1933-45 F.D.Roosevelt DP ,,New Deal" (Uus Kurss) keinsism(Keynes) 1945-53 H.Truman DP ,,Fair Deal" (Õiglane Kurss), pidurdamiskontseptsioon, tuumapommid Jaapanile, Trumani doktriin, Marshalli plaan, Korea sõda, ÜRO ja NATO loomine, Kommunistide võimuletulek Hiinas, Lääne-Berliini varustamine Berliini blokaadi ajal, makartism 1953-61 D.Eisenhower VP tagasitõrjumisdoktriin, kommunistide võimuletulek Kuubal 1961-63 J.F.Kennedy DP ,,New Frontier" (Uus Rajajoon), keinsism(Keynes), Kuuba kriis, Sigade lahe dessant, mus...
Arutlus! Ülemaailmne majanduskriis algas 1929. aastal ja lõppes 1933. aastal. Majanduskriis tabas enamus Euroopa riike ning Austraalia, Aafrika ja Aasia said samamoodi tunda kriisi pisaraid. Majanduskriis ei tekkinud lihtsalt, selle põhjuseks olid, maailmamajanduse kohanematus (e. Esimesest maailmasõjast oli jäänud palju lahendamata probleeme), Kaupade ületootmine (kaupu toodeti rohkem kui inimesed neid suutsid osta), vale majandamine ( võeti liiga palju laene, et kiiresti rikastuda või et osta tarbekaupu, kuid laenukoorem kasvas kiiresti ülepea)
IV. TEINE MAAILMASÕDA Kontrolltöö nr 6. 18. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1933. a. 30. jaanuar Adolf Hitler sai Saksamaa kantsleriks 1935. a. märts Luftwaffe loomine 1935. a. juunis Anglo Saksa laevastiku kokkulepe 1936. a. märtsis Natsisaksamaa okupeeris Reinimaa 1938. a. 13. märts Austria ühendamine Saksamaaga 1938. a. 29.-30. september Müncheni Konverents 1938. a. 30. september Inglise-Saksa Ühisdeklaratsioon 1939. a. 14. märts Saksa-Poola mittekallaletungi leping(vist)
pöörde ühe tulemusena muutus majanduspoliitika demokraatlikuks ja avalikuks. Kui analüüsida Eesti stabiliseerimisreformide edukust, siis selgub, et eeltingimuste poolest sarnaste riikidega võrreldes jäi Eesti stabiliseerimispoliitika mõttes edukuselt maha Tsehhoslovakkiast ja Lätist ning ilmselt ka Jugoslaaviast ja Leedust, ent oli edukam Austriast, Saksamaast, Nõukogude Venemaast ja Ungarist, kus hüperinflatsiooni ei suudetud vältida. Eesti krooni devalveerimine 1933. Aastal Poliitiline ja majanduslik taust Aastatel 19291933 maailma haaranud suure depressiooni näol oli tegemist viimase kahe sajandi raskeima majanduskriisiga, mil töötus ulatus paljudes tööstusriikides üle 25 protsendi ja tööstustoodangu maht langes keskmiselt 1908.-1909. aasta tasemele. Kriis muutis radikaalselt tervet majanduskeskkonda. Selle kulgemises võib eristada nelja olulisemat etappi, mille algust märgivad järgmised sündmused: New Yorgi aktsiabörsi krahh 1929
Suur Depressioon Ülemaailmne majanduskriis 1929 - 1933 1929.aasta suvi Riigid üle terve maailma rõõmustavad saagi üle Oma panuse maailmaturule annab ka Nõukogude Liit Kuid vilja on juba hangedes ja enam ei piisa labidastki, et endale liikumisruumi teha Vilja hind langeb Farmeritele ja tervele turule suur ebaõnn..keegi ei jaksa enam vilja ära pugida.. Inimestes on suur ebakindlus rahakotis pole enam baktereidki Lahendus - kõik börsile!!! Krahhhhh.... Inimesed kaotavad oma töökohad..kaotavad oma varanduse..kaotavad
peeti eriti Venemaad, aga ka Saksamaad. Julgeolekuriskide vhendamiseks ritati parandada suhteid vimalike vastastega, Venemaa osas aga erilist edu ei saavutatud. Sjalis-poliitiline Balti liit, mis loodeti 1920. aastail luua koosts Soo-me, Lti, Leedu ja Poolaga, ji omavaheliste vastuolude tttu ainult unistuseks. Kll aga slmiti 1923.a. Eesti-Lti kaitseliiduleping. 1930. a. judis Eestisse USA-st alguse saanud lemaailmne majanduskriis, mis kige raskemini avaldus siin 1933. a. suvel, olles iseseisvusperioodi rngim majanduslangus. Esmajoones tabas kriis Eesti peamist majandusharu pllumajandust, talude majandusraskused tid kaasa tsised probleemid ka teistes majandus- harudes. Suur osa rahvast muutus ostujuetuks, paljud ettevtted lksid pankrotti, kiirelt tusis ttute arv (1932.a. oli neid 32 000). Kriisi letamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati ulatuslikult pllu-mehi, ttute abistamiseks korraldati hdaabitid. Kriis
.......................................................................4 Muusika ................................................................................................5 Graafiline kunst.......................................................................................5 Kasutatud allikad.....................................................................................6 2 Kolmandale riigile iseloomulik kunst sai alguse 1933, Hiltleri võimulesaamise aastal Hitler isiklikult kuulutas kõik 20. sajandi moodsa kunsti voolud ,,mandunud kunstiks", mis tuli hävitada. Septembris avas Joseph Göbbbels Riigi Kultuurikoda. See omakorda jaotus iga kunstiliigi jaoks. Kultuurikoja eesmärk oli arendada aaria rassile omast kunsti. Maalikunst Aaaria rassile omaseks kunstiks peeti traditsioonilist, klassitsismi ja realismipärast kunsti. Erinevalt Itaaliale vihati modernismi
