Bioloogia 10. klass - Organismid (0)

Kust saavad organismid elutegevuseks vajaliku energia? – sünteesi käigus või väliskeskonnast. Milliseid organisme nimetatakse autotroofideks? – organisme, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilitest ainetest. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus? – organismi metabolism koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist ( assimilatsioon – sünteesimine; dissimilatsioon – lagundamine e. hingamine ). Mille poolest erinevad heterotroofid autotroofidest? – autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Missugused protsessid moodustavad organismi dissimilatsiooni? – kõik lagundamisprotsessid . Missugused protsessid moodustavad organismi assimilatsiooni? – kõik sünteesiprotsessid (fotosüntees, DNA süntees, RNA süntees, valgu süntees). Kuidas on omavahel seotud organismi assimilatsioon ja dissimilatsioon? – nad lagundavad väliskeskkonnast saadud ained ja sünteesivad neist uued ühendid, et kehale ained omaseks teha ja neid kasutada saaks. Milles seisneb organismi metabolism? – metabolism on organismis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Milleks kasutab organism makroergiliste ühendite energiat? – biosünteesireaktsioonides, ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil ning liikumisprotsessides. Milliste orgaaniliste ühendite dissimilatsioonil saab kõige enam energiat? – lipiidide. Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? – sahhariidid → lipiidid → valgud . Kirjeldage ATP molekuli ehitust. – ATP molekul on ribonukleitiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin , riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Milles seisneb ATP tähtsus? – ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulisse? – kui molekuli koostisse kuulub kaks fosfaatrühma, nimetatakse ühendit ADP-ks, kolmanda fosfaatrühma liitmisel ADP molekuliga tekib ATP. Protsessiga salvestub ATP-sse u. 30kJ energiat ühe molekuli kohta. Kuidas saab ATP energiat kasutada sünteesireaktsioonides? – ATP molekul saab saadud energiat edasi anda mõnele teisele keemilisele ühendile, mis toimub koos viimase fosfaatrühma ülekandega. Nimetage protsesse, millega kaasneb ATP moodustumine. – glükolüüs, käärimine, hingamine, fotosüntees. Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? – polüsahhariididena – tärklise või glükogeeni kujul. Millised erinevused on aeroobsel ja anaeroobsel glükolüüsil? – aeroobne glükolüüs lõpeb püroviinamarihappe molekuli ja vesiniku aatomi moodustumisega ning toimub hapniku olemasolul , anaeroobne glükolüüs e. käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega ning toimub hapniku puudusel . Millised tingimused on vajalikud alkoholkäärimiseks? – anaeroobsetes tingimustes (hapniku puudumine). Kust pärineb hingamisel eralduv süsihappegaas? – tsitraaditsükli reaktsioonidest. Mis ained sisenevad tsitraaditsüklisse ja mis ained sellest väljuvad? – siseneb aktiveeritud äädikhape, väljub 10NADH2 molekuli (vesinikukandjat). Kirjeldage hingamisahela summaarset võrrandit. – 12NADH2 + 6O2 → 12NAD + 12H2O (glükolüüsil moodustub 2 molekuli NADH2 ja tsitraaditsüklis 10 NADH2, ühe molekuli glükoosi kohta tekib kokku 12 NADH2 molekuli → NADH2 molekulid vabanevad H aatomitest → eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi).
NB! Assimilatsiooniprotsesside põhieesmärgiks on ATP kasutamine, dissimilatsiooniprotsesside põhieesmärgiks on ATP moodustamine. | Glükolüüs toimub tsütoplasmavõrgustikus, tsitraaditsükkel toimub mitokondris , hingamisahel toimub mitokondrite sisemembraanide harjakestes. | Glükoosi reaktsioonivõrrand: C6H12O6 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O (38 ATP) | Glükolüüsi reaktsioonivõrrand: C6H12O6 → 2CH3COCOOH + 4H (2 ATP) | Anaeroobse glükolüüsi e. käärimise reaktsioonivõrrand: C6H12O6 → 2C2H4OHCOOH (2 ATP) | Etanoolkäärimise reaktsioonivõrrand: C6H12O6 → 2C2H5OH + 2CO2 (2 ATP) | Hingamisahela reaktsioonivõrrand: 12NADH2 + 6O2 → 12NAD + 12H2O (36 ATP)
NB! Organismid jaotatakse kahte rühma: autotroofid (võivad olla nii fotosünteesivad kui kemosünteesivad) ja heterotroofid.