Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid

Redoksreaktsioo – On reaktsioon mille käigus muutub elementide o-a
Oksüdeerija – Liidab elektrone, o-a väheneb ja tema redutseerub
Redutseerija – Annab elektrone ära, o-a suureneb ja tema oksudeerub
Elektrolüüs – On elektrolüüdide laugunemine alalisvoolu toimel. Kaks elektrolüüdi on panud elektrolüüdide lahusesse ja ühendatud vooluallikaga klemmidega
Katiood – Negatiivne elektrood, redutseerub
Anioon – Positiivne elektood, oksüdeerub
Elektrolüüdide kasutamine – 1.Toodetakse aktiivseid metalle (Na, K, Ca, Mg) 2.Toodetakse kloori, vesinikku ja hapnikku 3.Metalli pinde kaetakse teise metalli kihiga 4.Rafineerimine – aine puhastamine ebasoodsatest lisanditest.
Keemiline Vooluallikas – On seade milles keemilisel reaktsioonil on saadud energia muudetakse elektrienergiaks. Koosneb kahest elektroodist mis on pandud elektrolüüdide lahusesse.
Galvaanielement – on ühekordne keemiline vooluallikas, aktiivsem metall on aniooniks ja temalt hakkavad elektronid ära liikuma.
Aku – Akumolaator on mitmekordne keemiline vooluallikas, Anioodiks on Pb ja Katioodiks on PbO2 Võrrand : Pb + PbO2 +2H2SO4 Tühjenemine→←Laadumine 2PbSO4 +2H2O
Kütuseelement – On keemiline vooluallikas milles elektrienergia saadakse kütuse oksüdeerumisel eralduva energa arvul, Kõige tuntum on vesinik hapnik element.
Keemia mõisted #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kammiste10 Õppematerjali autor
Keemia mõisted

Sarnased õppematerjalid

Keemia 10 klass-metallid
8
docx

Keemia 10 klass: metallid

1.Metallide füüsikalised omadused Ühised ● Tahked ● Läikega ● Head soojusjuhid ● Head elektrijuhid-Sest metallidel on poolvabad elektronid ● Plastilisus ● Ei lahustu Erinevad ● Kõvadus ● Sulamistemperatuur ● Tihedus ● Magnetilised omadused NB! Mida suurem on aatomiraadius, seda väiksem on sulamistemperatuur, sest seda nõrgem side aatomite vahel 2. Metallide keemilised omadused - lihtaine metalli reaktsioonid on redoksreaktsioonid 1) Reageerivad leelistega ● Reageerivad ZN ja Al Zn + KOH + 2H2O -> K [Zn(OH)3] + H2 2Al + 2KOH + 6H2O -> 2K[Al(OH)4 ] + H2 OH järgi tuleb ühe võrra suurem oa, sest k on ka Alumiiniumi puhul reageerib enne oksiid, siis vesinikku ei eraldu, muu on sama. Ja alles siis reageerib metall ise 2) Reageerivad soolalahusega a) Aktiivne metall + soola vesilahus 2K + CuSO4 + 2H2O -> K2

Keemia
Keemilised Vooluallikad
9
doc

Keemilised Vooluallikad

milles toimub kütuse aeglane oksüdatsioon (,,leegita põlemine") ja reaktsioonil vabaneva energia eraldumine elektrienergiana. Inimene kasutab keemilisi vooluallikaid igapäevaelus väga aktiivselt ja tõenäoliselt ei kujutaks me oma elu ilma nendeta ettegi ­ keemilised vooluallikad on muutnud inimese eluviisi liikuvamaks, sest elektritehnika on muutunud tänu keemilistele vooluallikatele teisaldatavaks. KIRJANDUSE LOETELU 1. Ahmotov, N. 1974. Anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 2. ENE 2 = Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. köide. 1987. Tallinn: Valgus. 3. Karik, H.; Palm, U.; Past, V. 1981. Üldine ja anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 4. Korzev, P. 1963. Keemia teatmik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 5. Timotheus, H. 1999. Praktiline keemia. Riia: Avita. 6. Vlassov, L.; Trifonov, D. 1970. Huvitavat keemiast. Tallinn: Valgus. 7. VSL = Kleis, R.; Silvet, J.; Vääri, E. 1983. Võõrsõnade leksikon. Tallinn: Valgus.

