oma ammuse vallutusplaani hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika.Türgi ei suutnud oma viimaseid Aafrika provintse kaitsta. 1913. hakati neid alasid nimetama Liibüaks. I Balkani sõdaPuhkes 1912.a. Toimus Serbia, Bulgaaria, Montenegro ja Türgi vahel.Türgi kaotas kõik valdused Balkanil ja osa idatraakiast. II Balkani sõdavallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes II balkani sõda.Tugevdas Serbia positsioone, Balkan jäi ärevaks pingekoldeks. Sarajevo atendaat AustriaUngari süüdistas Serbiat Sarajevo mõrva ettevalmistamises, sellele järgnes diplomaatiliste suhete katkestamine ja 28.07.1914. kuulutas AustriaUngari Serbiale sõja.Vallandus I maailmasõda. Balkani "püssirohukelder" ultimaatum Schliefeni plaan Plaan oli olemuselt välksõda, tuli tungida läbi Belgia Prantsusmaale ja see purustada ning siis tungida Venemaale.
............................................................ 10 Majanduse areng 1870-1914......................................................................................................10 Transport....................................................................................................................................10 Merelaevandus...........................................................................................................................10 Raudtee...................................................................................................................................... 10 Põllumajandus............................................................................................................................11 Eesti küla sotsiaalne struktuur................................................................................................... 11 Tööstus........................................................................
Suurt huvi pakkus Euroopa riikidele sel perioodil Aafrika. 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast erinevate Euroopa suur- ja väikeriikide valduses. Kõige suuremad valdused Aafrikas olid Suurbritannial, kuid Prantsuse koloniaalimpeerium ei jäänud palju maha. Mõnikord õnnestus vallutajatel kohalike rahvaste vastupanu küllalt kiiresti maha suruda, teinekord kestis võitlus kauem. Kõige dramaatilisemaks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise- Buuri sõda 1899-1902. Buurid oli Hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõuna-Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Nüüd suutsid nad inglaste suurele ülekaalule vaatamata esialgu vapralt vastu panna, äratades maailmas üldist imetlust. Kui vastase sõjaline surve muutus liiga tugevaks, läksid buurid üle partisanisõjale, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagrid, kuhu paigutati suurem osa buuri tsiviilelanikkonnast. 1902
Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November) Koalitsioonid · Antant Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia. · Lisanduvad: USA, Belgia, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Tsernogooria. · Kolmikliit Saksamaa, Austria Ungari. · Lisanduvad: Türgi, Bulgaaria. Sõjaplaanid · Saksamaa purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist
Musta mere väinade üle ning kindlustada head pääsu Vahemerele. Koos üritati takistada Saksamaa tugevnemist. 1907. aastal sõlmiti Inglismaa ja Venemaa vahel leping, millega jagati Iraan mõjusfäärideks. Venemaa ei pretendeerinud Afganistanile. Inglise-Vene kokkulepe pani punkti Inglismaa, Venemaa ja Pransusmaa kolmikkokkuleppele e Antandile. Antant oli vastasleer Saksamaa ja tema liitlaste (Itaalia, Austria-Ungari) loodud Kolmikliidule. Bosnia kriis Ohtlikuim allikas oli Balkan, sest seal põrkusid suurriikide huvid. Iseseisvuspüüdlused suurenesid. 1908. aastal vallandus Bosnia kriis. Elanikkond polnud rahul Austria-Ungari okupatsioonivõimuga, süvenes Serbia-meelne liikumine ja pingeid õhutas ka Türgi. 1908. Aasta oktoobris kuulutati Bosnia ja Hersegoviina Austria-Ungari alla. Tekkis välispoliitiline kriis, kuid õnneks ei kasvanud sõjalist konflikti. Teine Maroko kriis 1911. puhkes Marokos ülestõus, tänu millele Prantsuse väed tungisid maa siserajoonidesse
