Pafnuti Lvovitá Táebõáov (1821-1894) (0)

Helene Leht
Kanepi gümnaasium
2012
Pafnuti Lvovits Tsebõsov (1821-1894)
Sündis 16. mail 1821 Borovski Kalugas, Venemaal
Suri 8. detsembril 1894 (73 aastaselt) St. Petersburgis
Tegevusvaldkond- matemaatika
Õppis Moskva Ülikoolis
Tema peamine õpetaja oli Nikolai Brashman
Haridustee
Alghariduse omandas kodus
Ema õpetas ta lugema ja kirjutama
Ta nõbu õpetas talle prantsuse keelt ning aritmeetikat
11- aastaselt sai ta matemaatikaõpetajaks Pogorelski
Bakalaureuse kraadi omandas Moskva Ülikoolis 1941. aastal
Kuid jätkas õppimist Brashman'i juhendamisel
Hakkas ise Moskva Ülikooli professoriks
Saadeti St. Petersburgi
1849 kaitses oma doktorantuuri
Aastad 1840-1846
1840-41 osales ta Ülikooli võistlusel, kus seletas ära funktsiooni y = f (x)
( avaldati alles 1950 )
1842 kirjutas artikli kordsete integraalide kohta, mis avaldati 1843
1844 kirjutas uurimuse Taylor'i seeriate kohta
1846 avaldas tõenäosusteooria täiendatud teooria ( suurte numbrite
nõrk seadus)
Aastad 1847-1850
1847 tegi uurimuse teemal "Integraalide leidmine logaritmide tähenduse abil"
(avaldati alles peale tema surma)
1849-1853 avaldas erinevaid uurimusi numbrite
teooria teemadel
1849 avaldas raamatu "Teooriate võrdlus"
1845 Bertrand väitis, et alati on n ja
2n vahel vähemalt üks arv, mis on n>3.
Chebyshev tõestas Bertrand's väidet 1850
Aastad 1852-1887
1852 reisis ta Euroopas ning hakkas huvituma mehhaanikast
1854 avastas ortogonaalsed polünoomid
Alates 1852 veetis ta kõik suved kas Lääne ­Euroopas või Tallinnas
1867 avaldas uurimuse keskmiste väärtuste teemal- Bienaymé-
Chebyshevi seadus
1887 avaldas "Kahe teoreemi suhteline tõenäosus" (pani kindla
põhja tõenäosusteooriale ja statistikale)
Veel tegemisi:
Ta genereeris beeta funktsiooni
Uuris integraale vormis:
xp (1 - x)q dx
Koostas kaarte
Ehitas arvutavaid masinaid
Tegeles geomeetriliste kujundite mahtude arvutamisega
Eraelu
Ta ei abiellunud kunagi, kuid tal oli tütar
Ta elas suures majas ning nautis rikkust
Iseloomult oli ta väga kohusetundlik ja täpne
Suurimad saavutused
Demidov'i auhind (1849)
(Venemaal väljaantav rahvuslik auhind teaduslike avastuse
eest, antakse vaid Teaduste Akadeemia liikmetele)
Avastas ja uuris seaduspärasusi
mehhaanikas, tõenäosuses, statistikas,
numbri teoorias ja analüüsivas geomeetrias
Asteroid ja Kuul olev kraater nimetati tema
auks Chebyshev'iks
Akadeemiate auliige
Tänan kuulamast!