1. Millist kirjandusvoolu esindas prantsuse kirjanik Émile Zola? 2. Mis on teose põhiprobleem? 3. Milline oli sinu meelest Catherine (välimus, iseloom, jne)? 4. Kirjelda prantsuse 1860ndate aastate kaevuri eluolu ja tööd. 5. Miks kaevurid valisid rahuliku elu asemel streigi? 6. Millised olid inimeste peamised vaba aja veetmise võimalused? 7. Mida kasulikku said inimesed mässust? Mida kahjulikku? 8. Kas lõppkokkuvõttes tasus streik ennast ära? 9. Kirjelda peategelaste elu ja mõtteid kaevanduses vangis olles? 10. Millised erinevused olid eri klassidest pärit inimestel selles raamatus? 11. Kuidas kaevurite võitlus oma õiguste eest selles raamatus lõppes? 12
Piimatõugude kasvatamisega tegeleb piimakarjakasvatus ja lihatõugude kasvatamisega lihakarjakasvatus.Peale veiste tegeleb veisekasvatus kodustatud pühvlite, jakkide, seebude ja seebulaadsete veiste bantengide, gajaalide jt kasvatamisega.Ajaloolises tagasivaates peeti veiseid alguses tööloomade ja sõnnikutootjatena, et tõsta põlluviljakust, kuna suhteliselt hästi oli arenenud teraviljakasvatus. Piima- ja lihaloomana hakati neid pidama alles XIX saj. II poolel s.o 1860ndate aastate paiku, kuid veel möödunud sajandi algul ei andnud keskmine talulehm aastas tonnigi piima. Veiste söötmine oli puudulik, pidamine kehv. Sellel sajandil toimunud tormiline teaduse ja tehnika areng on muutnud ka veiste söötmist- pidamist, tõuaretust. Suured avastused bioloogiateaduses (DNA avastamine pärilikkuse materiaalse kandjana, geenitehnoloogia areng jne) on tublisti muutnud veiste aretuse iseloomu. Antibiootikumide, aminohapete ja bioaktiivsete ainete sünteesimine on
asjaajamise aeglust ja bürokraatiat. Dickensi pehme ja lepitav huumor on täiesti kadunud romaanis ,,Rasked ajad" (1854), sellest puudub ka varasematele teostele nii iseloomulik õnnelik lõpp. Järgnev teos ,,Väike Dorrit" (185557) pühendab tähelepanu Marshalsea võlavanglale, kus Dickensi isa pidi oma karistust kandma. ,,Jutustus kahest linnast" (1859) on ajalooline romaan, milles vastandatakse mässavat Pariisi ja rahulikku Londonit Suure Prantsuse revolutsiooni ajal. Dickensi 1860ndate aastate tuntumad romaanid on ,,Suured lootused" (18601861) ja ,,Meie ühine sõber" (186465). didaktiline.õppetlik, paatos.võlts Kirjanik suri Chathamis, ta kirjutas 13 romaani, suure hulga jutustusi ja artikleid, toimetas kahte ajakirja ning esines avalike loengutega nii Inglismaal kui ka Ameerikas. Dickensi populaarsuse põhjused: · elavad tegelased, teatraalsed, mitte realistlikud, isegi karikaturistlikud; · tema huumor (heatahtlik) ja ka satiir (pilkav);
bürokraatiat. Dickensi pehme ja lepitav huumor on täiesti kadunud romaanis „Rasked ajad“ (1854), sellest puudub ka varasematele teostele nii iseloomulik õnnelik lõpp. Järgnev teos „Väike Dorrit“ (1855–1857) pühendab tähelepanu Marshalsea võlavanglale, kus Dickensi isa pidi oma karistust kandma. „Jutustus kahest linnast“ (1859) on ajalooline romaan, milles vastandatakse mässavat Pariisi ja rahulikku Londonit Suure Prantsuse revolutsiooni ajal. Dickensi 1860ndate aastate tuntumad romaanid on „Suured lootused“ (1860–1861; e. k. 1997) ja „Meie ühine sõber“ (1864–1865). Dickens oli inglise kirjanduses varajase realismi keskne esindaja. Tema realism on soojatooniline ja tundeline. Kirjanik suri Chathamis, ta kirjutas 13 romaani, suure hulga jutustusi ja artikleid, toimetas kahte ajakirja ning esines avalike loengutega nii Inglismaal kui ka Ameerikas. Allikad: G. Liiv, Realism – J. Talvet (koost.), Maailmakirjandus, 2. osa
