rünnakurahu eest. 2) Kuidas algab Suur Saksamaa loomine ? a) Märts 1938 a. Austria liitmine Saksamaagaansluss.Sai võimalikuks ,sest : Itaalia toetas, Inglismaa ei tahtnud sekkuda ,Prantsusmaa ei julgenud sekkuda, osa austerlasi pooldas liitumist. b) 29.september 1938a. Müncheni kokkulepe Suurbritannia+Prantsusmaa+Saksamaa+Itaalia valitsus juhtide nõudmine ,et Tsehhoslovakkia loovutab sakslastega asustatud Sudeedimaa. 1939a. kevadel okupeerisid sakslased kogu Tsehhimaa ja Slovakkiast sai vasallriik. c) Märts 1939a. Saksamaa võtab Poolalt Gelanski sadama ja Leedult Klaipeda sadama piirkonna. 3) Milline oli Poola olukord ? Nii Nõukogude Liit ,kui ka Saksamaa tahtsid allutada Poola enda maaalaks. · Saksamaa soovis näha poolat oma ustavate vasallide hulgas. · Nõukogude Liit soovis võimu laienemist Euroopas · Poola soovis säilitada kahe suurriigi vahel iseseisvust
TEINE MAAILMASÕDA KT. SÜNDMUSED: 1) Austria ansluss Aeg: 1938a. 13.märts. Põhjused: · Austria oli saksakeelne maa, seal oli palju Hitleri pooldajaid · Euroopa ei aimanud Saksamaa ohtu. · Majanduslikult kehval järjel. 2) Müncheni konverents: Aeg: 1938a. 29. sept. 3) MRP = Molotovi ja Ribbentropi pakt. Aeg: 1939a. 23.aug. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri aga Soome, Eesti, Läti, Poola isaosa ja Bessaraabia. 4) II MS. Algus: 1939a. 1.sept. (Saksamaa tungis Poolasse) Lõpp: 1945a. 2.sept. (Jaapan kapituleerus) Põhjused: · NSV Liit tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Inglismaal ja Prantsusmaaga
1938a. hakkas ta avalikult seda ideeed elluviima. Esmalt okupeeris saksa austriat. Austria liitumist saksamaaga nim. Anslussiks. 1938a.süg. nõudis hitler tsehhoslovakkialt nande alade loovutamist, kus elasid sakslasedta pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu tsehhoslovakkia sattumist hitleri võimu alla. 1938a. 19.sep. sõlmisid suurbritanni, prant, saksa ja itaalia müncheni kokkuleppe. Kevadel vallutas ta terve tsehhoslovakki. 2.MRP. 23.aug, 1939a. Kirjutasid Nõukogud liidu välisminister v.Molotov ja saksa välism. J.von ribbeutrop moskvas alla mitte kallale tungi lepingule. Tuntakse nime all Molotoviribbentropi pakti all. 3.II MS puhkemise põhjused. Poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tlnud oma ül toime. 1930a. Lõpult teravnes järsult rahvusvaheline olukord. Majanduslikud eeldused: Hitler otsustas arendada sõja tööstust. Nõukogude Liidu majanduspoliitika peaeesmärk tugeva sõjaväe ülesseehitamine.
NSVL soov levitada kommunismi ning taastada impeerium oma endises ulatuses. 13. II maailmasõja sündmused 1939-1940: Poola vallutamine, Talvesõda, Baltimaade okupeerimine, Saksamaa pealetung 1940. Poola vallutamine: 1.sept 1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat (lennuväli, jalavägi) 17 sept tuli ka sama taktikaga NSVL ning kuu lõpuks oli poolakate vastupanu murtud. Talvesõda: 1939a. suruti peale baadide lepinguid, mille kohaselt Eesti, Läti, Leedu territootiumile nõukogude väed lubati. Soome keeldus ja pidi iseseisvust kaitsma Talvesõjas. Puudus soomusüksused, tankitõrje nappis, vähe lennukeid, laskemoona vähe. Välisabi: Inglismaa, Prantsusmaa, Eesti. Baltimaade okupeerimine: Baaside leping aluseks. 1939a. suruti peale baadide lepinguid, mille kohaselt Eesti, Läti, Leedu
See kirjeldab edukate noorte allakäigust. 1924a kolisid nad Prantsuse Rivierasse, kus elas palju Ameerikast välja rännanudid. Nendest kirjutas ta oma järgmise romaani ,,Sume on öö". Lõpetas oma tuntuima romaani ,,Suur Catsby". Selle romaan on inimestest, kes on rikkaks saanud. 1930ndatel oli Fritzergald probleem alkoholiga ja Zeldal tekkisid vaimsed häired. 1932a sai elda närvivapustuse, ega toibunud sellest enam kunagi. 1937a läks Fitzgerald Hollywoodi ja tahtis saada tsenaristiks. 1939a alustas uue romaani kirjutamist (Hollywoodi elust). Kuid suri varsti 44aastaselt südame rabandusse.