suhtleja ning karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks silmapaistvamaks riigijuhiks ajaloos. Hitler arvas, et ajalugu on alati tehtud ,,sõna maagilise jõuga". Hitleri võimu lahtimõtestamine tõstatab mitmeid väga keerukaid probleeme. Küsimus ,,Kuidas oli Hitler üldse võimalik?" kummitas temaaegseid natsismi vastaseid ja on andnud ajaloolastele peamurdmist siiani. Hitleri võimuletulek A.Hitler nimetati kantsleriks 30.jaanuaril 1933. aastal. Sel ajal ei olnud Hitleri võim veel sugugi absoluutne. Tema valitsuses oli tol hetkel vaid kolm natsi ning teda kontrollis asekanstler Von Papen, kellel oli kohustus kõigil presidendi ja kantsleri kohtumistel juures viibida. Samuti ei olnud Hitleril mingeid erakorralisi volitusi, välja arvatud need, mille Hindenburg talle anda suvatses. Von Papenil oli ilmselgelt TÄIELIK alus uskuda, et Hitlerile õnnestub päitsed pähe panna
Arutlus Miks viis Eesti Vabariigi areng aastatel 1918-1933 riigipöördeni 1934.aastal? Vene võimu alt vabanenud Eestil oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Eesti Vabariigi iseseisvumine 1918.a. sai võimalikuks ilmasõja läbi tekkinud jõudude vahekorra muutusest suurriikide vahel, ning Venemaa tsaarivõimu langusest. 20nenda sajandi alguses tegutses palju parteisid, sõnavabadus oli suur ja ka parlamendil oli suur võim. 1918. aastal kasutati ära sobivat momenti enamlaste lahkumine ja sakslaste tulekule eelnev aeg, mil loodi Maapäeva poolt Eesti Päästekomitee, mis kuulutas 24.veebruaril 1918.a. Tallinnas välja Eesti iseseisvuse, koosati Isesisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus ja alustati võimu ülevõtmist.Vabadussõjaga, mille lõpetas Tartu rahu allakirjutamine 2.veebruar 1920a. ,kindlustasid eestlased Ee...
suutnud. Tulemuseks: Talud sattusid raskustesse, mida võimendasid taludel olevad suured riiklikud eravõlad. Tuhandeid talusid ähvardas oksjonil mahamüümine. Suurenes tööpuudus. Ettevõtted ei leidnud oma toodangule enam tarbijaid ja see põhjustas kaupade ülejäägi. Ületootmine viis ettevõtete 1 pankrotistumiseni ja see omakorda töötajate vallandamiseni. 1933. aastaks ulatus Eestis registreeritute töötute arv 26 000-ni. Nende abistamiseks ja hädaabitööde korraldamiseks nõuti kõigilt tööstus-ja kaubandusettevõtetelt erilist ,,kriisimaksu" e. käibemaksu riigile. Ligi poole võrra vähenesid maatööliste palgad (nt. 1933. a. said mehed 14,4 ja naised 10,7 kr. kuus palka). Maailmamajanduses langesid kõige enam põllumajandussaaduste hinnad, ka kestis nende hindade madalseis kõige kauem. Seetõttu
Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 1920-te teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. 1930 oli tehniline revolutsioon, võeti tööliste asemele kasutusele masinad. Valitses ka ületootmine, mistõttu hinnad hakkasid langema. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, aga valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas (oma näljaselt rahvalt käest võetud) vilja maailmaturule odava hinnaga ning sellega varises teraviljaturg kokku. 24okt 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mis tõttu varisesid kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused, miks kriis tekkis olid üle...
Kas Eesti kaotas demokraatia 1933. või 1934.aastal Kaisa Kamenik A83347 1930-ndate aastate sündmused Eesti Vabariigis on alati olnud mitmete vaidluste ja arvamusavalduste aluseks ning relevantsed ka tänapäeval. Sisepoliitiliselt võib olulisemateks sündmusteks tollal pidada 1933. aasta vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse vastuvõtmist ning aasta hiljem Pätsi ja Laidoneri poolt läbiviidud riigipööret. On levinud arvamus, et just uue, autoritaarsete sugemetega põhiseaduse vastuvõtmine andis Pätsile ja Laidonerile õigustuse riigipöördega demokraatia päästa. Järgnenud vaikiv ajastu aga kinnitas, et pigem asuti ise oma võimu kindlustama ja tüüriti autoritaarsuse poole. Kuna antud teema
KORDAMINE MAAILM KAHE SÕJA VAHEL Teemad 11-14, 17. 3.Versailles' rahuleping-1919 1.Rapallo leping-1922 4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatl...
