Romaani peidetud külg Jan Kausi romaan „Tema“ on teos, mis võib jätta lugejat algul ükskõikseks ja segadusse. Kuid lugedes edasi avastad peaagi, et sinu kätte on sattunud armastusromaan. Kaus jätab eelkõige romaani peamõtte saladuseks, kuid tasapisi ilmuvad vihjed ja killud, mis viivad tervikule lähemale. Romaani mina tegelane Siim, kes on rikkas reklaamimees , põgenedes maale tädi juurde elama hakkab kirjutama päevikut - teatud sorti pihtimust. Kahe kõva kaane vahele jääb palju kõrvalisi tekste mis ümbritsevad peamõtet, mis räägivad mina tegelase perekonnast, naabrimees Aadust, Puerto Ricost pärit gigolost Jose Corazonist ja Neljast Koerast
2013 põhikooli eesti keele eksam mida vaja korrata? Lugemine: · Tekstist vajaliku leidmine, selle liigendamine, analüüsimine ja peamõtte leidmine · Kirjanduszanrid + ajakirjanduslikud (uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaz, arvamus) ja teaduslikud tekstid, aimetekstid · Lühendid · Kirjandusteoreetilised mõisted: eepika, dramaatika, lüürika, eepos, romaan, jutustus, novell, poeem, ballaad, komöödia, tragöödia, draama, süzee, karakter, miljöö, teema, dialoog, kompositsioon, stiil jt. Olemas 2013 eksamiraamatus LK 70 - 78 · Rahvaluule liigid ja nende eristamine
jaoks seda ei olnud. Oma raamatu kirjutas ta 2 mehest, kes elasid vangis ning olid ka kaotanud oma elu mõttet, nad ei tahtnud midagi elust ning ei teadnud, mida elu võib neile veel pakkuda. Ja Viktori idee oli sellest, et panda neid mehi mõtlema ja mõista, et elu neist midagi ootab ja tahab neist midagi tulevikus. Ühe mehe jaoks oli selleks tema laps, kellel oli õnnestunud välismaale põgeneda. Teisele mehele oli see lõpetamata raamat. Ning tema peamõtte oli selles, et iga inimene on asendamatu, igal inimesel on mingi konkretne eesmärk ja roll selles elus. Inimene, kes oskab armastada, hoolitseda ja on vastutustundlik, kunagi ei suuda elu ära visata. Ta teab, mis on tema elu mõte ning suudab tänu sellele elada üle peaaegu ükskõik mille. Juba kui see raamat oli maailma kümne kõige mõjukaima raamatu hulgas ütles Viktor, ,,Õnn ei ole miski, mida saaks taotleda. See on miski, mis tuleneb. Inimesel peab olema põhjus, miks õnnelik olla
leidmine. Õpiku sõnastiku iseseisev kasutamine. kirjutab tahvlilt ja õpikust Teksti jaotamine osadeks ning tekstiosade õigesti ära; paigutab teksti pealkirjastamine. Loetava kohta kava, skeemi, kaardi korrektselt paberile, koostamine. Loetu põhjal teemakohastele küsimustele vormistab vastamine. Loole alguse ja lõpu mõtlemine. Teksti vihiku/õpilaspäeviku teema ja peamõtte sõnastamine, tegelaste nõuetekohaselt; iseloomustamine. valdab eesti häälikkirja aluseid ja õpitud keelendite Jutustavate luuletuste ja proosateksti mõtestatud õigekirja: eristab häälikut esitamine. Riimuvate sõnade leidmine. Kahekõne ja tähte, täis- ja
Hõikad endasse: kas kajab? lk 14 2.Kumb on parem, kas halvem või vasem? lk 37 Väljajätt ehk ellips 1.Õhtud, nädalad, kuud. Näod. Ei ühtegi inimest. lk 28 2.Sammud. Sammud. Tuul on vinge. lk 29 Stroofianalüüs Antud luulekogus on mitmestroofilised luuletused, neil on enamasti neli värsirida, kuid on ka selliseid, kus on enam kui 4 värssi, nagu nt lk 29, kus on igas salmis 3 värsirida. Luuletuste peamõtte ja teema leidmine 1.Lk 8 Kõik oli olemas, mida elult tahta. Räägib armastusest ja tunnetest oma armastatu vastu. 2.Lk 11 Räägib igatsusest, et mees on sõjas, siis näeb teda haruharva ja kui mees sõtta tagasi läheb, võib ta surma saada. 3.Lk 14 Luuletaja on juba väsinud sellest, et ta on üksik, kuid luuletab ikka armastusest terve eluaja, et kas ta jääbki üksikuks või leiab oma armastuse. 4