Eesti suutmatuses iseseisvust kaitsta suurendas tollaste riigijuhtide hirm vaenlase sõjalise jõu arvulistes suurustes ja lootuses et Eesti ei pea sõtta minema vaenlasega,kellel oli võimalik lahingusse saata 1 miljon sõdurit ja tuhandeid tanke.Nagu Talvesõjast selgus,siis hirm oli asjata,kuid selleks ajaks oli Eesti jaoks midagi ette võtta juba hilja,sest 10000 punaarmeelast oli juba oma positsioonid kindlustanud hoolimata sellest,et oli just septembris 1939a. allkirjastatud vastastikuse abistamise leping ametlikult lubanud paljude asjade hulgas Eestile säilitada iseseisvust.Ja veel viimasel Iseseisvuspäeva tähistamisel olid meie riigipead uhked eestlaste otsuse üle milleks oli NSVLiga koostöö tegemine. Suurt rolli iseseisvuse kaotamises mängis ka Eesti sattumine 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni,kuna Rootsi ja Soomega olid suhted halvenenud ja Inglisma,Prantsusmaa ning teised lääneriigid olid
Ajalugu KT 11 1. Eesti taasiseseisvumise põhjused: 1) taheti iseseisvuda; 2) NSVL lagunes laiali Eeldused: 1) NLis polnud enam vägivallareziimi, lasti neil mõtetel kasvada (uuenduspol); 2) eestlaste mälust polnud iseseisvusaeg veel kadunud. 2. fosforiidikampaania – Moskva kava rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja
• Majanduslikud eeldused- Saksamaa pidi kuidagi majanduslikust olust välja tulema, peamine ül oli tugeva sõjaväe ülesehitamine • ideoloogilised eeldused- Saksa rahvas vajas eluruumi juurde • Tühistada Versaii leping ja näidata Saksamaa võimu 2. Mis muutus territooriumi jagamises 1939.a septembrist- 1941 juunini Poola riik kaotati, selle alad jagati Saksamaa ja NSVL vahel ning Leedu anti NSVL mõjusfääri 3. Riikide vallutused 1939a septembrist- 1941a juunini Saksamaa NSVL Saksamaa, Itaalia, Tirana, Ungari, Rumeenia, Eesti,Läti, Leedu, pool poolast Bulgaaria, Osa poolast, Karjala 4. Millised prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne i vaherahu (1940) Saksa okupatsiooni alla? Kust juhiti Prantsusmaa vastupanu liikumist? 2/m Prantsusmaast sh Pariis 5. Saksamaa püüdis Suurbritanniat alistada kolmel moel:
unistust saada uurivaks neuroloogiks, veel kuni hilis-1890-ndate aastateni, kui ta lõpuks aktsepteeris ideed olla ainult psühholoog. Kui Freud lõpuks oma ametit aktsepteeris, toimus temas tohutu loova aktiivsuse vallandumine, mille käigus ta avaldas ühe raamatu aastas ja tuhises rahvusvahelisele areenile. Tema tohutu produktiivsus jätkus veel 30 a ja ta lahkus Viinist 1938 a, kui Natsi sõjavägi oli sõna otses mõttes tema uksel. Ta põgenes Inglismaale, kus suri 23. septembril 1939a. Õpetuste mõistmisest Freudi tööde mõistmisel on kaks võimalust. Ühest küljest põhineb psühhoanalüüs seisukohal, et Ego tõrjub teatud mälestused varasest lapsepõlvest Alateadvusesse. Tavaliselt on need sellised kogemused, mis lapse arvates võiksid esile kutsuda pahameele ning on, Freudi arvates eluliselt, seotud lapse seksuaalse identiteediga ühe või mõlema vanema suhtes. Freudi teooria teine element keskendub
