Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euro tuleku plussid ja miinused (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida võitsime mida kaotasime?
  • Millised olid ja on praegugi euro saabumisega kaasnenud plussid ja miinused ?
Euro tuli, kadusid koidulad ja jakobsonid. Mida võitsime, mida kaotasime?
1. jaanuaril 2011 hakkas Eestis kehtima euro. Iga inimese arvamus sellest oli erinev. Millised olid ja on praegugi euro saabumisega kaasnenud plussid ja miinused ?
Üheks suurimaks negatiivseks asjaoluks peetakse hinnatõusu. Eestis tõsteti toiduainete hindu Euroopa Liidu tollimaksu määra võrra. Enim on märgatud kütuste hinnatõusu ning toiduainetest suhkru kallinemist. Tegelikkuses pole aga hindade suurenemine seotud vaid euro tulekuga, vaid hoopis üldise elu kallinemisega. Samas ei saa ka väita, et euro tulekul pole sellega mingit seost, kuna käibemaksu määra ja paljusid muid seadusi muudeti just selleks, et avada tee Euroopa Liidu ühisraha tulekuks.
Paljudele inimestele on vastu ka see, et kaob Eesti kroon, kuna seda peetakse üheks eestlaste ühtekuuluvussümboliks. Eesti rahatähti kaunistasid meie tuntud isikud, nagu näiteks Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobson . Mõningate arvamuste kohaselt vähendab Eesti krooni kadumine nende Eesti rahvuslaste tundmist, ning võib juhtuda, et mõne põlvkonna vahetumise pärast neid enam ei tunta. Ilmselt on selles ka tõetera sees, kuna varem puututi nendega kokku igapäevaselt ja seega oldi ka teadlikud, kes nad on. Krooni kadumisega tekitab paljudes pahameelt ka see, et Eesti iseseisvuse ning ühtalsi meie endise valuuta , Eesti krooni saamiseks pidid paljud eestlased ränka vaeva nägema ning mõned neist maksid selle eest oma eluga. Enamikule Eesti elanikkonnast on euroga tasumine väga võõras, kuna tuleb hindu ümber arvestada ja paljud ei harju sellega nii kiiresti.
Meeltmööda oli euro tulek eelkõige firmajuhtidele, kuna sellega peaks kaasnema välisinvesteeringute osakaalu tõus, mis aga võimaldab luua uusi töökohti ning elavdada majandust. Majanduse vaatenurgast on euro kasulik ka heade kaubandussuhete tagamisele. Kaubandusele toob see ilmselt rohkem kasu, kuna meie ettevõtetel on nii lihtsam oma tooteid välisturul müüa ning ka välismaisete kaupade importimine on soodsam . Euroopa Liidu ühisraha meelitab Eestisse ilmselt ka rohkem välisriikide ettevõtjaid, kes siin oma ettevõtteid sooviks rajada ning see aitaks leevendad tööpuudust.
Inimestele, kes palju reisivad, on samuti euro meeltmööda. Varem, kui kasutusel oli Eesti kroon, pidi enne reisileasumist käima valuutavahetus kontoris ja vahetama raha, nüüd saab aga Euroopa Liidu liikmesriikidesse, kus kehtib euro, minna meie oma valuuta- euroga. Kasulik pole see aga ainult eestlastele, kes soovivad reisida nendesse riikidesse, vaid ka neile, kes saabuvad välismaalt siia, kuna ka nemad säästavad aega, mis muidu kuluks valuutavahetusele. Reisihuvilistele on see meeldiv, kuna nad hoiavad sellega aega kokku ning öeldakse, et aeg on raha.
Inimesed on erinevad ning seega erinevad ka nende arvamused, samuti ka euro tuleku plusside ja miinustega. Et saada paremat ülevaadet uue valuuta mõjudest Eesti riigile, peab ootama, kuna hetkel on euro veel Eestile uus ning mõjutused pole nii selgesti nähtavad.
Euro tuleku plussid ja miinused #1 Euro tuleku plussid ja miinused #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 159 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ljuba99 Õppematerjali autor
Teema "Euro tuli, kadusid koidulad ja jakobsonid. Mida võitsime, mida kaotasime?"
Sõnu üle 400
Hindeks oli 5

Sarnased õppematerjalid

Kas euro on rikkus-vabadus või midagi muud
2
doc

Kas euro on rikkus, vabadus või midagi muud?

Kas euro on rikkus, vabadus või midagi muud? Mis on euro majanduslikus tähenduses? See on Euroopa Liidu rahaühik, Euroopa ühisraha. Mis on raha? See on mark, mille vastu vahetatakse kaupa. Seda, mis on tehtud spetsiaalsest paberist, nimetatakse sularahaks. Lisaks sellele on käibel ka metallist mündid. Raha ei pea aga alati olema paberist ja käega katsutav ­ see võib olla ka "nähtamatult" elektroonilisel pangakontol. Ajalugu mäletab, et maksevahendina on kasutatud ka hoopis teistsuguseid asju, näiteks soola, teravilja, karusnahku, ehteid vms

Eesti keel
Eesti raha 1918-2011
42
pdf

Eesti raha 1918-2011

........................ 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. Krooni taassünd .................................................................................................. 14 3.2. 1992 aasta rahareformi ettevalmistamine ja läbiviimine .................................... 17 4. EUROOPA ÜHISRAHA ............................................................................................ 21 4.1. Euro ja Eesti ........................................................................................................ 21 4.2. Esimesed muljed eurost ....................................................................................... 25 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 29 LISAD ............................................................................................................................. 30 Lisa 1....

Majandus
Raha ja finantsasutused
26
doc

Raha ja finantsasutused.