Gustav Adolfi Gümnaasium VIII klass Esimene Maailmasõda Referaat Juhendaja Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 SÕJA PÕHJUSED....................................................4 MAAILMASÕJA AJEND........................................4 SÕJA ALGUS...........................................................5 SÕJA OSAPOOLED................................................6 SÕDIVATE POOLTE PLAANID............................6
Maailma 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda Sovinism marurahvuslus ehk oma rahvuse teistest paremaks pidamine Imperialism suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; majandusliku mõjuvõimu laiendamine maailmas Euroopa tsivilisatioon isikuvabadus, demokraatia, eraomand Norra eraldus Rootsist 1905. a USA, Jaapan, Belgia, Portugal Saksamaa ja Venemaa kasutas rahvastamispoliitikat, et võidelda rahvuste enesemääramise vastu Inglismaa kasutas selleks relvajõudusid (Iirimaa vastu)
8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia 8) Austria-Ungari SUURBITANNIA Põhiseaduslik monarhia (võimude lahusus), kaheparteisüsteem konservatiivid ja liberaalid. Majandus oli tunduvalt nõrgenenud ehk jäi alla USA'le, kuid siiski üks võimsamaid riike Euroopas. Suurbritannia oli suurim koloniaalriik, kuid Iirimaa, India ja buurid ehk hollandi väljarändajad/kolonistid/afrikandid soovisid autonoomiat, 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda, loodi Lõuna-Aafrika vabariigid Transvaal ja Oranje. SAKSAMAA Keisririik, keiser Wilhelm II. Majandus arenes Saksamaal kiiresti, edestas 1913.a tööstustoodangu ja ekspordi pooles teisi suurriike, isegi Suurbritanniat, arenes masinatööstus. Koloniseeriti Vislat, kus elasid poolakad, edutu saksastamine piirates poole keele ja kultuuri kasutusala. Kolooniate võitlus Pranstusmaaga
Inglismaa aga tahtis pidurdada Saksamaa tugevnemist ja reguleerida ka omavahelisi suhteid koloniaalvallutustel. 1907. aastal kirjutatigi lepingule alla , millega jagati Iraan mõjusfäärideks ja Venemaa ei pretendeerinud enam Afganistanile. Selle lepinguga sai lõpliku ilme kolmikkokkulepe ehk Antant (Triple Entente) ja see oli vastukaaluks keskriikide (Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia) 1882. aastal loodud Kolmikliidule. 20.sajandi algul oli rahvusvaheliste pingete ohtlik allikas Balkan, kus tugevnesid ka sealsete maade iseseisvuspüüded. 1908.aastal vallandus Bosnia kriis. Bosnia ja Hertsegoviina olid Berliini kongressi otsusele vormiliselt jäänud Türgi võimu alla , kuid tegelikult valitses AustriaUngari. AustriaUngari okupatsioonivõimuga aga ei olnud rahvas rahul ja süvenes ka Serbiameelne liikumine ja sellele õhutas kaasa ka Türgi. AustriaUngari proovis jõuga suruda maha mässu, kuulutades Bosnia ja Hertsegoviina endaga liidetuks. See aga tõi