Baaside leping 24. Septembril esitas Molotov Eesti välisministrile K. Selterile nõude sõmida vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt eesti territooriumil loodaks Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Mittenõustumisel ähvardati kasutada jõudu. Eesti oli sattunud ka veel välispoliitilisse isolatsiooni ja võis arvestada vaid oma jõududega. Molotov teatas et mereväe baaside kaitseks tuleb tuua eestisse 35000 mehelise sõjaväe.28. september 1939a kirjutati alla vastastikuse abistamise paktile.Tuli hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest anda vastastikust abi kallaletungi korral. NSVL lubas eestile müüa relvastust soodusteingimustel. Anti NSV liidule õiguse kasutada tallinna sadamat kahe aasta jooksul. Suusõnal lubasiid Nõukogude juhid et Eesti jääb iseseisvaks. Baaside ajastu Sisepoliitika: Nõukogude liidu abitsioonide tõttu tunnetati selgemini Eesti Vabariigi ohustatust. 1934
Thüneni järgi-Asukoharent (tingitud transpordi- ja ajakulude tõttu), Intensiivrent (tekib ühesuguse kvaliteediga maa ja sama turukauguse korral maasse täiendavate vahendite paigutamisel) 14. Maad puudutavad reformid läbi viimase kahesaja aasta. Sellest tulenev mõju tänapäevani. Põllud P-Eestis olid kasutusel juba 3000.a tagasi 1861. a Venemaal talurahvareform, 1906-1916 Stolõpini agraarreform, talurahva vabastamine pärisorjusest Eestis 1816, 1939a. NSV Liit okupeerides Balti riigid, hakkas maad jagama ka maata inimestele. 15. 1919 a. EW radikaalne maareform, kahte liiki- asundus ja käsitööndustalude tekkimine lisaks tsaariaegsetele vanadele taludele, nende arv ja keskmine suurus, nende erinev energeetiline varustatus Eesti maareform: Võõrandati kõik mõisad ja maad, mis oli EV piires, hakati jagama seda maad (kõige enne said sõdurid ja nende perekonnad), metsad jäid
Rooma impeeriumit,ründas Etioopiat ning Saksamaa ja NSV liidu vallutas selle oma asumaaks. mittekallaletungileping,lubati teineteist 10 a jooksul mitte rünnata,ega mitte osaleda vastaspoolele vaenulikus sõjaliidus. · Hispaania kodusõda 1936-1939a- Lisaprotokollis jagasid diktaatorid Ida-euroopa sõjaväelased polnud rahul vabariikliku ära. NL saisaksamaa loa soome,eesti ja läti ning valitsusega ja tahtsid seda kukutada(kartsid bessaraabia anastamiseks,poole pidi jagama töölistevõimu), Saksamaa ja Itaalia alustasid
Riigivõimu kehtestab Suur Vend, kellel on iseloomulikud tunnusjooned Jossif Staliniga. Peategelasel tekib probleeme. Teoste eesmärk oli inimesi hoiatada ,et kui lasta türannidel ühes piirkonnas võimutseda võib demokraatia lõpuks kaduda. ERICK MARIA REMARQUE On saksa kirjanik, kadunud põlvkonna esindaja. Sündis Osnabrückis, läks sõdurina IMS rindele, sai korduvalt haavata ja pärast sõda pidas mitmeid ameteid. Temalt võeti 1939a. saksa kodakondsus ja ta läks elama USAsse . Sai kuulsaks romaaniga *,,Läänerindel muutuseta'' kus, tegelased on 19a. noored, kes on IMS saksa armees kaevikutes sõdimas. Teemaks on surmad, unistused kodust ja tunne, et inimesed, kes pole näinud lahinguid ei mõista neid ning pole millelegi toetuda. Kõige traagilisem oli sõda neile noortele, sest neil pole rolli kuhu rahu ajal tagasi pöörduda. *,, Kolm sõpra'' on romaan, mis räägib saksa majanduskriisist