niisugused, mis esitavad küsimuse, millele vastuse andmine ongi teksti peamõte („Kuidas ja miks peaks Eesti erinema teistest?”) 2. Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail („Oleme muutuste kiirteel”). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3. Pealkirjad, milles teema või probleem on esitatud üldsõnaliselt („Aeg ja inimene”). Autor peab leidma probleemi ja sellele lahenduse. SISSEJUHATUS (kuni 1/5 tööst) juhib selle teema juurde, mis järgnevas kirjandis arutluse all on. Sissejuhatuses
ei ole liiga pikk osutab teksti tuumale pealkiri on metafooriline ja/või tabav pealkiri on sobiv ja üldistav hoidub hinnangutest 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte (,,Inimene on saladus") Ka niisugused, mis esitavad küsimuse, millele vastuse andmine ongi teksti peamõte (,,Kuidas ja miks peaks Eesti erinema teistest?") 2. Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail (,,Oleme muutuste kiirteel"). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3. Pealkirjad, milles teema või probleem on esitatud üldsõnaliselt (,,Aeg ja inimene"). Autor peab leidma probleemi ja sellele lahenduse. SISSEJUHATUS (kuni 1/5 tööst) juhib selle teema juurde, mis järgnevas kirjandis arutluse all on. Sissejuhatuses * võid põhjendada, miks sa just selle teema valisid, * võid rõhutada teema tähtsust, * võid mainida enda seotust selle teemaga, * võid valitud teema ükskõik mil muul viisil sisse juhatada.
Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Autori ülesanne on esitatud väidet põhjendada ja leida näiteid. 2. Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail ("Ilus õun, uss sees"). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3
Ei lähe kokku. Küsitakse miks muudab ... aga vastatakse, et võimalusterohke maailm kaotab riigi väärtused. Peaprobleem: Millised on suurimad väljakutsed inimkonnale 21. sajandil? Mida need endaga kaasa toovad ning mis on nende tagajärg? Peamõte: Tulevikuühiskonnas toimetulekuks on vaja kiiret kohanemisvõimet ning tahet vajadusel ennast muuta. Ei lähe kokku. Probleemis räägitakse 21. Sajandist aga peamõttes tulevikuühiskonnast. PARANDA VEAD. PÕHJENDA. TÄHEORTOGRAAFIA Sõnasta peamõtte sõnasta peamõte, probleemiteta - probleemideta, osa töötudest osa töötutest, looduskatastrofid - looduskatastroofid, võttavad seisukoha võtavad seisukoha, jätkades, kasutame resursse kasutame ressursse, materjaalne - materiaalne, lõpplikuks tulemuseks lõplikuks tulemuseks, ei aksepteeri ei aktsepteeri, näevad usklike näevad usklikke, on läinud pankroti on läinud pankrotti, nendes videodes nendes videotes,
Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Autori ülesanne on esitatud väidet põhjendada ja leida näiteid. 2.Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail ("Ilus õun, uss sees"). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3
edu.ee/parandusope/32/ . 26.10.2010. 14 Juurikas, E; Teemägi, K. Parandusõppe rakendamisest koolis. Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. 2007. lk 35. 15 Parandusõpe- Mis see on?. http://www.vorunoortekeskus.ee/doc/on/par.pdf . 23.10.2010. paremini väljendama. Teksti mõistmise arendamiseks sobivad ülesanded, kus laps peab märkima võõraid väljendeid, selgitama lõigu sisu teistele, tekstist peamõtte leidma jms. Sobivaid harjutusi leiab siit: http://arhiiv.koolielu.ee/pages.phsp/03200604?txtid=3227 . Veel arendatakse parandusõppes ka loovust ja jutustamisoskust. Loovuse arendamine aitab lapsel muutustega paremini kohaneda, mõista teisi ja nende tundeid paremini. Loovust saab arendada selliste ülesannetega nagu lõpeta tekst, koosta jutuke muutes tegelaskujusid. Väga aitab kaasa ka fantaseerimine, tunnete väljendamine, tekstis kirjeldatu ruumiliselt kujutamine