Keemia
Keemilised vooluallikad
12
doc

Keemilised vooluallikad

milles toimub kütuse aeglane oksüdatsioon („leegita põlemine”) ja reaktsioonil vabaneva energia eraldumine elektrienergiana. Inimene kasutab keemilisi vooluallikaid igapäevaelus väga aktiivselt ja tõenäoliselt ei kujutaks me oma elu ilma nendeta ettegi – keemilised vooluallikad on muutnud inimese eluviisi liikuvamaks, sest elektritehnika on muutunud tänu keemilistele vooluallikatele teisaldatavaks. KIRJANDUSE LOETELU 1. Ahmotov, N. 1974. Anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 2. ENE 2 = Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. köide. 1987. Tallinn: Valgus. 3. Karik, H.; Palm, U.; Past, V. 1981. Üldine ja anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 4. Koržev, P. 1963. Keemia teatmik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 5. Timotheus, H. 1999. Praktiline keemia. Riia: Avita. 6. Vlassov, L.; Trifonov, D. 1970. Huvitavat keemiast. Tallinn: Valgus. 7. VSL = Kleis, R.; Silvet, J.; Vääri, E. 1983. Võõrsõnade leksikon. Tallinn: Valgus. LISAD

Keemia
Kordamine keemia KT - korrosioon-sulamid
4
docx

Kordamine keemia KT - korrosioon, sulamid

Kordamine keemia KT'ks - sulamid, korrosioon jms 1. Sulamid sulam koostisosad kasutusala Duralumiinium alumiinium + vask, magneesium, lennukitööstus mangaan Silumiin alumiinium + räni keemiatööstuse aparaadid Amalgaam elavhõbe + hõbe või mõni muu hammaste täidised metall Ehtehõbe hõbe + vask Ehtekuld kuld + vask Melhior vask + nikkel laevade aurujõuseadmete kondensaatoritorusi, arstiriistad, lauanõud, metallraha Messing e. valgevask vask + tsink puhkpillid, antiseptik, padrunikestad Pronks vask + tina aparaatide osad, med

Keemia
KEEMIA mõisted ja küsimused
2
odt

KEEMIA mõisted ja küsimused

Mõisted: redoksreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide o-a muutus redutseerija ­ aine, milles osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) oksüdeerija ­ aine, milles osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) oksüdeerumine ­ elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o-a suurenemine redutseerumine ­ elektronide liitmine redoksreaktsioonis, elemendi o-a vähenemine sulam ­ mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal, saadakse koostisainete kokkusulatamisel maak ­ maavara, mida on võimalik kasutada metallide või teiste ainete tootmiseks alumiinotermia ­ maagist metalli kättesaamine aktiivsema metalli abil karbotermia ­ metalli redutseerimine maagist C või C-ühendi abil kõrgel temp.-il korrosioon ­ metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel protektor ­ kaitstav metallese pannakse kontakti juhtme abil aktiivsema

Keemia
KT-NR 21-ELEKTROLÜÜS-KEEMILINE VOOLUALLIKAS-METALLIDE KEEMILISED OMADUSED-KORROSIOON
1
odt

KT. NR.21 (ELEKTROLÜÜS, KEEMILINE VOOLUALLIKAS, METALLIDE KEEMILISED OMADUSED, KORROSIOON)

KORDAMISKÜSIMUSED KT. NR.21 (ELEKTROLÜÜS, KEEMILINE VOOLUALLIKAS, METALLIDE KEEMILISED OMADUSED, KORROSIOON) Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste, redoksreaktsioon? Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus elemendi o.-a. Muutub. O.-a. On arvutuslik suurus, mis on arvuliselt võrdne iooni laenguga eeldusel, et kõik ained koosnevad ioonidest. 2. Mis on oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija lähtudes: a) oksüdatsiooniastme muutumisest, b) elektronide üleminekust? Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis?

Keemia
Keemia kordamine kontrolltööks
1
odt

Keemia kordamine kontrolltööks

KORDAMISKÜSIMUSED KT. NR.21 (ELEKTROLÜÜS, KEEMILINE VOOLUALLIKAS, METALLIDE KEEMILISED OMADUSED, KORROSIOON) Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste, redoksreaktsioon? Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus elemendi o.-a. Muutub. O.-a. On arvutuslik suurus, mis on arvuliselt võrdne iooni laenguga eeldusel, et kõik ained koosnevad ioonidest. 2. Mis on oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija lähtudes: a) oksüdatsiooniastme muutumisest, b) elektronide üleminekust? Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis?

Keemia
Harjutusi redoksreaktsioonidest ja elektrokeemiast
17
pdf

Harjutusi redoksreaktsioonidest ja elektrokeemiast

Harjutusi redoksreaktsioonidest ja elektrokeemiast Õpitust jääb meile meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame või harjutame. (J. W. Goethe) Redoksreaktsioonid 1. Reasta järgmised ained lämmastiku aatomite oksüdatsiooniastmete kasvu järjekorras. a) NH 4 Cl b) NO c) NaNO 2 d) NO 2 e) Al(NO 3 ) 3 f) N 2 O g) N 2 .......................................................................................................................................... 2. Ühenda õiged paarid. Selleks määra kaldkirjas olevate elementide aatomite oksüdatsiooniaste.

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun