või sahhariidide kääritamisel. Glütseriin- Magus, viskoosne vedelik, seguneb hästi veega, pole mürgine, keemiliselt seotuna kuulub rasvade koostisse, kosmeetikas nahapehmendajana. Puskariõli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust, koosneb kahest pentanooli isomeerist. Põlemine- C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O. Oksüdeerumine(tekib aldehüüd: CHO)- 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O. Reag. Leelismetallidega(tekivad alkoholaadid)- 2C2H5OH + 2Na = 2C2H5ONa + H2. Alkoholaatide hüdrolüüs- C2H5ONa + H2O = C2H5OH + NaOH. Füüsilised omadused: Lihtsamad suht kõrgete keemistº ja vees hästi lahustuvad, molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti, mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised
C21-Cn Tahked Lahustuvus ·Sarnane lahustub sarnases Hüdrofoobsed ained lahustuvad hüdrofoobsetes lahustites (bensiin) Hüdrofiilsed ained lahustuvad hüdrofiilsetes lahustites (vesi) Alkoholide keemilised omadused · Täielik oksüdeerumine (põlemine) CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O · Osaline oksüdeerumine (Cu-katalüsaatoràaldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O · Reageerimine leelismetallidega (à alkoholaat) 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 · Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Tähtsam esindajad CH3OH-metanaal->sipelghape C2H5OH-etanaal->äädikhape->CO2+H2O CH2- CH2 A| | Jahutusvedelik (tosool) OH OH CH2-CH-CH2 A| | | Propaantriool- glütserool (kreemid,lõhkeainete valmistamine) OH OH OH Puskariõli- etanooli käärimisel tekkinud destillatsiooni jääk EETRID Eetrid- orgaanilised ühendid, kus hapniku aatomiga on seotud süsivesinik rühmad · Üldvalem R -- O -- R'
2.HCOOH + MgO -> (HCOO--)Mg2+ + H2O 3. CH3COOH + Na -> CH3COO--2Na+ +H+ 4.CH3COOH + NaHCO3 -> CH3COONa+ + H2CO32+ 1.Mitu grammi vett tekib 50g etanooli põlemisel? 50g m-? C2H5OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O 1 mol --3 mol--2mol--3mol n = m:M M(C2H5OH) =12*2+6*1+16= 46g/mol n(C2H5OH) =50g:46 g/mol = 1,1mol n(H2O) =3*1,1=3,3mol m=n*M M(H2O)=2*1+16=18g/mol m(H2O) =3,3mol * 18=59,4g 2.Mitu kilogrammi etanooli võib saada 5kg glükoosi käärimisel? 5kg m-? C6H12O6 -> 2C2H5OH + 2CO2 1mol ---- 2mol-------2mol n = m:M M(C6H12O6 )=12*6+12*1+6*16=180kg/mol n(C6H12O6) =5kg:180kg/mol=0,02mol n(C2H5OH)=2*0,02mol=0,04kmol M(C2H5OH) = 46kg/kmol m(C2H5OH) = 0,04 *46= 1,84kg 3.Mitu grammi glükoosi võeti käärimiseks, kui tekkis 450dm3CO2? m-? 450dm3 C6H12O6 -> 2C2H5OH + 2CO2 1mol------2mol-------2mol n=V:Vm Vm=22,4 dm3/mol n(CO2) = 450dm3:22,4dm3/mol =20 n(C6H12O6)=20:2=10mol m=n*M M(C6H12O6)=180g/mol m(C6H12O6)=10*180=1800g
( , , , ) PARHOMENKO ANTON TITUSHKO STANISLAV 10B · ( , , , «» ) -- C2H5OH ( C2H6O), : CH3-CH2-OH, , , , . · : . . . : 95,57 % . , , 3 -- 4- . · ( -- ) 2C2H5OH + 2 = 225 + 2. · : RCOOH + HOCH2CH3 RCOOCH2CH3 + H2O · ( 120 °C) : 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O · : C2H5OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O · : CH3CH2OH + NaH CH3CH2ONa + H2 CH3CH2OH + NaOH CH3CH2ONa + H2O · : CH3CH2OH + HCl CH3CH2Cl + H2O · () , - , , . · , . . (, -- «-2»), . () .