Alaska poolsaare ja Vancouveri saare vahel paikneb Vaikse ookeani avalaht. Selle suurim sügavus on 5659m, loodete suurim kõrgus on 12m. Arvukad põlisrahvad asustasid Alaskat juba tuhandeid aastaid enne eurooplaste sinnajõudmist. Tänapäeva Alaska kaguosas, Yukonis ja osas nüüdsest Briti Columbiast rajasid tlingitid matriarhaalse ühiskonna. Samas piirkonnas elasid haidad, keda nüüd tuntakse nende ainulaadse kunsti poolest, ja tsimsid, kelle arvukust kahandas järsult 1860ndate rõugeepideemia. Lääne- ja Edela-Alaskal elasid jupikid, nende sugulased alutiigid aga Lõuna-Alaska keskosas. Alaska nimi pärineb juba Vene valitsusajast, mil seda kasutati üksnes poolsaare kohta. Nimi tuleneb aleuudikeelsest sõnast alaxsxaq, mis tähendab maismaad või otsetõlkes "seda, millele on mere tegevus suunatud". Alaskat on kutsutud ka samast tüvest tuleneva nimega Alyeska, mis tähendab "suur maa". Alaska osariigi pitsat. Alaska osariigi lipp.
Maltsvet" (19051908). Kõik need teosed põhinevad inimestelt kogutud kirjalikel ülestähendustel, mälestustel ja kirjadel. Võib öelda, et rahvas soovis, et keegi tema ajaloo talletaks ning Vilde seda ka tegi. Parim näide sellest on triloogia viimane osa "Prohvet Maltsvet" kurioosne, mõnevõrra moodnegi segu faktist ja fiktsioonist, ajaloost ja usust, unistustest ja tegelikkusest. Tänapäeval on KrimmiEesti külades, kuhu meie esivanemad 1860ndate alguses rändasid, "Prohvet Maltsvetist" saanud kultusraamat, millest otsitakse minevikujälgi. Krimmi eestlased on hakanud ärkama ning kuigi vanemais peituva igatsuse teevad tõeks Eestisse õppima tulevad lapsed, peegeldub selles tõigas nagu kirjanduseski tõde unelmate ja tegelikkuse ühissulamist. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde noorusmälestustel rajanevas, meeldejäävate karakteritega mitmekihilises romaanis
Ta organis on pidevalt segaduses, sest kord on päev tõesti päev, kuid samas teine kord on päev hoopis öö. Mõlemad öötöö graafikud mõjutavad peale tervise kindlasti ka lähisuhteid. Näiteks inimene, kes käib ainult öösiti tööl, ei näegi oma perekonda õieti, sest kui üks tuleb töölt siis teine läheb ja vastupidi. Mõlema variandiga puutuvad Eestis enim kokku veokijuhid, samas ka paljud vabrikutöölised. Peamiseks erinevuseks kaasaegse eesti ühiskonna ja 1860ndate aastate Suurbritannia vahel võiks pidada tööliste kaitset. Kaasaegses Eestis on töölised tööandja eest suurel määra seadustega kaitstud ja tööandjad ei saa lihtsalt sundida oma alluvaid töötama rohkem, kui normaalne tööpäev ette näeb. Lisaks sellele on kehtestatud minimaalne töötasumäär, millest vähem ei tohi ettevõtjad oma alluvatele palka maksta. Peale selle on Eestis veel mitmeid organisatsioone, mis kaitsevad töötajate huve ja seisavad selle