Üha kasvava kriisi keskmes oli siiski Poola, ning Pr. ja Suurbrit. lootsid olukorda kõige paremini lahendada, tõmmates kaitsekokkuleppes osalema ka Nõukogude Liidu, ehhki nad teadsid, et poolakad ei taha tradits. vaenlaselt mingisugust abi vastu võtta. Prantslased ja inglased suhtusid ka ise skeptiliselt nõugulastesse(tunne oli vastastikune).Poola vastuseisuta oleks jõutud kokkuleppele. Nii jäidki lääne demokr. riikide ja Stalini läbirääkimised kogu 1939a. suveks venima. H.-l olid seevastu välja pakkuda ahvatevad peibutised. Oli eelnevalt Venemaaga läbirääkimisi pidanud ja said aru, et neil pole tahtmist riskida sõjaga. H. võttis nõuks proovida, tehes läbipaistva pakkumise, et laseb Stalinil võtta osa Poola idaosast, kui ta nõustub mitte takistama Saksamaa sissetungi Poolasse läänest. Venelased regeerisid elava huviga ja 22.aug. kirjutasid väliministrid Ribbentrop ja Molotov Moskvas alla mittekallaletungipaktile
-Müncheni kokkulepe Otseseks sõja vallandajaks oli Saksa, aga õhutaja oli NSVL. Sõjalised blokid Kogu sõja ajal oli Saksa ja tema liitlaste leeris 11 riiki. Liitlaste poolel aga 61 riiki, kuid paljud neist ei osalenud sõjategevuses. Saksa liitlased: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slobakkia, Soome, 1939-1941 NSVL 25.10.1936 kujunes Berliin-Rooma telg 25.11.1936 Antikomiterni pakt(Jpn + Saksa) 1937a. Ühines Saksaga Itl ja Jpn.. Itaalia liitus ka antikomiterniga. 1939a. Saksa Itaalia 10a. mittekallaletungileping. 27.09.1940Kolmikpakt I (Itl, Jpn, Saksa) II ms. algas 1. sept, kui Saksamaa ründas Poolat. 17. sept NSVL Ida-Poolasse. Poola jagatakse omavahel ära. Saksa jätkab sõjategevust L-Euroopas (Taani, Norra, Holland, Belgia, Luxemburg) Inglise-Pr. väed surutakse vastu merd. 1940a. suveks. Enamik vägesid purustatakse, Ingl-Pr. vägede riismed evakueeruvad Inglismaale. Juuni keskel langeb Pariis ja Pr. kapituleerub Saksamaale. Lõuna-Pr. mood
Septembris 1938 a. hakkas Hitler endale nõudma Tshhoslovakkiale kuuluvat Sudeedimaad. Ettekäändeks kasutati seal elavate sakslaste väidetavat tagakiusamist. Lääs lootis endiselt Hitleriga kokku leppida. Kutsuti kokku konverents Münchenis, kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa. Tsehhoslovakkia esindajaid ei kutsutud. Seal sõlmiti kokkulepe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939a. Olid kõik trumbid Stalini kätte kogunenud. NSVL-il oli maailma suurim armee. Liidust Staliniga olid huvitatud nii lääneriigid kui ka Saksamaa. Stalin pidas kogu suve läbirääkimisi Suurbritannia ja Prantsusmaaga, luues samas salajasi kontakte Hitleriga. 23.augustil 1939a. Sõlmiti maailma üllatuseks Moskvas NSVL-Saksamaa mittekallaletungi- ja kaubandusleping, mis on ajalukku läinud kui Molotovi-Ribbentropi pakt. Lepingu osaks oli ka salajane protokoll, millega
USAs. Kriisi peapõhjuseks oli ületootmine, kriis puudutas ka valusalt Eesti majandust. 1930ndatel aastadel tekkisid maailmas mitmeid sõjakolded, mis viisid välja teise maailmasõja valla pääsemisemini · 1931a tungis Jaapan kallale Hiinale vallutas Manzuria · 1933a tuli saksamaal võimule Hitler, kes vasrti hakkas rikkuma Versai lepingut. · 1935-1936a vallutas Itaalia riigi Etioopia keisririigi Aafrikas · 1936-1939a toimus vähemalt 1 000 000 ohvirit nõudnud Hispaania kodusõda, mille võitis kindral Franco, vabariik hävitati. Vabariiki toetas Nõukogude liit ja maailma avalik arvamus. Kindral Francod toetasid Saksamaa ja Itaalia. Kodusõda Hispaania oli teise maailmasõja eelprooviks, polügooliks, kus katesetati uut relvastust ja lahingutaktikad.
