Lähiajalugu Saksamaa keisririigi sünd 1871 Kuninganna Victoria (Inglismaa) surm 1901 I maailasõda 1914-1918 20.sajandi algus imperialism (I impeerium Roomas) Imperialismi tunnused: 1) Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA's 2) Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital raha kolooniatesse) 3) Turgude jaotamine monopolide vahel 4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia 8) Austria-Ungari SUURBITANNIA Põhiseaduslik monarhia (võimude lahusus), kaheparteisüsteem konservatiivid ja liberaalid. Majandus oli tunduvalt nõrgenenud ehk jäi alla USA'le, kuid siiski üks võimsamaid riike Euroopas
29. septembril 1918 alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääkimisi. Türgi oli 1918.a. sügiseks jõudnud kokkuvarisemise äärele. Inglise sideohvitser Lawrence suutis türklaste vastu mässule kihutada araablased, kes pidasid edukat kõrbesõda. Inglise väed surusid türklased välja Mesopotaamiast ja Palestiinast. 1918.a. novembris puhkes Saksamaal revolutsioon. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks. 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne`i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Pariisi rahukonverents. Versailles`i rahu ja Versailles`i süsteem. Pariisi rahukonverents toimus jaan 1919-jaan. 1920 Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a
Erich Ludendorff - saksa kindral esimeses maailmasõjas Philippe Petain - prantsusmaa sõjaväelane ja riigiteadlane Ferdinand Foch - prantsusmaa kindral, I maailmasõjas liitlasvägede juhtija Alfred von Schlieffen - prantsusmaa ja saksamaa sõjaväelane, schlieffni plaan David Lloyd George - suurbritannia peaminister Georges Clemenceau - prantsusmaa riigiteadlane, peaminister, ajakirjanik Woodrow Wilson - ameerika president 1913-1921 MÕISTED: Monopol - püsiv turuseisund, kus teatud toodet või teenust pakub ainult üks müüja Imperalism - suurriikide poliitika, mille eesmärgiks on oma mõju suurendamine kogu maailmas Antant - Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia Kolmikliit/Keskriigid -Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Teadusrevolutsioon - etapp 16.,17 sajandil, mil arenesid teadus ja teadmised Kapitali eksport - vähem arenenud maadest viidi loodusressursse jms. arenenud tööstusriikidesse (odavam jms)
üldkriis. 13. Serbia saatus? - 14. Kelle poolel osales Itaalia? Mida tähendas Itaaliale kaotus Camporetto all? - Itaalia osales antandi poolel. 15. Kelle poolel sõdisid Türgi ja Jaapan? Kus tegutsesid? - Türgi sõdis keskriikide poolel ning tegutses Balkanil ja Jaapan sõdis antandi poolel ning tegutses Atlandi ookeanis ja Hiinas. 16. Kuidas mõjutas olukorda merel Inglismaa osalemine sõjas? - Sõjad Saksamaaga. Saksamaa üritas Inglismaa laevastikku purustada, uputas reisi- ning kaubalaevu. 17. Millal ja kelle poolt kuulutati välja piiramatu allveesõda? Mida see tähendab? - 1915a. Saksamaa alustas piiramatut allveesõda Inglismaa vastu, mis tähendas vastaste kaubalaevade ette hoiatamata uputamist allveelaevade poolt. Jõudude vahekord oli antandi kasuks. 18. Millal ja miks toimus Jüüti merelahing? Tulemus? - 1916a
1. ,Mis riikide rühmitused tekkisid enne I maailmasõda? Mis riigid sinna kuulusid? Antant- Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Serbia Kolmikliit- Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, 2. Mis olid I maailmasõja põhjused? 4 · Kolooniate ümberjagamine · Vastuolud maailma suurvõimude vahel · Ohu alahindamine · Sõda romantiseeriti kujutati üleva ja heana · Puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise 3. Mis oli I maailmasõja ajend? Sõja ajendiks oli Austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsiooni poolt. 4. Millal algas I maailmasõda? 28. juuli 1914 algas I maailmasõda, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 5.Mis nime kandis Saksamaa sõjaplaan? Kirjelda seda. Schlieffeni plaan oli Saksa sõjaplaan. 6. Mis lahing toimus 5. September 1914? Milles seisnes selle lahingu tähtsus? 5. september 1914 toimus Marne'i lahing. T