Teistele aga annavad niisugused leheküljed suurt tunnetusrõõmu, ühtlasi rõõmu sellest, et üldse on võimalik olnud nii kergelt sõnastada nii raskelt tabatavat reaalsust" (,,Looming" 1935, lk 681). Enne selle valikkogu lugema hakkamist, olin paljudelt kuulnud, et raamat venib ega taha kuidagi edeneda. Nii mõnelgi õhtul võtsin ma teose kätte mõttega end magama lugeda, kuid mida ei tulnud, see oli uni. Mulle see novellikogu täitsa istus, kohati oli küll raskusi peamõtte leidmisega, kuid kui hiljem lugesin artikleid nende jutustuste kohta, sai kõik palju selgemaks. Ju siis olen minagi inimene, kellel on huvi inimese hinge keerdkäikude vastu, kuid samas kohati eelistan lõbu tunda vaid elu pealispinna silmitsemisest. 4 Kasutatud materjalid 1. Hindrey, K. A. (1985). Kaugekõne. Tallinn: Eesti Raamat. (Üle Tedre järelsõna) 2
saa isegi inglid lõpuni pilku heita.Just seda jumaliku vabaduse kuristikku soovibki Dante oma vaimu teekonnal tunnistada. Aga Dante seob vabaduse seadusega, just jumaliku seadusega, ning see seadus nõuab enne täielikku vabanemist patuhüvitust purgatooriumis.Alles nii rahuldab puhastuv hing Jumala ja omaenda õiglustunde. Inimese vabadus on Dante teose peamõtte. Võib väita, et Cato Noorem ilmselgesti poliitilise vabaduse allegooria. Kõige poeetilisem komöödia dramaturgi loomingus on „Suveöö unenägu”. Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare kujutab müüti Pyramuse ja Thisbe õnnetust armastusest läbi pilamise
teadmisi tekstist saadavate teadmistega või suhestab teksti eri osade sisu omavahel, samal ajal järeldusi tehes, kasutab lugedes erinevaid lugemisstrateegiaid (nt selgitab võõra termini tähendust, jätab meelde tähtsaid fakte, joonib alla, teeb märkmeid), elab loetavasse sisse, tõlgendab loetavat ja teeb järeldusi. Pärast lugemist tuleb oskuslik lugeja teksti või selle osade juurde tagasi, sõnastab teksti peamõtte oma sõnadega, teeb märkmed või kokkuvõtte ja mõtleb loetu üle järele. (6) Ainult õpilaste aktiivne osalus lugemis- ja mõtlemisprotsessis, nagu õppimisprotsessis üldse, muudab õppimise tõeliselt viljakaks. See arusaam tugineb tänapäevasele õppimise ja õpetamise mudelile, mis kirjeldab mõtlemist kui kognitiivset protsessi. Aktiivse lugemisoskuse kujundamine väärib tähelepanu, sest isegi kui õpilasel on piisavad oskused
Palju võimalusi pakuvad selleks suhtlemissituatsioone kirjeldavad tekstid. Võimalik on eristada kuni viis teksti mõistmistasandit: 1. Mõistetakse tekstide sisu ja mõtet, kasutatakse aktiivselt analüüsioperatsioone (mõistmisstrateegiaid). Iseloomulik on hea sõnavara ja küllaldased teadmised. Selline teksti mõistmine iseloomustab tavakooli edukaid õpilasi. 2. Mõistetakse tekstide sisu, ilmnevad raskused peamõtte leidmisel, liialt pööratakse tähelepanu teisejärgulistele detailidele. Soovida jätab sõnatähenduse tundmine ja teadmiste tase, mõistmisstrateegiate valdamine on piiratud. Kirjeldatud tase on iseloomulik tavakooli nõrkadele õpilastele. 3. Sisu mõistetakse ebatäpselt, fragmentaarselt, teksti mõtet ei mõisteta ega formuleerita. Teksti analüüsil ühendatakse lineaarselt sõnade või sõnaühendite tähendused, sageli ei piisa teadmisi
(sõnaühend, lause) äratundmine, lausungiintonatsiooni mõistmine, lause mõistmiseks vajalike (muute)operatsioonide valdamine, lause (lausungi) pragmaatilise tähenduse ehk mõtte mõistmine. e. Ütluse (sidusteksti) tähenduse ja mõtte mõistmine: samaviiteliste sõnade mõistmine, lausetähenduste seostamine, mõttelünkade tuletamine, teema ja allteemade määratlemine, peamõtte leidmine või sõnastamine, allteksti mõistmine, tekstis orienteerumine, teksti analüüsi strateegiate valdamine, uue (tundmatu) teabe leidmine, kirjeldatud objekti või sündmuse ettekujutamine (kujutluspilt, skeem) jm. f. Suhtluspartneri mõistmine: kuulamine, arusaamine ütluse sisust ning partneri kavatsustest ja motiividest, täiendava teabe küsimine, partneri rolli mõistmine,