1.Mädanemine toimub õhuhapniku juuresolekul ( nt banaan ) 2.Roiskumine toimub õhuhapnikuta , roisubakterid ( nt liha ) Kõdunemine saadusi nimetatakse kõduks ( huumus, turvas, kaevandatavad kütused ( pruunsüsi, maagaas, kivisüsi )) Käärimine Käärimine energia eraldumisega kaasnev protsess mikroorganismide toimel ( ilma õhu juurde pääsuta ) 1. Alkoholkäärimine kulgeb pärmseente osavõtul C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 2.Piimhappekäärimine piimhape bakterite toimel , õhuhapnikuta , piimsuhkur muutub piimhappeks C6H12O6 2CH3 CH COOH | 2hüdroksüüpropaanhape CH3 e. Piimahape Fotosüntees · kulgeb energia neeldumine · toimub rohelistes taimdes päikesekiirguse toimel · muundab CO2 ja H2O glükoosiks ja hapnikuks
C12H22O11 + H2O Tärklis, tselluloos Keemilised omadused: glükoosi eeskujul 1) -CHO rühma tõttu oksüdeeruvad a) b) Cu(OH)2 t->CuO+H2O 2) Redutseeruvad H2 toimel 3) Reageeri mineraalhapetega ja hüdroksiididega, kus 4 ja 5 C asendatakse metalli ja happega moodustavad estreid. 4) Käärimine a) C6H12O6 -> 2C2H5OH + 2CO2 b) Füüsikalised omadused: tahked, kristallilised ained, magus, vees lahustuvad. Kasutamine: meditsiinis, tabletid, kondiitri tooted
C2H5OH -> H2C=CH2 + H2O 4) Alkoholid võivad oksüdeerida. NB! Cu katalüsaatori juuresolekul moodustade aldehüüde. 2CH3OH + O2 -> 2HCHO + H2O 5) Alkohol kui hape reageerib alustega (leelistega) C2H5OH + NaOH -> C2H5ONa + H2O Etanooli tootmine: a) Tärklisest (C6H10O5)n ->(ensüm) (C12H22O11) C12H22O11 -vesi -> 2C6H12O6 kääritamine-> 2C2H5OH + CO2 b) Mittetoiduainetes 1) tselluloos C6H10O5 + H2O -> C6H12O6 kääritamine-> C2H5OH + 2CO2 2) eteenist H2C=CH2 + H2O -> C2H5OH Füüsikalised omadused: moodustavad omavahel vesikiksidet, ka veega, hüdrofiilsed, pikema C-ahelaga vees hästi ei lahustu, mürgised (eriti metanool), narkootilise toimega Kasutatakse: metanool - puupiiritus, etanool piiritus, etaandiool autojahutussegude koostises, estrite tootmisel, lahustina
NT: CH3OH (metanool) Karboksüülhape süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma: -COOH. NT: HCOOH (metaanhape e. Sipelghape) Metanool CH3OH (puupiiritus) vedelik,läbipaistev,põletava maitsega, Väga mürgine, lahustub vees. 2CH4 + O2 2CH3OH CO + 2H2 CH3OH Lahusti, klaasipesuvedelik,automootori kütusena Etanool CH3CH2OH = C2H5OH (piiritus) vedelik, läbipaistev, värvusetu, piirituslambi lõhnaga, lahustub vees, lahustub orgaanilisi ühendeid, pole mürgine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 suhkur pannakse käärima Vein Põlemine: reag hapnikuga C2H5OH + 3O2 2CO2 + H2O Etaandiool e. Etüleenglükool OH-CH2-CH2-OHvärvusetu, läbipaistev, viskoosne, lahustub vees, on magusa maitsega. Mürgine pole aga on kahjulik. -Automootori jahutusvedelik(dosool). Propaantriool e. Glütserool OH-CH2-CH-CH2-OH värvusetu, läbipaistev, viskoosne, magusa maitsega, seguneb veega..kasutatakse meigitoodetes, meditsiin.
Looduses on seda nii vabalt, mõnedes taimedes, hapupiimas kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. (Hergi Karik, Üldine keemia, Tallinn, "Koolibri", 1994, http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool) 2.2 Saamine Etanooli saadakse sahariidide, näiteks glükoosi, kääritamisel. Selle protsessiga saab toota 15% kuni 16% etanooli, kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Glükoosi käärimise valem: C6H12O6=2C2H5OH+2CO2+2H2O Teine võimalus etanooli saamiseks on eteeni hüdraatimine. Eteeni hüdraatimise valem: CH2=CH2+ H2O=C2H5OH Kolmas võimalus etanooli saamiseks on halogeenoalkaani reageerimine leelisega. Valem: C2H5Cl+NaOH=C2H5OH+NaCl (http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool; http://www.htg.tartu.ee/~ph/oppem/org.html) Etanooli molekul Struktuuri valem 3 3. Omadused 3
etanooli, mitmesugusteks lagunemissaadusteks. Paljud käärimised kulgevad ilma õhuhapniku osavõtuta (anaeroobselt). Käärimist põhjustavad pärmseenekesed (alkoholkäärimne) või bakterid (piimhapekäärimine). Mõned käärimised vajavad õhuhapnikku (äädikhapekäärimine). Piimhape- ja alkoholkäärimine leiva-ja alkoholkäärimine saiataigna kergitamisel. Alkohoolset kääritamist kasutatakse ka õlle ja veini tootmisel. Selle võrrand on C6H12O6 --> 2C2H5OH + 2CO2 Õlle valmistamiseks idandatakse odraterad. Saadud linnased kuivatatakse ja jahvatatakse jämedaks jahuks. Idanemisel tekkinud ensüümide toimel hakkab odraterade tärklis muutuma suhkruteks. See reaktsioon läheb lõpuni meski valmistamisel, kui linnasejahu segatakse sooja veega. Kui suhkrud on lahustunud, filtritakse meskist paks osa välja. Saadud selge vedelik ehk virre keedetakse läbi, et kõrvaldada ebasoovitavad mikroorganismid, seejärel lisatakse humalad ja pärm,
| GLÜKOLÜÜS TOIMUB TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIKUS, TSITRAADITSÜKKEL TOIMUB MITOKONDRIS, HINGAMISAHEL TOIMUB MITOKONDRITE SISEMEMBRAANIDE HARJAKESTES. | GLÜKOOSI REAKTSIOONIVÕRRAND: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O (38 ATP) | GLÜKOLÜÜSI REAKTSIOONIVÕRRAND: C6H12O6 2CH3COCOOH + 4H (2 ATP) | ANAEROOBSE GLÜKOLÜÜSI E. KÄÄRIMISE REAKTSIOONIVÕRRAND: C6H12O6 2C2H4OHCOOH (2 ATP) | ETANOOLKÄÄRIMISE REAKTSIOONIVÕRRAND: C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 (2 ATP) | HINGAMISAHELA REAKTSIOONIVÕRRAND: 12NADH2 + 6O2 12NAD + 12H2O (36 ATP) NB! ORGANISMID JAOTATAKSE KAHTE RÜHMA: AUTOTROOFID (VÕIVAD OLLA NII FOTOSÜNTEESIVAD KUI KEMOSÜNTEESIVAD) JA HETEROTROOFID.
·töötlemisel tekkivad (lõhna- ja maitseained) ·lisaained, mis lisatakse toidu töötlemisel(magusained, maitsetugev., värvained) Kõdunemine ·kõdunemine on energia eraldumisega kulgev protsess ·Toimub õhu käes, mikroorganismide mõjul ·Lagunevad süsivesikud, rasvad ja valgud Käärimine ·Lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest jt ühenditest mikroorganismide toimel ·Käärimise 3 liiki: Alkoholikäärimine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 Lähte aineks glükoos, toimub pärmiseente mõjul, on anaeroobne reaktsioon Piimhappeline C6H12O6 2CH3-CH(OH)-COOH Lähteaineks glükoos, toimub piimhappebakterite mõjul, anaeroobne reaktsioon Äädikhappeline C2H5OH + O2 CH3 COOH + H2O Lähteaineks etanool, äädikhappebakterite mõjul, anaeroobne reaktsioon Fotosüntees ·Toimub rohelistes taimedes glorofülli ja ensüümide mõjul ja fotosünteesi käigus muudetakse päikeseenergia keemilise sideme energiaks.
RF
dvedelikud, lõhnatud ja ka nende maitsed on sarnased. Kuid suur erinevus on see, et metanool on väga mürgine. Väiksemate koguste sissevõtmisel võib asi lõppeda pimedaksjäämisega, suuremate koguste sissevõtmisel lõppeb asi surmaga. Metanooli efektiivseim vastumürk on etanool. Eestis on olnud 2 metanoolitragöödiat, milles suri üle 65 inimese. 10) Koduvein Tihti valmistatakse kodus veini. See on võimalik alkoholikäärimise teel: C6H1206 -> 2C2H5OH + 2CO2 (lendub) Kui koduvein on pandud käärima, siis on pudelil vesilukk selleks, et õhk ei satuks anumasse, vaid et CO2 saaks väljuda. Kui koduveini pudel avada, siis tuleb pudel pärast hoolikalt kinni panna, muidu tekib veiniäädikas pudeli sisse. 4
· Alkaanid ei reageeri toatemperatuuril isegi konsentreeritud hapetega ja leelistega. a) Täielik põlemine ehk kiire oksüdatsioon CH4 + 2O2 CO2 + 2H20 b) Mittetäielik põlemine ehk aeglane oksüdatsioon C5H12 + 5O2 2CO2 + 6H2O + C (tahm) c) Oksüdeerumine alkoholis 2C2H6 + O2 2C2H5OH d) Pürolüüs (krakkimine) Aine lagundamine kõrge temperatuuri või katalüsaatorite toimel, mille käigus pikad alkaanide ahelad lagundatakse lühemateks. C8H18 temp./katal. C5H12 + C3H6 3.Alkaanide füüsikalised omadused. Alkaanide olek sõltub nende süsinike ahela pikkusest C1 C4 toatemperatuuril gaasiliselt
Karboksüülhape on orgaaniline ühend, mis sisaldab karboksüül rühma. -COOH 6. Mis on aldehüüdid? Aldehüüdid on orgaaniliised ühendid, mis sisaldavad CHO funktsionaalseid rühmi. Ühendid: Alkaan üksikside -AAN Alkeen kaksikside -EEN Alküün kolmikside -ÜÜN Alkohol OH -OOL Eeter R-O-R -EETER Hape -COOH- -HAPE Ketoonid -CO- -OON Aldehüüdid -CHO -AAL Lõpeta oksüdatsioonireaktsioone ja tasakaalustage. C2H5OH + O2 CO2 + H2O 2C2H5OH + 6O2 4CO2 + 6H2O C4H10 + O2 CO2 + H2O 2C4H10 + 13O2 8CO2 + 10H2O Naatriumoksiid reageerib väävelhappega Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O Kaaliumhüdroksiid regeerib soolhappega KOH + HCl KCl + H2O Mitme Protsendiline lahus saadakse , kui 750g vees lahustatakse 150g soola? Andmed Lahendus m(aine) = 150g P% = m(aine) / m(lahus) * 100% m(lahusti)=750g m(lahus) = m(aine) + m(lahusti)
Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Sahharoos ehk peedisuhkur C12H22O11 Laktoos ehk piimasuhkur C12H22O11 Maltoos ehk linasesuhkur C12H22O11 Polümeersed suhkrud on tärklis ja tselluloos, mõlema valem on (C6H10O5)n Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 füüsikalised omadused*valge *kristalne *vees väga hästi lahustuv *magus *kõige kergemini energiat andev suhkur *leidub väga palju viinamarjas Keemiline omadus: Käärimine C6H12O6 ->2C2H5OH+2CO2 Sahharoos ehk peedisuhkur C12H22O11 füüsikalised omadused:*koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi molekulist *magus *valge *kristalne *kuumutamisel laguneb kergesti Keemilised omadused:*hüdrolüüsub ehk reageerib veega ensüümide toimel, tekib glükoosi ja fruktoosi segu, mida nimetatakse mida nimetatakse insertsuhkruks ja esineb mees *sahharoosi toodetakse kas suhkrupeedist või suhkruroost.
· Karboksüülhapped Sisaldavad karboksüülrühma ( COOH ). Lõppliide hape. Nt. Propaanhape. H H OH CH3 CH2 COOH | | | C2H5COOH H -- C -- C -- C = O | | H H · Valemid Glükoos/Fruktoos C6H12O6 Sahharoos C12H22O11 Glükoosi käärimine - C6H12O6 > 2C2H5OH + 2CO2 Ained : glükoos etanool süsihappegaas Tärklis/Tselluloos (C6H10O5)n · Redoksreaktsioonid Oksüdeerija oksüdatsiooniaste väheneb, ta võtab elektrone juurde. Redutseerija oksutatsiooniaste auureneb, ta annab elektrone ära. 3P + 5HNO3 + 2H2O = 3H3PO4 + 5NO P0 > P5 redutseerija P 5e- | 5 N5 > N2 oksüdeerija N + 3e- | 3 · Reaksioonirida S > SO2 > H2SO3 > K2SO3 > KOH > KCl S + O2 = SO2 SO2 + H2O = H2SO3 H2SO3 + K2O = K2SO3 + H2O
Radikaalid on kõrge energiaga osakesed, sest nende paardumata elektron püüab paarduda. Alkaanidele omased keemilised reaktsioonid on 1)pürolüüs ja 2) oksüdeerumine. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri mõjul. Näit. metaani pürolüüs: 1) CH4→C+2H2 2) 2CH4→ CH=CH + 3H2 Oksüdeerumine: 1) osaline oksüdeerumine,tekivad alkoholid ( R-OH ) 2C2H6 + O2 → 2C2H5OH 2) radikaaliline asendusreaktsioon halogeeniga (v.a. I 2 ) CH4 + Cl2 →CH3Cl + HCl tekib klorometaan CH3Cl + Cl2 →CH2Cl2 + HCl tekib diklorometaan JNE. _______________________________ _______________________________ 3) täielik oksüdeerumine hapniku toimel (põlemine), tekivad CO 2 ja H2O. CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O Kasutamine. Esindajad. Alkaanid on kütused ja keemiatööstusele vajalik tooraine.
· Homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, C12 C20 meenutavad tardunud rasva, C21 alates on alkoholid tahked ained. Füüsikalised omadused Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3. Alkoholide keemilised omadused · Täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O · Reageerimine leelismetallidega 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 · Oksüdeerumine (=>aldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O · Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Metanool · (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH). · Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik. Metanool · On aga erakordselt mürgine vedelik, 5-10 ml vedeliku sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise. 30
- [C6H10O5]n- tärklis, tselluloos, glükogeen Tsüklilise sisemolekulaarse poolatsetaali teke: Glükoosi keemilised omadused: 1. oksüdeerimine (hõbepeegli reaktsioon) C5H11- CHO + Ag2O C5H11O5COOH + 2Ag Glükoonhape 2. redutseerimine (+H2) C5H11O5CHO + H2 CH2OH(CHOH)4CH2OH Sonbiit 3. käärimine a) alkoholikäärimine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 kõik alkohoolsed joogid Etanool b) piimhappeline käärimine C6H12O6 2C6H6O3 Piimhape CH3CH(OH)COOH 4. Molekulisisene poolatsetaali tekkimine: Glükoosi ahelvormist tekib kas - või - glükoos 5. Molekulidevahelise glükoosiidsideme teke. Tekivad di- , oligo- või polüsahhariidid. DISAHHARIIDID: 1. sahharoos (roo- või peedisuhkur) C12H22H11
Laktaat põhjustab piima kalgendumist. Nimetage: a) Kas selles reaktsioonis püruvaat oksüdeerub või taandub b) Milline ensüüm seda reaktsiooni katalüüsib (NB! Koensüüm) laktaadi dehüdrogenaas. c) Millistes rakkudes selline reaktsioon kulgeb anaeroobsetes rakkudes. 3. Kirjutage püruvaadist etanooli moodustumise reaktsioonivõrrand (NB! Kaheastmeline). C12H22O11 +H2O + invertase 2 C6H12O6 C6H12O6 + Zymase 2C2H5OH + 2CO2 1 sahharoosi molekulist tekib 2 etanooli ja 2 CO2 molekuli. Seda reaktsiooni (II etappi) kasutatakse näiteks veini valmistamisel. Suhkru lagundamine pärmseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi või tekkinud etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Kirjeldage: a) Millised ensüümid katalüüsivad seda (NB! Koensüüm) alkoholi dehüdrogenaas b) Mis neis reaktsioonides toimub 1.etapis disahhariid laguneb monosahhariideks. II etapis
kuumutada. · Alkaanid ei reageeri toatemperatuuril isegi konsentreeritud hapetega ja leelistega. a) Täielik põlemine ehk kiire oksüdatsioon CH4 + 2O2 CO2 + 2H20 b) Mittetäielik põlemine ehk aeglane oksüdatsioon C5H12 + 5O2 2CO2 + 6H2O + C (tahm) c) Oksüdeerumine alkoholis 2C2H6 + O2 2C2H5OH d) Pürolüüs (krakkimine) Aine lagundamine kõrge temperatuuri või katalüsaatorite toimel, mille käigus pikad alkaanide ahelad lagundatakse lühemateks. C8H18 temp./katal. C5H12 + C3H6 6) Radikaal kõrge energiaga paardumata elektroniga osake · Radikaalid on neutraalsed aaatomiterühmad, mille koostisesse kuulub
CH3-CH(OH)-CH3 + HBr CH3-CHBr-CH3 + HOH Reaktsioon kulgeb vasakult paremale happelises keskkonnas ja paremalt vasakule aluselises keskkonnas. · Dehüdraatimine - vee eraldamine vettsiduvate ainete ( H2SO4 ; P4O10 ...)toimel - molekulisisene D annab saaduseks alkeeni C3H7OH H2O + C3H6 (propeen) Tegelikult küll enamasti saadakse alkohole alkeenide hüdreerimisel, mitte vastupidi - Molekulidevaheline, kahest molekulist võetakse 1 vee molekul ja saadakse eeter 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 dietüüleeter (narkoosivahend) Eetrid ei tekita vesiniksidemeid ja ssetõttu lahustuvad nad halvemini ja keevad madalamatel temperatuuridel - antud juhul ~300 · Hapetega annavad alkoholid estreid, väliselt meenutab see protsess happe ja aluse vahelist reaktsiooni. Sarnasus on siiski puhtväline ja estrid pole soolad, ehk küll neid nimetatakse analoogiliselt CH3OH + HNO3 = CH3NO3 + H2O (metüülnitraat)
Arvatakse, et kõikidest seeneliikidest moodustavad pärmid vaid 1%. Pärmiseened kuuluvad kahte seeneriigi hõimkonda: kottseened (Ascomycota) kandseened (Basidiomycota) Veinipärmid on mikroskoopilise suurusega üherakulised väikesed organismid. Pärmid vajavad eluks energiat ning seda nad metaboliseerivad puu või aedvilja suhkrutest. Pärmi elutegevuse jääk produktina tekkib etanool ja süsihappegaas. C6H12O6 2C2H5OH + CO2 Suhkur Etanool Süsihappegaas Fakte pärmide uurimise ajaloost Pärmid on arvatavasti ühed esimesed organismid kelle inimene kodustas. On teada, et Kaukaasias ja Mesopotaamias osati veini valmistada 8000 aastat tagasi. Egiptusest on leitud aga 4000 aastat vanad joonistused, millel on kujutatud leivategu ja õlle valmistamine. Pärmid olid ühed esimesed mikroorganismid, keda hakati teaduslikult uurima.
Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Etanool on ka narkootilise toimega. 2.2 Keemilised omadused Etanooli põlemisel nagu teisedki orgaanilised ained, moodustades süsinikdioksiidi ja veeauru. Etanooli leek on kahvatusinine ning etanooliaurud ja õhk moodustuvad plahvatava segu. CH3 CH2 OH + 3O2 = 2CO2 +3 H2O Reageerib leelismetallidega: 2C2H5OH+2Na=2 C2H5ONa + H2 Organismis oksüdeerub alkohol vastavaks aldehüüdiks C2H5OH + 0,5 O2=CH3CHO+ H2O Dehüdraatuvad kuumutamisel: C2H5OH= CH2=CH2+ H2O Reageerib karboksüülhapetega, tekib ester ja vesi: C2H5OH+HCOOH=HCOOC2H5+ H2O Reageerib vesinikhalogeniididega: C2H5OH+HCl=C2H5Cl+ H2O Nii alkoholid kui ka nende vesilahused ei juhi elektrivoolu, nad on mitteelektrolüüdid. Teatud reaktsioonides võivad aga alkoholid avaldada väga nõrgalt happelisi omadusi.
aatomite arvu valemis. Metanaal HCHO Etanaal CH3CHO Propanaal C2H5CHO Butanaal C3H7CHO Pentanaal C4H9CHO Heksanaal C5H11CHO Heptanaal C6H13CHO Oktanaal C7H15CHO Nonanaal C8H17CHO Dekanaal C9H19CHO Aldehüüdide saamine: Aldehüüde saadakse alkoholide oksüdeerumisel (organismis alkohol oksüdeerubki algul mürgiseks aldehüüdiks ) Alkohol + O2 = aldehüüd + H2O 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O Aldehüüd tähendab ladina k. ,,alcohol dehydrogenatus" ehk alkohol, millest on vesinik ära võetud. Aldehüüdide ja ketoonide omadused: on kergesti lenduvad gaasid või vedelikud lahustuvad vees väga hästi lõhnavad ained ( lõhn on meeldiv või ebameeldiv) on mürgised aldehüüdid on mürgisemad kui ketoonid. Eriti mürgised on halogenoketoonid, mida kasutatakse pisargaasipommides. narkootilise toimega kahjustab kesknärvisüsteemi ( aju )
-OMe -olaat C2H5ONa Hüdrofiilsed tahked Saadakse alkoholide reag. Alkoholaa 1.) reag. veega: C2H5ONa + H2O ained leelismetallidega: C2H5OH+ NaOH Naatrium- t etanolaat 2C2H5OH+2K2C2H5OK+H2 2.) reag. halogeenoalkaaniga: CnH2n+1ONa C2H5ONa+CH3Cl C2H5-O-CH3 + R-OMe NaCl Alkoholi sool
Arvutage, mitu mooli ja mitu kuupdetsimeetrit gaasilist divesiniksulfiidi eraldus (normaaltingimustel), kui reaktsiooni saagis oli 75%. 26. 0,6 mol magneesiumhüdroksiidile lisati 1,5 mol vesinikkloriidhapet. Mitu mooli soola tekkis? Millist lähteainet ja mitu mooli jäi reageerimata? 27. 3,1 tonnist puidust saadud tselluloosi hüdrolüüsil tekkis 0,81 tonni glükoosi. Saadud glükoos kääritati täielikult etanooliks: C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2. Etanooli dehüdraatimise teel on võimalik saada väärtuslikku toorainet eteeni. Mitu kuupmeetrit (normaaltingimustel) eteeni võib saada tekkinud etanoolist, kui kadu sellel protsessil on 40%? 28. Kaaliumi saadakse tööstuslikult sula KCl elektrolüüsil. Protsessi käigus eraldub anoodil kloor ning katoodil metalne kaalium (2KCl 2K + Cl2). Mitu tonni toorainet, mis sisaldab 82 % kaaliumkloriidi tuleb võtta 5,5 m3 kaaliumi ( = 0,86 g/cm3) saamiseks kui kogu protsessi
(naatriumpropanolaat). c) Alkoholid oksüdeeruvad aldehüüdiks CH3CH2OH +O2 = 2CH3CHO + 2H2O ehk C2H5OH + O2 = CH3CHO + H2O Metanool e puupiiritus , saadakse CO+2H 2=CH3OH on piirituse lõhnaga , mürgine vedelik. Kasutatakse : 1) lahustina 2) metanaali tootmiseks . Metanooli mürgitust põhjustab tema oksüdatsioonil tekkiv metanaal, mida ravitakse etanooliga , sest kui organismis on koos metanool ja etanool , siis eelistatult oksüdeerub etanool. Etanool saadakse C6H10O6= 2C2H5OH + 2CO2 on iseloomuliku lõhna ja maitsega , värvuseta vedelik. Kasutatakse: 1)lahustina 2)ravimid (tinktuurid) 3)alkohoolsed joogid 4)raketikütus 5)odekolonnid. Toime organismile : Etanool Etanaal Etaanhape CO2+H2O . Imendumise kiirus oleneb : soost, massist, joomise tempost, vanusest. Propaantriool e glütseriin e glütserool C3H5(OH)3 On magusa maitsega , siirupitaoline vedelik, vees lahustub hästi , lahtistava toimega. Kasutatakse kreemide ja lõhkeainete
kandjaga NAD, mis võimaldab H-aatomeid väsimust ja krampe. Lihastes moodus- hiljem kasutada tunud piimhape kandub verega maksa 2NAD+4H > 2NADH2 ja lagundatakse seal püroviinhpks., mis Liigub edasi tsitraaditsüklisse Etanoolkäärimine- glükoosi lagundamine pärmseente toimel, eraldub süsihappegaas Glükoos > 2C2H5OH(etanool) + CO2 Tsitraaditsükkel Püroviinamarihappe edasine lagundamine - Koosneb reaktsioonidest, mille käigus järkjärgult eralduvad CO2-molekulid ja H- aatomid(20 tk 10NADH2) Hingamisahela reaktsioonid Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H-aatomitest. Moodustunud NAD on uuesti kasutatav 1. ja 2. etapis (eraldunud vesinik seotakse hapnikuga H2O-ks)
kuumutada. 112.Alkaanid ei reageeri toatemperatuuril isegi konsentreeritud hapetega ja leelistega. 113.Täielik põlemine ehk kiire oksüdatsioon CH4 + 2O2 CO2 + 2H20 114.Mittetäielik põlemine ehk aeglane oksüdatsioon C5H12 + 5O2 2CO2 + 6H2O + C (tahm) 115.Oksüdeerumine alkoholis 2C2H6 + O2 2C2H5OH 116.Pürolüüs (krakkimine) Aine lagundamine kõrge temperatuuri või katalüsaatorite toimel, mille käigus pikad alkaanide ahelad lagundatakse lühemateks. C8H18 temp./katal. C5H12 + C3H6 Metaani omadused 117.Metaan CH4 o lõhnatu ja värvitu gaas. o Maagaasi peamine koostisosa (85-98%)
konversiooniaste on piirides 50-90%. Saadav alkoholilahus on enne rektifikatsiooni kangusega 2-12%. Suhteliselt kergelt hüdrolüüsub hemitselluloos (glükoosi, galaktoosi, pentooside segu). Esimesed 2 on pärmiga fermenteeritavad (kääritatavad) alkoholiks: (C6H10O5)n + H2O (+Hape)= n C6H12O6 - hüdrolüüs Pärmiseente poolt produtseeritava fermendi sümaasi toimel fermenteerub glükoos etanooliks ja süsihappegaasiks: C6H12O6 = 2C2H5OH + 2CO2 Protsessi jääkideks on molassid (kasutatakse loomatoiduks ja tulekindla magnesiitkivi (MgO) valmistamisel liimainena. Ligniini-jääki saab kasutada plastide tootmisel. 12.Tselluloosi tootmise leeliseline (kraft, sulfat-) pöörlevat karedat pinda nii, et puit ei tükeldu, vaid kiud koonilist pöörlevat rootorit (Jordani purustit), millel on meetod
· Oksüdeerumine (=>aldehüüd) Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks 2CH3CH2OH + O2 ® 2CH3CHO + 2H2O ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. · Dehüdraatimine · Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti 2C2H5OH ® H2O + C2H5OC2H5 (eeter) pärast. CH3CH2OH ® H2O + CH2=CH2 (alkeen) · Skemaatiliselt toimub lagunemine järgmiselt: etanool ® etanaal ® Etanool (CH3CH2OH) (etüülalkohol) on tavakeeles alkohol ehk piiritus. etaanhape® ....® ®CO2 ja H2O. Valmistatakse põhiliselt Fenool
Tegemist on puhaskultuuriga, mis algselt paljundatakse laboris ja seejärel viiakse toitekeskkonda ja paljundatakse tööstuslikult.(Salutaguse Pärmitehas). Pagaripärm kuulub perekonda Saccharomyces (saccharo -suhkur, myces -kr.k. seen) ning tema liiginimetus on cerevisiae (cerevisiae - Id.k. pruulija). Tegemist on mikroorganismiga, mis põhjustab alkohoolset käärimist. Ta kääritab suhkru süsihappegaasiks ja alkoholiks. PÄRM C6H1206 2CO2 + 2C2H5OH Presspärmi värvus on helehall või valkjashall, konsistents tihe ja hästi murtav. Ei tohi venida. Niiskusesisaldus kuni 75%. Lõhn iseloomulik pärmiseentele. Kuivpärm saadakse kõrgekvaliteedilisest presspärmist, see purustatakse graanuliteks ja seejärel kuivatatakse vaakumis. 11 Hea pärmi näitajad: 1. Kergitusvõime. Pärm peab optimaalsetel tingimustel (s.o. 36°C juures) kääritama võimalikult suure
Tegemist on puhaskultuuriga, mis algselt paljundatakse laboris ja seejärel viiakse toitekeskkonda ja paljundatakse tööstuslikult.(Salutaguse Pärmitehas). Pagaripärm kuulub perekonda Saccharomyces (saccharo -suhkur, myces -kr.k. seen) ning tema liiginimetus on cerevisiae (cerevisiae - Id.k. pruulija). Tegemist on mikroorganismiga, mis põhjustab alkohoolset käärimist. Ta kääritab suhkru süsihappegaasiks ja alkoholiks. PÄRM C6H1206 2CO2 + 2C2H5OH Presspärmi värvus on helehall või valkjashall, konsistents tihe ja hästi murtav. Ei tohi venida. Niiskusesisaldus kuni 75%. Lõhn iseloomulik pärmiseentele. Kuivpärm saadakse kõrgekvaliteedilisest presspärmist, see purustatakse graanuliteks ja seejärel kuivatatakse vaakumis. 11 Hea pärmi näitajad: 1. Kergitusvõime. Pärm peab optimaalsetel tingimustel (s.o. 36°C juures) kääritama võimalikult suure
C O H + : Cl- à C Cl + HOH I I I H+ · Dehüdraatimine - vee eraldamine vettsiduvate ainete ( H2SO4 ; P4O10 ...)toimel - molekulisisene D annab saaduseks alkeeni C3H7OH à H2O + C3H6 (propeen) Tegelikult küll enamasti saadakse alkohole alkeenide hüdreerimisel, mitte vastupidi - Molekulidevaheline, kahest molekulist võetakse 1 vee molekul ja saadakse eeter 2C2H5OH à H2O + C2H5OC2H5 dietüüleeter (narkoosivahend) Eetrid ei tekita vesiniksidemeid ja ssetõttu lahustuvad nad halvemini ja keevad madalamatel temperatuuridel - antud juhul ~300 · Hapetega annavad alkoholid estreid, väliselt meenutab see protsess happe ja aluse vahelist reaktsiooni. Sarnasus on siiski puhtväline ja estrid pole soolad, ehk küll neid nimetatakse analoogiliselt CH 3OH + HNO3 = CH3NO3 + H2O
Reaktsioon kulgeb vasakult paremale happelises keskkonnas ja paremalt vasakule aluselises keskkonnas. · Dehüdraatimine - vee eraldamine vettsiduvate ainete ( H2SO4 ; P4O10 ...)toimel - molekulisisene D annab saaduseks alkeeni C3H7OH H2O + C3H6 (propeen) Tegelikult küll enamasti saadakse alkohole alkeenide hüdreerimisel, mitte vastupidi - Molekulidevaheline, kahest molekulist võetakse 1 vee molekul ja saadakse eeter 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 dietüüleeter (narkoosivahend) Eetrid ei tekita vesiniksidemeid ja ssetõttu lahustuvad nad halvemini ja keevad madalamatel temperatuuridel - antud juhul ~300 · Hapetega annavad alkoholid estreid, väliselt meenutab see protsess happe ja aluse vahelist reaktsiooni. Sarnasus on siiski puhtväline ja estrid pole soolad, ehk küll neid nimetatakse analoogiliselt CH3OH + HNO3 = CH3NO3 + H2O (metüülnitraat) Tegelikult kulgeb protsess CH3OH + HONO2 = CH3 ONO2 + HOH
annaabi.ee 