-Prantsusmaa tahtis vähendada Saksamaa mõjuvõimu ning tagasi võtta Lotringi ja Elassi alad -Venemaa tahtis purustada Türgi ja Austria-Ungari ning kehtestada enda võim Balkanil, samuti taheti saada Konstantinoopoli ning Dardanelle alad Venemaa haldusesse -Inglismaa ei andnud küll lubadust, et ta kedagi sõjas aitab, aga kuna ta oli Saksamaa võimu vastu, siis asus ta Antandi poolele Saksamaa vastu 7. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda seleta, mis toimus Balkani poolsaarel enne I MS! Balkani poolsaarel olid pingelised olukorrad, kuna võimu tahtsid kaks erinevat riiki. Austria-Ungari ning Serbia, mis mõlemad tahtsid poolsaarel luua riiki, mis ühendaks kõiki slaavi rahvaid, seega, kõik, mis toimus Balkanil mõjutas ka muid riike ja maailma, kuna ka venelased tahtsid slaavi rahvastele appi minna. Sõda algaski, sest Austria-ungari kuulutas Serbiale sõja, mistõttu see üle
rünnata 450 km pikkusel rindel mitmest kohast. 4. juunil alanud pealetungi käigus murti läbi Austria-Ungari rinne 70-80 km laiuselt. Vallutati Lutsk. Vene armee kandis suuri kaotusi, ilmes sõjavastane meeleolu, otsustavat edu ei saavutatud. Augustis 1916 astus Entente'i poolel sõtta Rumeenia. Keskriikidel õnnestus aga Rumeenia okupeerida ning sealt saadi väga vajalikku naftat, mis võimaldas laiendada allvee- ja õhusõda. Jüüti merelahing. 31. mail kohtusid Saksa ja Inglise laevastik Jüütimaa ranniku juures. Kohtus 250 laeva. Mõlemal poolel olid kaotused suured, inglastel mõneti hullemad. 1915. aastal oli sõja pearaskus Vene rindel, 1916. a. läänes. 1916. aastat iseloomustasid grandioosed operatsioonid kitsal territooriumil. Kumbki pool ei suutnud saavutada oma strateegilisi eesmärke. 1915. a. murdis Vene vägede võitlusvõime, 1916. aasta kurnas välja keskliidu jõud. SÕJA LÕPUAASTAD Sõja mõju majandusele
ettekäändeks Prantsuse alamate kaitsmine. · Saksamaa kartes Prantsusmaa võimu kogu Marokos, sekkus taas ja algatas sellega teise Maroko kriisi. · 1911 nov Saksa-Prantsuse kokkulepe, millega Prantsusmaa kehtestas protektoraadi Marokos, Saksamaa sai osa Prantsuse Kongost · Itaalia kasutas kriisi ära selleks, et vallutada Türgilt Liibüa (Tripolitaania ja Kürenaika) Põhja-Aafrikas. Balkani ,,püssirohukelder": · konfliktikolle Balkan: suurriikide vastandlikud huvid; Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused, uute riikide teke; Türgi nõrgenemine · Esimene Balkani sõda (1912-1913): Türgi nõrkusest julgustatuna ja Venemaa toetusega sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro 1912 Türgi vastase liidu, sellega puhkes ka sõjategevus. Türgi sai lüüa ja 1913.a. Londonis sõlmitud rahuga kaotas valdused Balkanil ning pidi leppima Albaania iseseisvumisega. · Teine Balkani sõda (1913.a
Pärnu Koidula Gümnaasium Referaat I maailmasõda Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................... 3 Sõdivate riikide sõjaplaanid ............................................................................... 4 Ajend ja põhjused .............................................................................................. 6 Sõjategevus ...................................................................................................
paisati Serbia vastu. Varasemast võitlusest kurnatud Serbia armee ei pidanud vastu ja selle jäänused põgenesid. 31. V 1916. a. toimus Taani ranniku lähedal raske Jüüti merelahing, kus kohtusid Saksa ja Inglise laevastiku peajõud. See oli meresõdade suurim lahing, kus osales kokku 250 laeva. Mõlema poole kaotused olid suured, kuid mõlemad pooled kuulutasid lahingu oma võiduks. 27. VIII 1916. a. astus Antandi poolel sõtta Rumeenia. Sakslastel õnnestus aga Rumeenia pealetung tagasi lüüa ning okupeerida suur osa riigist. Suurt kasu tõid Keskriikidele Rumeeniast pärit nafta ja toiduained. KOKKUVÕTE. 1915. a. oli sõja pearaskus Vene rindel, 1916. a. läänes. 1916.a. iseloomustasid grandioossed operatsioonid kitsal territooriumil, kuid kumbki pool ei suutnud saavutada oma strateegilisi eesmärke. Kui 1915. a. oli murdeline Vene vägedele, halvates tema võitlusvõime, siis 1916. a. kurnas välja Keskriikide jõud.