Millised tegurid võimaldasid natsidel võimul püsida aastatel 1933- 1939? Enne esimest maailmasõda oli Saksamaa olnud üks kõige võimsamaid riike Euroopas, peale sõja kaotamist oli temast saanud aga võitjariikide naerualune. Paljud sakslased süüdistasid riigi halvas majanduslikus seisus ja sõja kaotamises just demokraatiat, mis muutis totalitarismi tekkimise Saksamaal eriti tõenäoliseks. Arvata võis, et seda võimalust niisama kasutamata ei jäeta ning üsna varsti hakkaski selle eesmärgi poole pürgima Saksa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei mille esimeheks oli 1921. aastal saanud Adolf Hitler ning millel õnnestus 1930. aastate alguses Saksamaal võimule tõusta. Et küsida, kuidas õnnestus natsidel võimul püsida, tuleks arvesse võtta seda, kuidas nad üldse võimule tulid. Esimese maailmasõja käigus oli Saksamaa saanud suure löögi. Seda mitte ainult oma majanduse ja rahva, vaid ka ...
Willie Nelson Referaat Õpilane: Heili Solman Juhendaja: Heli Vutt Väätsa Põhikool 2014 Elulugu Willie Nelson( pärisnimega William Hugh Nelson on sündinud 30. Aprillil 1933 Abottis Texase osariigis) on USA outlaw kantrilaulja ja laulukirjutaja. Muusikast Willie Nelson on ameerika kantrimuusika laulja ja sõnadekirjutaja. Peale eduka karjääri muusikuna on Willie näidelnud 30 filmis ja olnud mitmetele raamatutele kaasautoriks. ´´To All The Girls´´ on tehtud koos mitmete tuntud naislauljatega. Esmasena mainiks kohe ära ´´From Here To the Moon and Back´´ Dolly Parton`ga koos, mis sobituks ideaalselt pulma keskkonda. Eriti meeldis mulle Nelson´i
I põhiseadus 1920-1933 - demokraatlik parlamentaalne valitsemisaeg II põhiseadus 1934-1937 - autoritaarne valitsemisaeg/Vaikiv ajastu III põhiseadus 1938-1940 presidentaalne, juhitav demokraatia I põhiseadus: Täielik võrdus seaduse ees(vaatamata rahvusele,soole,usule jne) Isiku-ja korteripuutumatus Kirjavahetuse saladus Koosolekute-, usu- ja sõnavabadus Kõrgeim võimukandja rahvas Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu - Ühekojaline, 100-liikmeline, 3aastaks. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka mõndasid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid, välisriikide saadikute volituste vastuvõtmine jms). See eriti ei toiminud, sest puudu oli riigipea(president), tekkis oht, et seadusandlik võib(Riigikogu) hakkab domineerima täid...
Diktatuurid 1. Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2). Diktatuur-autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel Jaguneb autoritaalseks ja totalitaarseks. 2. Too välja põhjused, miks euroopa paljudes riikides 30.-ndatel pääses võimule diktatuur. 1. Muutused ühiskonnas- naised said valimisõiguse ning keskklass kaotas oma mõjuvõimu 2. Sõja mõju- taheti juhte, kes oleksid kindlakäelised ja karmid 3. Pettumine Versailles süsteemis- vihastas rahvaid, sest kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada. 4. Majanduslikud raskused- elu oli raske, sest raha väärtus langes, toorained kadusid ning olid reparatsioonimaksed, poolehoidu leidsid juhid, kes lubasid, et elu läheb paremaks. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakond...
Skisofreenia ravimine XX sajandi algul 20. sajandi alguses pandi skisofreenia haiged barbituraadide abil pikaajaliselt magama. Barbituraat on uinuti, mida kasutatakse väga harva ka unehäirete ja raskekujulise langetõve korral. Pärast ärkamist oli näha mõnede sümptomite langust. Kuna barbituraadid on küllaltki mürgised, siis tihtipeale oli tulemuseks patsiendi surm. Samuti sooritati katseid, kus kõrvaldati eraldi sümptomid narkootiliste ainete abil. 1933. aastal oli tõestatud, et skisofreenia haigetele mõjub hästi insuliinist põhjustatud kooma ja krambid. Aasta hiljem tõestas kuulus teadlane, et veel paremini mõjub elektrisokk. Peale elektrisokki, haiged peaaegu ei väljendanud oma vaimse elu sümptomeid. Meetod võeti laialdaselt kasutusele, kuid oli end kiiresti diskrediteerinud, nii eetilisest kui ka praktilisest seisukohast. 20. sajandi teisel poolel algas psüühiliste haiguste praktiline ravi aju dissek...
