● Veest kaks korda raskem ● Vees hästi lahustuv, eraldub palju soojust ● Kontsentreeritud väävelhape on raske õlitaoline vedelik, mis seob tugevalt õhuniiskust. ● Värvitu ja lõhnatu. ● Tihedus 1.84 g/cm3 Reaktsioonid • Reageerib põhjadega, mis annavad vastava sulfaadi, nt: CuO + H2SO4 → CuSO4 + H2O H2SO4 + CH3COONa → • Reageerib metallidega, tekib sool + H2 • Reageerib mittemetalliga, nt: C + 2H2SO4 → CO2 + 2SO2 + 2H2O • Reageerib NaCl´iga Saamine Vääveldioksiid SO2 oksüdeerub õhuhapniku toimel pikkamööda vääveltrioksiidiks SO3 Väävlishappe oksüdeerumine lahuses kulgeb kergesti, saadusena tekib väävelhape. 2H2SO3 + O2 → 2H2SO4 SO3 on väga tugev oksüdeerija, paljud orgaanilised ained süttivad temaga kokkupuutel. Tugevalt happelise oksiidina reageerib SO3 tormiliselt veega, moodustades väävelhappe ja eraldades palju soojust
Temperatuuri tõustes ioonode liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad -patareid -akumulaatorid pliiakud Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud 5. Valguse dispersioon-Dispersioonoks nim. aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil. 1. Geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist. 2. Teine määrab murdumisnäitaja levimiskiiruste järgi samades keskkondades
Vask(II)sulfaat e vaskvitriol CuSo4 Aineklass - sool Aine saamisvõimalusi - Looduses on olemas vask (II)sulfiit ehk CuS. Saame moodustada reaktsiooni CuS + H2SO4 = CuSo4. Aga on olemas ka teine viis, kuidas vaskvitrioli saada, CuO + H2 = Cu + H2O, saame vaba vase, millega lahjendatud väävelhape ei reageeri, aga kontsentreeritud väävelhappega küll, saame reaktsiooni Cu + kontsentreeritud 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Kasutamine - Vasksulfaat - kasutatakse puidu immutamiseks, desinfitseerimine. Ühendid on mürgised, nõud ei sobi toiduainete hoidmiseks. Vasksulfaat sobib samuti taimekaitseks. Taimekaitses kasutatavas vasksulfaadis peaks olema 94 98% toimeainet, s.t puhast vasksulfaati. Vasksulfaat toimib kiiresti, tungides taimekudedesse. Toimelt sarnaneb see vaskoksiidkloriidiga Huvitav fakt - vask(II)sulfaat on ainus püsiv vase sulfaat. Vasksulfaati kasutatakse taimekaitses.
Rafineerimine aine puhastamine ebasoodsatest lisanditest. Keemiline Vooluallikas On seade milles keemilisel reaktsioonil on saadud energia muudetakse elektrienergiaks. Koosneb kahest elektroodist mis on pandud elektrolüüdide lahusesse. Galvaanielement on ühekordne keemiline vooluallikas, aktiivsem metall on aniooniks ja temalt hakkavad elektronid ära liikuma. Aku Akumolaator on mitmekordne keemiline vooluallikas, Anioodiks on Pb ja Katioodiks on PbO2 Võrrand : Pb + PbO2 +2H2SO4 TühjenemineLaadumine 2PbSO4 +2H2O Kütuseelement On keemiline vooluallikas milles elektrienergia saadakse kütuse oksüdeerumisel eralduva energa arvul, Kõige tuntum on vesinik hapnik element.
1. 2K + H2O -> 2KOH + H2 kõigepealt reageerib veega 2. KOH + CuSO4 -> K2SO4 +Cu(OH)2 b) Ülejäänud metallid alates Mg Aktiivssema metalli aatomid loovutavad oma elektronid vähemaktiivsema metalli katioonile Fe + CuSO4 -> FeSO4 + Cu Fe + Cu -> Fe + Cu NB! Metallidega reageerivad ainult vees lahustuvad soolad 3) Reageerivad hapetega a) Kontsentreeritud hapetega (H2SO4 JA HNO3) Pingerida ei kehti! Hg + 2H2SO4(konts) -> HgSO4 + SO2 + 2H2O Hg + 4HNO3(konts) -> Hg(NO3)2 + NO2 +2H2O b) Lahjendatud hapetega - vaata pingerida 6Na + 2H3PO4 -> 2Na3PO4 + 3H2 NB! Erand lahja HNO3 2Hg + 8HNO3(lahj.) -> Hg(NO3)2 + 2NO + 4H2O 4) Reageerivad veega Aktiivselt reageerivad veega tavatingimustes leelis- ja leelismuldmetallid 2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2 Tina veega ei reageeri 5) Reageerivad mittemetalliga Tekivad binaarsed ühendid. Metall reageerib seda aktiivsemalt, mida metallilisem ta on
Fosfor P +15/2)8)5) 1s22s22p63s23p3 Looduses · Fosforiit Ca3(PO4)2 · Apatiit Ca3(PO4)2 ,CaCl2 , CaF2 Saamine: Fosforiit+süsi+liiv elektriahjus: Ca3(PO4)2+3SiO2+5C3CaSiO3+5CO+2P Allotroopia Valge fosfor P4 Punane fosfor Pn · Kergesti süttiv · Süttib 250 ° C · Hoitakse vee all · Ei lahustu vees ega · Ei lahustu vees CS2- s · Lahustub CS2- s · mürgine · Ei ole mürgine Keemil. om. · Valge fosfor on aktiivsem kui punane. · Reag.metallidega 3Zn +2P=Zn3P2 · Erinevate mittemetallidega: 4P+3O2=2P2O3 või 4P+5O2=2P2O5 2P+3S=2P2S3 või 2P+5S=2P2S5 2P+3Cl2=2PCl3 või 2P+5Cl2=2PCl5 vesinikuga otse ei reageeri Fosfaan PH3 Saadakse kaudselt fosfiididest: Mg3P2+6HCl=3MgCl2+2PH3 Fosfaan on värvusetu väga mürgine gaas P4O10 Valge väga hügroskoopne aine. Kasutatakse ainete kuivatamiseks. Happelise o...