6 Sõjategevus idarindel..........................................................8 Sõjategevus läänerindel....................................................10 Sõja lõpp............................................................................. 13 I maailmasõja lahingud......................................................15 3 Sõja põhjused I maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikkide vahel. Sõja peamine põhjus peitus arvatavasti Suurbritannia ja Saksamaa võistluses liidrirolli pärast maailmas. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli tekkinud veendumus, et selleks tuleb kõigepeealt purustada Prantsusmaa. Aeg töötas peaaegu liitlasteta jäänud Saksamaa kahjuks. Saksamaal polnud tema juhtide meelest enam muud valikut
AJALOO KONSPEKT Aastad enne I maailmasõda - Iseloomulikum nähtus oli imperialism ehk suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlus, mille käigus toimus majanduslik ekspansioon ja koloniaalvallutused - 20. saj algul tõusis tootmine tööstuses - Kiiresti arenesid keemiatööstus, raudteedevõrk, elektrotehnika - Hakkasid kujunema monopolid ehk hiigelettevõtted - Algas seeriatootmine - Kapitali hakati välja vedama, et leida paremaid paigutusvõimalusi ja suuremaid kasumeid saada
M. Planck oletas, et aatomid annavad oma energiat elektromagnetväljale ja välja energia kiirgab kvantidena. Einstein arendas kvantteooriat edasi ja lõi kujutluse, et valgus on valgusosakeste voog. Ta lõi ka relatiivsusteooriaga uued kujutlused ruumist, ajast ja gravitatsioonist. Teravnesid vastuolud ateisim ja klerikalismi ja teaduse ja usu vahel. Freud lõi psühhoanalüüsi õpetuse ja väitis, et inimese käitumist määravad tungid, eriti seksuaaltung. 4. 1905.a revolutsioon Venemaal (põhjused, sündmused, tagajärjed) Põhjus: Venemaal oli juba pikka aega nö küpsenud kriis, mis 1905.a kujunes revolutsiooniks. Taheti riigikorra ja kodanikeõiguste kaasajastamist, talupojad nõudsid maa jagamist harijatele ja maksukoorma kergendamist, kuna oli olnud majanduskriis, absoluutne monrahia ei suutnud läbi viia reforme, kodanikeõiguste puudumine, töötingimuste parandamine. Sündmused: 1905
Balkani püssirohukelder · Türgi-vastane liit Serbia, Bulgaaria, Montenegro (Venemaa õhutusel) · 1912 oktoobris Balkani sõda, Türgi sai lüüa ja kaotas valdused Balkanil ja osa Ida- Taakiast · Albaania sai iseseisvuse · Võitjate vahel puhkes teine Balkani sõda · Serbia positsioonid tugevnesid, suhete pingestumine Austria-Ungariga · Serbia selja taga oli Venemaa, Austria-Ungarit toetas Saksamaa · Balkan jäi pingekoldeks SÕJA ALGUS JA KÄIK Põhjused: · võitlus maailma ümberjagamise eest · sõda romantiseeriti · alahinnati ohtu · puudus institutsioon, mis oleks reguleerinud rahvusvahelisi kriise · sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatiline · sidevahendite tormiline areng . telegraaf, raadio · sõjaliste jõudude võrdlus Ajend : · atentaat Sarajevos (Bosnia pealinn) · Franz Ferdinand Austria.Ungari troonipärija
Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppelin. 3 a hiljem 12 sek õhus Wrightide lennuk. 1912. hukkus Titanic. Ühiskondlikud liikumised: 1) anarhistid, kodanik kord vaja kukutada, klassivastuolud likvideerida, diktatuuri aga ei ole vaja. 2) revisionistid, arvasid, et Marxi õpetust tuleb uuendada, järkjärgulised uuendused. 3) Vene enamlased, vägivaldne revolutsioon ja protetariaadi diktatuur. 4) tsentristlik suund, Karl Kautsky. 1879. liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines Itaalia. Kolmikliit. See oli ohu märk ja sundis Venemaad ja Prantsusmaad sõlmima liidulepingut 1893.Inglismaa ühines. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla ametlikule kokkuleppeele Entente Cordiale (Südamlik liit) ehk ANTANT. Jagati mõjusfäärid. 1907. kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, jagati mõjusfäärid. Sõja eeldused:
palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20, sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sarajevo atentaat ja sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²)¹ ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest
27.10.2009 Esimene maailmasõda Autor: Virgo Parbo Kool: Tallinna Tööstushariduskeskus Klass: 21/27MM Sisukord Sisukord...............................................................2lk Sissejuhatus.........................................................3lk Sõja põhjused....................................................3-4lk Sõdivate osapoolte sõjaplaanid....................4-10lk Sõja tagajärjed.......................................10-11lk Kasutatud kirjandus.............................