Kordamine kontrolltööks Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel. 1. Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/fashitaalia.html 2.Ülemaailmne majanduskriis 1929 – 1933: - põhjused - muutused majanduses, sisepoliitikas, rahva eluolus - keinsianism ja selle teooria rakendamine USA -s (F. D.Roosevelt ja „uus kurss“) 3. Fašismi tekkimine Itaalias: - põhjused - millele toetus fašistlik ideoloogia - fašistliku diktatuuri olemus - Mussolini võimuletulek ja valitsemine 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. 2) Suur majanduskriis 1929-1933 Ületootmine (rohkem toodeti, kui suudeti osta)
vähenesid. 11. Vabadussõjalaste tegevused · Liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine; · Sõjamälestuste jäädvustamine; · Vabadussõjaaegse vaimsuse säilitamine; · Tulid 1931. a poliitikasse, kuna soovisid teha valitsuses reforme, riigijuhtimine pidi olema teine president ja peaminister; · Omasid väga suurt populaarsust rahva seas. 12. 1933. a põhiseadus (vapside seaduse sisu) ehk 1920. a ja 1933. a põhiseaduste võrdlus 1920. a põhiseadus ÜHINE 1933. a põhiseadus · rahvas teostas kõrgemat võimu; · Rahva võimalus teostada võimu · riigivanem teostas kõrgemat võimu; · riigikogus 100 liiget; hääletuse ja valimiste kaudu
Et 1918.a. Novembrirevolutsiooniga oli keiser (Wilhelm II) kukutatud ja keisririik likvideeritud, vajas riik uut põhiseadust. 1919.a. võttis Rahvuskogu Weimari linnas vastu uue põhiseaduse: Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord. Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigipäev. Parlament valiti proportsionaalsetel alustel. Riigipäev pidi moodustama valitsuse. Selle põhiseaduse järgi valitseti Saksamaad kuni 1933.aastani. Selle tõttu nimetatakse seda ajajärku ka Weimari vabariigiks. Tugev pahempoolne vastasrinne K. Liebknecht Saksamaa Kommunistlik Partei 1920-ndate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord, ei suudetud tasuda reparatsioone majanduselu seiskus, sissetulekud lakkasid, kulud kasvasid Äärmusparteid üritasid ära kasutada: majanduslangust (Põhjused: sõda; reparatsioonid; 1923-1924 majanduskriis ja hüperinflatsioon)
uuendusmeelse riigina; palju on olnud halba - sõjad, kriisid, võõras võim. Siiski pole see alati võõras võim olnud, kes meid endid piiranud on. Kuidas muutis 30ndate põhiseaduslik kriis Eesti ajalugu? 1930. aastate alguses olid arutelud põhiseaduse muutmise ümber muutunud väga teravaks, sest mitu järjestikust valitsust ei suutnud Eestit majanduskriisist välja tuua ja "poliitiline lehmakauplemine" muutus rahva seas üha ebapopulaarsemaks. 1933. aasta oktoobris heakskiidetud põhiseaduse paranduste kohaselt tuli riigivanem valida otse rahva poolt viieks aastaks. Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, saata Riigikogu ennetähtaegselt laiali ning nimetada ja tagandada valitust. Minu jaoks ei ole see eriti autoritaarne põhiseadus, kuid lõi võimalused demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele üleminekuks. Uue põhiseaduse kohaselt pidid Riigikogu ja riigivanema valimised toimuma kevadel ning vabadussõjalaste šansid
Erinesid:1930 aastal Valitses Hitler.1920 aastail valitsesid Demokraadid.1920 aastal sooviti riiki puhastada 4. Kuidas õnnestus Mussolinil tõusta Itaalia liidriks? 1921.aasta valimistel olid fašistid edukad,kuigi enamust parlamendis ei saavutanud.Mussoliini korraldas oma mustades särkides toetajatega marsi Rooma ja see mõjus 1922.aastal määrati ta peaministriks 5. Kuidas likvideeriti Saksamaal demokraatia? Miks ei suutnud Hitler võimule tulla 1923. aastal, aga 1933. aastal tal see õnnestus Demokraatlikud institutsioonid likvideeriti Hitleri võimutuleku järel ning vabadused ja nende asemele tuli riiklik meelsusjärelvalve. Hitler ei suutnud 1923 aastal võimul tulla sellepärast,et Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi peale mässukatset mis suruti kiiresti maha.