õpetajana nii tavalistes kui erakoolides, kirjutas artikleid, tõlkis populaarseid ameerika humoriste (M.Twain jt) S. töötas ka Rootsi Riiklikus Raamatukogus. Nii tema ajakirjanduslikul tegevusel kui ka tööl raamatukogus oli oluline roll kirjanikuks kujunemisel. Esimene võimaldas tal tutvuda kaasaegse Rootsi elu erinevate tahkudega, teine andis talle võimaluse tutvuda huvitavate ajalooliste dokumentidega, mis suunas tema huvi ajaloo vastu. 1860ndate lõpus 1870ndate alguses kirjutas S oma esimesed näidendid - 1870 3-vaatuseline religioosne draama "Vabamõtleja", antiigiteemaline "Hermione", kuid neid ei lavastatud. Neis näidendeis on nähtud juba S. hilisematele näidenditele omaseid jooni - klassikalise tragöödia elemendid: tegelaseks on tugev isiksus, ajalooline panoraam jne. Esimene lavastatud näidend oli 1870.a. valminud ühevaatuseline "Roomas", mis käsitleb üht episoodi taani kujuri Bertel Thorvaldseni elust
Ühes vallas võis olla mitu kooli. Vallakooli lõpetamise järel sai õppida kahe- või kolmeaastases kihelkonnakoolis. Pigem seda võimalust ei kasutatud (lol ma ka ei kasutaks). Koolmeistrid olid peamiselt mehed, naised tulid alles venestamisajal. 4.Rahvusliku liikumine tõusuaeg, esimesed suurüritused, 1870. aastad, kunstimütoloogia, liikumise kõrgaeg ja lõhenemine. -Tõusuaeg kestis kuni 1870ndate aastateni. 1860ndate aastate algul tulid koolmeistrid ja taluperemehed luua kõrgem eestikeelne kool(keskkool). Jakob Hurda toel sai sellest üle-eestiline ettevõtmine. Kool nimetati Aleksandrikooliks, et meeles pidada keiser Aleksander I-st. 1864 andsid talupoegade saadikud Peterburis keisrile üle palvekirja. Seal esitati mitmeid majanduslikke, õiguslikke ja rahvuslikke nõudmisi. Tulemusi ei saavutatud ja langeti võimude tagakiusamise ohvriks. 1869 toimus esimene Üldlaulupidu
otsustati anda talupoegadele suuremaid vabadus kuni vabastamiseni teotööst 5. hakati müüma oma valdusi talupoegadele c) Põhja-Eesti, Lõuna- ja Lääne-Eesti spetsialiseerumine erinevatele põllukultuuridele ja loomakasvatusele. Ulatuslik talude päriseksostmine algas 1850ndail aastail. 1853. aastal müüs Abja mõisnik päriseks kahe küla talud. Suurima hoo saavutas talude päriseksostmine 1860ndate lõpus ja 1870ndate algul. Lõuna-Eestis oli talude sissetuleku allikaks sai linakasvatus. Põhja-Eestis toimus talude päriseksostmine 15-20 aastat hiljem. Saaremaal 20nda sajadi algul. Põhja-Eestis oli talude sissetulekuallikaks kartul, Saaremaal lambad. 19. sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus. 8
mõisnike ja kirikumeelne, kuid siiski esimene eestikeelne oma rahvuslik ajaleht. Esimeses numbris, mis ilmus 5. juunil 1857, pöördus Jannsen esmakordselt ajaloos eestlaste kui eesti rahva poole: "Tere, armas eesti rahvas!". Toimetamistöös oli Jannsenile abiks ta tütar Lydia Koidula, kelle esimesed teosed ilmusid just selle lehe vahendusel, kuigi mitte oma nime all, sest naisi tol ajal veel ühiskondliku tegevuse juurde ei lubatud. 1860ndate aastate alguses kolis Jannsenite perekond Tartusse ning 1864. a hakkas Tartus taas Jannseni eestvedamisel ilmuma ajaleht Eesti Postimees, mis võitis veelgi suurema populaarsuse. Lehte loeti igas Eestimaa nurgas; väikestes külades korraldati ajalehe ühislugemisi, sest igasse talusse polnud võimalik lehte tellida, kuid huvi selle vastu oli suur. RL on iseloomulik kõikvõimalike kultuuriliste ja majanduslike seltside asutamine. Põllumeesteseltsid jagasid praktilisi nõuandeid maaharimisest