11. Bresti rahu (põhjused, sisu, tulemused, mõju Eestile) Venemaa oli sõjast kurnatud ja 1917. aasta novembris pöördusid võimu haaranud enamlased Saksamaa ja liitlaste poole sooviga sõlmida vaherahu. 3. märtsil 1918. aastal sõlmiti Bresti rahu, Nõukogude Venemaa loovutas Saksamaale Eesti, Soome, Läti, Leedu, Ukraina ja Poola. Saksamaa nõudis vene vägede lahkumist Eestist. Venemaa võttis tingimused vastu ja andis Balti kubermangud üle Saksamaale. Kuna Vene impeerium oli kokku kukkunud ja Saksamaa jõud tekitasid Eestis võimuvaakumi, oli see hea eelis iseseisvumiseks. 12. Compiegne'i vaherahu (aeg, tingimused) ... sõlmiti 11. novembril 1918. Tingimused: Saksamaa tunnistas lüüasaamist, pidi oma väed evakueerima okupeeritud aladelt ja Reini jõe läänekaldalt Saksamaa loovutas palju lennukeid, kuulipildujaid, miinipildujaid ja vedureid Saksamaa varemsõlmitud rahulepingud tühistati 13. Versailles' rahu (aeg, tingimused) ... sõlmiti 28. juunil 1919
ülemvõimu pärast Saksamaa ja Prantsusmaa · Pingekolle Balkani poolsaarel 1912-1913 toimus 2 Balkani sõda: 1) Esimeses sõjas kaotas Türgi oma Euroopa valdused Balkani riikidele (Serbia, Bulgaaria, Montenegro) 2) Teises sõjas sõdisid Balkani riigid omavahel: Bulgaaria + Türgi ülejäänud Balkani sõdades tugevnes Serbia riik (teda toetas Venemaa). II Sõja põhjus 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Imperialism see on suurriikide püüded saavutada maailmas suuremat võimu. Imperialismi ilminguiks olid nii koloniaalimpeeriumide teke kui lihtsalt majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Esimese maailmasõja põhjuseks olid maailma imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Vastuolusid põhjustas terav võitlus · tooraineallikate · turgude · asumaade · mõjupiirkondade pärast. 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud põhiliselt Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks.
29. septembril 1918 alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääkimisi. Türgi oli 1918.a. sügiseks jõudnud kokkuvarisemise äärele. Inglise sideohvitser Lawrence suutis türklaste vastu mässule kihutada araablased, kes pidasid edukat kõrbesõda. Inglise väed surusid türklased välja Mesopotaamiast ja Palestiinast. 30. okt. 1918 kirjutas Türgi alla vaherahuleppele. 3. novembril 1918 kapituleerus Austria. 1918.a. novembris puhkes Saksamaal revolutsioon. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks. 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne`i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Pariisi rahukonverents. Versailles`i rahu ja Versailles`i süsteem. Pariisi rahukonverents toimus jaan 1919-jaan. 1920 Konverentsist võtsid osa 26 riigi esindajad, kuid otsustavad hääled kuulusid sõja võitnud suurriikidele
29. septembril 1918 alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääkimisi. Türgi oli 1918.a. sügiseks jõudnud kokkuvarisemise äärele. Inglise sideohvitser Lawrence suutis türklaste vastu mässule kihutada araablased, kes pidasid edukat kõrbesõda. Inglise väed surusid türklased välja Mesopotaamiast ja Palestiinast. 30. okt. 1918 kirjutas Türgi alla vaherahuleppele. 3. novembril 1918 kapituleerus Austria. 1918.a. novembris puhkes Saksamaal revolutsioon. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks. 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne`i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Pariisi rahukonverents. Versailles`i rahu ja Versailles`i süsteem. Pariisi rahukonverents toimus jaan 1919jaan. 1920 Konverentsist võtsid osa 26 riigi esindajad, kuid otsustavad hääled kuulusid sõja võitnud suurriikidele. Suurbritannia
· Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 Bosnias, Sarajevos Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Lõe õ lk 27, miks sooritati atendaat? Sõdivad pooled: · Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria · Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia · Peagi 34 sõdivat riiki · Sõjad kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ning kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid SAKSAMAA · Saksa sõjaplaani nim Schlieffeni plaaniks · 39 päevaga, sõda tuli võita 3-4 kuuga · st Prantsusmaa kiiret purustamist ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu · Plaani teostamiseks viidi väed Belgia ja Luksemurgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda
Inimeste eluolu XX saj alguses Senine seisuslik agraarühiskond lagunes. Toimus väga kiire linnastumine, mis tõi omakorda kaasa slummistumise, teravad keskonna-ja hügienniprobleemid. Inimesed eemaldusid oma kodukohast, tekkis massikultuur. See kõik aitas kaasa tööstuse kiirele arenemisele- arstiabi ja haridus muutusid madalamale klassile kättesaadavamaks, tehnika arenes kiiresti, töölisklassi ehk palgatööliste arv kasvad hüppeliselt koos tehaste loomisega. Tööliste elu oli raske, 10-12 h tööpäevad, 6-7 päeva nädalas. Majandusliku kitsikuse ja
sõlmida õiglane rahu Wilsoni programmi 14 punkti, tähtsamad punktid Euroopa rahvastel peab olema õigus ise otsustada oma tuleviku üle, riigid peavad vähendama oma relvajõude Poola sõltumatuks Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale Koloniaalvaidlused tuleb lahendada avalikult Poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvasteliit (tänapäeva ÜRO eelkäija) 1918. aasta novembris puhkes Saksamaal revolutsioon Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimeri vabariigiks 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja Pariisi rahukonverents 18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920 Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki Versailles'i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest. Elsas-
Kontrolltöö.Maailm 20.saj algul 1. imperialism ja koloniaalimpeeriumid õ lk 4 - 7 Imperialisimi- suurriigi eesmärk saavutada SUUR mõjuvõim kogu maailmas. Kõik rahvused on võrded (19.saj lõpp) Sovinism e. marurahvuslus (19.saj II poolel)- suuremad rahvad hakkasid ennast teistest paremaks pidama. Imperialistliku riigi tunnused: huvid kõikjal maailmas, kolooniavallutused ja majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialismi ettekäänded: hoolitseda vähearenenud rahvaste eest, levitada euroopa tsivlisatsiooni saavutusi. Imperialismile aitasid kaasa tehnilised uuendused. Koloniaalimpeeriumid- Suur huvi pakkus euroopale Aafrika. 1900 a. oli peaaegu terve osa Prantsusmaa, Saksamaa, SBR, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses. (v.a Etioopia). Inglise-Buuri sõda Aafrikas (1899-1902) Bokserite ülestõus (1900) - Hiinast oli saanud poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi, see kutsuski esile bokserite ülestõusu, mis suruti maha. 2. tehnika areng