Montserrat Caballé Montserrat Caballé on sündinud 12. aprillil 1933 Barcelonas. Ta on ooperilaulja (sopran), kes sai kuulsaks bel canto laulmistehnikaga Rossini, Bellini ja Donizetti kirjutatud ooperites. Aastal 1964 abiellus ta tenori Bernabé Martíga. Neil on kaks last. Poeg Bernabe ja tütar Montserrat Martí Caballé. Nende tütar Montserrat Marti on samuti sopran ning koos emaga esinevad nad sagedasti koos. Caballé kõige kuulsamad rollid on lauldud bel canto stiilis. Bel canto tähendab itaalia keeles ilusat laulu. Tema hääl on tuntud
Weimari Vabariik Saksamaal ning selle nõrkuse põhjused 1919. aastal kuulutati Saksamaal välja vabariik. Kuna selle põhiseadus töötati välja Weimari linnas, siis hakati uut riiki kutsuma Weimari Vabariigiks. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks- Weimari Vabariigi populaarsus elanikkonna hulgas oli väike, mistõttu see 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut lagunes. Miks see lagunes ehk mis olid selle nõrkuse põhjused? 1919.- 1920. aastatel toimus Versailles's rahukonverents, kus töötati välja rahuleping. Selle tingimused olid saksa rahva jaoks ülirasked ja need ei soodustanud stabiilsuse kasvu Weimari Vabariigis. Demokraatia hukule Saksamaal aitasid kaasa Esimese Maailmasõja võitnud Antanti riigid, eriti Prantsusmaa. Rurhi okupeerimine prantslaste poolt tõi kaasa tõelise krahhi
5. Suur ülemaailmne majanduskriis Mis sa arvad, miks nimetatakse börsil krahhieelset aega ahnuse ajaks? Paljud investorid on hästi teeninud, raha tuuakse julgemalt turule ning seetõttu tuli turule rohkem välisinvestoreid. Milline roll oli (on) meedial börsikrahhis? Seda, mida meedia kirjutab, seda ka usutakse, nii tehakse. Mida peetakse suure depressiooni põhjusteks? Kaupade ületoomine Ebamajanduslik käitumine Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Milline neist põhjustest oli sinu arvates kriisi kujunemisel olulisem? Ebamajanduslik käitumine: inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene, laenusid mis võeti ei suudetud enam tagasi maksta. Kuid kõik see oli riigi süü, sest riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Milles seisnes Roosevelti uus kurss? Panganduses President sules kõik pangad ja keelas taasavamise ilma va...
väikene oli ka presidendi võimutäius. Vastu hääletas 11 233 inimest rohkem, kui poolt. Põhiseaduseelnõu kukkus läbi. 1932. a. põhiseaduseelnõu Põhiseaduseeelnõu läbikukkumisele reageeris juba 1932. a. 18. augustil esimesena K. Päts. Tema arvates pidanuks uue põhiseaduse välja töötama erakorraline kahekojaline Rahvuskogu (valitav 80-liikmeline Riigikogu ja 40 liikmeline komplekteeritav Vanematekogu). Idee oli hea, kuid seda ei toetatud. 1933. a. põhiseaduseelnõu 1932. aasta 10. novembril esitasid oma põhiseaduse eelnõu vabadussõjalased ja 23 novembril oma eelnõu täiustatud variandi ka Rahvuslik Keskerakond. Riigikogu valik langes RKE variandile, mis valmis detsembri lõpuks. 1933. a. veebruaris otsustati panna see rahvahääletusele sama aasta juunis. Vapside eelnõu lükati kõrvale. 1933. a. põhiseaduseelnõu V Riigikogu 1933. a. täiustatud põhiseaduseelnõu oli eelmisega väga sarnane.
Natslik Saksamaa 1933-1945 Natside võimuletulek 1919-1933 Weimari vabariik üldine rahulolematus - rahvuslik alandus - majanduskriis - antisemitismi kasv NSDAP asutati 1919, Hitler 1922 füüreriks 1919 parteis 25 liiget, 1933 2,5 miljonit! 1923 Müncheni õllekeldriputs ebaõnnestub Hitler vangis, kirjutab "Mein Kampf"'i 1933 NSDAP võidab valimised, Hitler riigikantsleriks Weimari vabariigi lõpp Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget
Tema algatatud reformid olid järgmised: Riik asus toetama senisest suuremas ulatuses tööhkohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid, kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus. Hakati hoolitsema abivajajate eest, makstes töötutele abiraha, vanuritele pensioni, vaesematele peredele toetusi. Samuti hakkas riik reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. 1933. aastal hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kui järelnähud andsid end veel aastaid tunda. Roosevelt valiti neljal korral presidendiks selle tõttu. 11. Inglismaa, Prantsusmaa ja Rootsi pärast I MS Inglismaa Kuigi Suurbritannia väljus Esimesest maailmasõjast võitjana, kaotas ta maailmas siiski juhtiva kohale USA-le. Inglismaa osa maailma majanduses kahanes.Söe- ja tekstiilitööstuses asendati nafta ja tekstiilitööstuses moe muutumine
Läänerindel muutusteta ’’Läänerindel muutusteta’’ on romaan Esimesest maailmasõjast. Kuna raamatu autor Erich Maria Remarque on käinud sõjas ja saanud ka mitmeid kordi haavata, oskas ta väga hästi kirjeldada sõjakoledusi. Tal on teoseid, mis räägivad sõjast on veel mitmeid. Autori teosed põletati 1933. aastal sõjavastase sisu tõttu ära ja põletati avalikult. Temalt võeti ära ka saksa kodakondsus. Romaan ’’Läänerindel muutusteta’’ räägib salgast noortest poistest kes on alles 18-aastased ja on läinud sõdima. Nad on alles tulnud koolipingist ja ei ole veel elugi näinud. Nad on füüsiliselt põrgad ja kõhnad, meesteks arenemata. Nad õpivad kuidas ellu jääda, kuhu varjuda, kuidas eristada erinevaid tapavahendeid, mis nende poole lendavad. Nad õpivad kuidas
miljoni dollari väärtuses. Selle plaani alusel maksis Saksamaa reparatsioone 1924 1929. aastani. (Dawes sai 1925. a. Nobeli preemia). 1929.aastal moodustati uus komisjon reparatsioonide küsimuses. Seda juhtis ameeriklane Owen Young. Youngi plaani alusel oleks Saksamaa pidanud maksma reparatsioone 58,5 aastat, summat vähendati ¼ võrra võrreldes 1921.a. nõuetega. 1931 1932 polnud Saksamaa võimeline makse tasuma, 1933 aastal võimule tulnud Hitler keeldus üldse tasumast. Youngi plaan jäi teostamata. 5. Majanduskriis. a) Börsikrahh. 24. okt 1929 "Must neljapäev" New Yorgi börsil. Väärtpaberiturg (aktsiaturg) varises kokku b) majanduskriis tähendas ületootmiskriisi, st toodeti rohkem kui suudeti tarbida. Toodangu mahu suurt kasvu soodustas uus tehnoloogia (meenutada fordismi, konveiermeetodit).
EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIT 10. oktoobril 1926 asutati Tallinna Vabadussõjalaste Liit, peagi hakkasid tekkima sellised liidud ka mujal Eesti paigus 2. juunil 1929. aastal ühendati liidud ja loodi Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (EVKL) Põhialgatajaks oli Artur Sirk, kes oli liidu ideeliseks juhiks terveks liidu ajaks, isegi siis, kui Andres Larka 1930. aastal liidu esimeheks valiti Liikmete arv: - 1931. aastal 5000 - 1932. aastal 15 000 - 1933. aastal 40 000 Siht Riigivõimu tugevndamine põhiseaduse reformi abil 1930. aastal kõlasid esimesed poliitilised seisukohadvõtud – peamiselt erakondliku korruptsiooni ja marksismi vastu 1931. aastal nimetati nõudmised põhiseaduse muutmiseks – Riigikogu koosseisu vähendamine, majoritaarsed isikuvalmised, laialdlaste täitevvõimu volitusega riigipea, eelnõude rahvaalgatus jm. 1. mail 1931. aastal hakkas ilmuma vabadussõjalaste häälekandja „Võitlus“
Eduard Wiiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis Mini wiki Sissejuhatus Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud Jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfiskulptuuriateljees jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi jaestambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas(illustreeris Juhan ...
aasta revolutsiooni sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" (1950). Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Ants Oras. Märkmeid Gustav Suitsu luule hilisemast stiilist, Looming nr. 9, 1933 Ants Oras. Gustav Suits ühiskondlik-poliitiliselt vaateveerult, Looming nr. 9, 1933 Hans Kruus. Murdekuudel 1917--18, Looming nr. 9, 1933 Johannes Semper. Kilde Gustav Suitsu puhul, Looming 1933, nr. 9 Ants Oras. Gustav Suitsu teekond läbi värsside, Eesti Kirjandus nr 11, 1933 Ants Oras. Gustav Suits: Aastate aknal., Looming nr 4, 1934 Henrik Visnapuu. Gustav Suits rahvusliku aateluuletajana, Looming nr. 2, 1934 S. Sinimets. Soome mõjudest Gustav Suitsu luules
Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Kehtestati kohe kaitseolukord. Keelati miitingud. Vapside ühingud suleti. Tehti puhastus riigiaparaatides. Pressile pand nn ,,suukorv" ümber e. tsensuur. Riigikogu saadeti laiali. Ainuparteiks Isamaaliit. 1933. a. vastu võetud põhiseadus- Riigipeaks oli suure võimuga riigivanem. Parlament- liikmete arv 50, võim vähenes. Valitsus: riigivanem kutsub ametisse valitsuse. Rahva võimalus osaleda poliitikas: rahvahääletus, rahvaalgatus, riigikogu valimised, riigivanema valimine. 1938. aasta põhiseadus. Riigipeaks oli 6. aastaks valitav president. Parlament 5. aastaks. Kaks koda. Rahva võimalus osaleda: Kaotati rahvaalgatus ja piirati rahvahääletust
nõukogude vabariigi loomisele. Enamik riigipöördekatseid ebaõnnestusid. B. Mussolini- Itaalia sotsialistide peahäälekandja toimetaja, fasistide juht. Lubas taastada Itaalias korra ja muuta ta sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Tema õpetuses oli tähtsamal kohal rahva heaolu. Sai peaministriks. Sai piiramatu võimu. Adolf Hitler- Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Püüdis Münchenis võimu haarata, katse suruti maha ja ta pandi vangi. 1933 sai valitsuse etteotsa kantsleriks. Hiljem sai tast Saksamaa diktaator ehk füürer. Locarno konverents- 1925 aasta lõpp, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa. Konverentsil parandati rahvusvahelisi suhteid ja sõlmiti Reini tagatispakt. Reini tagatispakt- 1925, pakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. Briand´i- Kelloggi pakt- 1928, leping, mille järgi kohustuti loobuma sõjast
Võitlus erakondade vastu Massiline toetus rahva poolt Suurim poliitiline organisatsioon eestis (üle 20000 liikme) Vabadussõjalaste ametlik juht Paremal olev Artur Sirk etendas tegelikku juhtrolli Andres Larka Sisepoliitika teravnemine Kriisi haripunkt 19321933 Neli valitsust 2 aasta jooksul Erakondade liitumine oli mitte edukas 1932. a. I rahvahääletus uue põhiseaduse vastuvõtmisel, kukkus läbi Jaan Tõnissoni valitsus oli ebapopulaarne 1933. a. Augustis üleriigiline kaitseseisukord, piirati poliitilisi vabadusi. Eeldused olukorra normaliseerumiseks 1933. a. Oktoobris saavutas vabadussõjalaste põhiseadus rahvahääletusel ülekaaluka võidu Tõnissoni valitsus astus tagasi Moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas K. Pätsiga 1934. a. Jaanuaris jõustus uus põhiseadus Valimisvõitlus Majanduskriis oli taandumas. Seda tänu J. Tõnissoni