Na2O + H2O = 2NaOH -Mittemetallioksiididega reageerimisel saadakse happeid 4.Kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid järgmiste üleminekute kohta. FeS --> SO2 --> SO3 --> H2SO4 --> K2SO4--> BaSO4 1) FeS + O2 = SO2 + Fe 2) 2SO2 + O2 = 2SO3 3) SO3 + H2O = H2 SO4 + H2 4) H2SO4 + 2K = K2SO4 + H2 5) Ba(NO3) + K2SO4 = BaSO4 + 2KNO3 Kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. a) Cu + konts 2H2SO4 ® CuSO4 + SO2 + 2H2O b) Cu +konts 4HNO3 ® Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 5. 100 cm3HCI lahusele (p= 1,12g/cm3) lisati 150 cm3 vett. Mitme protsendiline soolhappe lahus saadi? 1) m(HCl) = 100 cm3 × 1,12 g/cm3 = 112g 2) m(H2O) = 150 cm3 × 1,00 g/cm3 = 150g 3) lahus= 112g + 150g = 262g 4) W%= m(lahustunud aine) / m(lahus × 100% = 112g/ 262g × 100% = 42,7%
Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks Leidumine Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. Kus kasutadakse? Väärismetall hõbe on ehete, lauahõbeda, müntide, hambaplommide ja peeglimetall.
a. HNO3) a) pingereas vesinikust vasakul olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega, tekivad sool ja vesi: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 b) pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega NB! HNO3 ja kontsentreeritud H2SO4 reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon. Selliste reaktsioonide juures pole oluline metalli asukoht pingereas, ka ei eraldu kunagi vesinikku. Al ja Fe passiveeruvad külma konts. H2SO4 ja HNO3 toimel (ei reageeri): Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 (konts.) = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 3Cu + 8HNO3 (lahj.) = 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O 3. Reageerimine soolalahustega Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall, tekivad sool ja metall: Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Cu + FeSO4 = ei reageeri NB! Metallid, mis reageerivad külma veega (IA ja IIA rühma metallid alates kaltsiumist), ei asenda soola koostises vähemaktiivseid metalle, vaid reageerivad veega ja tekkinud
Ta on parim soojus-ja elektrijuht. Hõbedat iseloomustab ka erakordne peegeldusvõime. Tihedus on 10,5 g/cm³ ning sulamistemperatuur 960°C. Keemilised omadused Hõbe on passiivne metall. Ta ei reageeri veega ega puhta õhuga ning ei tõrju happest välja vesinikku. Hõbe reageerib: · konsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O · kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks. Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbesulfiidiga Ag2S : 4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S + H20 Kasutusalad Juba alates antiikajast on hõbe tänu oma dekoratiivsele välimusele ja kergele töödeldavusele olnud hinnatud lauahõbeda-,medali-,ehete-ja mündimetall
Soojusjuht Ei lahustu vees ja orgaanilistes ainetes TUNTUIMAD OKSIIDID FOSFORI P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid P4O6 tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(III)oksiid FOSFORHAPPED H3PO4 (orto)fosforhape. H3PO2 hüpofosforishape H4P2O6 difosforishape ehk hüpofosforhape H3PO3 - fosforishape H4P2O7 difosforhape ehk pürofosforhape (HPO3)x - metafosforhape FOSFOR VÄETISED Superfosfaat 2Ca5F(PO4)3 + 7H2SO4 = 3Ca(H2PO4)2 + 7CaSO4 + 2HF Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 = Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 Topeltsuperfosfaat Ca5(PO4)3F + 7H3PO4 =5Ca(H2PO4)2 + HF KASUTATUD ALLIKAD http://www.annaabi.com/materjal-6502-fosfor http://et.wikipedia.org/wiki/Fosfor Helgi Hark "Üldine keemia", Koolibri 1994 Helgi Hark "Üldkeemia Anorgaaniline keemia", Koolibri 2000
ja reaktsiooni käigus tekib leelis, ntks Na2O+ H2O > 2NaOH NaOH + HCl NaCl + H2O 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O Zn(OH) 2 + H2SO4 ZnSO4 + 2H2O NaOH + HNO3 NaNo3 + H2O Ca(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Al(OH)3 + H2PO4 AlPO4 + 2H2O Fe(OH)3 + 3HCl FeCl3 + 3H2O 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 3KOH + H3PO4 K3PO4 + 3H2O Ba(OH)2 + 2HNO3 Ba(NO3)2 + 2H2O SO3 + 6H2O 4H2SO4 Na2O + H2O 2NaOH P4O10 + H2O HPO K2O + H2O KOH SO2 + H2O 2H2SO4 CaO + H2O Ca(OH)2 CO2 + H2O H2CO3 4Li + O2 2Li2O C + O2 CO2 BaO + H2O Ba(OH)2 Lahuste Ph väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega moodustades soola ja vee. Al oksiidide hulka kuulub enamik metalloksiide. Hape ja lahus neutraliseerivad teineteist. Happe ja aluse vahelist reaktsiooni nimetatakse neutralisatsioonireaktsiooniks. Neutraalses lahuses on lakmusel lilla värvus. NaOH lahus + fenoolftaleiin vaarikapunane
· Passiivne metall · Ei reageeri veega ega puhta õhuga · Ei tõrju happest välja vesinikku Hõbeda leidumine looduses · Võrreldes kullaga leidub teda 20 korda rohkem · Hõbe on looduses vähelevinud element · Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). · Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. Hõbe reageerib · Konsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O · Kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O · Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks. · Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbesulfiidiga Ag2S : 4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S ?+ H20 Kasutamine · Hinnatud lauahõbeda-,medali-,ehete-ja mündimetall. · Peegeldusvõime tõttu tehakse hõbedast peegleid.
Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeritud väävelhappega: 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks. Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbe sulfiidiga Ag 2S : 4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S + H2O Argielus täheldame, et hõbelusikad tumenevad eriti kiiresti värske sibula, tomatimahla või munade mõjul, tingituna neis toiduainetes esinevates
a. väheneb) VI IV 0 II H2SO4 SO2 S H2S Peale väävliühendi tekib sulfaat ja vesi Aktiivsete metallidega reageerimisel eraldub enamasti H2S, väheaktiivsete metallide korral SO2 Au ja Pt ei reageeri konts. H2SO4ga. Fe, Al passiveeruvad konts. H2SO4 toimel Näiteks 4Ca + konts.5H2SO4 = 4CaSO4 + 1H2S+ 4H2O Ca + lahj. H2SO4 = CaSO4 + H2 Cu + lahj. H2SO4 = ei reageeri, sest Cu on pingereas Hst vasakul Cu + konts. 2H2SO4 =CuSO4 + SO2 + H2O Väävel looduses Elusorganismide jäänuste kõdunemisel (õhu juurdepääsuta) tekib valkude lagunemisel H2S Kütuste põletamisel paiskub õhku suurtes kogustes vääveldioksiidi, põhjustades happevihmade teket. SO2, SO3 ja lämmastikoksiid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid
Keemia: oksiidid, alused, soolad, happed. 1. Oksiidid Koostis: koosnevad kahest elemendist, üks on hapnik. AlO3; CaO Nimetused: a. metallioksiidide puhul märgitakse esikohale metalli nimi, tesele kohale oksiid, vahele metalli o-a, kui o-a on muutuv. Fe2O3 raud(III)oksiid b. mittemetallide puhul kasutatakse eesliiteid. CO2 süsinikdioksiid, P2O5 difosfor- pentaoksiid. Saamine: 1.lihtainete ühinemine hapnikuga: C + O2 => CO2 2. liitainete põlemine: CH4 + 202 => CO2 + 2H2O 3. liitainete lagunemine: CaCO3 => CaO + CO2 Oksiidide liigid: · Sooleatekitajad (reageerivad hapete ja leelistega, annavad soolad) · Mittesoolatekitajad (inertsed, ei reageeri hapete ja leelistega) NO, CO Soolatekitajad jagunevad: 1. aluselised 2. happelised 3. amforteersed 1. Aluselised oksiidid: Metallioksiidid, kui metalli o-a on 1,2,3, näiteks CuO. Keemilised omadused: 1. Mõned neist moodustavad veega aluse (...
ääred olid muutunud õhemaks, mõnel oli tekkinud aga äärde uus sade. Sadenes Ca3(PO4)2 CaCO3 + 2 H3PO4 → Ca(H2PO4)2 + CO2 + H2O lahuses ioonidena CaCO3 + H3PO4 → CaHPO4-2 + CO2 + H2O vähe lahustuv H2SO4 Katlakivi asemele oli tekkinud valge paks kipsisade. CaCO3 + H2SO4 → CaSO4 + CO2 + H2O valge sade CaCO3 + 2H2SO4 → Ca(HSO4) + CO2 + H2O Refereering Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Eestis on joogivesi enamasti optimaalse üldkaredusega (joogivees peetakse optimaalseks vee üldkaredust 4,0 – 8,0 mg-ekv/ll, Tartus on joogivee üldkaredus 3,8- 8,6 mg/ekv/l). Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid. Siiski, vee karedusega seotud probleemid on tuttavad kõigile - katlakivi teke veekannudes,
5. Hapniku alltroobid ja selle ühendid. Atomaarne hapnik, dihapnik(värvuseta, -183C keemistemp, maitseta, lõhnata), trihapnik(osoon).Ühendid on vesi ja vesinikperoksiid. 6. Kloorivee teke, selle võrrand ja saaduste nimetused. Kloori juhtimisel vette, reageerib ta osaliselt veega, moodustades kloorivee. Cl2+H2OHCl+HclO(hüprokloriidihape) 7. Kuidas tekivad ammoonium soolad? +võrrand Ammoniaakhüdraadi kui aluse reageerimisel hapetega tekivad vastavad soolad. NH3*H2O+2H2SO4(NH4)2SO4+2H2O 8. Kuidas saadakse laboris lämmastiku ja selle võrrand? Mitmete ainete, eelkõige ammooniumnitriti kuumutamisel: NH4NO2N2+2H2O 9. Kirjelda lämmastikuühendeid NH3,NO,NO2,N2O.Lämmastikuhappeid:HNO3,HNO2. NH3-värvusetu,terava lõhnaga, õhust 2 korda kergem gaas, suurema konts. korral mürgine, lahustub vees. NO-värvusetu mürgine gaas, neutraalne, saadakse kõrgel temp.-il õhu käes 2NO+O22NO2
S+ HNO3(konts) = H2SO4 S+ O2 =SO2 · Sulfiidid Divesiniksülfiid (H2S) Väga mürgine, Õhust raskem gaas värvusetu H2S juhtimine vette moodustub nõrk hape H2S + (1 mol) NaOH =NaHS H2S + (2mol) NaOH= Na2S Hüdrolüüsil aluseline keskond Tugevad redutseerijad Põleb õhus sinaka leegiga 2H2S+ 3O2= 2SO2 + 2H2O kui pole piisavalt hapniku 2H2S + O2 = 2S + 2H2O · Väävlihapnikuühendid Väävlishape = H2SO3 2H2SO3 + O2 = 2H2SO4 SO3 on tugev oksüdeeruja eraldab palju soojust H2SO4 on väävelhape Lahejendatud väävelhape H2SO4(lah) + NaOh = Na2SO4 H2SO4(lah) + CaO= CaSO4 +H2O H2SO4(lah)+ Na2CO3 = Na2So4+ CO2 + H20 H2SO4(lah) + Zn = ZnSO4 + H2 H2SO4(lah) + Fe =FeSO4 + H2 Konts väävelhape on väga hügroskoopne ( Seob palju vett) Eksikaator on hermeetiliselt suletav anum mille põhja pannakse vett neelav aine Konts H2SO4 on tugev oksüdeerrija · Sulfaadid
Tekib valge sade Na2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2NaCl Tähtsamad sulfaadid:a) Na2SO4 ·10H2O on glaubrisool, kasutatakse meditsiinis; CaSO4·2H2O on kips, kasutatakse ehituses, kunstis, meditsiinis MgSO4·5H20- mõrusool. Kasutatakse meditsiinis lahtistina. Lahjendatud väävelhape reageerib nende metallidega, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul. Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Kontsentreeritud väävelhappe reageerimisel metallidega ei eraldu vesiniku, vaid vääveldioksiid. 2H2SO4 +Zn = ZnSO4+ SO2 + 2H2O Konts. Väävelhape ei reageeri rauaga! RÄNI 1)Leidumine looduses:le vikult teisel kohal. 2)Füüsikalised omadused: hallikas, väga kõva kristalliline aine, hea pooljuht. 3)Keemilised omadused: a) hapetega ei reageeri b) reageerib alustega Si + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2 tekib naatriumsilikaat c) kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2 4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts)
7. Keemilised vooluallikad (lk 67)
Vooluallikas keemiline energia muudetakse elektrienergiaks.