1879. a. - Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. - Ühines Itaalia. Antant(Liitlasriigid) - Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa 1893. a. Venemaa-Prantusmaa liidulepingu sõlm 1904. a. Prantsusmaa-Inglismaa leping 1907. a. Inglise-Venemaa leping. Lepingutes jagati territooriumeid. 3. (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastamine Uuendused ühes riigis paneb teisi samamoodi uuendama. Raudtee aitas tuua vajalikku abiväge sõduritele(nt toitu) Kuulipilduja leiutamine - Hiram Maxim. Kuulipilduja võis asendada mitut meest. Sõjalaevastik uueneb(Dreadnought) - inglaste välja töödetud sõjalaev Mürkgaas 4. Rahvuslikud vastuolud ja natsionalismi kasv Austria-Ungari ja Venemaa püüdsid laiendada mõjusfääre Balkanil. Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused viisid uute riikide tekkimisele. Bosnia Kriis | 1908 - 1909
Esimene Maailmasõda Toomas Tamre 23-AR Tallinn 2008 Sarajevo atentaat ja sõja algus: Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus: turgude, toorainete, kapitali, ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879
1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- Pinski- Tsernovtsõ joonel. 1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ent ka Brussilovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvel eetevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa. 4.3.Sõda merel Mida kauem sõda kestis, seda rohkem muutus see kurnamissõjaks. Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda
· Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · Eesmärk teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas · 1898 Ameerika-Hispaania sõda · Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba · Kahuripaatide diplomaatia Ladina-Ameerikas · Loe ja selgita lk 16 · Nt 1903 Panama eraldamine Kolumbiast (USA toetas mässu, et saada soodsaid tingimusi kanali rendiks)
Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene maailmasõda Referaat Pärnu 2011 Sissejuhatus Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma.. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene
Enim sobis selleks Verduni kindlus, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Verduni lahing algas 1916. aasta veebruaris ja kestis 10 kuud. Selle aja jooksul käisid "hakklihamasinast" läbi enneolematud inimhulgad. Mõlemal poolel langes kokku üle miljoni sõduri. Kindral Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta. Verduni lahinguga ühel ajal toimus Prantsuse- Inglise vägede pealetung. See kestis 1916. aasta juulist novembrini ja tuntud kui Somme`i lahing. Seal kasutati esmakordselt ka lennuväge ja tanke. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. 10. Mille poolest on sõjaajaloos erakordne Somme´i lahing? - Kasutati esmakordselt tanke. 11. Milline oli Venemaa eesmärk idarindel? Tähtsamad sündmused idarindel 1914 1917? - *Venemaa eesmärk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva armee purustamine. Vene väed
Sisukord: Sõja Põhjused 3 Vastuolude välispoliitilised põhjused 3 Vastuolude siseriiklikud põhjused 4 Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused 4 Sõja algus ja käik 5 Sõja tulemused 9 Kasutatud kirjandus 11 Sõja põhjused Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879
Nikolai II, kes polnud valitsemiseks ettevalmistatud. Mihhail I Fjodorovits Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. b) Vene-Jaapani sõda - 1904. -1905.a. sõda Jaapaniga (püüdis laiendada oma mõju koreale) ; Vene väed saavad ränga kaotuse osaliseks. c) 1905.a rev - puhkeb revolutsioon põhjuseks ebaedu Vene- Jaapani sõjas ja äärmiselt raske olukord nii tööliste kui ka talupoegade hulgas. tulemused: ·Mõisate põletamine, tööliste streigid, mässud sõjaväes. · Suurem osa armeest keisrile truuks ja seetõttu surutakse revolutsioon maha. · 17. okt. 1905.a. avaldab Nikolai II manifesti kõigile keisririigi alamatele antakse sõnavabadus, koosolekute pidamise
juulil kuulutasid Ungari ja Austria Serbiale sõja. Saksamaa kuulutas 1. augustil ja Venemaa 3. augustil Prantsusmaale sõja. Saksamaa esitas ka Belgiale ultimaatumi, nõudes oma vägede lubamist Belgia territooriumile. Belgia keeldus ning pöördus abi saamiseks Inglismaa poole. London nõudis Belgia neutraalsuse austamist, kuid vastust saamata kuulutas Inglismaa 4. augustil Saksamaale sõja. Esimene Maailmasõda oli vallandunud. Sõja plaanid Sõjaks valmistusid kõik suurriigid ja tegid suuri ettevalmistusi. Suurriikide peamine eesmärk oli sõja abil oma positsioone kindlustada. Loodeti oma territooriume suurendada. Nende eesmärkide realiseerimiseks oli aga vaja saavutada sõjalist edu, selleks koostati konkreetsed sõjaplaanid. Saksamaa sõjaplaan oli välja töötatud kindralstaabi ülema A. von Schlieffeni eestvedamisel.
. 8. Miks pidasid Euroopa suurriigid kolooniate omamist kasulikuks? 9. Nimeta 3 briti ja 3 Prantsuse koloniaalvaldust 20. sajandi algul? 10. Inglise-Buuri sõda? 11. Mida tähendab mõiste "dominioon"? 12.Sarajevo mõrv? 13.Schlieffeni plaan? 14.Sõjategevus Läänerindel 1914. aasta sügisel. Marne`i lahing? 15.Sõjategevus Idarindel 1914-1915? 16.Mida tähendab mõiste "positsioonisõda"? 17. Verduni ja Somme`i lahingud 1916. aastal? 18. Jüüti merelahing? 19. Brussilovi pealetung? 20.Veebruarirevolutsioon Venemaal ja tsaari loobumine troonist? 21. "Lusitania" uputamine ja USA sõttaastumine? 22. "Keiserlik pealetung" Läänerindel 1918? 23. Sõja lõpusündmused 1918. aasta suvel ja sügisel? 24. Esimese maailmasõja tulemused? 25. Mida tähendab mõiste "kadunud sugupõlv"? 1. Vennad Wrightid läksid ajalukku esimese lennuki loomise ning lendamisega 17. Detsembril 1903 aastal. Lend kestis 1 minut ning 45 sekundit. 2. 20
lahing (I ja II); Somme'i lahing; Verduni lahing). · Idarinne Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa; Algul tungis Venemaa peale ja saavutas teatud edu, kuid sunniti sakslaste vasturünnakuga taanduma. 1915. aasta sügiseks hõivasid Saksa väed juba tänapäeva Poola, Leedu ja Läti alasid. Siis rinne stabiliseerus. · Lõuna ehk Balkani rinne Serbia pidi tõrjuma Austria-Ungarit. Türgia ja Bulgaaria sekkudes Serbia alistus. Balkan sattus Keskriikide kontrolli alla. Sõja teine pool 1917 toimus mitu olulist sündmust: 1) Sõtta astus USA sel ajal oli presidendiks W. Wilson. USA sõtta astumine tähendas eelkõige materiaalse üleoleku kindlustumist Antànti poolel. 2) Venemaa 1917 Vene ühiskonda tabas 2 suurt vapustust (revolutsiooni): a) Veebruarirevolutsioon (vana kalendri järgi) selle tulemusena kukutati Venemaal keiser, Nikolai II. Võimule sai Ajutine Valitsus/Petrogradi Nõukogu
lähenesid Pariisile. + Kaukaasias, Egiptuses, purunes, Sakslaste edasitung peatati Austria-Ungari Lähis-Idas. Sõttaastunud kujunes välja septembris Marne`i /marn/ Jaapan vallutas Saksamaa positsioonisõda lahinguga. Venemaa alustas asumaid Vaiksel ookeanil. (=rinne püsis paigal, Sakslaste pealetung peatati, pealetungi, et kergendada Kujunes rinne sõjategevust oli vähe, välksõja plaan purunes, prantslaste olukorda. Kui Balkani ps-l: kujunes positsioonisõda. Saksamaa läänerinde Austria-Ungari Serbia. kumbki pool oli kaotuse järel väed siia äraootaval seisukohal) koondas, sattus Venemaa Allveesõjas olid vastamisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