EESTI MÜNDID Käibemündid Meenemündid 5 senti 10 krooni (rahareform) 10 senti 10 krooni (XXV Olümpia) 20 senti 100 krooni (rahareform) 20 senti 1997 100 krooni (olümpia) 50 senti 10 krooni (EV - 80) 1 kroon 100 krooni (EV - 80) 1 kroon 1998 500 krooni (EV - 80) 1 kroon (EV - 15.65 krooni (EP - 80, euro kasutuselevõtt) 90) 5 krooni (EV - 1 kroon (Esimene üldlaulupidu - 130) 75) 5 krooni (EP - 10 krooni (Tartu Ülikool) 75) 100 krooni (kroon - 10) 10 krooni (Eesti lipp) 100 krooni (Eesti olümpiavõitjad) 10 krooni (taliolümpia) 100 krooni (Estonia Teater - 100) 100 krooni (kroon - 15) 10 krooni (EV - 90)

Ettevõtlus
Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis
30
doc

Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis

Ja kui me jõuga hoiame tagasi majanduskasvuga meil kaasnevat hinnatõusu, hoiame jõuga tagasi ka elanikkonna tulude kasvu. Missugused võiksid olla praktilised ettevõtmised, et rahapoliitika vallas rohkem sulanduda Euroopa Liitu. Esiteks võiksime hindu hakata paralleelselt eurodes kirjeldama. Teiseks, suuremate lepingute sõlmimisel võib senisest laiemalt kasutusele võtta eurotingimuse ­ lepingu sidumise euroga. Kolmandaks võiks võtta euro kasutusele kõrvuti krooniga riiklikul tasandil" (Kallas, Äripäev. 2000, lk. 31). Euro käibeletulek loob nii Eestile kui ka Euroopa Liidule endale uusi võimalusi ja riske. Positiivne stsenaariumi käivitumine pärast euro käibeletulekut tähendab seda, et: eelarvepoliitika hoitakse eurotsoonis kontrolli all ja sellest tulenevalt on inflatsiooniootused alla surutud; intressimäärad toetavad tegelikku majanduskasvu; euro

Makroökonoomika
Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated
27
doc

Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated

mittekvalifitseeritud töö osas. Kuigi töötuid tuleb juurde, hakatakse ilmselt neile rohkem töötu abiraha maksma. Arvati ka, et erinevast rahvusest segaabielude arv hakkab suurenema, seda tänu uue tööjõu liikumisele. On huvitav märkida, et ettevõtjad tõid nii euroliitu astumise positiivsete kui negatiivsete külgedena välja enamasti üleüldised võimalikud arengutendentsid, plussid ja miinused. See, kuidas kogu protsess hakkab mõjutama neid endid ja nende firmasid, on veel täiesti läbi tunnetamata. Enamus väljendas oma positiivset suhtumist Euroopa Liitu selle läbi, et pidas oma firma tulevikku lihtsalt lootustandvaks. ,,Eestil pole tegelikult valikut- kui me Euroopa Liiduga ei ühineks, siis me areneksime tagurpidi. Firmad igatahes võidavad sellisest liidust." Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest

Euroopa liidu üldkursus
Inflatsiooni mõju Eesti ühiskonnale
12
doc

Inflatsiooni mõju Eesti ühiskonnale

siinse tarbija pigem ooteseisundisse. Varasemast oluliselt vähem finantseeritakse ostusid laenude abil. Novembrikuus alanes inflatsioon peaaegu kõigi olulisemate kaubagruppide lõikes. Odavnesid ka osad teenused. Näiteks maksis majutus sesoonsete tegurite toel novembris ligi 5 protsenti vähem kui oktoobris. Samuti muutusid odavamaks mõned eluasemeteenused, märkis Lindpere. Inflatsiooni alanemine on kooskõlas Eesti Panga prognoosiga ning toetab euro kasutuselevõttu 2011. või 2012. aastal. Keskpank ootab inflatsiooni aeglustumise jätkumist ka järgnevatel kuudel. Padar: midagi rõõmsat majandusprognoosis pole "Ega ma siin midagi väga rõõmsat ei näe, aga paanikat ka mitte," ütles rahandusminister Ivari Padar eile rahandusministeeriumis toimunud pressikonverentsil, kus tutvustati värsket majandusprognoosi ning uuendatud konvergentsiprogrammi. Järgmise aasta majanduslangus on prognoosi kohaselt 3,5

Majandus
Ühiskonnaõpetus II
17
doc

Ühiskonnaõpetus II

sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine ­ world peace. EL (EU) ­ Euroopa Liit (1957 Euroopa Majandusühendus ­ EMÜ (üks EL-i eelkäijatest)/1. mai 2004) Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. WTO ­Maailma Kaubandusorganisatsioon Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti,

Ühiskonnaõpetus
Rahanduse arvestus
23
docx

Rahanduse arvestus

IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused rahareformiks loodud: raha trükitud (rahatähed jõudsid Eestisse 7 aprillil), riiklik iseseisvus saavutatud ning Eesti Pank oli NSVL riigipanga Eesti osakonna üle võtnud. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti krooni kursiks Saksa marga suhtes kehtestati 1 kroon = 1/8 DEM. Seoses euro kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK). 1. jaanuaril 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded 1. osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises 2. osaleb finantsstabiilsuse tagamises 3. hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme 4

Rahanduse alused




Kommentaarid (4)

kittty profiilipilt
Heliiise O: Mul oligi vaja täpselt selle teemaga esseed koolis, väga hea, natuke muudan seda ja korras. (:
21:32 10-03-2011
sten.reimer profiilipilt
sten.reimer: Suhteliselt hästi on teema kokku võetud
19:57 04-12-2011
Paulo235 profiilipilt
Paulo235: Väga hea esse, suur tänu tegijale!
18:16 12-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun