (4)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kas euro on rikkus, vabadus või midagi muud?

Kas euro on rikkus, vabadus või midagi muud? Mis on euro majanduslikus tähenduses? See on Euroopa Liidu rahaühik, Euroopa ühisraha. Mis on raha? See on mark, mille vastu vahetatakse kaupa. Seda, mis on tehtud spetsiaalsest paberist, nimetatakse sularahaks. Lisaks sellele on käibel ka metallist mündid. Raha ei pea aga alati olema paberist ja käega katsutav ­ see võib olla ka "nähtamatult" elektroonilisel pangakontol. Ajalugu mäletab, et maksevahendina on kasutatud ka hoopis teistsuguseid asju, näiteks soola, teravilja, karusnahku, ehteid vms

Eesti keel

42

pdf

Eesti raha 1918-2011

........................ 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. Krooni taassünd .................................................................................................. 14 3.2. 1992 aasta rahareformi ettevalmistamine ja läbiviimine .................................... 17 4. EUROOPA ÜHISRAHA ............................................................................................ 21 4.1. Euro ja Eesti ........................................................................................................ 21 4.2. Esimesed muljed eurost ....................................................................................... 25 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 29 LISAD ............................................................................................................................. 30 Lisa 1....

Majandus

26

doc

Raha ja finantsasutused.

EESTI MÜNDID Käibemündid Meenemündid 5 senti 10 krooni (rahareform) 10 senti 10 krooni (XXV Olümpia) 20 senti 100 krooni (rahareform) 20 senti 1997 100 krooni (olümpia) 50 senti 10 krooni (EV - 80) 1 kroon 100 krooni (EV - 80) 1 kroon 1998 500 krooni (EV - 80) 1 kroon (EV - 15.65 krooni (EP - 80, euro kasutuselevõtt) 90) 5 krooni (EV - 1 kroon (Esimene üldlaulupidu - 130) 75) 5 krooni (EP - 10 krooni (Tartu Ülikool) 75) 100 krooni (kroon - 10) 10 krooni (Eesti lipp) 100 krooni (Eesti olümpiavõitjad) 10 krooni (taliolümpia) 100 krooni (Estonia Teater - 100) 100 krooni (kroon - 15) 10 krooni (EV - 90)

Ettevõtlus

30

doc

Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis

Ja kui me jõuga hoiame tagasi majanduskasvuga meil kaasnevat hinnatõusu, hoiame jõuga tagasi ka elanikkonna tulude kasvu. Missugused võiksid olla praktilised ettevõtmised, et rahapoliitika vallas rohkem sulanduda Euroopa Liitu. Esiteks võiksime hindu hakata paralleelselt eurodes kirjeldama. Teiseks, suuremate lepingute sõlmimisel võib senisest laiemalt kasutusele võtta eurotingimuse ­ lepingu sidumise euroga. Kolmandaks võiks võtta euro kasutusele kõrvuti krooniga riiklikul tasandil" (Kallas, Äripäev. 2000, lk. 31). Euro käibeletulek loob nii Eestile kui ka Euroopa Liidule endale uusi võimalusi ja riske. Positiivne stsenaariumi käivitumine pärast euro käibeletulekut tähendab seda, et: eelarvepoliitika hoitakse eurotsoonis kontrolli all ja sellest tulenevalt on inflatsiooniootused alla surutud; intressimäärad toetavad tegelikku majanduskasvu; euro

Makroökonoomika

27

doc

Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated

mittekvalifitseeritud töö osas. Kuigi töötuid tuleb juurde, hakatakse ilmselt neile rohkem töötu abiraha maksma. Arvati ka, et erinevast rahvusest segaabielude arv hakkab suurenema, seda tänu uue tööjõu liikumisele. On huvitav märkida, et ettevõtjad tõid nii euroliitu astumise positiivsete kui negatiivsete külgedena välja enamasti üleüldised võimalikud arengutendentsid, plussid ja miinused. See, kuidas kogu protsess hakkab mõjutama neid endid ja nende firmasid, on veel täiesti läbi tunnetamata. Enamus väljendas oma positiivset suhtumist Euroopa Liitu selle läbi, et pidas oma firma tulevikku lihtsalt lootustandvaks. ,,Eestil pole tegelikult valikut- kui me Euroopa Liiduga ei ühineks, siis me areneksime tagurpidi. Firmad igatahes võidavad sellisest liidust." Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest

Euroopa liidu üldkursus

12

doc

Inflatsiooni mõju Eesti ühiskonnale

siinse tarbija pigem ooteseisundisse. Varasemast oluliselt vähem finantseeritakse ostusid laenude abil. Novembrikuus alanes inflatsioon peaaegu kõigi olulisemate kaubagruppide lõikes. Odavnesid ka osad teenused. Näiteks maksis majutus sesoonsete tegurite toel novembris ligi 5 protsenti vähem kui oktoobris. Samuti muutusid odavamaks mõned eluasemeteenused, märkis Lindpere. Inflatsiooni alanemine on kooskõlas Eesti Panga prognoosiga ning toetab euro kasutuselevõttu 2011. või 2012. aastal. Keskpank ootab inflatsiooni aeglustumise jätkumist ka järgnevatel kuudel. Padar: midagi rõõmsat majandusprognoosis pole "Ega ma siin midagi väga rõõmsat ei näe, aga paanikat ka mitte," ütles rahandusminister Ivari Padar eile rahandusministeeriumis toimunud pressikonverentsil, kus tutvustati värsket majandusprognoosi ning uuendatud konvergentsiprogrammi. Järgmise aasta majanduslangus on prognoosi kohaselt 3,5

Majandus

17

doc

Ühiskonnaõpetus II

sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine ­ world peace. EL (EU) ­ Euroopa Liit (1957 Euroopa Majandusühendus ­ EMÜ (üks EL-i eelkäijatest)/1. mai 2004) Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. WTO ­Maailma Kaubandusorganisatsioon Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti,

Ühiskonnaõpetus

23

docx

Rahanduse arvestus

IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused rahareformiks loodud: raha trükitud (rahatähed jõudsid Eestisse 7 aprillil), riiklik iseseisvus saavutatud ning Eesti Pank oli NSVL riigipanga Eesti osakonna üle võtnud. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti krooni kursiks Saksa marga suhtes kehtestati 1 kroon = 1/8 DEM. Seoses euro kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK). 1. jaanuaril 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded 1. osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises 2. osaleb finantsstabiilsuse tagamises 3. hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme 4

Rahanduse alused

Kommentaarid (4)