Hapnik ja väävel (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Missugused on vee tähtsamad ftiusikalised ja keemilised omadused?
Mitme protsendiline soolhappe lahus saadi?

Lõik failist

Kontrolltöö
Hapnik ja väävel 10.klass
1. Iseloomustage hapniku allotroope.
- lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas
- keemistemperatuur -183 kraadi
- vees suhteliselt vähe lahustuv
2.Kirjutage (ja tasakaalustage) kolm reaktsioonivõrrandit väävli keemiliste omaduste iseloomustamiseks
-Reageerib vesinikuga S + H2 = H2S
-Reageerib hapnikuga S + O2 = SO2
-Reageerib metallidega S + Fe = FeS
3.Missugused on vee tähtsamad ftiusikalised ja keemilised omadused? Keemiliste omaduste isloomustamiseks kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid.
Füüsikalised

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

C2rol123 Õppematerjali autor

1.Iseloomustage hapniku allotroope.
2.Kirjutage (ja tasakaalustage) kolm reaktsioonivõrrandit vaavli keemiliste omaduste iseloomustamiseks
3.Missugused on vee tähtsamad ftiusikalised ja keemilised omadused? Keemiliste omaduste isloomustamiseks kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid.
4.Kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid järgmiste üleminekute kohta.
FeS --> SO2 --> SO3 --> H2SO4 --> K2SO4--> BaSO4
5. 100 cm3HCI lahusele (p= 1,12g/cm3) lisati 150 cm3 vett. Mitme protsendiline soolhappe lahus saadi?

Hapnik väävel kontrolltöö hüdroksiidid väävel

Sarnased õppematerjalid

docx

Anorgaaniliste ainete klasside vahelised seosed

Pärast reaktsiooni jäi järele hallikas kohev segu, mille komponendid olid ained D ja E. Hallikast segust eraldus niiskuse toimel mädamuna lõhnaga gaas F ja tekkis hüdroksiid G. Gaasi F põlemisel tekib gaas C ja vesi. Kui oksüdeerida gaasi C edasi (Pt-katalüsaatoril),saadakse aine H, mis veega reageerides annab tugeva happe J (NB! Kontsentreeritud happe J lahus söestab suhkru!). a) Kirjutage ainete A-I valemid ja nomenklatuursed nimetused. A-alumiinium, B- väävel, C- SO2 vääveldioksiid, D-Al2S3 alumiinium(III)sulfiid, E- Al2O3 alumiinium(III)oksiid, F-H2S vesiniksulfiid, G-Al(OH)3 alumiinium(III)hüdroksiid, H-SO3 vääveltrioksiid, I/J-H2SO4 väävelhape b) Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid: i) A + B D, ii) A + O2 E, iii) B + O2 C, iv) D + H2O F + G, v) F + O2 C + H2O, vi) C + O2 H (Pt-katalüsaator), vii) H + H2O I. 1) 2Al(III)+3S-Al2S3 2) 6Al+3O2-2Al2O3 3) S+O2-SO2 4) Al2S3+H2O-H2S+Al(OH)3

Keemia

docx

Keemia põhjalik kirjeldus mittemetallidest

Reegel: Iga aktiivsem halogeen tõrjub ühendist vähem aktiivsema välja. Nende happeid saab elektrolüüsi abil või siis tugevama väävelhappe abil. Halogeenne saab ise ka toota elektrolüüsi abil. Lahustuvad hästi vees. Saab ka sulatatud soola elektrolüüsi teel NaCl el.-> Na+Cl2 Kloor Cl: Kõige levinum halogeen, kollakasroheline gaas, Cl:+17/2)8)7), lahustub vees, aga vähe, tekitades kloorvee, mis on tugev oksüdeerija, kuna tekib atomaarne hapnik. NaCl keedusoola elektrolüüsi abil saab seda ja sellena ta ka esineb Maal. Reageerib orgaaniliste ühenditega, kloorigaasis põlevad paljud metallid. Kloor on tähtis aine, kuna osaleb soolhappena seedeprotsessis, teda kasutatakse veel pleegitamisel. Hüpokloorishape HClO, väga tugev oksüdeerija, ka ta soolad on väga tugevad oksüderijad. Kaltsiumhüpoklorit Ca(ClO)2 - kuulub kloorlubja koostisesse. Kloorlupja saadakse kloori juhtimisel lubjavette (teiseks saaduseks on kaltsiumkloriid)

Keemia

doc

MITTEMETALLID

Ta on keemiliselt kõige aktiivsem mittemetall. Toatemperatuuril ühineb ta vesinikuga plahvatusega juba pimedas: H2+F2=2HF HF vesilahust nimetatakse vesinikfluoriidhappeks. Viimane on nõrk hape, kuid väga mürgine ja sööbiv. HF söövitab isegi klaasi. HF sooli nimetatakse fluoriidideks. Vesiniksideme olemasolu tõttu võib ühealuseline vesinik vesinikfluoriidhape moodustada ka vesiniksoolasid ja esineb isegi gaasi faasis dimeerina: (HF)2 ehk H2F2. Reageerimisel veega eraldub hapnik (ja trihapnik): F2+H2O=2HF+O 2O=O2; 3O=O3 Broom (Br: 1s22s22p63s23p63d104s24p5) on punakaspruuni värvusega väga mürgine vedelik. Tema vesilahust nimetatakse broomiveeks. Paremini kui vees lahustub broom orgaanilistes lahustites (benseenis, etanoolis, eetris). Vesinik põleb broomis vesinikbromiidiks: H2+Br2=2HBr HBr vesilahust nimetatakse vesinikbromiidhappeks. Vesinikbromiidhape on tugev haoe, tema sooli nimetatakse bromiidideks. Broomiühendeis on broomi o.-a. I kuni V. Jood (I:.....

Keemia

pdf

Keemia põhiteadmised

(SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II. Soolad koosnevad metallioonist (näiteks Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO42-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. Keemiliste elementide perioodilisustabel · Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide

Keemia

pdf

Keemia põhiteadmised

Keemia

rtf

Aineklassid

Kuumutamisel annavad soola Kuumutamisel annavad soola Happeliste SO2 + CaO = CaSO3 3 SO3 + Al2O3 = Al2 (SO4)3 oksiididega Ei reageeri Ei reageeri Oksiidide · Lihtaine + hapnik (põlemine) C + O2 = CO2 Hapnikuühendite · Hapete lagundamine H2SO4 = H2O + SO3 saamine lagundamine · Hüdroksiidide (v.a Ia) lagundamine Cu(OH)2 = CuO + H2O · Liitaine + hapnik CS2 + 2 O2 = CO2 + SO2 · Soolade lagundamine CaCO3 = CaO + CO2

Keemia

pdf

Kokkuvõte keemiast

Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II. Soolad koosnevad metallioonist (näiteks Na + , Fe 2+ , Cu 2+ , Al 3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2 , Cl jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. Keemiliste elementide perioodilisustabel · Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide

rekursiooni- ja keerukusteooria

docx

Keemia põhi- ja keskoolile

Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised

Keemia

Rohkem sarnaseid