Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "20.sajandi arhitektuur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arhitekt, bauhaus, hooneid, funktsionalistlik, funktsionalismi, paviljon, maailmasõda, arhitektid, ehitusmaterjalid, suuremaid, corbusier, konstruktsioonid, hiiglaslik, puuduta, elamute, moodsa, eelkäijaid, tollal, raudteejaamad, tööstushooned, terassillad, skelett, 1851, kristallpalee, pargipuud, eiffeli, perekonnanime, pikkune, plaati, seniste1) Milliste kunstiliikide hulka kuuluvad disain ja arhitektuur, mille poolest on need sarnased? a) Disain ja arhitektuur kuuluvad keskkonda kujundavate kunstide hulka. b) Nii arhitekt kui ka disainer peavad oma töö hoolega läbi mõtlema, et toodet oleks võimalik mugavalt ja efektiivselt kasutada või hoones tegutseda otstarbekalt. c) Mõlemad on reaalsed , 3 dimensiooniga ning päriselu jaoks vajalikud 2) Mille poolest erinevad teineteisest tarbekunst ja disain? a) Disain on rohkem masstoodangule, kasutatakse palju masinaid. Tarbekunst on rohkem käsitööstuslikum, kasutatakse vähe masinaid.
20. sajandi arhitektuur 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) arhitektid loobusid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistutest Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja ja Guggenheimi Muuseum Bilbaos) Muutuste juured peituvad 19. sajandis,
Funktsionalism ja konstruktivism Peale I maailmasõda, mida peeti viimaseks suuremaks, hakkasid arhitekdid looma täiesti uut elukeskkonda. Varasemad dekoratiivid tundusid ebavajalikud vaeses eouroopas. Väljakutseks sai massidele suunatud arhitektuur. Selleks kujunes funktsinalism. Funksionalisma on 1920. aastail arhiktektuuris, tööstuses –ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajasid Šveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse rajatud kunstikool Bauhaus. Kooli oluliseks põhimõtteks tarbeesemete ja hoonete kavandamisel peeti võimalust neid tööstuslikult toota. Eseme või hoone kuju pidi tulenema selle funktsioonist. Esikohale seati funktsionaalsus, mis tähendas, et eelkõige pidi hoone olema otstarbekas ja vastama nii seest kui väljast sellele nõudele. Seda põhimõtet järgides
eseme vormi vastavusse tema otstarbega. Loobutud on dekoratiivsetest elementidest, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, raudbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne).. Ideed oli suuresti inspireeritud vajadusest luua parem maailm, kuna lõppenud oli kohutav I MS. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Funktsionalism levis kõige rohkem Saksamaal ning nt ka Tsehhoslovakkias. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus, mis tegutses 19191933. *Kooli kuju pidi tulenema selle funktsioonist. Selle põhimõtte läbi muutusid igasugused kaunistused üleliigseteks. Selle asemel peeti geomeetriliste vormide
Vastandumine kunstis - dada... http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/no 99_kunstikool/saated/bb8b588c-cba6-4b 8c-a2f8-04d2e64c5a46/no99-kunstikool- 715-jaanika-eesti-2013 Funktsionalism ja konstruktivism (1920ndad) Funktsionalismi sünd • Reaktsioon sõjakoledustele • Kunstnike (eriti arhitektide) soov parandada oma kunstiga elukeskkonda • Vastandus toretsevale juugendile • Soov mõjuda massidele • Väljendati süsteemsust, lihtsust ja korda (inspiratsioon kubismist, geomeetriast) • Funktsionaalsus ennekõike! Kunstikool Bauhaus (1919- 1933) • Funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaik • Rajajaks Walter Gropius 1919. a Saksamaal
Funktsionalism on arhitektuuri, disaini ja tarbekunsti suund, mille järgijad kujundavad objektid võimalikult otstarbekohaseks jättes kõrvale kõik liigse ja ebaolulise. Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni ning kõigest otstarbetust tuleb loobuda. Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakkati vältima arhitektuuseid kaunistusi Uute materjaalide kasutuselevõtt Funktsionalistlik hoone näibki sageli koosnevat ilustamata geomeetrilistest vormidest, ennekõike
saavutustest. Uus esteetika võeti hästi vastu igal pool, kuna see sobis hästi kokku ka ühiskonna üldhuvidega ja minevik oli möödanik. Uus arhitektuur pidi olema odav ja kiiresti teostatav. Sõjast tingitud ehitustegevuse seiskumise, uutest riigipiiridest põhjustatud põgeniketulva ja majanduskriisi tõttu oli nõudlus uute korterite järele suur. Tähtis oli, et saaks ehitada võimalikult kiiresti ja odavalt. Välditi arhitektuurseid kaunistusi, kadus dekoor. Funktsionalismi printsiibi järgi pidi ehitise välimus tulenema tema otstarbest ehk funktsioonist, sellest ka stiili nimetuski. Muidugi pole kunagi ehitatud päris funktsioonituid maju ja selle juured ulatuvad juba Vitruviuse teooriasse, siiski võib lugeda funktsionalismi algusajaks 1920ndaid. Hakati tähtsustama ka tehnilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid Ka oli oma mõju arhitektuuri ja disaini arengule futurismil. Uus vorm nõudis ka uut sisu, kõik pidi olema odav, aegasäästev (uued
kunstipäraste esemete massilist tootmist (odavus ja kättesaadavus). (1925--26) 3 17.10.2011 De Stijl rõhutas sirgeid jooni, tasapindu, väliste kaunistuste puudumist. Schröderi maja on ideede parim tunnustus: nihutatavad seinad, lihtsad pinnad, selge värvikäsitlus. (Rietveld, 1924) Barcelona paviljon - Saksa paviljon maailmanäitusel (Mies van der Rohe, 1929) Less is more materjalide ehtsus ja strukturaalne tervik 4 17.10.2011 5 17.10.2011 Villa Savoye (Le Corbusier, 1929) Maja kui elamismasin. Modernism ja funktsionalism. Form follows function.
ARHITEKTUUR PÄRAST II MAAILMASÕDA. INTERNATSIONAALNE STIIL KUJUNEMISEST Mõiste "internatsionaalne stiil" võeti kasutusele 1932. aastal. Sellega tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri. USAsse saabusid selle stiili juhtivad arhitektid 1930. aastate lõpus, otsides pelgupaika natsismi eest. (John Hancock Center. Chicago) KUJUNEMISEST Ameerika linnade tormiline areng nõudis odavaid ja kiireid ehitusmeetodeid Maa kõrge hind linnasüdametes sundis ehitama järjest kõrgemaid hooneid.
· Uue vormi otsingul kujunes välja 2 erinevat suunda konstruktivism ja funktsionalism. · Mõisted "konstruktivism" ja "funktsionalism" pärinesid 19.sajandi lõpu nn. tehnilisest romantismist. · Arvati, et tööstushoonel, masinal, tehnilisel seadmel on eriomane ilu, mis ilmneb tema töötamisel. · Mingeid kaunistusi pole vaja, lähtuda tuleb esmavajadusest. · Konstruktivistlik suund rõhutas vormi konstruktsiooni ja ülesehituse otstarbekust. · Funktsionalistlik suund koondas tähelepanu funktsioonile ja otstarbekusele. · "Mis funktsioneerib hästi, on ilus", väitis Saksa arhitekt Bruno Taut. · 20.sajandi konstruktivistlik suund sai alguse maalikunstis, kus hakati otsima universaalset ja täiuslikku ilu. · Seda hakati nägema geomeetrias ja geomeetrilistes kujundites. · Maalist kandus geomeetria-ülistus kõikidesse rakenduskunsti liikidesse.
