19.-20. sajandi filosoofia Arthur Schopenhauer (1788-1860) 1. Mis sajandil ja kus Schopenhauer sündis? V: 18. sajandi lõpus, Danzingi linnas Saksamaal (tänapäeva Poolas Gdanskis) 2. Kes oli Schopenhaueri isa ametilt? V: kaupmees 3. Millistes riikidesse viisid Schopenhauerit tema reisid? V: Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse 4. Millistes ülikoolides Schopenhauer õppis? V: Göttingeni, Berliini ja Jena ülikoolis 5. Kellega kohtus Schopenhauer Weimaris? V: Goethega 6. Kellega ei kohtunud Schopenhauer alates Weimari perioodi algusest enam kunagi 24 aasta jooksul? V: emaga, kes oli kuulus romaanikirjanik 7. Schopenhauer pani oma loengud samale ajale Hegeliga. Kumma loenguid külastasid üliõpilased rohkem? V: Hegeli 8. Miks kolis Schopenhauer Berliinist Mannheimi? V: Schopenhauer põgenes Berliinist koolera eest. 9. Kus Schopenhauer suri? V: Frankfurdis Ma...
Pagulaste päritolumaad ja sihtriigid Kes on pagulane? • Pagulane o Tagatakse Eestis kolmeaastane elamisluba • Täiendava kaitse saaja o Ei kvalifitseeru pagulaseks • Varjupaigataotleja o (staatus kehtib kuni Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni) • Rahvusvahelise kaitse saaja o Tunnustatud kui pagulane, Eesti elamisluba • Immigrant o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia...
imperialism suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, sovinism marurahvuslus,oma rahvuse teistest paremaks pidamine, koloniaalimpeerium moodustub emamaa koos kolooniatega, globaliseerumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, sotsialism ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, enamlased - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises, anarhism liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme mõttetuks ja kahjulikkuks, mille eesmärgiks olide need kukkutada, antant 1904 a allakirjutatud kokkulepe Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, millega hiljem liitus Venemaa, sotsiaaldemokraatia vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja väärikat elatustaset igaühele, antisemitism vaenulikus juutide suhtes, sionism rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, ekspressionism 20 saj tekkinud kunsti, kirjanduse ja muusika ...
Friedrich Wilhelm Nietzsche Tallinn 2008 Sisukord: lk 1 : Sissejuhatus lk 2 : Elu ja looming lk 3 : Elu ja looming lk 4 : Vaated lk 5 : Vaated lk 6 : Vaated lk 7 : Vaated lk 8 : Kokkuvõte lk 9 : Arvamus lk 10: Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Referaadi eesmärgiks on uurida Friedrich Nietzsche elu ja loomingut ning tutvuda tema filosoofiliste vaadete ja tõekespidamistega. Eraldi eesmärgiks on ka referaadi koostamise tulemusena laiendada maailmavaadet ja omandada teisi vaatenurki maailmaasjdele lähenemiseks. Nietzschet võib tõlgendada õigesti ja võib tõlgendada valesti. Kõige kuulsam valesti tõlgendaja oli kahtlemata kolmandat "Reich'i" juhtinud Adolf Hitler kelle täitumatuks unistuseks oli üliinimeste rassi loomine. Üliinimese teooriaga oli lähemalt tutvunud ka Jokela koolimõrvar. Nietzsche näol on tegemist kahtlemata äärmusliku individualismiga ja kui ta ka räägib hulkadest mõtleb ta aga ainult ...
Slaid 1: Tiitelleht Slaid 2: Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Pagulaseks loetakse isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine kodumaale võib teda tõsiselt ohustada, sealhulgas: (1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise; (2) tema piinamise või teiste tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise; (3) konkreetselt tema või üldse ts...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Liane Tsimmer SR119 HEGEL Referaat Juhendaja: Piret Kirme Tallinn 2012 SISUKORD EESSÕNA Hegelita oleks kaasaegne filosoofia mõeldamatu. Marxist Merleau-Ponty'ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist. Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku isolatsioon, lõhestunud mina igatsus integreerinud terviklikkuse järele need on mured, mida Hegeli järeltulijad temaga jagavad. Isiklike ja üldiste huvide konkurents, olevikulise hetke ja avarama ajaloolise narratiivi vahekord need probleemid on jäänud aktuaalseks kahesaja aasta jooksul läbi muutuvate aegade. Ent samas, kui Hegeli ,,filosoofia" tundub jätkuvalt kaasaegsena, on ...
1. Eksisteerib kolme sorti teadmisi: a. Loov teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust kunsti teoseid luua või ka erinevad seadeldisi parandada ja ehitada (näiteks kella parandamine). b. Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid. c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaa...
Tartu Ülikool Semiootika osakond Meelis Kaldalu Plahvatus ja semiootika sünd Uurimus kaasaegse semiootika tekke-eeldustest läbi kõrvalteaduste vaatluse ja analüüsi Seminaritöö Juhendaja: Silvi Salupere Tartu 2006 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Auru jõul.................................................................................................................................... 5 19. sajandi I poole filosoofia......................................................................................................7 Sõnadelt tegudele..................................................
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühi...
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline...
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes..................................
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis ürit...
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid k...
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esi...
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
annaabi.ee 