silmapaistvad teosed. Musorgski majanduslik seisukord oluliselt aga ei paranenud ning tema varajase surma (nädal pärast 42. sünnipäeva) põhjuseks 28. märtsil 1881. aastal sai alkoholism. Ta jättis endast maha rea lõpetamata teoseid, mida Nikolai Rimski-Korsakov hiljem töötles ja täiendas. 6 Ta oli koos Nikolai Rimski-Korsakovi, Aleksandr Borodini ja Cesar Cuiga vene heliloojate ühenduse ,,Võimas Rühm" liige, mis 1860ndate aastate alguses Mili Balakirevi eestvedamisel andis lühikese ajaga hindamatu ja teedrajava panuse vene rahvusliku muusika sündi. Sealjuures tõsteti esile originaalsus ja geniaalsus, sest kõrvuti Balakireviga oli just Mussorgski see, kes vihkas igasugust akadeemilist haridust. 1870-ndatel võimas rühm lagunes ja liikmed hakkasid omaette tegutsema. Mussorgski muusika puhul on kummaline see, et vaid üks tema teos on kuni viimase ajani
Sisekaubanduse areng. Linnastumine-sajandivahetuseks pea iga viies Eesti elanik linlane. 20saj algul 20 linna, suurimateks:Tln, Tartu, Pärnu, Narva, Valga. Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete ja raudtee ümber kujunenud alevikud, kuhu koondusid käsitöölased, kaupmehed, töölised ja ametnikud. 19saj Ip linnaelanikeks peamiselt sakslased, kelle käes juhtpositsioonid ja kes valisid ka linna juhtorganid. IIp linnaelanike ülekaal eestlastel-raskemad, viletsama sissetulekuga ametid. 1860ndate lõpuni püsis tsunftisundlus, 1877 Vene linnaseadus, millega keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Juhtimine valimiste teel mood. linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsusele, eesotsas linnapea. Ei kehtinud varanduslik tsensus. Ehitati maju, avati töökodasid, vürtspoode. Kasvas eestlastest haritlaste,ametnike arv. Õigustelt teisejärgulised kodanikud, linnades valitses saksa keel,kombed. Kõrgemale jõudnud eestlased, kes oma päritolu varjasid-kadakasakslased. Vaimuelu:
1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s.o teatriühing) "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870) ja korraldas 1869. aastal saksa eeskujul I üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). Tegelased Rahvusliku liikumise alguseks Eestis peetakse 19. sajandi 1850ndate lõppu või 1860ndate algust. Eesti rahvus oli kujunemisstaadiumis ning tolle aja haritlaskonna, kirjanduse ja ajakirjanduse ülesanne oli äratada eesti rahva rahvuslik teadvus; Jannseni eestvõtmisel pandi alus püsivale eesti ajakirjandusele, Peterburis hakkasid 5 tegutsema eestimaalaste õiguste eest võitlev rühm, küla- ja kihelkonnakoolide rajamine sai hoo sisse jne. Kujunev eesti rahvus oli majanduslikus kitsikuses ja poliitiliste õigusteta.