aga ka toote otstarbele. Näited: Peterr Behrens firma „aeg“, elektrikann 5. Kuidas mõjutas juugendstiil eesti arhitektuuri? (lk 51-53) Väga ei mõjutanud. Georg Mellat kavndas siiski 1902 a Tartu Eesti üliõpilaste seltsi hoone, millel oli üldkultuuriline tähtsus… 6. Kes oli Peter Behrens? Millised olid tema olulisemad põhimõtted? (lk 20, 22 ja slaidiprogramm) Saksa maalikunstnik, graafik ja arhitekt. Leiti, et ilu aluseks on vormi tulemine funktsioonist ja materjali omadusest, võib ka rajada nii ehitise kui esemete esteetilise mõju. 7. Millega tegeleb disain? (lk 22) Milliseid disaini alaliike teate? Millistele olulistele nõudmistele peab vastama disaineri poolt kavandatud toode? (vt slaidiprogrammi) Disain on probleemi elegantne lahendus. See hõlmab peaaegu kõiki inimese eluvaldkondi. Disaini alaliigid: Tootedisain, sisekujundus, mood, graafiline disain, tarkvara
* Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili. 9) Historitsismi romantilisel ja stiilipuhtal perioodil ehitati lisaks kirikutele ka neogooti stiilis elu-ja ühiskondlikke hooneid. Tunnused: -minevikuarhitektuuuri eeskujuks võtmine
and Cherry, 1985-1988, 1969: Yale students create a storm with "Lipstick" by Claes Oldenburg at the Beinecke Plaza. 20.saj arhitektuur Funktsionalism Esikohale seati funktsionaalsus, mis tähendas, et eelkõige pidi hoone olema otstarbekas ja vastama nii seest kui väljast sellele nõudele. Seda põhimõtet järgides projekteeriti uued hooned lihtsa ja range vormiga ning ilma igasuguste kaunistusteta. Nii tundubki funktsionalistlik ehitis sageli koosnevat justkui ilustamata geomeetrilistest vormidest. Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse. Innovatiivne oli ka lamekatuste kasutuselevõtt. Walter Gropius (1883-1969)
and Cherry, 1985-1988, 1969: Yale students create a storm with "Lipstick" by Claes Oldenburg at the Beinecke Plaza. 20.saj arhitektuur Funktsionalism Esikohale seati funktsionaalsus, mis tähendas, et eelkõige pidi hoone olema otstarbekas ja vastama nii seest kui väljast sellele nõudele. Seda põhimõtet järgides projekteeriti uued hooned lihtsa ja range vormiga ning ilma igasuguste kaunistusteta. Nii tundubki funktsionalistlik ehitis sageli koosnevat justkui ilustamata geomeetrilistest vormidest. Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse. Innovatiivne oli ka lamekatuste kasutuselevõtt. Walter Gropius (1883-1969)
Hoogsam levik algas 30-ndate lõpu poole. Võiduteed sammus kuni 1960-ndate aastateni, mis taandus uuemate kunstide ees. Ehk nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst. Abstraktne kunst jaguneb kaheks: 1) ekspressiivne ehk emotsionaalne suund: väljendab kunstniku lõhestatud hingeelu sisemaailma, tema subjektiivseid meeleolusid, ajastgu traagilisi vastuolusid, rahutute rütmide, värvi akordide ja faktuuri järgi. Esindaja V. Kandinsky. Äärmuslik vorm- Taism- tekkis pärast II Maailmasõda Pariisis, kunstnik kannab lõuendile värvid juhuslike plekkidena, mõtlematult nagu automaatselt pritsides. Tegevusmaal- J.Pollock 2) konstruktiivne suund: rajaneb intellektile, rõhk geomeetrilistel võrmidel (jooned, ringid, ruudud), allutatud kompositsioonilistele rütmide,e, maalil on läbimõeldud ülesehitus. Esindajad? Malevit, Mondrian . Hilisemaks vormiks OP-kunst - ... esindaja Vasarely 2. Postmodernism kunstivool, mis hakkas ulatuslikult levima 1970. aastatel.
Juba 19. sajandi keskel valmisid esimesed uudsed ehitised. 1851. valmis Londonis kristall palee. Ehitati kõigest kuue kuuga. Eiffeli torn Pariisis, valmis 1889 Pariisi maailmanäituse jaoks. 19. sajandi lõpul püstitati ka USAs esimesed pilvelõhkujad, teraskonstruktsioon. Ehitamisel lähtuti funktsioonist, sellest tulebki funktsionalism. Kõik mis on otstarbekohane on ka ilus. Funktsionalism tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasapindadega. 1919 valmis Saksamaal kunstikool Bauhaus, oli moodsa kunsti kool. Sellest kujunes tähtis kunstikeskus, kus püüti arhitektuuri juhtimisel ühendada erinevad kunstiharud ühtseks tervikuks. Oli olemas ka mittefunktsionalistlik suund Frank Lloyd Wright (1867 - 1959) Lapsepõlves mängis koguaeg klotsidega ja arvati, et tast saabki arhitekt. Õppis Chicagos ühe tuntud arhitekti juures ja seejärel avas oma firma. Võttis kasutusele nurgaaknad ja suure elava tulega kaminad. Ühendas oma loomingus kivi, betooni ja klaasi
Funktsionalism ja konstruktivism 1920. aastatel Lembit Lukka 12b Funktsionalism · Tuntumad arhitektid olid: Gropius; Rohe; Corbusier · Internatsionaalne stiil kujutab endast uut Funkstionalistlikult Euroopa arhitektuuri · Funktsionalistlik hoone näib ilustamata geomeetrilistest vormidest, ennekõike risttahukatest. · Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks Bauhaus-kunstikool · Asukoht: Saksamaa · Asutaja: Walter Gropius ( 1883a-1969a) · Rajati 1919a Weimarisse Bauhaus · Õpetati kõiki visuaalseid kunste. · Loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. · Oli Funkstionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks · Ebasümmeetrilised risttahukad ja Funkt. · Ludwig Mies van der Rohe · Natside võimuletulek Ludwig Mies van der Rohe · 1886a-1969a · Saksa arhitekt
ja korda. Esemete vorm pidi tulenema nende funktsioonist. I Konstruktiivne funktsionalism LE CORBUSIER, konstruktivismi isa, vihkas historitsismi ja eklektikat. ,,Maja on elamise masin" ja ,,Kõik, mis hästi funktsioneerib, näeb ka hea välja". Tema jaoks oli oluline geomeetriliste vormide puhtus. Villa Savoye II Orgaaniline/empiiriline funktsionalism FRANK LLOYD WRIGHT, orgaanilise funktsionalismi isa, pehmemate vormide ja kõverjoonte sobitamine loodusesse; looduslikud materjalid, Hooneid projekteeriti seest väljapoole ja need tuli sulandada loodusega. Maja kose kohal. Guggenheimi kunstimuuseum.(ka dekonstruktivism) Veel arhitekte:(mine tea, äkki küsib?!?)ELIEL SAARINEN, EERO SAARINEN ja ALVAR AALTO. III Internatsionaalne stiil arhitektuur peale II MS. (Ameerikas 50.ndatel; Eestis 60., 70., 80ndatel.) Risttahukakujulised mahud, sileda krohviga pinnad, lamekatused, kaunistuste vältimine.
· Institutsioon ja tunded · Paul Klee, August Macke, Franz Marc Paul Klee, Ad Parnassum, 1932 Geomeetrline abstraktsionism · Tuntumad esindajad Piet Mondrain ja Kazimir Malevits · Mondrain - ranged reeglid ja konstrueerimine · Malevits kunst jõudnud looglise lõpuni ja absoluutse tipuni Kazimir Malevits, Must ruut, 1915 Purism ja funktsionalism · Range matemaatline kord · Puhtad kujundid ja vormid · Funktsionaalsus · Funktsionalismi rajaja, 20 sajandi kuulsaim arhitekt ja disainer, Le Corbusier Le Corbusier, Villa Savoye, 1928 ,,Bauhaus" · Kunstikool Saksamaal · 1933 lõpetasid tegevuse natsid · Tegevus jätkus Ameerika Ühendriikides · Koolkonda kuulusid: arhitektid W.Gropius, L.Rohe, disainer L.Moholy-Nagy , kes tegid koostööd Kandinsky ja Kleega. · Kasvatasid uue põlvkonna kunstnike, kes on mõjutanud 20.sajandi arhitektuuri ja disaini. Abstraktne ekspressionism
6. rokokoo stiili iseloomustus ja näiteid (3 objekti-interjööri). Teokarbimotiiv, asümmeetriline kujundus- looduse vahetu eeskuju, ruumid väikesed (salongi, buduaari teke), ei kattu välisarhitektuuriga, kumerad kurved, välditi sambaid, paraadtreppe, seinad kaunistati orvanditega, kasut tahvelpaneele, peegleid, mahedad toonid. Hotell Soubise: kasut lombiid-seina all ääres madal paneelistik, kõrged aknad, kumerjad kurved, prantsuse aknad,peeglid Amalienburgi pargi paviljon: Rundale lossi valge saal: 7. Sotsiaalutoopiline valgustusajastu arhitektuuri: Claude-Nicolas Ledoux ja Étienne Boullee loomingu iseloomustus ja mõned näited. Rääkiv arhitektuur, ehitised peavad olema nii kõnekad, et tekiks mingi emotsioon. Utoopiliste fantaasiaprojektide autor, enamus töid elluviimata, tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule, kutsutakse revolutsiooniarhitektuuriks,
Tema X- maja olgu nagu linn. Robin Hood Gardens. Arhitekt on ka linnaplaneerija. Geomeetria betoonis. Idee luua tõde struktuuris ja materjalis. N.Brown. E. Goldfinger. kõik peab olema nähtaval. CIAM- international congress of modern architecture. Modernse arhitektuuri ideede levitamine üle maailma. Alvar Aalto ja põhjamaine orgaaniline arhitektuur Arhitektuuri eeskuju loodus, mitte masin. Funtksionalims ja orgaaniline arhitektuur. Katmata punane tellis. Kriitiline regionalism. Arhitekt astub ühte loodusega ja ammutama ideid kohalikust maastikust ja pinnavormist mitte buldooseriga üle käima. 3-nurksed välja ulatuvad aknad. M.I.T Stukturalism arhitektuuris (Buckminster Fuller, Louis Kahn ja Philip Johnson) Kultuurantropoloogia arhetüüpide otsimine. Leida sarnaseid struktuure vormi- funktsiooni-ruumi ja ajaloo-religiooni-kultuuri (antropoloogia) vahel. Arhitektuur on keel, mida saab tõlkida. Linn kui labürint ja paljutähenduslik ruum. P. Johnson- AT&T peahoone. L
,,lihtsaim vorm ei ole alati parim, aga parim on alati lihtne." Eramuarhitektuuri peamiseks ülesandeks on täita põhilised elulised vajadused kasutades kõikvõimalikke praktilisi vahendeid. ,,arhitektuur ei ole kunst" Muthesius'e, Tessenow'i, Riemerscmid'i ja veel mõnede arhitektide ühistööna on 1908 loodud aedlinn Hellerau Saksamaal. Inimlik ja funktsionaalne linnaplaneering, mõjutused inglise aedlinnast. 3. Deutscher Werkbund ja Bauhaus Deutscher Werkbund oli saksa tootjate ja ettevõtjate liit. Asutatud Hermann Muthesiuse eestvõttel 1907 Münchenis Saksamaal. Liit ühendas arhitekte, tarbekunsti käsitöölisi ja uuendusmeelseid ettevõtjaid töösture. Liidu eesmärgiks oli viia ehitus ja tarbekunsti käsitöö uutele tööstuslikele alustele mängides tähtsat rolli modernse arhitektuuri ja tööstusliku disaini arengus. Werkbundi tegevus soikus seoses Esimese maailmasõja algusega. Liit taastati 1950. aastal.1914
Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level USA, Boston Avenue Methodist church (1929), Oklahoma. MODERNISM EESTIS Modernism Eestis Stiil juurdus FUNKTSIONALISMI nime all Sünd 1929.aasta, viljakaim aeg 30ndad, lõpp NSV okupatsiooniga Optimism oma maa ülesehitamisel ning vastuolu uuendustele polnud Algas tööstusarhitektuurist, progressi tunnus Eeskuju Saksa eriala-ajakirjadest/ välismaal omandatud kogemused ja haridus Modernism Eestis Levinuim villaarhitektuuris Sotsiaalhooned-> koolid, haiglad, kultuuri- ja haldushooned, üürikorterid Puit- ja paefunktsionalism PÄRNU: modernistliku arhitektuuri pealinn Eestis (suvitamine)
sajandi alguses tekkinud huvi ajaloo, sh oma rahva ajaloo vastu, kergitas esikohale keskaja. Kuni selle ajani oli hinnatud ainult antiiki). Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt (eeskätt Kaug-Ida, sh Hiina). Isikupärase maitse esilekerkimine (nn klassikalistes stiilides oli arhitektide looming reglementeeritud suhteliselt jäikade kaanonitega). Tellimustööde pidev suurenemine, mille juures arhitekt pidi arvestama tellija maitsega. Historitsismi üheks varasemaks ilminguks minevikustiilide kasutamisel oli pöördumine keskaja stiilide poole. Kuna gooti stiilis nähti esimest kristlikku stiili, loodi paljud uued pühakojad neogooti stiilis. Vaimustus vanade stiilide vastu sünnitas nn “targa valiku” printsiibi, kus eri hoonetüüpidele peeti sobivaks mingit kindlat neostiili. Nii ehitati lossid keskaegsete losside butafoorsete koopiatena, millel Helli Sisask
Funktsionalism ja konstruktivism 1920. aastatel Funktsionalism Tekkis 1920. aastail arhitektuuris, tööstus ja tarbekunstist tekkinud suund. Rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks Bauhaus. Põhimõtteks teha toode, mis hästi funktsioneerib ja on ka ilus. Loobuti ornamentidest ja muudest kaunistustest. ,,Bauhaus" Rajas Walter Gropius 1919. aastal Saksamaal. Kool rajati algul Weimarisse, kuid hiljem viidi üle tööstuslinna Dessausse. Bauhaus oli üheks funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks. Kunstikool püüdis trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaotust ning näidata teed progressile.
ära Barberinid. Praeguse Panteoni kohal seisis ka varem sama otstarbega nelinurkne hoone, mida tabas 110. a. välk ja mis põlengus hävis. Eelmise hoone rajaja oli keiser Augustuse väimees Agrippa. Seda tõendab ka praeguse hoone frontoonil (ehisviilul) ilutsev kiri: M (arkus) AGRIPPA L(uciuse) P(oeg), KOLMANDAT (aega) KONSUL, PÜSTITAS (selle). NB! Suurenda pilte! Panteon tänapäeval ja u. 1900 aastat tagasi (makett) Praeguse Panteoni arhitekt ning rajaja oli keiser Hadrianus isiklikult. Ehitustööd kestsid 2 aastat (123-125 pKr.) Tänu sellele, et paganlikust pühamust sai õige pea ristiusu kirik (Santa Maria Rotonda kirik), on seda hoonet muudetud väga vähe. Rotundi e. ümarehitise läbimõõt on 43,4 m, ta on kaetud kupliga, mille kõrgus põrandast on samuti 43,4 m. Ehitise hingemattev ilu tuleneb tema proportsioonidest ja valgusest. Kupli tipus on 8,7 m laiune ümmargune avaus nn. oculus (silm), millest hoovab
Linna generaalplaan, mille käigus lammutati vanad keskaegsed linnamuurid ning rajati kokku 165 kilomeetrit uusi tänavaid ja 48 km bulvareid. Pikendati Rivoli tänavat ning rajati sellele pikendusele risti uus magistraal. Järgmiseks loodi Saint Germane i bulvari poolring. Haussmanni suurejoonelise rekonstrueerimisplaaniga viidi praktiliselt lõpule ka Pariisi peatelje väljakujundamine. Peatänavate muudesse sõlmedesse jaotati aga linnale vajalikke uhiskondlikke hooneid teatreid, kirikuid, vaksaleid, muuseume, paleesid jne. Viinis likvideeriti muldkindlustused, mis olid takistusteks tööstuse ja transpordi arengule. Lammutatigi Austria-Ungari keisririigi pealinna umbritsev bastionide vöönd ja 500 meetri laiusel glassiil algas suurejooneline ehitustegevus. Viini Ringi loomine uks hiilgavamaid peatukke Austria ajaloos. Viini eeskujul rajati Euroopa linnadesse hulgaliselt ringvööndeid. Londonis pöörati tähelepanu eeskätt West Endile ja Cityle
Funktsionalism. Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur
Seda stiili püüdlesid Edouard Jeanneret (tuntud kui Le Corbusier) ja Amedee Ozenfant. Le Corbusier sai üheks 20. sajandi tuntumaks arhitektiks ja disaineriks ning ühtlasi funktsionalismi rajajaks. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane, loogiline. Ehitiste ja esemete vorm pidi lähtuma ainult otstarbest - funktsioonist. ,,Bauhaus" Bauhaus oli kunstikool Saksamaal. Selle juhid - arhitektid Walter Gropius, Ludwig Mies van der Rohe ja disainer Laszlo Moholy-Nagy olid järjekindlad funktsionalistid, kuid koostöös hoopis teistlaadi kunstnike-õppejõududega, nagu Kandinsky ja Klee, kes kasvatasid üles kunstnike põlvkonna, kellest paljud on tugevasti mõjutanud 20. sajandi arhitektuuri ja disaini. Paraku lõpetasid selle kooli tegevuse 1933. aastal natsid. Natside vaenulik poliitika ja II maailmasõda sundis paljusid Euroopa kunstnikke otsima pääsu
Voysey toetus kohalikele materjalidele, oli omas ajas uuendusmees, horisontaalsed aknad ja valge pind. Chicago koolkond (USA 1886-1895) ei saa öelda et tuli üks stiil ja siis järgmine, vaid nad sulavad üksteisele sisse. 20 aastaga 10x elanike arv jnejne. Ameerika tõusis esile just oma tehniliste saavutustega, kui Euroopale tutvustati USA tooteid. Chicago vastandus New Yorkile, kus kasutati kõrghooneid ja pilvelõhkujaid. Metalli katmine kiviga tule kaitseks ja said ehitada kõrgemaid hooneid nii. Metallkonstruktsiooni tulepüsivaks muutmine aitas ehitada kõrgemaid hooneid. Dankmar Adler + Louis Sullivan (kaks tähtsat nime) andsid nime, sisu ja vormi. "Form follows function" Ornamenti pole vaja et teha hoonet ilusaks, vorm ise teeb hoone ilusaks. Samm tulevikku. Auditorium building. Hoone kui sammas, sammas koosneb baasist. Esimesed korrused on poekorrused, siis on bürookorrused, mis on eraldatud nende ribidega. Ja lõppeb kapiteeliga ja seal on eee tehnoruumid?? Käsitleti seda
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad
Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism pea täielikult just konstruktivistlikus vormis. Gropius van der Rohe Moholy-Nagy Bauhausi hoone Farnsworth House Kompositsioon Dessaus Väga oluline oli kunstikooli "Bauhaus" (asutati 1919) tegevus Saksamaal. Selle juhid - arhitektid Walter Gropius (1883-1969), Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969) ja disainer Laszlo Moholy-Nagy (1895-1946) olid järjekindlad funktsionalistid, kuid koostöös hoopis teistlaadi kunstnike-õppejõududega, nagu Kandinsky ja Klee kasvatasid üles kunstnike põlvkonna, kellest paljud on tugevasti mõjutanud 20. sajandi arhitektuuri ja disaini. Paraku lõpetasid selle kooli tegevuse 1933. aastal natsid. Natside avangardkunsti vaenulik poliitika ja II maailmasõda sundis paljusid Euroopa
Sürrealism: Pariis. Elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutumine või kaotamine, spontaansus. Laiem eesmärk elu muutmine. Tekkis ka versitlik sürrealism, eeskujuks G. de Chirico. Kuulsaim esindaja on katalaan Salvador Dali ,,Kodusõja eelaimus". Skulptor sveitslane Alberto Giacometti moondatud inimfiguurid. II Maailmasõja eel siirdusid paljud sürrealistid USA-sse. Funktsionalism: Saksamaa, kool ,,Bauhaus", rajati 1919, seal töötas palju avangardistlikke loojaid. Arhitekt Ludwig Mies., Walter Gropius kunstikool Bauhusi hoone. Püüti trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaost ning näidata teed progressile. Koolis õpetati küiki visuaalseid kunste. Natside tulek lõpetas Bauhausi tegevuse. Konstruktivism: Venemaal peale bolsevistlikku revolutsiooni. Kunst pidi looma uusi vorme ja ehitama uut elukeskkonda, mitte kujutama elu. Vladimir Tatlin, Aleksandr Rodtshenko.
annaabi.ee 