analüüsis võtab midagi koost lahti ja sünteesi rakendamine on siis asjade kokkupanek. 12-14 a muutub mõtlemine verbaalseks. Kui kaua väiksed lapsed mltevad praktiliselt? u 5-aastani. Sinna vahele jääb kujundiline mõtlemine. Lapsed mõtlevad piltides. Ehk ei pea nt lambaga kokku puutuma, et lambast rääkida. Analüüsioskuse uurimine: sisust mingit üksikute asjade välja toomine. Kas laps leiab tegelased üles? Ja mida nad tegid? Jne küsida. Peale analüüsi saab edasi minna ka peamõtte juurde jne. Verbaalse puhul saaab siis nii teha. Piltide puhul saab ka analüüsi teha. Ehk mida siis pildid näed? Pildi järgi jutustamine on ka analüüsioskus. Kas tuuakse välja olulised nüansid. Sünteesi võiks uurida: sageli toimub süntees ja analüüs koos. Mingi pildi kokkupanek näitab ka sünteesioskust: soovitatake panna kokku sirgete servadega pilte, siis ei saa servadele tugineda. VÕRDLEMINE - ül kus tuleb omavahel kõrvutada vähemalt 2 objekti ja vaadata nende
on siduda piltidel kujutatu lapse isiklike kogemustega, tuua mälust esile tema tajukujut- lused. Tekstiloomeoskuse õpetamine 32 3. Järeltöös tekstiga on lausete sisulise sidususe saavutamiseks üheks ülesandeks asendada korduvad sõnad, leida ja lisada tähenduselt täpsemaid sõnu. Vajalik töövõte on sõnajärje muutmine, mõnikord koos sõnaasendusega. 4. Lõpetuseks sobivad hinnangud tegelastele või nähtustele, peamõtte väljatoomine, seostamine lapse kogemusega, sh. tegelase (nii välimuse kui tegude) võrdlemine enda ja/või kaaslase omaga vmt. Westby jt, (2002) märgivad, et kui jutustada ühe pildi, st olupildi alusel, siis ongi sündmuste kohta järelduste tegemiseks vaid üks pilt. Olupildil on harilikult kujutatud mingi dünaamilise situatsiooni lõpptulemus, mistõttu peavad eelnevad osatoimingud tu- lema mälust. See nõuab jutustuse koostajalt suuremat kognitiivset pingutust.
kirjutamine on väga arendav ja hõlmab kõikide osaoskuste (lugemine, kuulamine, rääkimine, kirjutamine) funktsionaalset ning kompleksset rakendamist. Ilma toetava juhendajata ei suuda põhikooliõpilane korrektset ning heatasemelist uurimust koostada. Seega seab õpilasuurimuse juhendamine suured nõudmised ka õpetajale. 1. Ettevalmistus uurimistöö kirjutamiseks Uurimistöö kirjutamine eeldab, et õppija on eelnevalt harjutanud uurimistöö jaoks olulisi oskusi: teksti/lõigu peamõtte leidmist, refereerimist, tsiteerimist, sidusa teksti kirjutamist jm. Õpilane peaks olema tuttav materjali kogumise võimalustega, oskama süstematiseerida, analüüsida ning teadma neutraalse ja teadusliku stiili tunnuseid. Põhikoolis tuleb kindlasti eraldi tegeleda töö vormistamise ning kujundamisega, harjutada viitamist, sisukorra genereerimist, leheküljenumbrite lisamist, töö joondamist, jooniste ja tabelite tegemist, teksti paigutamist lehele jne
artikuleerimisplaan). Kas on õigesti hääldatud. Lõpptulemust võrreldakse teateloome algusega. Oma põhimõtete poolest see mudel haakub väga hösti , põhimõtted on ikkagi sama. Sidusteksti puhul puutume kokku vähemalt 3 plaaniga. (aga neid võib olla ka rohke, kui on väga sidu tekst): 1) teksti kui terviku sisemine plaan (kohu teksti teema-reema, mis sündmustsest, nähtusesd, ja mida kavatsen välja öelda, kirja panna) võib ka nimetda peamõtte ja sisu plaaniks. 2) Allteema (e stseen) sisuline plaan. Stseen võib omakorda jaotuda väiksemateks stseenideks 3) Konkreetse lausungi, ütluse plaan, realiseerimine. Aga mälus peab ka hoidma eelmisis (seega kavapunkte peaks kasutama jne) Kirjaliku teksti puhul on vaja sisekõnes vaja töödelda kirjalikule tekstile sobivaks. Mida tekstiloome endast siis kujutab? TEKSTILOOME
annaabi.ee 