* väikerahvaste iseseisvus * näljahädad * Rahvasteliidu loomine * laastavad haigused * naiste õiguste suurenemine * majanduskriis * Suurriikide lagunemine * rikutud maa, kadunud põlvkond TAGAJÄRJED: * Lagunesid Impeeriumid: Türgi Impeerium(Osmanite), Austria-Ungari Impeerium, Venemaa Impeerium, Saksamaa Impeerium. * Tekkisid uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia. * Inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused 2) Kadunud põlvkonna kujunemina- sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse 3) Impeeriumite lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi 4) Vene revolutsioon ja selle mõjud
sajandi algus oli rahvusluse ja imperialismi ajastu. Sõja põhjusteks peetakse sageli imperialistlikke vastuolusid, mis tekkisid Euroopa suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis. Ent peaaegu kõik taolised konfliktid lõppesid 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kompromissidega. Kuid kahjuks need nelikümmend rahuaastat olid eurooplased n-ö ära tüüdanud. Rahuaeg näis paljudele, eriti just noortele, kui lõpmatult igav argipäev. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna sellest üksluisusest võimalusena ennast teostada. Neid eurooplastele omaseid mõtete ja tunnete võib pidada üheks sõja põhjuseks. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Sõdivad riigid jagunesid Antandi- ja Keskriikideks
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Euroopa riikide sõjalistesse blokkidesse grupeerumine; liiduleping Saksamaa ja Austira-Ungari vahel, hiljem ühines nendega ka Itaalia.nn Kolmikliit; tekitas rahutust;Saksamaa ei tahtnud enam pidada lubadust, et ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad; Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustasid teineteisel appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka kaevikud, miinipildujad,kuulipildu
1. allveelaevad 2. tankid 3. okastraat 4. zeppelinid 5. maskeeringud 6. gaas 7. lennukid Kokkuvõtteks I maailmasõjas sai 10 milj. Inimest surma. 20 milj. Inimest haavata. Naised pidid minema tööle, et relvi ning toitu jne toota. Peale sõda said naised rohkem õigusi. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi, asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja
Millisest sündmusest allikas jutustab? Verine Pühapäev Mille alguseks loetakse kirjeldatud sündmust? Sai vastuhakkude ja streikide alguseks üle kogu Venemaa. Eestis ka mõisade põletamine. 3.Loe läbi ajalooallikad ja too nende põhjal välja vähemalt kolm Euroopast väljarändamise põhjust.(3p) 1890-ndatel aastatel avas Kanada oma uksed Ida-Euroopa immigratsioonile. Suured Kanada preeriad olid harimata ja vajasid farmereid, kes Lääne pinda hariksid. Arvukad sõjad olid idaeurooplasi lõhestanud ning paljud riigid okupeeritud võõrvõimude poolt. Üheks selliseks piirkonnaks oli Ukraina. /---/ Töötus oli märkimisväärne ning paljudel talupoegadel oli võimatu maad omada. /---/ Samal ajal hakkasid arvukalt kõikjalt Ida-Euroopast välja rändama juudid. Nad tulid iseseisvust, religioosset vabadust ja võimalusi otsima. Immigratsiooni erinevad lained andsid tunnistust protsessidest Euroopas: sõdadest, majanduslikest surutistest, kehvast saagist. (T
saj alguses? 20. sajandi alguses valitse maailma Euroopa, kus kehtisid isikuvabaus, võrdsus, eraomand, turumajandus, suveräänsus ja demokraatia. Maailm oli jaotatud Euroopa suurriikide vahel. Üha enam tõusis ausse teadusel põhinev mõtlemine. ,,Teadus väidab" tõusis sama autoriteetseks kui varem oli ,,Püha kirik väidab". Üheks märksõnaks on materiaalse heaolu kasv autod, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon 2. Mis on imperialism? Imperialism on tulnud ladinakeelsest sõnast imperium, mis tähendas võimu/suurriiki. Selle all on mõistetud suurriikide vallutuspoliitikat ja maailma valitsemise püüdlusi, mille käigus toimus ekspansioon ja koloniaalvallutused. Nende teel muudeti nõrgemad maad tooraine andjateks teiste maade tööstusele ja nende maade toostustoodete müügituruks. 3. Kultuur 20. saj alguses 20. saj algul pandi alus aatomiteooriale. Avastati radioaktiivne kiirgus ja radioaktiivsed ained
* Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata * Sidetehnika areng- raadiosignaal üle Atlandi (tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele jne) * Pandi alus geneetikale (Vries), kantmehhaanikale (Planck), avastati elektron (Thomson), betoonivalamine (Edison), tank (Burstyn). 3. Maailmamajanduse areng. Monopol. Agraarühiskond lagunes, toimus linnastumine, loodi monopole. SKT suurenes maailmas üle kahe korra. Turusuhted muutusid tähtsamaks, riiklik regulatioon taandus, olulisim oli kaubandus. Maailm globaliseerus: rahandusfirmad põimusid kokku, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. Majandus arenes maailmas ebaühtlaselt, mis tekitas pingeid. Arengus jõudsid Inglismaale järgi USA ja Saksamaa, sest rõhusid uuematele leiutistele. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas rohkem kaupa kiiremini transportida, teravnes konkurents
Mõisted!! Antant - Esimeses maailmasõjas Keskriikide vastu sõdinud riikide ühine nimetus. Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa Keskriigid - riigid, mis sõdisid Esimeses maailmasõjas Antandi vastu: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria Balkani Püssirohukelder - Balkani poolsaare hüüdnimi 20. sajandi algul seal valitsevate pingete tõttu Schlieffeni plaan kindralstaabi ülema von Schlieffeni üksikasjalik plaan, kuidas ette valmistada ja pidada sõda kõigepealt tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale ja purustada riik pooleteise kuuga, seejärel suunata kõik jõud Venemaale Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel Ypres'i lahing lahing, kus saksalsed kasutasid esminest korda mürkgaasi, inglased ei osanud seda arvata, ohvriks langes 15 000 sõdurit, kellest kolmandik suri Somme'i lahing Prantsuse- Inglise vägede pealetung, Somme'i lahingus kasutati esimest korda lennuväge ja tanke. Saksa rinnet ei
Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppelin. 3 a hiljem 12 sek õhus Wrightide lennuk. 1912. hukkus Titanic. Ühiskondlikud liikumised: 1) anarhistid, kodanik kord vaja kukutada, klassivastuolud likvideerida, diktatuuri aga ei ole vaja. 2) revisionistid, arvasid, et Marxi õpetust tuleb uuendada, järkjärgulised uuendused. 3) Vene enamlased, vägivaldne revolutsioon ja protetariaadi diktatuur. 4) tsentristlik suund, Karl Kautsky. 1879. liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines Itaalia. Kolmikliit. See oli ohu märk ja sundis Venemaad ja Prantsusmaad sõlmima liidulepingut 1893.Inglismaa ühines. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla ametlikule kokkuleppeele Entente Cordiale (Südamlik liit) ehk ANTANT. Jagati mõjusfäärid. 1907. kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, jagati mõjusfäärid. Sõja eeldused:
Globaliseerumine: · konkurentsi tugevnemine · riikide sõltumine teineteisest · tööstus muutus rahvusvaheliseks(rahandus, kaubandus) · ebavõrdsus tekitas pingeid Linnastumise kiirkasv: · massikultuur · kihistumine(rikkad ja vaesed) · rassismi puhang( eurooplased peavad end kõige paremaks, euroopakultuur). · antisemitism e. juudivastasus (venemaal oli neil keelatud osades kohtades elada ning töötada) 2) Imperialism ja selle tunnused. Imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Tunnused: · Monopolide teke(suur ettevõted kes annavad enamuse ja määravad hinna) · Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo · Maailm on jaotatud suurriikide vahel mõjusfäärideks. · Maailma turud on jaotatud monopolide vahel. 3)Rahvusvahelised suhted 20 saj. alguses. 1879-Saksamaa ühendamine
aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning
KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid? LIIDUD: Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari Antant-Venemaa, Prantsusmaa, inglismaas TERRITORIAALSED AMBITSIOONID: Inglismaa soovitas säilitasa juhtiva kolooniariigi ja merede valitseja poitsiooni. Saksamaa soovis vallutada uusi kolooniaid ja laieneda Euroopas Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsass-Lotringi ning Saksamaale kätte maksta ja oma positsiooni hoida. Venemaa ja Austria-Ungaril oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid. Austria-Ungari soovis laieneda Balkanil. 2. Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Suurbritannial oli kuninglik merevägi ning seal oli hiilgav
1)Imperialism suurriiklik poliitika. Maailma valitsevad 1-2 suurriiki ja soovitatakse mõjuvõimu laiendada kogu maailmale. 2)Tähtsamad kolooniad : Prantsusmaa sveits, maroko, tuneesia, madagaskar, indohiina Inglismaa egiptus, sudaan, nigeeria, iirimaa, tseilon Holland uus- guinea, borneo, indoneesia Portugal Angola, siiam Hispaania hispaania sahara Taani gröönimaa Saksamaa saksa edela-aafria, saksa ida-aafrika Itaalia liibüa, itaalia-somaalia Belgia belgia kongo USA ameerika ühendriigid Inglismaa dominioonid kanada, austraalia, LA liit 3) 20 saj alguse tuntumad ideoloogiad, nende isad v autorid Karl Marx vasakpoolne maailmavaade sots.dem/sotsialism,communism(riik inimese õnne sepp) Adam Smith, Max Weber iga inimene on oma õnne sepp, eraomand 4)20 saj tehnikasaavutused Transport Zeppelin, Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, konveier liin, Ford T Side raadiosaade, raadiosignaal üle atlandi Laevandus uppumatu TITANIC 5)Kolmikliit,
Venelaste ränk lüüasaamine Tannenbergi lahingus augustis 1914. Purustati üks kahest Köningsbergi peale suunduvast armeest. Manööversõda pikal rindel, taganemised, territooriumi kaotus. 1915 kaotati Poola. 1916 venelaste ebaõnnestunud pealetungid. Kaotati Leedu, osa Valgevenest ja Ukrainast. Üle miljoni hukkunu. 1917 vallutasid sakslased Riia, ohustasid pealinna Petrogradi. 1917 Veebruari revolutsioon, Nikolai II loobus troonist. Vene Ajutine Valitsus ei suutnud luua pööret rindel. 1917 okt said võimule vene enamlased. Rahuläbirääkimised. Rinde täielik lagunemine, 1918 alguses hõivasid sakslased uusi alasid- 1918 märtsis sõlmiti Vene-Saksa rahulepind Brestis. Venemaa lõpetas sõja, loovutas Saksamaa vallutatud alad. 5. Pariisi rahukonverents: peaotsustajad ja nende eesmärgid. Rahulepingute üldised sätted. Peaotsustajad: Prantsusmaa, Inglismaa,USA
Nikolai II, kes polnud valitsemiseks ettevalmistatud. Mihhail I Fjodorovits Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. b) Vene-Jaapani sõda - 1904. -1905.a. sõda Jaapaniga (püüdis laiendada oma mõju koreale) ; Vene väed saavad ränga kaotuse osaliseks. c) 1905.a rev - puhkeb revolutsioon põhjuseks ebaedu Vene- Jaapani sõjas ja äärmiselt raske olukord nii tööliste kui ka talupoegade hulgas. tulemused: ·Mõisate põletamine, tööliste streigid, mässud sõjaväes. · Suurem osa armeest keisrile truuks ja seetõttu surutakse revolutsioon maha. · 17. okt. 1905.a. avaldab Nikolai II manifesti kõigile keisririigi alamatele antakse sõnavabadus, koosolekute pidamise