sõjaline ülekaal, varustust oleks jätkunud vaid Sotsialistlikuks Vabariigiks, anti palve NSVL'ga paariks kuuks. Vahepeal oli hukkunud NSVL laev liitumiseks, hakati koostama uut konstitutsiooni, ,,Metallist", selle sündmuse tõttu nõuti 35,000 mehe Päts võeti ametilt maha ja küüditati koos perega, paigutamist EV'i. Läbirääkimistega suudeti seda otsustati maareformi ja riigistamise kasuks. 6 arvu 10,000 võrra vähendada. Septembris 1939a. augustil 1940 Eesti NSV Liitu. allkirjastati vastastikuse abistamise leping. 1. Anda abi kallaletungi, -ohu korral 2. NSVL lubas müüa relvastust Repressioonid soodustingimustel Esimesed repressioonid leidsid aset juba 17 juulil 3. Baasid anti NSVL käsutusse aga hoogustusid hiljem. Kuni 1940 aasta lõpuni 4
Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kätte *Suurem ohuallikas oli Venemaa aktiveerumine Septembris 1934a sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti,Läti ja Leedu vahel,mis sai nn Balti Atlandi aluseks. *Neutraliteedipoliitika-1938a deklareerisid Le,Lä Ja Est et ei loe endale kohustuslikuks Rahvasteliidu pakti artikleid ,mis aitavad vältida sõda Balti regioonis. *Saksamaale lähenemiseks üritati igasuguseid võimalusi,kuid Berliin polnud Eestist huvitatud *kuni 1939a kahe riigi Venemaa ja Saksamaa vahel balanseerimine õnnestus,kuid pärast II Maailmasõda muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. Kultuurielu Eesti Vabariigis Kultuuri rahastamine: Alkoholi-ja tubakaaktsiis,maksud lõbuasutustelt Eesti Kultuurkapital(loodi 1925a) 6Sihtkapitali: Kirjandus,näitekunst,helikunst,kujutavad kunstid,ajakirjandus,kehakultuur Teaduse finantseerimine(pool EKK sissetulekutest) Eesti Kunstimuuseum,Eesti Kultuurilooline Arhiiv,Eesti Rahva Muuseum Preemiad,auhinnad
*1896 tegi Henri Becquerel avastuse, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri. Ta nimenat selle kiirguse uraankiirteks *Umbes samal ajal avastasid Marie ja Pierre Curie, et nn uraanikiired on omased ka mõnedele teistele ainetele ( nt tooriumile) ja nad nimetasid need kiired ümber radioaktiivseks kiirguseks *1898a. Avastas abielupaar Curie veel ühe radioaktiivse elemendi polooniumi ja raadiumi *1911a. avastas E. Rutherford oma katsete käigus aatomituuma *1939a. avastasid Otto Hahn ja Fritz Strassmann er uraani isotoobi 235 tmm lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on omakorda võimelised teisi uraanituumi lõhustama, tekitades nii ahelreaktsiooni. See avastus avaski tee tuumaenergia kasutamisele, mida hakati ka kiiresti realiseerima. Esimene tuumapomm lõhati 16.juulil USA-s New Mexico kõrbes. 6. augustil 1945 visati pomm Hiroshimale ja 3 päeva hiljem Nagasakile
muutus üha pingelisemaks:Soomet hirmutas oht idast. Selleks , et kaitsta ennast võimaliku ohu eest , ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini(Mannerheimi liin). Soome otsis ka toetust lääneriikidelt ning sakslastelt, kuid see ei päästnud neid NL rünnakust. 9Talvesõda(1939-1940) Venelased tahtsid soomlastega sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja tahtsid osasid Soome alasid, kuid soomlased lükkasid selle nõudmised tagasi. 1939a nov süüdistas NSV Liit soomer sellest, et tolle piiritüli suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustasid soome vastu sõja.Stalin paiskas soomlaste vastu peaaegu pool miljonit meest, 2000 tanki ning 1000 lennukit. Soome sõjaväkke , mille ülemjuhatajaks oli Mannerheim, kuulus 300 000 meest, ligikaudu 100 lennukit ning umbes 50 tanki. Vaatamata tohutule ülekaalule