liikmeskonna harimine ja kõlbeline, kasvatamine, mitte poliitika. Hariduse edendamiseks laiema rahva hulgas loodi Eesti Kirjameeste Selts, mis alustas tegevust 1872.aastal. Seltsi eesmärgiks oli rahvavalgustusliku, teadusliku ja õppekirjanduse väjaandmine, eesti keele ja kirjanduse arendamine ning rahvaluule kogumine. Esimeheks valiti Jakob Hurt. EKmS pooldas alguset peale uut kirjaviisi ning toimetas trükki hulgaliselt raamatuid. 6.Aleksandrikool 1860ndate algul tekkis Viljandimaa ärksamatel talunikel mõte, et oleks vaja priikslaskmise lähenevat 50. Aastapäeva kuidagi tähistada. Esialgu mõeldi püstitada Aleksander I ausammas, kuid peagi võeti sihiks rajada eestikeelne kool Aleksandrikool-tema auks. Raha pidi selleks kogunema annetustest. Raha kogumiseks ja kooli rajamiseks oli vaja taotleda riigivõimude luba. Aktsioon lülitusid mitmed rahvusmeelsed haritlased, nagu Jakob Hurt ja Kreuzwald, tuge saadi
Arvatakse, et esimesed veise kodustamised olid Euroopas ja Aasias kiviajal. Tänapäeva veised said alguse kõik ühest esivanemast, kelleks oli tarvas. Arvatakse, et viimane tarvas tapeti Poola aladel 1627aastal. Ajaloolises tagasivaates peeti veiseid alguses tööloomade ja sõnnikutootjatena, et tõsta põlluviljakust, kuna suhteliselt hästi oli arenenud teraviljakasvatus. Piima- ja lihaloomana hakati neid pidama alles XIX saj. II poolel s.o 1860ndate aastate paiku, kuid veel möödunud sajandi algul ei andnud keskmine talulehm aastas tonnigi piima. Veiste söötmine oli puudulik, pidamine kehv.(Veisekasvatuse areng Eestis) Ajalooliselt ei ole erilist vahet olnud piima - ja lihaveistel vaid kasutati samu veiseid nii liha kui ka piima toodanguks. Tänapäeval tööstus on aga palju rohkem spetsialiseerunud, sest peab tootma rohkem. On uuritud ka nende erinevusi, leiti et
1886 „Sealpool head ja kurja“ – käsitleb võimutahte teemat. Võimutahe võib inimese asetada väljapoole hea ja kurja piire. Nietzsche sõnul lähtusid 19. saj läänemaailma inimesed judeo-kristlikust arusaamast. .. loomulike tungidega. Inimloomus samuti seotud loomulike tungidega – need annavad antiikaja inimesele arenemisvõime. Kõige olulisem tung – võimutahe, mingis mõttes on see elutahe. „Kõik elav tahab väljendada oma võimu“ Seos 1860ndate lõpul välja tulnud Darwini evolutsiooniteooriatega. Heidegger – tahe olla midagi enamat. Delenze – ei ole küsimus tahtes domineerida, vaid lihtsalt üks tahe valitseb teise tahte üle (jutt ei ole igatsusest võimu/jõu järele). Nietzsche arvates võimutahe on iga kehaga seotud. Võimutahte kontseptsioonil 2 mõõdet: kvalitatiivne aspekt – kellel on võimu rohkem, kellel vähem, kes on alamad. ... Hea olla tähendab seda, et me ei tee midagi sellist, milleks me pole piisavalt