Levis koloniaalimpeeriumite teke ehk lävepaku teooria, mille järgi polnud väiksemad rahvad ning kultuurid vähesuse tõttu võimelised suurtemate kultuurrahvaste tasemele jõudma. Ellu pidid jääma vaid tugevamad. Ühiskondlikud liikumised: nt anarhism (Euroopas levinud liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme kahjulikuks ja seadis eesmärgiks nende kukutamise käepäraste vahenditega) (18,19) 4. VENE IMPEERIUM: Venemaa tahtis teistele riikidele järele jõuda. Vene impeerium: Venemaa Euroopast tunduvalt maha jäänud ja poliitiliselt vastuoluline. Rahvast häiris demokraatlikke vabaduste puudumine, rahvusvahelistes suhetes agressiivne poliitika (Vene-Jaapani sõda 1904-1905) Kõige rohkem kaotas Vene-Jaapani sõjas laevastik, mis kohe sõja algul langes jaapanlaste rünnaku alla. (21) Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni (sise ja välispinged viisid Venemaa
1) Põhjused, eellugu, taust Põhjused: · teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel: Saksamaa Prantsusmaa / Inglismaa · kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas · Balkani poolsaarel põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa konkurents mõjupiirkondade pärast · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi alade pärast · kolooniate ümberjagamine · natsionalism · suurriikide liidusuhete mehhanism · militarism, võidurelvastumine ja soov rakendada sõjaplaane · imperialism ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks · riikide teatud inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · psühholoogiline hirm kaotada oma liitlastele · kultuurierinevus ja fatalism (usk saatusesse) · valmisolek riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel · ülitundlikkus suurriikide pidevate kriiside ja pingete tõttu Eelugu, taust · alahinnati ohtu riigimehed ei uskunud, et sõda kujuneb nii suureks ja laastavaks. Pigem
Jagati ära mõjusfäärid. 1907 riikide blokid said valmis Antant ja kolmikliit vastamisi Itaalia vihkas Austriat – seetõttu kolmikliit eriti ei töötanud Kolmikliit – eesmärgid: Kandev jõud saksa Soovis saada võimalikult palju kolooniaid üle maailma Aus-Ung ja It olid nõrgemad riigid; saksa toetus oli oluline; nõrgim lüli It Türgi-saksa sõprus oluline Antant Võtmeriik – Pr (soovis kättemaksta saksale) Vene impeerium XXsaj algul 20saj alguseks Vene keisririigi uueks tsaariks Nikolai II(1894). Romanovite dünastia. Jäi viimaseks tsaariks. 1904-05 Vene-Jaapani soda, vene sai luua (osales 7500 eestlast) 1905 revolutsioon(soodustas Jaapanile kaotus) algas “Verise pühapäevaga” (9.jaan 1905) vene võimud avasid rongkäigu vastu tule, millest algasid rahutused, mis kestsid üle aasta lõputud streigid ja meeleavaldused 17.okt manifest
Inimesed moodustavad proletraadi. Sellel on ka oma miinuspool, tekib slummistumine (vaeste linnaosa), ülerahvastus, kuritegevuse teke. Positiivseks küljeks oli arstiabi kättesaadavus ja haridusvõimalused. Toimus rahvaarvu järsk suurenemine. Tekkisid uued suunad kirjanduses, kunstis ja arhitektuuris, algas massikultuuri tekkimine. Tekkis ka töölisliikumine. Töölised moodustasid ametiühinguid. Streigiti töö juures, meeleavalduse ja loosungid ning lõhuti vabriku seadmeid. Mis on imperialism ja millised on selle tunnused? Imperialism on suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlus, mille käigus toimus majanduslik ekspansioon ja kolooniavallutused. See oli huvide konfliktid veel hõivamata alade pärast. Tänu sellele suurenes Saksamaa ja Inglismaa vastuolud, sest Saksamaa tundis ennast kolooniatest ilmajäänuna. Imperialism iseloomusta vastandlike sõjaliste liitude kujunemine. Tunnusteks võiks lugeda tootmise ka kapitali
aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