Vasktsinkelement
Zn(0) + Cu(II)SO4 > Cu(0) + Zn(II)SO4, (H<0)
A: Zn 2e() > Zu (2+)
K: Cu(2+) + 2e() > Cu(0)
Aktiivsem metall käitub anoodina.
Autoaku, pliiaku protsess kulgeb kahes suunas, annab lühiajaliselt väga suurt voolu.
A: Pb(0) 2e() > Pb(2+)
K: PbO2 + 2e() >Pb(2+)
(tekib laadimisel) Pb+PbO2+2H2SO4 ⇔ 2PbSO4+2H2O (tekib tühjenemisel) (H
Reageerimine halogeenidega ning hõbehalogeniidide moodustamine toimub niiskuse juuresolekul vahetult. AgCl on vees väga vähe lahustuv, seega ei reageeri ta vesinikkloriidhappe ega kuningveega, kuid reageerib vesinikbromiidhappega. HBr + AgCl AgBr + H2 Ka teiste konts vesinikhalogeniidhapetega võib väga aeglane reaktsioon siiski toimuda. Oksüdeeruvate oksohapetega (H2SO4, HNO3) hõbe reageerib, moodustades Ag(I)sooli, kusjuures happed redutseeruvad. Ag + 2H2SO4 Ag2SO4 + SO2 + 2H2O Elavhõbe Elavhõbe (Hg) on kergsulav hõbevalge peegelduv toatemperatuuril vedel metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Keeb temperatuuril 356°C ja tahkub -38.8°C. Tänu madala keemistemperatuurile saab toota sellest kergesti puhast hapnikku. Elavhõbe on raskmetall, mille tihedus on 13.6 g/cm3. Elavhõbe ei imbu ühegi materjali sisse, see voolab lihtsalt maha
Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks. Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbe sulfiidiga Ag2S : 4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S + H2O Argielus täheldame, et hõbelusikad tumenevad eriti kiiresti värske sibula, tomatimahla või
1.Galvanoplastika- metallijäljendi saamine reljeefsest mudelist 2.Galvanosteegia- metallesemete pinna katmine elektrolüütiliselt, mõne teise metallikihiga 3.Elektrometallurgia – teadmised, mis seotud elektrolüüsiga 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid - elektroodid 6.Keemilised vooluallikad – patareid, akumulaatorid (pliiakud, leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud), kütuse element Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 5. Valguse difraktsioon. - nim. geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ette jäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on digfraktsioon nõrk ja raskesti avastatav. Just niisugune on olukord valguse kasutamisel. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygensi-Fresneli printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul
Anorgaaniliste ainete klasside vahelised seosed Ülesanded (2018/2019 õa) 1. Kirjutage ja tasakaalustage reaktsioonide võrrandid (iga alapunkti kohta 4), mille tulemusena: a) tekib vesi (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); V: 2HCl+Mg(OH)2- MgCl2+2H2O MgO+2HCl- MgCl2+H2O Al(OH)3+3HNO3- Al(NO3)3+3H2O Cu(OH)2 (kuumutamisel)- CuO + H2O b) tekib SO2 (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Na2SO3+2HCl-2NaCl+H2SO3-2NaCl+H2O+SO2 S+O2-SO2 H2SO3(t)-H2O+SO2 Cu+2H2SO4-CuSO4+SO2+2H2O c) reageerib SO2 (ERINEVATE aineklasside esindajatega); SO2+CuO-CuSO3 SO2+Cu(OH)2-CuSO3+H20 SO2+H2O-H2SO3 2SO2+O2-2SO3 d) tekib CuO (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Cu+O2-CuO 2Cu2O+O2-4CuO Cu(OH)2(t)-CuO+H2O CuCO3(t)-CuO+CO2 e) reageerib CuO (ERINEVATE aineklasside esindajatega). CuO+H2SO4-H2O+CuSO4 CuO+SO3-CuSO4 CuO+Fe-Fe2O3+Cu CuO+MgSO3-MgO+CuSO3 2. Järgnevalt on toodud erinevate oksiidide loetelu: N2O, SiO2, MgO, SO3, FeO, CO, Na2O, ZnO, K2O, Al2O3
+ : R2CO3+CaCl2CaCO3+2KCl; - (H2SO4, HNO3) + : Zn+Pb(NO3)2Zn(NO3)2+Pb; ( H2) + : SO3+Ca(OH)2CaSO4+H2O; u+4HNO3 Cu(NO3)2+2NO2+2H2O + : NaOH + HCl = NaCl + H2O; Cu+2H2SO4 CuSO4+SO2+2H2O + : Zn+2HClZnCl2+H2 + : 2NaOH+CuSO4Cu(OH)2+Na2SO4 Ca(OH)2+2HCl CaCl2+2H2O 33. - -. - CaO+H2SO4 CaSO4+H2O - ( )( , ( - ()
4 Reaktsioonil hapetega tekivad olenevalt Hg ja happe vahekorrast Hg2 ²+ või Hg ²+ -soolad: 3Hg + 8HNO3 3Hg(NO3)2 + 2NO + 4H2O elavhõbe(II)nitraat 6Hg + 8HNO3 3Hg2(NO3)2 + 2NO + 4H2O elavhõbe(I)nitraat Hg + 2H2SO4 HgSO4 + SO2 + 2H2O elavhõbe(II)sulfaat 2Hg + 2H2SO4 Hg2SO4 + SO2 + 2H2O elavhõbe(I)sulfaat Kuningveega reageerimisel moodustub kloriid: Hg + HNO3 + 3HCl HgCl2 + NOCl + 2H2O tekivad elavhõbe(II)kloriid ja nitrosüülkloriid