ÜRO-l oma rahuvalve jõud *I & II MS SARNASUS/ERINEVUS Sarnasused: o Palju hukkunuid (tsiviil) o Suured materiaalsed kahjud o Muutus Euroopa poliitiline kaart Erinevused: o Genotsiid o Külm sõda o I MS kadunud põlvkond 10. Eesti iseseisvuse kaotuse põhjused ja käik 19391940. Eesti okupeerimine ja sovetiseerimine 1940.- 41.a. Küüditamine. *EESTI 1939a SÜGISEL Rahvusvaheline olukord: 23aug1939 MRP 1sept Smaa kallaletung Poolale Eesti raskes välispoliitilises olukorras Sept keskel EV & NSVL läbirääkimised 15sept 1939 Tlna sadamasse Poola allveelaev Orzel Interneerimine neutraalse riigi territooriumile sattunud sõdiva riigi sõjaväelaste kinnipidamine ja neilt relvade ära võtmine Baaside lepingu sõlmimine: 17sept 1939 NSVL Poolale kallale, Orzel põgenes
- Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks, saada juurde tooraineid ja turgu - Rahvaste Liidu võimetus agressorite peatamiseks. Algus: - 1. september 1939 a ründas Saksamaa Poolat - 3. september 1939 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja - 28 september- uus leping Saksamaa ja NSVL'i vahel- piiri ja sõprusleping.( Leedu läks NSVL'le ja Saksamaa sai suurema osa Poolast) - 28. september 1939a kirjutas Eesti alla vastastikuse abistamise paktile NSVL'ga. NSVL võis tuua Eestisse 25 000 sõdurit, tegelikku arvu ei tea keegi. Sama juhtus ka Läti ja Leeduga, Soome keeldus sellest. - 30. november 1939 alustas NSVL kallaletungi Soomele (Soome talvesõda) - Mannerheimi liit(tugev kaitse Karjalas) - Soomlastele tuli appi kindral Pakane :) - 12.03.1940 Moskva vaherahu Soome ja Venemaa vahel kompromissiks
2. Müncheni sobing- sept 1938, Rahvusvaheline nõupidamine. Sudeedimaa taheti võtta Tsehhoslovakkialt ära. Kutsuti kokku Müncheni nõukogu: Chamberlain-(Suurbritannis peaminister), Mussoliini(Itaalia riigipea), Hitler(Saksa riiggipea), Daladier(Prantsuse peaminister). Saksa saab Sudeedimaa alad endale. Okupeerib kogu Tsehhi. Slovakkia jääb endaette riigiks aga sültub täielikult Saksamaast. Samal ajal sõlmib Saksa hoopis NSVL-ga lepingu: Molotovi-Ribbentropi pakti-23 aug 1939a. See oli mittekallaletungi leping 10-ks aastaks. Salaprotokollides jaotati omavahel Ida-Euroopa. Saksa seljatagune oli kindlustatud ka ta tahtis nüüd rünnata Prantsusmaad. 3. Sõja algus- 1. Saksamaa ründab 1 sept 1939 Poolat ja 2 nädalat hiljem 17sept ründab NSVL ka Poolat. Poola alistatakse üsna kiiresti.2.Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutavad Saksale sõja. 3. Kummaline sõda- Saksamaa koondab oma mehed Prantsuse piirile kaevikutesse aga kumbki sõda ei alusta. 4
Kuid kui see toimus, kiirustasid soomlased sõlmima vaherahu. Moskva rahulepinguga (13.03.1940a.) jõustusid venelaste 1939.a hilissügisesed nõudmised. Samas soomlased olid näidanud oma tahet riiki vajadusel kaitsta ning olid jäänud iseseisvaks. Rahvastikukaotus Soomes oli kõigest 1,8 % , samal ajal kui Eestis , kus valitses ,,rahu" toimusid sündmused,mida Eesti poliitiline juhtkond oli tahtnud venelastele vastutulemisega ära hoida. Eestis 1939a. oktoobris marssisid baasidesse 25 000 punaarmee sõdurit. Esialgu hoidsid punaarmeelased ja eestlased distantsi, kuid rahu ei olnud pikaks ajaks. Pärast Soomega vaherahu sõlmimist ning kui toimus Prantsusmaa purustamine saksa vägede poolt, alustas Nõukogude Liit oma diplomaatia ajamist Eestiga. 16. Juunil 1940 esitas ta Eestile ja Lätile ultimaatumi, süüdistades kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises ja nõudis luba tuua
hirmutas oht idast.Selleks et kaitsat ennast võimaliku ohu eest,ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini(Mannerheimi liin) Talvesõda(1939-1940) Kui teine maailmasõda oli alanud,esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised:loovutada alasid ja sõlmida vastastikuse abistamise leping.Soomlased lükkasid NSV liid nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväepaaside rajamisega Soome aladele. 1939a. nov süüdistas NSV liit Soomet selles,et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid.Tegelikult oli see piirituli venelaste lavastatud.Soomalsed soovisid juhtumit põhjalikult uurida aga nõukogude liit ei olnud nõus.NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda.Rahvasteliit kuulutas NSVL sõjaalgatajaks ja heitis ta organisatsioonist välja. Stalin paiskas Soome sõjaväe vastu,kelle ülemjuhatajaks oli Mannerheim,