oli peamiselt autentsest rahvaluulest kompileerinud Elias Lünnrot, elukutselt arst nagu Kreutzwald ja Faehlmanngi.. 1857.a ilmuma hakanud Õpetatud Eesti Seltsi publikatsiooni näol oli tegemist teadusliku väljaandega, see oli paralleelseslt eesti ja saksa keeles ning pelvis eeskätt estofiilide huvi. 1860ndail ja 1870ndail aastail kui eepos rahva hulka jõudis, hakati Kreutzwaldi nimetama Lauluisaks. 31.ptk Rahvusliku vaimustuse aastad Organiseerumise algus 1860ndate algul tekkis Viljandimaa ärksamatel talunikel mõte,et oleks vaja priikslasmise lähenevad 50.aastapäeva kuidagi tähistada. Esialgu mõeldi püstitada Aleksander I ausammas, kuid peagi võeti sihiks tänada vabastaja-keisrit temanimelise eestikeelse keskkooli aleksanrikooli asustamisega. Raha selleks pidi kogunema annetustest. Raha kogumiseks ja kooli rajamiseks oli vaja riigivõimude luba(s.t tuli asutada vastav sihtasutus), mida hakatigi taotlema 1863.a
● 1907. aasta- Eesti Kunstiseltsi asutamiskoosolek Autoportree, 1902. aasta Väike Alma, 1900. aasta Marie Under, 1904. aasta Vana Aitsam, 1904. aasta Imatra, 1908. aasta Mia Pardona, 1910. aasta A. Kizberg, 1915. aasta ÄRKAMISAJAST VILDENI ESIMENE ÄRKAMISAEG, 1860.-1885. AASTA Eeldused: ● Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal XIX sajandi alguses; ● 1860ndate aastate seadused: ○ talude äriseks ostmine; ○ liikumisõigus; ○ külaühiskonna majanduslik ja kultuuriline areng. ● Valla- ja kihelkonnakoolid, Cimze seminar Valgas. Eesmärgid: ● Talurahva olukorra parandamine; ● Õigus eestikeelsele haridusele, rahvuslikule kultuurile. Ettevõtmised: ● 1857. aasta- Pärnu Postimees; ● 1865. aasta- Vanemuise ja Estonia seltsid; ● 1870. aasta- rahvuslik teater; ● 1869
truudusetus, kerglaslikkus, valelikkus. Suutis Baudelaire'i elu lõpuni n-ö vangis hoida. Valge Veenus oli haritud, daam, inspireeris teda looma puhtaid ja kõrgelennulisi, lausa öeldud, et hümne. Naine oli kunstiringkondades nii fenomenaalne, et teda on maalitud, temast on marmorkuju tehtud. See kaunis platooniline suhe kestis aastaid: armastuskirjad jms. Ühel hetkel said nad ka n-ö lihalikult kokku, aga sealtmaalt läks midagi kaduma. 1860ndate alguses ilmus kolmas Salong, kus kirjutas oopiumist ja hasisist, neist, mida ta ise tarvitas. Baudelaire on majanduslikes raskustes ja selle leevenduseks peab avalikke loenguid Belgias. Üheltmaalt honorari enam ei saa, see tekitab temas pahameele belglaste vastu. Tahab neist satiirilise teose kirjutada, aga ei leia kirjastajat. Elab Belgias edasi majanduslikes raskustes, teda tabab halvatus ja 1867. aastal ta ema hoole all Pariisis ka sureb.