Temperatuuri tõustes ioonode liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. 5p.Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad -patareid -akumulaatorid pliiakud Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud Vahelduvvool- Vahelduvvoolu laialdase kas põhjuseks on see, et teda on võimalik lihtsalt ja ökonoomselt tranformeerida ning saada sel teel nii kõrge kui ka madalpinge elektrivõrke. XL=L L- induktiivsus XC=1/C - nurkkiirus. Vahelduvvooluks nim perjooduiliselt muutuvat voolu, mille väärtused korduvad teatud muutumatu ajavahemiku järel, mida nim perjoodiks (T)
koostisosade eraldumine elektroodidel. Seda nähtust nim elektrolüüsiks. 42. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad -patareid -akumulaatorid pliiakud Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud 43. Optika põhiseadused, valguse parameetrid Optika põhiseadused-Valgus on dualistliku loomuga: temas on nii laine kui ka korpuskulaarsed omadused.Nähtustes nagu interfrents, difraktsioon, polarisatsioon- käitub valgus kui laine. Nähtuses nagu fotoefekt, röntgenefekt jt.- käitub valgus kui osakeste voog. Valguse sirgjoonilise levimise seadus. Valgus levib homogeenses keskonnas sirgjooneliselt
olema lahustuv 2 % sipelghappes Osakeste suurus: vähemalt 90 % materjalist peab läbima 0,063 mm avadega sõela. Superfosfaat Kõige lihtsamaks fosforväetiseks on fosforiidi- ja apatiidijahu, kuid siin sisalduv vees raskesti lahustuv kaltsiumfosfaat on taimede poolt aeglaselt omastatav. Töödeldes looduslikke fosfaate (apatiiti) väävelhappega moodustub kaltsiumdivesinikfosfaat: Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 = Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 mis on vees lahustuv ja taimede poolt kergemini omastatav. Kaltsiumdivesinikfosfaadi ja kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. See on üks enam kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi. Toodetakse ka niinimetatud topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati (CaHPO4) ehk pretsipitaati, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt
H6XeO6 on nõrk hape. Xe (VI) ühendid on tugevad oksüdeerijad (.Xe(OH) 6+ 6KJ+ 6HCl= Xe+ 3J2+ 6KCl+ 6H2O). Veel tugevamate oksüdeerijate toimel lähevad nad üle Xe (VIII) ühenditeks (XeO3+ 4NaOH+ O2= Na4XeO6+ O2+ 2H2O). Xe(VI) ühenditele on iseloomulik disproportsioneerumisreaktsioonid. Ksenoon (VIII) ühendid: on tuntud gaasiline kollase värvusega XeF 8, XeO4 ja XeOF3. XeO4 molekul on tetraeedrikujuline, Xe aatom tsentris. XeO 4 saadakse toatemperatuuril (Ba3XeO6+ 2H2SO4= 2Ba SO4+ XeO4+ 2H2O). Tavalistes tingimustes laguneb XeO4 aeglaselt ksenooniks, ksenoontrioksiidiks ja hapnikuks. Vastavalt molekulorbitaalide meetodile on Kr, Xe ja Rn ühendites kolmetsentrilised sidemed. Radoon (Rn) Radooni elektronvalem on 1s22s22p6 3s23p63d10 4s24p64d105s25p64f10 6s26p6 Radoon sarnaneb oma omadustelt (nagu ka krüptoon) peaaegu täielikult ksenoonile. Siiski, radoon on radioktiivne (Poolestusaeg umbes 3,5 päeva). Teda on maal veel tänu
Lõpuks on mõlemal elektroodil tekkinud PbSO 4, väävelhape on muutunud lahjaks ja aku ei anna enam voolu, sest ta on tühjenenud. Teostades nüüd välise alalisvooluallika, näiteks alaldi abil elektrolüüsi (laadimist), nii et negatiivne plaat on katoodiks, tekib katoodile tagasi Pb, anoodile aga PbO 2 ning aku on uuesti võimeline voolu andma. Summaarselt võiks seda protsessi kujutada järgmiselt: Pb + PbO2 + 2H2SO4 2PbSO4 + 2H2O Akut saab tühjendada ja laadida palju kordi järjest, kuid mitte lõpmatuseni, sest plaadid kuluvad. Positiivsel plaadil reageerib PbO 2 sõrestiku pliiga, tekib PbO ja PbSO4. Korduval tühjendamisel ja laadimisel muutub PbO 2 kohevaks ning pudeneb sõrestikust välja. Peale selle võib tühjenemisel tekkiv peeneteraline PbSO 4 muutuda (eriti kui aku jäetakse tühjenenud olekus kauemaks seisma) jämekristalseks ega võta enam laadimisreaktsioonist osa.