kuberneriks. Kuulsa ja katastroofilise Narvaezi ekspeditsiooni üks viiest ellujääjast, Alvar Nuez Cabeza de Vaca, ühel hetkel jõudis asevalitseja õukonda juttudega, et ta oli kuulnud seitsmest imelisest linast Cibola piirkonnas kaugel põhjas. Mendoza, kes ärevalt tahtis leida ja vallutada selle väidetavalt kuldse maa, seejärel saatis kirikuisa Marcos de Niza (Marcos Hea ? niza = nice ing. k) ja de Vaca kaaslase Estevanico põhja seda kohta otsima. Kui Isa de Niza 1939a naases teatades, et ta oli need linnad leidnud, siis asevalitseja Mendez otsekohe pani kokku suure ekspeditsiooni ja määras Coronado seda juhtima. Veebruaris 1540 algas siis suur ekspeditsioon, kus oli enam kui 230 ratsaväelast, 62 jalaväelast, mitu preestrit ja ligi 1000 indiaanlasest liitlase. Liiguti Compostela piirkonnast siis põhjapoole. Pärast pikka retke läbi Põhja-Mehhiko ja Lõuna-Arizona jõuti sama aasta juulis Zuni hõimule kuuluvasse Hawikuhi külla (pueblo)
1943 suvel said Teheranis kokku kolme riigi juhid(Usa,Ingl,NSVL) Churchill, Roosevelt,Stalin. Otsused: 1)edasine sõjapidamine Ingl ja Pr avavad Lääne-Euroopas II rinde, Normandiasse, Sm vastu 2)lepiti kokku Poola riigi piirid 3)Usa ja Ingl nõustus, et NSVL säilitab oma piirid 41a. Seisuga 4)NSVL kuulutab Jpn'ile pärast Sm purustamist sõja Pilet 30 Saksamaa ja Jaapani purustamine II maailmasõjas 1943 lõpp-44 algus Idarinne NSVL 1939a. Piirile Narva jõe taga 1944 aasta lõpuks NSVL väed Sm piiridel 06.06.1944 lääneliitlased täitsid lubadusi. Avati teine rinne. Atlandi vall sakslaste poolt rajatud kindlustuste süsteem Prantsusmaa lännerannikul 1944 lõpus lääneliitlased Saksamaa piiri ääres 1945 sõjategevus Sm Jalta kohtumine Ingl,Usa,NSVL 1)Sm lõpliku purustamise arutamine 2)Kus ja millal toimub ÜRO asutamiskonverents aprill Elbe jõel Ingl, Usa, NSVL
Maareformiga rajati uusi ja soodustati vanade talude arengut. Eesti Vabariigi põllumajanduse peaharuks oli looma- kasvatus, loomakasvatuses omakorda piimakarjakasvatus. See oli taludele peamiseks sissetuleku allikaks. Põllukultuuridest toodeti müügiks kartulit ja lina. Põllumajanduse peamiseks eesmärgiks oli arendada neid harusid, mille toodetele oli välismaal turgu. 1919.a. maareformi tulemusena loodi juurde 54 000 talu. Talude arv ulatus 1939a. ligi 140 000-le. Suurt osa etendas põllumajanduses ühistegevus. Põllumajanduslikud ühistud moodustasid umbes 90 % kogu Eesti ühistegelisest liikumisest. Eriti kasvas piimaühistute arv (I oli moodustatud 1908.a.) 1911.a. keskühistu Estonia piimasaaduste turustamiseks. 1937.a. kooperatiivühing Eesti Lihaeksport 1937.a. Eesti Munaeksport Ühistegevuse vanemaid alasid olid masinaühingud (I moodustati 1899.a.). 1939
moodustas eesti Lätis ja Leedus marionett valitsused. Eesti 1939-1441 1. Molotovi ribbentropi pakt salaprotokolli sisu. V: salaprotokolliga piiritleti kahe riigi mõjusfäärid Ida-kagu Euroopas. NSV liit sai endale soome eesti, läti, poola idaosa ning Besaraabia, hiljem ka leedu. Ülejäänud poola alad tunnistati saksamaa mõjusfääri kuuluvat 2. Teise maailmasõja algus V: Teine maailmasõda algas 1. september 1939a. Saksa armee sissetungiga Poolasse. Hitleri lootused, et ka seekord jäävad teised riigid lihtsalt kõrvalvaatajateks ei täitunud. 3. septembril kuulutasid sõja Saksamaale Inglisamma ja Prantsusmaa, keda sidus Poolaga sõjalise liidu leping. 17. septembril tungis Punaarmee Ida-Poolasse ja Moskva juhtkond teatas, et kuna Poola riiki ja valitsust enam ei eksisteeri, võttis NSV Liit Lääne-Ukraina ja Lääne- Valgevene elanikkonna elu ja vara oma kaitse alla
1992.a võttis Riigikogu ühe oma esimese otsusena vastu õigusloome järjepidevuse kohta, seaduseelnõude väljatöötamisel tuli lähtuda enne 1940.a kehtinud õigusaktidest. Selle aja seadusloomele on iseloomulik alusmaterjalide kirevus, süstematiseerimatus ning see et ei arvestatud vastavate riikide poliitilise korra ja minevikuga. Asjaõiguse eelnõus säilitati ka tsiviilseadustiku eelnõu ülesehitus. Töö oli jagatud ettappidesse: tsivseadustiku 1939a eelnõust asjade ja asjaõiguste kohta käivate normide väljavalimine ja ümberkujundamine, normide vastavuse kontrollimine kaasaja nõuetele, eelnõu võrdlemine praegu Eestis kehtiva seadusandlusega keelekasutuse ja terminoloogia osas. Kõige tähtsamad muudatused kinnispandi osas. Seadus võeti Riigikogu poolt vastu 9.juun 1993.a ning jõustus 1.dets 1993.a koos kinnistusraamatuseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seadusega. Seadust muudeti 1.juulist 2002
juutide ja riigisakslaste vaheliste seksuaalsuhete ärakeelamine. 1936a oli lühike vabama hingamise periood, kuna toimusid Berliini Olümpiamängud 1938a tehti juutidele mitmed uued kitsendused. 9-10.11.1938 Kristallöö: organiseeritud juudivastane pogromm kogu Saksamaal: sünagoogide süütamine, juudi äride ja hoonete purustamine, juudi meeste massiline arreteerimine. Seejärel juudid pidid veel maksma aarjalastele kahjutasu. 1939a paljud järelejäänud Saksa juudid proovisid emigreeruda, aga sageli see enam ei õnnestunud. Välispoliitika Üldiseks eesmärgiks Versailles' rahulepingu tühistamine ja Saksa suurriigistaatuse taastamine. Ideoloogiline eesmärk: ,,eluruumi" laiendamine (nn Ida-Euroopa alamrahvaste arvel ja Nõukogude Venemaa hävitamine) ja sakslaste koondamine ühte riiki (vana keelenatsionalismi püüe). I. Ettevaatliku välispoliitika periood kuni 1936 aastani:
Poola läänealad lülitas Berliin Suur-Saksamaa koosseisu, Varssavi ja Krakovi ümbrusest moodustati nn kindralkubermang, kuhu hakati küüditama Suur-Saksamaaga liidetud alade poolakaid. (3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja) NSVLiidu laienemine. NSVL tegi Balti riikidele ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise leping. Surve all andsid kõik kolm järele. Lepingud sõlmiti Eestiga 28sept, Lätiga 5.okt, Leeduga 10.okt 1939a. Selle järgi tuli Eestisse ja Lätisse paigutada kummassegi 25 000 ja Leedusse 20 000 punaarmeelast. Vägede sissemarss algas otkoobri teasel poolel. Balti riikide valitsusel polnud mingit võimalust kontrollida, kui palju Nõukogude sõjaväelasi tegelikult tuli. Lepingute järgi võisid nad Baltikumi jääda max 15 aastaks. Talvesõda Oktoobri algul 1939 NSVL ettepaneku alustada läbirääkimisi ka Soomele, kellelt soovis ta
tol aegsed ekspressionistlikud taotlused. (Rahvale meeldisid väga algsed katsetused) Peamiseks keskuseks oli Tallinn oma „Estonia“ (K. Jugholz ja H. Kompus), Draamateatri ja Töölisteatriga. Lavale toodi operette, oopereid ja ballette. Draamateater pühendas erilist tähelepanu eesti algupärandi lavastamisele ja statsionaaride puudumisele kuni 1939a. Tuntus näitlejad olid L. Reiman, A.Teetsov, R. Tarmo, M. Mölder. Tallinna Töölisteater loodi 1926 ja repertuaar koosnes lihtsakoelistest rahvuslikest tükkidest, lavastusega tegeles P. Põldroos. Tartu „Vanemuine“ ei saanud jalgu alla ja kutselised teatrid Narvas, Pärnus ja Viljandis olid täbaras olukorras. Asjaarmastajate grupid aga tegutsesid just provintsides ja neid toetas Eesti Haridsliit, mis saatis kohtadele oma
annaabi.ee 