omadusi: truudusetus, kerglaslikkus, valelikkus. Suutis Baudelaire'i elu lõpuni n-ö vangis hoida. Valge Veenus oli haritud, daam, inspireeris teda looma puhtaid ja kõrgelennulisi, lausa öeldud, et hümne. Naine oli kunstiringkondades nii fenomenaalne, et teda on maalitud, temast on marmorkuju tehtud. See kaunis platooniline suhe kestis aastaid: armastuskirjad jms. Ühel hetkel said nad ka n-ö lihalikult kokku, aga sealtmaalt läks midagi kaduma. 1860ndate alguses ilmus kolmas Salong, kus kirjutas oopiumist ja hasisist, neist, mida ta ise tarvitas. Baudelaire on majanduslikes raskustes ja selle leevenduseks peab avalikke loenguid Belgias. Üheltmaalt honorari enam ei saa, see tekitab temas pahameele belglaste vastu. Tahab neist satiirilise teose kirjutada, aga ei leia kirjastajat. Elab Belgias edasi majanduslikes raskustes, teda tabab halvatus ja 1867. aastal ta ema hoole all Pariisis ka sureb. Tõi esimesena luulesse suurlinna võõrdumise teema
kahekordistunud 18 mlj-le. Eesmärk: uued rügemendid, kehtestada selge üldine ajateenistuskohustus kolmeks aastaks ja kõik nõudsid väljaminekuid. Parlament ei kiitnud seda raha eraldamist heaks. Enne 1848a polnud Preisimaal parlamenti, vaid selgelt vana korra põhimõttega riik, kuid pärast Rahvuskogu laialisaatmist, siis 1850.a võeti Preisimala vastu konstitutsioon, mis oli hoopis vähemliberaalne. Tekkis konstitutsiooniline konflikt 1860ndate alguses, kus ühelt poolt sõjaväereformi teostada sooviv Wilhelm I tahtis parlamendilt raha, aga too ei andnud. Nüüd kutsuti Bismarck ametisse, kes oli enne olnud diplomaat ja suursaadik. Ta oli tuntud kui väga osav veenja(kui see on sõna) ja nii määrati ta 1861a sügisel peaministriks, et ta veenaks parlamenti raha andma. Bismarck hakkas toetama Saksamaa ühendamist Preisimaa juhendamisel, et too saaks veel tugevamaks ning lahendaks tüliküsimused Austriaga lõplikult
Carl Robert Jakobson Propageeris karsklust, oli liigse usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist, 3 isamaakõnet, astus välja baltisakslaste ülemvõimu vastu, 1878 asutas ajalehe "Sakala". Sihiks oli eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. Esimene üldlaulupidu Eesti Aleksandrikooli Eesti Kirjameeste Selts komiteed Aeg 1869 1860ndate algus 1872 Eestvedajad Jannsen, Koidula, Jaan Adamson, Hurt, Hurt, Jakobson Hurt, Jakobson Jakobson, Köler Eesmärk Tähistada pärisorjuse Luua eestikeelne Eestikeelse kirjasõna, eriti kaotamise kreiskool kooliõpikute 50.aastapäeva väljaandmine, rahvaluule
õiguslikult, keeleliselt, usuliselt ja põhiosas ja halduslikult Venemaast sõltumatuks. Emamaaga oli ühine vaid välis- ja sõjapoliitika. Soome jätkas haldusaparaati, majandus- ja kultuurielu omal jõul. 1812 pealinnaks sai Helsingi, 1827 Turu tulekahju, 1828 ülikool suundus Helsingisse. 1830-40ndatel algas maa industrialiseerimine, 1858 alustas tööd esimene soomekeelne ühiskool (Jyväskylä progümnaasium).1860ndate aastate alguses sai senati juhiks rahvuslik ärataja J. V. Snellmann, tema töö tulemusena sündis uus keelemäärus (soome keel tõusis ametlikuks keeleks rootsi keele kõrvale), 1865. andis Soomele oma raha. Uus kirkuseadus 1869 (pani aluse usuvabadusele), uus rahvakoolimäärus 1866, millega algas soomekeelse kooli väljaarenemine. Majanduselus pääses võimule liberalism, mis tähendas ka tööstuskapitalismi tõusu. Toimus ka urbaniseerumine. Soome rahvas ei vastanud enam neljale