1932. aastaks tööpuudus enneolematu 32 000'ni. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi, jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid. (raidteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamisi) Kriisi ületamiseks oleks pidanud Eesti krooni devalveerima. Paraku seda ei tehtud. Alles 27.juuni 1933 kinnitas Riigikogu Jaan Tõnissoni valitsuse otsuse kroon devalveerida. SISEPOLIITILINE KRIIS______________________________________________________ Süveneb rahulolematus; Autoriteedi langemine; Killustatus; Hakati kõnelema erakondade korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest, valitsuskriiside tekitamist ja venitamist, portfellide valimist, jne. Uue poliitilise jõu- Vabadussõjalaste esiletõus. (Keskliidu esimees Andres Larka, tema kõrval Artur Sirk)
riigi kriisist välja, John Maynard Keynes inglise majandusteadlane, kelle teooria järgi võis tasakaalust välja viia riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni, et kriisist välja tulla ja teostada New Deali, James S. Braddock üks legendaarsematest raskekaalupoksijatest USA-s, kes suutis ennast suurest majanduskriisist välja rabeleda ning kellest sai lihtrahva ebajumal, kuna ta andis lootust ka teistele, et elus hakkama saada. 1922 fasistide võimuletulek Itaalias, 1933 (30.01) Hitleri võimuletulek Saksamaal (vabariigi kantsler), 1929 1933 (29.10, New Yorgi börsihoone Wall Street´il) suur majanduskriis, 1933 1945 (04.03 12.04) F. D. Roosevelti valitsusaeg USA-s, 1922 (31.10) B. Mussolini sai Itaalia peaministriks. Briandi-Kelloggi pakt (1928) algul 15 riigi poolt allakirjutatud pakt, millega kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendit ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, Rapallo leping (1922) Saksamaa ja
Maailm Esimese maailmasõja järel Õp Priit Dieves Sõja võitjad ja kaotajad · Võitja: USA · Kaotajad: Saksamaa, Ungari, Nõukogude Venemaa, Itaalia, Jaapan. Mida keegi kaotas? · Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine? Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliiti...
· Agressiivne välispoliitika Natsionaalsotsialism Saksamaal · Rahulolematud Weimari vabariigiga (1919-1933) · Suurenes Kommunistliku Partei toetajaskond · Vastuliikumisena tekkis Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NSDAP eesotsas Adolf Hitleriga · Õllekeldriputs-1923 üritas Hitler mÜnnchenis riigipööret korraldada, mäss suruti kiiresti maha ja Hitler saadeti vangi · Rasked majanduslikud olud suurendasid natside poolehoidu · 1933 sai Hitler valitsuse eesotsa kantsleriks · Kommunise rünnati ja piirati demokraatlikke vabadusi · 1933 kehtestati üheparteisüsteem · Totalitaarne valitsemine · Rassipuhtus: juutide tagakiusamine · SS ehk kaitsemalev · Gestapo ehk riiklik salapolitsei · Eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ja Versailles' rahulepingu ,,köidikutest" vabastamine · Agressiivne välispoliitika Kommunistlik diktatuur Venemaal · Venemaal kehtis 1918
Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934–1945). Poliitiline seis 1933. aastal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsustest tühistada “ebaõiglane ja Saksamaa alandav” Versailles´ rahuleping. Esmalt tahtsid nad kaotada sätted, mis piirasid Saksamaa relvajõude ja relvastust. Saksa juhid nõudsid, et nende riik saaks teiste suurriikidega võrdseid õigusi. 1933. aastal astusid Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa, Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastamisele. Hitler ja tema abilised asusid looma võimsaid sõjaväge. Hitlerit süüdistatakse Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid,mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega
. 201 : 11 «» , , , , . . 25 , , . 1911 , , 4,2 . -- . , , . , 1933 , .. . 1933 -- , . , , « ». , , . , , «» , . ( 23 ) Nb3Ge. 1962 , ( ) . , . , , , ( ). , , , . , 300 /. .. , .