nr 78 (1;17;32;18;8;2) aatommass 195,08 Pallaadium (Pd) el. nr 46 (0;18;18;8;2) aatommass 106,4 Hõbe... Hõbevalge Pehme Parim soojus- ja elektrijuht Peegeldab hästi valgust Tihedus 10,5 g/cm3 Sumapistemp. 960 kraadi C Hästi sepistatav Ei tõrju hapetest välja vesinikku 4 Reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O Ja kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Kuulub väiksema aktiivsusega metallide hulka Ei oksüdeeru õhus tavlisel temperatuuril ega kuumutamisel Soolhape ja lahjendatud väävelhape ei mõju hõbedale Au + 4HCl(konts) + HNO3(konts) = H[AuCl4] + NO + 2H2O Kullasulamid (Au-Cu, Au-Ag) Hõbedasulamid (Ag-Cu) Kõvasulamid (kõvemad, vastupidvamad jne.) Stelliit: 60% koobaldist, 30% kroomist ja 10% mitmetest lisanditest, millest põhiline on volfram
Lõpuks on mõlemal elektroodil tekkinud PbSO4, väävelhape on muutunud lahjaks ja aku ei anna enam voolu, sest ta on tühjenenud. Teostades nüüd välise alalisvooluallika, näiteks alaldi abil elektrolüüsi (laadimist), nii et negatiivne plaat on katoodiks, tekib katoodile tagasi Pb, anoodile aga PbO 2 ning aku on uuesti võimeline voolu andma. Summaarselt võiks seda protsessi kujutada järgmiselt: Pb + PbO2 + 2H2SO4 2PbSO4 + 2H2O Akut saab tühjendada ja laadida palju kordi järjest, kuid mitte lõpmatuseni, sest plaadid kuluvad. Positiivsel plaadil reageerib PbO 2 sõrestiku pliiga, tekib PbO ja PbSO4. Korduval tühjendamisel ja laadimisel muutub PbO 2 kohevaks ning pudeneb sõrestikust välja. Peale selle võib tühjenemisel tekkiv peeneteraline PbSO 4 muutuda (eriti kui aku jäetakse tühjenenud olekus kauemaks seisma) jämekristalseks ega võta enam laadimisreaktsioonist osa.
Hõb e p e e g likiht rakend atak s e term o st e s , väh e nd a m a k s sooju sk a d u si d kiirgus el. Peh m u s e ja plastilisus e tõttu on hõb e hästi tööd eld av. Puhtas õhus on hõb e püsiv. Ka ei tõrju ta hap et e st välja vesinikku. Hõb e reag e e ri b konts e ntre e ritud läm m a stikhap p e g a : 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja konts e ntre e ritud vääv elha p p e g a 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redok sr e a ktsio o nid e s hõb e oksüd e e r u b, läm m a stikhap e või vääv elh ap e reduts e e r uv a d vastav oksiididek s. Hõb e e s e m e d , eriti hõb elu sikad, muutuvad aja jook sul tume d ak s, kattude s õhus sisalduva
Külmalt ei reageeri Fe, Cr, Al -ga. Kuumutamisel reageerib suurema osa metallidega. "Veevaene" väävelhape ei dissotsieeru eriti hästi ja vesinikioonide sisaldus temas on madal. Sellises olukorras on sulfaatioon tugevam oksüdeerija ja reaktsiooni käigus vesinikku ei eraldu. Kõigepealt oksüdeerib sulfaatioon metalli oksiidiks ja viimane lahustub happe liias. Cu + H2SO4 CuO + H2SO3 CuO + H2O + SO2 CuO + H2SO4 CuSO4 + H2O Kokkuvõtlikult: Cu + 2H2SO4 CuSO4 + 2H2O + SO2 Mittemetallid oksüdeeruvad kontsentreeritud happe mõjul vastavaks oksiidiks. Kontsentreeritud väävelhape söestab paljusid orgaanilisi aineid (suhkur, riie, paber jt) sidudes nende koostisest hapnikku ja vesinikku, nii et järele jääb üksnes süsinik. Suhkru söestumine väävelhappe toimel (Pildiallikas http://www.uni- regensburg.de/Fakultaeten/nat_Fak_IV/Organische_Chemie/Didaktik/Keusch/D-
Täiesti puhas mangaan on võrdlemisi vastupidav õhu ja vee suhtes, kuid peene pulbrina on ta õhus isesüttiv. Vesi toimib mangaanisse madalal temperatuuril väga aeglaselt, kuumutamisel kiiremini. Ta on väliselt sarnane rauaga, ollest tast kõvem ja läikivam. (2, 4, 8) Mangaan reageerib kergesti sool- ja lahjendatud väävelhappega: Mn + 2HCl MnCl2 + H 2 Kontsentreeritud väävelhape lahustab teda ainult soojendamisel: Mn + 2H2SO4 MnSO4 + SO2 + 22 Mangaan lahustub lämmastikhappes, redutseerides viimast oksiidini või isegi dilämmastikoksiidini: 3Mn + 8HNO3 3Mn(NO3) 2 + 2NO + 4H2O 4Mn + 10HNO3 4Mn(NO3) 2 + N2O + 5H2O (4) Mn reageerib peenestatult hapnikuga, kuumutamisel ka lämmastikuga, väävliga ning süsinikuga: 3Mn(s) + 2O2(g) Mn3O4(s) 3Mn(s) + N2(g) Mn3N2(s) mangaan(II)nitriid Mangaan reageerib halogeenidega, tekivad Mn(II)halogeniidid
vees praktiliselt lahustumatud, kuigi happelistes muldades nad pikkamööda siiski vähesel määral aegamööda lahustuvad. Sel põhjusel efektiivsete fosforväetistena on otstarbekas kasutada paremini lahustuvaid fosfaate. Levinumaks ja odavamaks fosforväetiseks on superfosfaat. Seda saadakse jahvatatud fosfaattoorme või fosforiidi või apatiidi reageerimisel väävelhappega: 2Ca5F(PO4)3 + 7H2SO4 _ 3Ca(H2PO4)2 + 7CaSO4 + 2HF Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 _ Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 Superfosfaat sisaldab ka lisandina vähelahustuvat katsiumsulfaati, mis tekib superfosfaadi saamisreaktsiooni kõrvalsaadusena. Esimeses reaktsioonis ka saaduses esinev kolmas komponent vesinikfluoriid on aga lenduv hape, mistõttu mõne aja möödumisel teda saadustes enam ei esine.Idee muuta lahustumatu looduslik fosfaattoore (esialgu kontide kujul) happetöötluse abil lahustuvaks (ehk taimedele omastatavaks) kuulub 1830-ndatel aastatel
Lahjendatud väävelhappel on mineraalhappele iseloomulikud omadused: ta reageerib metallide, aluseliste oksiidide ja hüdroksiididega. H2SO4+Zn=ZnSO4+H2 H2SO4+MgO=MgSO4+H2O H2SO4+Cu(OH)2=CuSO4+2H2O Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija. Peaaegu kõik metallid reageerivad kontsentreeritud väävelhappega. Seejuures ei eraldu vesiniku, vaid vääveldioksiidi, vesiniksulfiidi või vaba väävllit, olenevalt metallist ja katsetemperatuurist: 2H2SO4+Cu=CuSO4+2H2O+SO2 Toatemperatuuril ei toimi kontsentreeritud H2SO4 rauasse, seepärast kasutatakse väävelhappe säilitamiseks ja transportimiseks rauast terast. Väävelhape õtab orgaanilistelt ainetelt vee koostiselemendid, süsinik oksüdeerub osaliselt CO2ks, osaliselt eraldub söena: H2SO4 C6H12O6(glükoos)----------6C+6H2O Püsiva ja raskesti lenduva happena tõrjub väävelhape teisi happeid nende sooladest välja: NaCl+H2SO4=NaHSO4+HCl
kirju, kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Looduses kõige levinum sulfiid, tekib väga mitmesugustes geol. protsessides. Kaasmineraaline esineb püriiti peaaegu kõigis sulfiidide hüdrotermaalsetes leiukohtades. Sageli leidub püriiti ka settekivimites – lubjakivides, kivisöes jne. Maapinna tingmustes ei ole püsiv. Püriidis olev väävel hapendub õhuhapniku mõjul sulfaadiks: 2FeS2 + 7O2 + 2H2O → 2FeSO4 + 2H2SO4 Hapendumisel tekkinud ferrosulfaat hapendub aga edasi ferriühendeiks, eriti just maapinna termodünaamilistes tingimustes püsovateks raua hüdroksüüdideks. Püriitsed maagid on väävelhappetööstuse tooraineks. IV rühmkond. Halogeniidid. Haloidsete ühendite rühmkonda kuuluvad peamiselt HF ja HCl soolad Mendelejevi tabeli I ja II rühma elementidega. Mineraalid on läbipaistvad, värvusetud, väikese erikaaluga, nõrga klaasiläikega ja suuremalt jaolt vees lahustuvad.
Fosfori looduslikud mineraalid apatiit ja fosforiit on vees praktiliselt lahustumatud, kuigi happelistes muldades nad pikkamööda siiski vähesel määral aegamööda lahustuvad. Sel põhjusel efektiivsete fosforväetistena on otstarbekas kasutada paremini lahustuvaid fosfaate. Levinumaks ja odavamaks fosforväetiseks on superfosfaat. Seda saadakse jahvatatud fosfaattoorme või fosforiidi või apatiidi reageerimisel väävelhappega: 2Ca5F(PO4)3 + 7H2SO4 3Ca(H2PO4)2 + 7CaSO4 + 2HF Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 Superfosfaat sisaldab ka lisandina vähelahustuvat katsiumsulfaati, mis tekib superfosfaadi saamisreaktsiooni kõrvalsaadusena. Esimeses reaktsioonis ka saaduses esinev kolmas komponent vesinikfluoriid on aga lenduv hape, mistõttu mõne aja möödumisel teda saadustes enam ei esine. Idee muuta lahustumatu looduslik fosfaattoore (esialgu
HNO3 toimel passiveerub 16. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Tihedus 8,9 g/cm3. Sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi · varvus varieerub punasest kuldkollaseni · plastiline · vaga hea korrosioonikindlus sepistatav, valtsitav ja traadiks tommatav metall · hea soojus- ja elektrijuht · kuumutamisel ohus kattub vask musta varvusega vask(II)oksiidi kihiga · kuivas ohus on vask pusiv Cu + 2HCl + O2 = CuCl2 + 2H2O Cu + H2SO4(lahjen.) = ei toimu Cu + 2H2SO4(konts.) = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3(lahjen.) = Cu(NO3)2 + 2NO + 2H2O Cu + HNO3(konts.) = Cu(NO3)2 + NO2 + H2O 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Nikkel on lihtainena hobevalge, kollaka laikega plastne metall. 18. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Hobevalge. Tihedus: 2,7 g/cm3. Sulamistemperatuur: 660 °C . Vaga hea
elektrolüüti ei saa lisada, elektrolüüt on absorbeeritud klaasfiiber-matti (AGM) või kasutatakse geel-elektrolüüti ohutusnõuded saad lehe pealt 55. Aku laadimine ja elektrolüüdi valmistamine Juhul, kui toimub aku laadimine siis on keemiline võrrand järgmine: Tühi dest. vesi Laetud PbSO4 + 2H2O + PbSO4 = PbO2 + 2H2SO4 + Pb Plussplaat elektrolüüt miinusplaat = plussplaat elektrolüüt miinusplaat Aku laadimisel plaatide suurus väheneb. Sest plii või pliioksiid reageerib veega ja tekib väävelhape. ELEKTROLÜÜDI VALMISTAMINE Elektrolüüt on väävelhape (saab lisada destilleeritud vett), see peab olema õige konsentratsiooniga (tihedusega), et aku töötaks võimalikult hästi, tihedust mõõdetakse areomeetriga. Aku täis 1280 kg/m3 56
Alumiiniumi aatomi oksüdeerumine alumiiniumiooniks. Määra järgmistes reaktsioonides osalevates ainetes kõigi elementide oksüdatsiooniastmed ja otsusta, kas tegu on redoksreaktsiooniga. Kui on, siis leia oksüdeerija ja redutseerija (kas oksüdatsiooniastme muutumise suuna järgi või elektronvõrrandite abil): 2Na + Cl2 = 2NaCl Na2O + H2O = 2NaOH 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2Na + 2HCl = 2NaCl + H2 SO3 + H2O = H2SO4 H2 + CuO = H2O + Cu Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 5 Anorgaaniliste ainete põhiklassid. 5.1 Anorgaaniliste ainete liigitamine. Anorgaaniliste ainete liigitamist iseloomustab järgmine skeem: Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja
*Metallide reageerimine hapetega.(va. HNO3) Pingereas vesinikust vasakul olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega. Tekivad sool ja H 2. Paremal olevad ei regeeri lahjendatud hapetega. Lämmastikhappe ja konsentreeritud H2SO4(konts) regeerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon. Pole oluline asukoht pingereas. Ka ei eraldu kunagi vesinikku. Väävelhappe korral tekib sool, sulfaat ja vesi. Zn + 2H2SO4(konts.) = ZnSO4 + SO2 + 2H2O Vaba väävel ja eriti divesiniksulfiid võivad tekkida kõrgematel temperatuuridel. Väheaktiivsete metallide (Cu, Ag, Hg) reageerimisel kontsentreeritud H 2SO4-ga eraldub SO2. Kuld(Au) ja plaatina(Pt) ei reageeri kontsentreeritud H2SO4-ga. *Metallide reageerimine leelistega. Leelistega reageerivad niisugused (vaid üksikud) metallid, mille hüdroksiididel on lisaks aluselistele omadustele ka
Tuum koos adsorbse troodiks plii (Pb), teiseks PbO2, elektrolüüdiks on H2SO4 (tihedu- vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi üle uude tasakaalu olekusse. kihiga moodustab iseseisva osakese graanula, millel antud juhul on sega 1,18 kuni 1,22). Elektroodide ühendamisel toimuvad järg- mised reaktsioonid : anoodil: Pb+ SO42 - PbSO4 + 2e katoodil: PbO2 + 4H+ + SO42 + 2e = PbSO4 + 2H2O summaarselt: PbO2 + Pb + 2H2SO4 = 2PbSO4 + 2H2O Voolu tarbimisel väheneb H2SO4 kontsentratsioon. Laadimisel kulgevad aga rektsioonid vastupidiselt. 7.3 Elektrolüüs. Elektroodid. Elektrolüüsiseadused Alalisvoolu läbijuhtimisel läbi elektrolüüdi lahuste või sulaelek- trolüüdi hakkavad katioonid liikuma katoodi ja anioonid anoodi suunas. Sellega kaasneb aine lagunemine - elektrolüüs. Katioonid seovad elektrone ja eralduvad neutraalsete aatomite või molekuli-
tärklisekliistris; anood: Zn - 2e- ® Zn2+; katood: 2NH4+ + 2MnO2 + 2e- ® Mn2O3 + 2NH3 + H2O Hg patareid: kasutatakse kellades, kalkulaatorites Pb aku: suhteliselt väike energia ja massi, energia ja ruumala suhe, on suur võimalik voolutugevus ning suur võimsuse ja massi suhe. anoodiks Pb plaadid; katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse; elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%) anoodil: Pb + SO42- -2e- ® PbSO4 katoodil: PbO2 + 4H+ + 2SO42- + 2e- ® PbSO4 + 2H2O Pb + PbO2 + 2H2SO4 ® 2PbSO4 + 2H2O Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. Järjestikku on tavaliselt ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj E = 2 V, kokku 12V. Kütuseelement: keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel. Elektrolüüdiks kuum KOH lahus, anoodiks ja katoodiks inertsed, poorsed süsinikelektroodid. 114. Elektrolüüsiahel, töötamise põhimõte, näide.
anoodil: Pb+ SO42 - PbSO4 + 2e Süst-s en muutus muutub temp-i, rõhu või koostise muut-sel. Kui G en Kolloidsüst-i isel-b valguse haj, mida nim opalistsentsiks, seda kasut katoodil: PbO2 + 4H+ + SO42 + 2e = PbSO4 + 2H2O on mini-ne on tasakaalu olek. dispersiooni astme määr-ks. Kolloidlahustel on osakeste laengust ting summaarselt: PbO2 + Pb + 2H2SO4 = 2PbSO4 + 2H2O Iseeneslikud prots-d viivad suletud süst-i alati tasakaalu olekusse s.t. elektrilised om-d. N: saadakse AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 Voolu tarbimisel väheneb H2SO4 kontsentratsioon. Laadimisel iseenesest saavad kulg ainult need prots-d, mille puhul G en väheneb. AgCl tuuma kolloidosakese ehitus on: tuuma moodustab Ag ja Cl kulgevad aga rektsioonid vastupidiselt. G en vähen-ne isel-b ainete reakts-i võimet. G
n elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%) 2NaCl + 2H2O ® Cl2 + H2 + 2NaOH anoodil: Pb + SO42- -2e- ® PbSO4 n Na+ ioonid protsessis ei osale. 90% kogu maailma katoodil: PbO2 + 4H+ + 2SO42- + 2e- ® PbSO4 + 2H2O klooritoodangust baseerub sellel protsessil n summaarselt: Pb + PbO2 + 2H2SO4 ® 2PbSO4 + 2H2O Reeglid: Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. 1. Pingerea alguse metallid Li kuni Al katoodil ei Järjestikku on tavaliselt redutseeru (redutseerub vesi, tekib vesinik); ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj E = 2 V, kokku 12V. 2. Ülejäänud metallid kuni vesinikuni redutseeruvad
100. Betoon, Portland tsement betoon. anumad ühendatud Suurte osakestega komposiit, kus nii maatriks kui K2SO4 lahust sisaldava sillaga (soolasild). dispergeeritud faas on keraamilised materjalid. Zn ja Cu plaadid elektroodid: Zn anood (), Cu katood (+) Pb + PbO2 + 2H2SO4 2PbSO4 + 2H2O n Elektronid liiguvad anoodilt katoodile! Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. anood | lahus | soolasild | lahus | katood + Järjestikku on tavaliselt (-) Zn(t) | ZnSO4 (aq) | K2SO4küllast. | CuSO4 (aq) | Cu(t) (+) ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj = 2 V, kokku 12V.
annaabi.ee 