,,Finlandia kaardiväe polgu ohvitserid ja sõdurid tervitavad suurvürst Mihhaili" hoogne maal. Õpib natuke aega kunstiakadeemias, ent olustikumaal pole hinnatud zanr. Tuntumad tööd ,,Valiv pruut", ,,Värske ordenikavaler", ,,Majori kosjad", kõik kergelt iroonilised. ,,Kaardimängijad", koloriit tuhmunud ja pruunikas (Fedotovil tekkis kaardimängusõltuvus).Läks hulluks, sooritas enesetapu. Laiemale pinnale jõuab realism 1860ndate alguses. Terav vastuolu klassitsistide ja realistide vahel, 1863 heidetakse Peterburi Kunstiakadeemiast välja üle kümne noore kunstniku, sest nad nõuavad olustikumaali. Neist tuntuim Vassili Perov konservatiiv ja tsarismi tulihingeline pooldaja. Tuntumad teosed ,,Fjodor Dostojevski portree" ja ,, Matused". 1870 Rändnäituste Ühing peredviznikud. Tegutseb 1870-1924, juhtivaks kujuks Ilja Repin. Ukrainlane, elu lõpetab pagulasena Soomes. Olustikumaal, portreed. ,,Ritsikas"
Talurahvarahutused 19. sajandil: esimene talurahvarahutuste laine oli 1840. a viimane näljahäda siit peale jõudis Eestisse kartulikasvatus algas väljarändamisliikumine, mida võimud takistasid suurim rahutus 1841. a Pühajärve sõda 1845. a algas massiline usuvahetusliikumine ja ka seda võimud esialgu takistasid peale maa päriseksostmise seadusi uued talurahvarahutused, neist suurim: 1858. a Mahtra sõda 1860ndate aastate reformid: 1863. a passiseadus täielik liikumisvabadus Venemaa kubermangude piires algas väljarändamine Venemaale ja eestlaste asunduste rajamine Kaukaasias, Siberis ja KaugIdas 1865. a keelati kodukariõigus 1868. a keelati teoorjus 1866. a vallaseadus vald vabanes mõisniku eestkostest moodustati valla täiskogu (kõik peremehed + 1/10 maata meestest ), mis valis vallavolikogu vallal oli oma eelarve
tundma. Samuti rõhutas, et haritud eestlased jääks eestlasteks, mitte ei saksastuks. 1863 kolis Jannsen Tartussse, 1864 hakkas seal uut lehte välja andma nimega ,,Eesti Postimees" millest sai rahvusliku liikumise üks tugitalasid. Perno postimees jätkas samuti väljjaandmist. Rahvusliku liikumise kesused ja esimesed suurüritused. Rahvusliku liikumise algusaeg on natuke tinglik ja võimatu ühe kindla aastaga dateerida. 1860ndate alguses oli rahvuslik liikumine veel selline asi, mis hõlmas veel üksikuid entusiaste ja tegu ei olnud veel masside liikumisega. Neid üksikuid entusiaste hakkas koonduma Pärnussse (perno postimees), Tartusse, (Õpetatud eesti selts, Tartu ülikool, üksikud eesti üliöpilased,) Peterburi (elas hulgaliselt eestlasi seal, Johann Köler) jaViljandi maakond (Paistu ja Tarvastu kihelkonnad, peamiselt taluperemehed ja kooliõpetajad).
piirkonnad, sõdida otseselt kellegagi ei olnud. 1850Ndateks liidendati need alad lõplikult. 1860Ndatel tuli teha tegemist sealtki lõuna poole jäävate piirkondadega- Merv, Samarkand, Taškent jne. 1860Ndatel lõi Vm kohati ägedaid lahinguid sealsete väikeriikidega, enamik alistati, Hiiva ja Buhhaara moodustasid erandi, vormiliselt säilitasid iseseisvuse, tegelikult sõltuvuses Vm-st. Pisikestest Kesk- Aasia riigikestest moodustati Turgestani kindralkubermang 1860ndate lõpus. Kolmas suund Hiina poole- Hiina oli 19.saj lõpus üsna nõrk, ehkki hiigelsuur ja rikas riik, Vm surus hiinlastele peale mitmeid lepinguid, 1858 lepingulisel alusel võeti Hiinast Amuuri jõe vasakkallas, 1860 lisandus nn Primorje. Seoses osalemisega Hiina bokserite mässu maha surumises läks Vm kontrolli alla ka Mandžuuria piirkond, vene väed viidi sisse. Kõiki Hiinalt ära võetud prk-de hoidmiseks rajati Vaikse Ookeani rannikule Vladivostok ja Port Artur, pandi alus Vm III
annaabi.ee 