Saksa valitsuse vaenulikud otsused · 7. aprill 1933 juudid vallandatakse "poliitiliste vastastena" riigiametitest ja ülikoolidest · 14. juuli 1933 juutidelt ja mustlastelt võetakse Saksa kodakondsus · Algab vaimsete ja füüsiliste puuetega inimeste, mustlaste ja asotsiaalsete isikute sunniviisiline steriliseerimine · 1. aprill 1935 keelatakse Jehoova tunnistajate sekt · 28. juuli 1935 Homoseksualism kuulutatakse kuriteoks Getod · Juudid eraldati ülejäänud elanikest · Suletud territoorium · Elatusvõimaluste puudumine · Haiguste levik ja nälg
kaotas mõju * kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle *streigid keelati totalitaristlik riigikord Hitleri võimuletulek- 1924-1929 -> natside populaarsus väike. Hitler lubas oma kõnedes-> *kaotada tööpuudus *parandada majanduslikku olukorda *Saksamaa sõjaline võimsus taastada * "aaria rassi" ülistamine ja selle "õiguste" kuulutamine 1932 natsiparteist sai Riigipäeva suurim erakond 30 jaan. 1933 sai H. Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks Hitler kuulutati Juhiks Führer `iks Hitlerilik kord- *parlament varjusurmas * natslik propagandan *opositsiooni tagakiusamine *inimeste ettevalmistamine sõjaks *juutide tagakiusamine 1 aprill 1933 boikott juutide äridele 1935 juutidelt võeti kodakondsus, keelati abielluda mittejuudiga Judenfrei- juudivaba riik 1937- Hiina ja Jaapani sõda 1935 sõjaväekohustus Saksamaal- Wehrmacht 1936- Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine
sõjatehnika Ülesanne 3 Märksõna: kooliraadio Võrreldes eelmiste annotatsioonidega, siin pealkiri sisaldab nii palju infot artiklite kohta, et annotatsioon ei ole vajalik. Aga mõnel korral on toodud pikkad ja informatiivsed annotatsioonid. Nad sisaldavad mitte ainult sündmuste loendit samuti ka nende kirjeldust, avavad artiklite sisu ja eellood. Annotatsioonid näevad välja nagu iseseisev tekst. Andmebaas Postimees 1933 Pealkiri Esimene raadiotund koolides. Viljandi linna kolmes algkoolis korraldati 17. skp. kella 10-10.45 katseviisil esimene raadiotund. Kuulati Tartust edasiantavat "Skott'i reis lõunanabale". Õpilased olid asjast elavalt huvitatud. Ainult 1. algkoolis segas kuulamist mingisugune mootori mürin. Rubriik Ringi ümber kodumaa. Viljandist. Zhanr Sõnum Väljaanne Postimees
1921 SA : Rünnakrühm, kandis pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv kasvab miljonini ; Juhiks: Ernst Röhm . Ül: terroriseerida partei poliitilisi vastaseid. 1934 Konkurendid on Hitlerile ohuks ja SA juhtkond hävitatakse (Pikkade nugade öö) 1925 luuakse SA raames SS Kaitsemalev ; Kannavad musti särke. Parteisisene politsei funktsioon SS. (Samuti ka natsistliku terrori peamine elluviia) 1933 Luuakse Gestapo , kes allutatakse SS'ile. 1933 aastal hakatakse looma koonduslaagreid, kuhu saadetakse poliitilised vastased. Gestapot juhtis Himler. Weimari vabariigi üheks sisepoliitika tähtsaimaks probleemiks oli suhtumine VERSAILLES'I RAHULEPINGUSSE. (Lepingu pooldajad( Weimari koalitsioon) ja Rahulepingu vastased (paremparteid SRP SRRP jt))
Iseseisvudes ahenes Venemaa turg, Euroopaga polnud aga Eesti võimeline konkureerima. Majanduslikule langusele järgnes aga tõus. 1922. a. sulges Venemaa aga oma turu, algas majanduslik langus. Mõisamaade riigistamisega tekkis kümneid tuhandeid uusi talusid. 1924. a. viis O. Strandman läbi uue majanduspoliitika. Maal asutati masinaühistuid, põllumajandus struktureeriti ümber. Hiigelettevõtted kaotati, eelistati eestimaist toorainet. Tugevamad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (parempoolseimad; Päts, Laidoner, Teemant), Eesti Rahvaerakond (rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska, Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem. Kehtestati laialdased k...
Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal. Ententeriig:suurbr ja iirim,vene,pr.I m.s:1914-1918 alah ohtu, sõda romant,rah.vah. kriise regul titutsioonide puudum. Ajend:28.06 1914-austr ung troonip ertshert tapmis saraj. 23.07 1914-austria esit serbial ultim.28.07 1914-ertshert tapm. 1.08 1914-saksam kuulut vene ja pr sõja.4.08 1914-saksa alust sisset belgiasse.11 nov 1918 kirjut compiegne vaher . selle tag lag imp,tekkisid uued riig,hukut dün.Pariisi rahukon 18 jan 1919,28 jun 1919 kirjut alla Versailles rahlep.usa pres woodrow wilson,suurbr peam david lloyd george,pr peam george clemenclau. saksam sõjav 100 000 meest võis olla,pidi maks reparatsioone (sõjakah hüvit).Versaille rahlep ...
Balilla- Fasistliku Itaalia Noorteorganisatsiooni liige. 12. Kolmas riik- Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870.aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur Saksamaa. 13. Gestapo- oli Saksamaa riigisisene poliitiline politsei (salapolitsei) aastatel 19331945. 14. SS- Natside partei sõjaväestatud organisatsioon. 15. Weimari vabariik- nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933 aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes. 16. Hitlerjugend- Noorteliit, kuhu kuulusid saksa lapsed, kellele suruti peale Natsionaalsotsialistlikku mõtteviisi. 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
