Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metallide keemilised omadused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
KEEMILISED OMADUSED
1. Reageerimine veega
a) aktiivsete metallide (pingereas Li -- Mg) reageerimisel veega tekivad hüdroksiid ja H2:
2Na + 2H2O = 2 NaOH + H2
b) keskmise aktiisusega metallide (Al -- Fe) reageerimisel veeauruga tekivad oksiid ja H2O:
Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2
c) väheaktiivsed metallid (Ni -- Au) ei reageeri veega
2. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a. HNO3 )
a) pingereas vesinikust vasakul olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega, tekivad sool ja vesi:
Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2
b) pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega
NB! HNO3 ja kontsentreeritud H2SO4 reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon. Selliste reaktsioonide juures pole oluline metalli asukoht pingereas, ka ei eraldu kunagi vesinikku. Al ja Fe passiveeruvad külma konts. H2SO4 ja HNO3 toimel (ei reageeri):
Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O
Cu + 4HNO3 (konts.) = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O
3Cu + 8HNO3 (lahj.) = 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O
3. Reageerimine soolalahustega
Metall reageerib vees lahustuva soolaga , kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall , tekivad sool ja metall:
Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu
Cu + FeSO4 = ei reageeri
NB! Metallid, mis reageerivad külma veega (IA ja IIA rühma metallid alates kaltsiumist), ei asenda soola koostises vähemaktiivseid metalle , vaid reageerivad veega ja tekkinud leelis võib reageerida soolaga (kui tekib sade):
Na + CuCl2 =
1. etapp 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2
2. etapp 2NaOH + CuCl2 = Cu(OH)2 + 2NaCl
Summaarselt: 2Na + CuCl2 + 2H2O = Cu(OH)2 + 2NaCl + H2
4. Reageerimine mittemetallidega
Peaaegu kõik metallid reageerivad mittemetallidega (O2, S, halogeenid jt.):
2K + Cl2 = 2KCl
2Ca + O2 = 2CaO
Metallide keemilised omadused #1 Metallide keemilised omadused #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Koolimaterjal Õppematerjali autor
9 klass.

Sarnased õppematerjalid

Keemia konspekt eksami jaoks
14
doc

Keemia konspekt eksami jaoks

Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess. Mittepolaarne kovalentne side esineb ühesuguste mittemetalliliste ühendite vahel või C ja H vahel Polaarne on erinevate mittemetalliliste ühendite vahel. Iooniline side ­ mittemetalli ja metalli vahel. Metalliline side ­ metallide vahel. Vesinikside on F ­ H, N ­ H või O ­ H vahel. Mida rohkem molekulidevahelisi vesiniksidemeid, seda kõrgemad keemis- ja sulamistemperatuurid. Mida rohkem veega vesiniksidemeid moodustab, seda paremini lahustub vees. Reaktsiooni kiirenedavad tegurid on temperatuuri tõstmine, tahke aine peenestamine, gaaside puhul rõhu tõstmine, kontsentratsiooni suurendamine ja katalüsaatori kasutamine. Katalüüs ­ Reaktsioon katalüsaatori toimel. Tasakaal nihkub: 1

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

Lanktanoidid (4f) Aktonoidid (5f) Näited: Zn: 1s22s22p63s23p64s23d10 O: 1s12s22p4 Pt: 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d 4p 5s 4d 5p 6s 4f 5d8 2 2 6 2 6 2 10 6 2 10 6 2 14 Na: 1s22s22p63s1 f-elemendid s-elemendid d-elemendid p-elemendid · Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus ­ keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste ­ tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.-a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

Lanktanoidid (4f) Aktonoidid (5f) Näited: Zn: 1s22s22p63s23p64s23d10 O: 1s12s22p4 Pt: 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d 4p 5s 4d 5p 6s 4f 5d8 2 2 6 2 6 2 10 6 2 10 6 2 14 Na: 1s22s22p63s1 f-elemendid s-elemendid d-elemendid p-elemendid · Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus ­ keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste ­ tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.-a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid

Keemia
Soolad - konspekt
3
doc

Soolad - konspekt

Na2HPO4 ­ naatriumvesinikfosfaat 3. Hüdroksiidsoolad aluse hüdroksiidioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliga MgOHCl magneesiumhüdroksiidkloriid 4. Kristallhüdraadid soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett CuSO4 5H2O vaskvitriol Nimetuses on mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral o.a. 1. Metalli nimetus + aniooni (happejäägi) nimetus Li2SO4 ­ liitiumsulfaat AlPO4 alumiiniumfosfaat 2. Metalli nimetus + (o.a.) + aniooni nimetus FeCl3 ­ raud(III)kloriid ja FeCl2 ­ raud(II)kloriid 3. Metalli nimetus + vesinik + aniooni nimetus KHPO4 ­ kaaliumvesinikfosfaat 4

Keemia
Keemia ja selle seletused
8
docx

Keemia ja selle seletused

Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 - -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 - -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS → SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH → Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID → SOOL + VESI 2HCl + MgO → MgCl2 + H2O + SOOL → UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S → Na2SO4 + H2S↑ + METALL → SOOL + VESINIK 2HCl + Zn → ZnCl2 + H2↑ Cu + 4k. HNO3→ Cu(NO3)2 + 2NO2↑ + 2H2O ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS + HAPPELINE OKSIID → SOOL + VESI 2NaOH + CO2→ Na2CO3 + H2O + SOOL → UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + 2NaCl lagunemine (to) → ALUSELINE OSKIID + VESI Ca(OH)2→(to) CaO + H2O HAPPELINE OSKIID (mittemetalli oksiid) + VESI → HAPE SO3 + H2O → H2SO4 + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OSKIID → SOOL SO2 + Na2O → Na2SO3 ALUSELINE OKSIID

Keemia
Kokkuvõte keemiast
17
pdf

Kokkuvõte keemiast

Näited: Zn: 1s 1 2s 2 2p 6 3s 2 3p 6 4s 2 3d 10 O: 1s 1 2s 2 2p 4 1 2 6 2 6 2 10 6 2 10 6 2 14 8 Pt: 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d 4p 5s 4d 5p 6s 4f 5d Na: 1s 1 2s 2 2p 6 3s 1 felemendid selemendid delemendid pelemendid · Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus ­ keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste ­ tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja

rekursiooni- ja keerukusteooria
Keemia põhi- ja keskoolile
15
docx

Keemia põhi- ja keskoolile

SiO2- liiv; CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas Alused Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Liigitus: Vees lahustuvad alused e. LEELISED Vees lahustumatud alused Amfoteersed alused NaOH, KOH, Ba(OH)2 enamus alustest( vt. lahustuvuse tabelit) Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3 Keemilised omadused: Saamine: I leelis + HAPE = sool + vesi I Leeliseid saadakse: leelis + HAPPELINE OKSIID= sool+ vesi a) aktiivne metall+ vesi= leelis + vesinik leelis + SOOL = uss sool + uus alus ( üks neist sade) b) aktiivse metalli oksiid + vesi = leelis

Keemia
Reaktsioonivõrrandite koostamise tabel
2
doc

Reaktsioonivõrrandite koostamise tabel

+ SOOL UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S NB! Reaktsioon toimub siis, kui uus tekkiv happe on reageerivast happest nõrgem või lenduvam või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). + METALL SOOL + VESINIK 2HCl + Zn ZnCl2 + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid. Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti pingerida ning ei eraldu vesinikku).

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun