Aineklass Nimetuste süsteem Füüsikalised omadused Keemilised omadused Leidumine/kasutamine alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin) C4H10 –butaan hargnenud ahela puhul CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl Alkaane saadakse põhil. naftast r,st°,kt° väiksem 3) Oksüdeerumine a
Aineklass ja tunnus (funkts.rühm) Esindajaid Füüsikalised omadused S Alkaanid CnH2n+2 metaan, etaan, propaan, butaan, Ü pentaan, heksaan, heptaan, * hüdrofoobsed S vaid üksiksidemed lõppliide oktaan, nonaan, (vett-tõrjuvad) I -aan dekaan C10H22 V Alkeenid CnH2n eteen CH2=CH2 0E but-1-een CH2=CHCH2CH3 * mida pikem süsivesinikahel, S vähemalt üks C-C lõppliide but-2-een CH3CH=CHCH3 seda kõrgem on aine keemis- ja -een sulamistemperatuur I kaksikside
Alkoholide mõiste ja struktuur Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH). Ühendi struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste sidemetega. Isomeeria Isomeerideks nimetatakse ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aineid. Isomeeria on ühesuguse koostise, kuid erinevate omadustega aine esinemine. Näiteks: Nimetus: Butaan Metüülpropaan ehk isobutaan Piiritus Eeter Keemistemp: -0,6 C -10,2 C 78 C 35 C PS Eetril ja piiritusel on sama brutovalem (C2H6O) Aine omadused on määratud aine struktuuriga. (nt. mida rohkem C aatomeid, seda kõrgem temp.; mida rohkem hargnenud ahel, seda madalam keemistemp.) Alkoholide füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumise
Alkoholid alkohol on süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Saamine Alkohole saadakse kääritamise teel Aine selgitused Alkoholid - ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Vesiniksidemed Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma, neid nim. mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Keemilised omadused Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast vesiniku välja Loovutavad reaktsioonis prootoni(eid). Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. Se
ORGAANILISE KEEMIA KONTROLLTÖÖ Nr 2 KONSPEKT · Süsivesinikud- org ühendid, mis koosnevad ainult C ja H aatomitest. · Alkoholaat- alkoholi kui happe sool, alkohol + leelismetall CH3CH2ONa- naatriumetanolaat · Fenool- hüdroksübenseen, tugevamad happed kui alkoholid · Bensiin- alkaanide segu C5-C12 · Diislikütus- alkaanide segu üle C12 · Isoamüülalkohol- · Kaaliumpermanganaat- KmnO4 · Tetraklorometaan: CCl4 · Triklorometaan: CHCl3 · Naatriumnitrit: NaNO2 · Tolueen: · m + mm = iooniline side mm + mm = kov polaarne side mm = kov mittepolaarne · Lahustumine: · Sarnane lahustab sarnast- polaarsed ained lahustuvad polaarsetes lahustites mittepolaarsed ained lahustuvad mittepolaarsetes lahustites väga polaarsed ained EI lahustu nõrgalt polaarsetes lahustites · süsivesinikud ja mitt
Alkohol- aine, mille molekuli süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. Nimed liide- ool. CH3(OH)-metanool CH3(CH3)CH2CH2(OH)-propaan 1,2diool Omadused: osaleb hästi H-sidemete moodustamisel; võib veega teha H-sideme;hea vees lahustuvus;(lühike C- ahel)on ka hüdrofoobsed funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-H Eeter-orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R Nimed- liide-eeter CH3CH2OCH2CH3-dietüüleeter CH3OCH2CH3-etüülmetüüleeter Omadused:eetri molekulid ei saa omavahel H-sidemeid moodustada;on lenduvad;veega ei anna tugevaid H- sidemeid, ei lahustu vees;heaks lahustiks organilistele ainetele funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-R Amiin- lammastikühend,on alus ja nukleofiil; NH2 Nimed- liited: amino- ja amiin.NH3-ammoniaak (CH3)2NH-dimetüülamiin/diaminometanool Omadused- lämmastikul asuv nukleofiilsustsentner võtab osa H-sideme tekkest;lühikese C-ahelaga lahustuvad vees hästi;omavahelised H-sidemed on nõrgad kui alkohoolidel; funktsionaals
ALKAAN Alkoholi saab kääritamisel CH2=CH2 + H2O CH3 CH3OH CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Alkeenid on süsinike ja vesinike ühendid, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed C6H12O6 C2H5OH + 2CO2 // C2H5Cl + KOH C2H5OH + KCl CH2=CH-CH3 + HCL CH3 = CHCl CH3 2CH3OH CH3-O-CH3 + H2O sidemed. EETRID CHCH + H2 CH2=CH2 // CHCH + 2H2 CH3-CH3 C2H5OH + 3O2 2CO2 + 3H2O Liide alkaani ette tuleb vastavalt süsinike arvule ... on ühendid, kus süsiniku ahelat e. alküülradikaal on seotu
Kõik kommentaarid