probleemidega. Põhiline vastaseis oli Venemaa ja Rootsi vahel(Karl XII ja Peeter I). Sõda jaotatakse Eesti ajal erinevateks perioodideks. Sõda toimus erinevaes kohtades: Baltikumi ala, Poola-Venemaa piiril, Läänemerel: I periood 1700-1704: Narva lahing 1700 november rootslaste võit. (Peeter 1 võttis seda õppetunnina, asus sõjaväge ümber korraldama. 1703. aastal vallitas Soome lahe idaranniku kindlused Rootsi käest ja hakkas rajama Peterburgi. 1700-1701 talvitus Karl XII Laiusel. 1701 Karl XII lahkus. Vägede ülemjuhatajaks sai Schlippenbach ja Vene vägedel krahv Seremetjev) 1701 Elastvere lahing vene vägede esimene arvestatav võit. 1702 Hummuli lahing. 1703 venelaste rüüsteretked Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal. Venelased kasutasid põleva maa taktikat. 1704 Tartu ja Narva langemine venelaste kätte. I perioodi lõpuks oli vaienldamatult vene väed saavutanud olulised võidud. Sõja ajal pidid eestlased moona andma mõlematele pooltele
1710 alguses kapituleerus riia. 29sept kapituleerus tln. eestimaa vallutamise tegi lihtsamaks katk. Pärast tlna kapituleerumist kestis põhjasõda veel 11 aastat, kuid lahingutegevust eesti aladel enam polnud. 1721 uusikapunki rahu: venemaa sai eesti, liivi ja ingerimaa ja osa kagu soomest. Venemaa maksis rootsile kahjutasu, kinnitati baltikumi valitskuskorra põhijooned. Säilitati baltisakslaste privileegid. Asjaajamiskeelena saksa keel, kohalikud õigused, luteri kirik. Sõjategevus 1700-1701: sõda algas 12veebruaril 1700 kui saksi väed ründasin riia linna, tormijooks ebaõnnestus, asuti linna piirama. Märtsis ründas taani rootsi valdusi põhja saksamaal. Rootsi laevastik liikus kopenhaageni peale, mistõttu taani kuningas palus rahu. Vene väed hõivasid osa ingerimaast ja liikusid edasi narva alla.20 nov algas narva lahing, kus venelased said hävitava kaotuse. Kaotasid kuna peeter I jättis äed de croy kätte. Ilmastik venelaste jaoks oli ebasobiv
Anders Celsius oli Rootsi astronoom, matemaatik ja füüsik. Teadustöö kõrvalt kirjutas ta ka luuletusi ja populaarteaduslikke tekste. Sünnikuupäevaks on 27. november 1701 ja sünnikohaks Uppsala linn, mis on tuntud Skandinaavia vanima ülikooli poolest. Mõlemad tema vanaisad ja isa oli professorid. Tuntud ütelus „käbi ei kuku kännust kaugele“ peab ka siinkohal paika. Nimelt 29 aastasena alustas temagi astronoomiaprofessoritööd. 24 aastaselt liitus ta nüüdseks Rootsi vanima Kuningliku Teaduste Seltsiga ning töötas selle sekretärina 19 aastat. Selle kaudu avalikustas ta ka enamiku enda töödest
Karl jõuab Narva 18 novembri õhtul. Venelased paigutasid oma armee piki Narva jõge ning neil oli umbes 30 000 meest. Rootsil oli seevastu umbes 10 500 meest. Lahing hakkas ligikaudu 14.00 ja Rootsi armee ründas esimesena. Peeter lahkus, jättes oma sõdurid lahingusse surema. Tänu tugevale lumesajule mis oli venelaste nägude poole suunatud ja sadas rootslaste seljatagant, hakkasid venelased taganema ning päeva lõpuks võitis lahingu Rootsi. Karl XII talvitus laiusel. Kevadel 1701 lahkus Karl XII põhivägedega Eestist, jättes maha väga vähe mehi. Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. Lüüasaanutest paljud uppusid Narva jõe voogudes. Rootslaste võit Narva lahingus 1700. a. Erastvere lahing 9. jaanuaril 1702 (vana kalendri järgi 29 detsembril 1701) toimus Põlvamaal Erastvere lahing mille venelased võitsid. Rootslased kaotasid lahingus ligi 2000 meest. Erastvere
olevale Riiale. Pärnusse saabudes sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Seremetjev 500 tema käsutuses
*Soov nõrgendada Rootsi võiku läänemerel ja selle ümbruses. *Venemaa soovis Ingerimaad. *Poola soovis Eesti-ja Liivimaad. *Taani Soovis Holsteini. *Ööl vastu 12.veebr.1700-Saksi väed ründasid Riiat.Algas Riia pikaajaline piiramine. *Taani<->Rootsi. 1700.a august-Traventhali rahu. *Venemaa<->Rootsi. 19.nov 1700- Narva lahing. *1700/1701-Rootsi väed karl XII juhtimisel talvitusid laiusel. *1701 suvi-Riia vabaneb piiramisrõngast. Riia väed tungisid Poola aladele. *1706a.-Altranstadti rahu-Poola astus sõjast välja . *1701a.-Erastvere lahing } Vene väed saavutasid võidu *1702a.-Hummuli lahing } Rootsi vägede üle. *1704a-Venelased vallutasid Tartu ja Narva. *Vene väed saavutasid edu ka Ingerimaal.
Osa saada euroopa poliitikast Osa saada maailmakaubandusest · Põhjasõda algas 1700 · Rootsi polnud sõjaks valmis: Tühi riigikassa Puudusid liitlased · Rootsi armees sõdis umbes 15000 eesti talupoega · Rootsi väed jõudsid Karl XII juhtimisel oktoobris Pärnusse · Novembris toimus narva lahing venelaste ja rootslaste vahel (rootsi võit) · Vene armee juhtkond vangistati · 1701 moodustati talupoegadest maamiilits (tegeleti väejooksikute ehk desertööride otsimisega) · Venelased toibusid lüüa saamisest · Uueks vene armeejuhiks sai Boriss Seremetjev · Venelaste esimene võit rootslaste üle saavutati Erastvere lahingus 1701 · 1704 olid venelased hõivanud suurema osa Eestist · Uue rünnaku tegid rootslased, baltikumi asemel ukrainast · 1709 said rootslased lüüa Poltaava lahingus · Rootsi kuningas Karl XII põgenes Türki
appi piiramisrõngas olevale Riiale. Pärnusse saabudes sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Seremetjev 500 tema käsutuses olnud
I I K I 1.Bütsantsi tuntuim katedraal 2.Kes kehtestas Eesti – ja Liivimaa talurahvaseaduse? 3.Venemaa linnade ema 4.Kes oli aastatel 1762-1796 Venemaa keisrinna? 5.Kust riigist võttis Vladimir vastu uue usu? 6.Kes krooniti esimeseks tsaariks 1547. aastal? 7.Kes kaotas pärisorjuse? 8.Mis linn sarnanes kõige rohkem Lääne – Euroopa feodaalriikidega? 9.Kelle väed küüditasid üle 10000 eestlase Siberisse? (mees, 1701-1708.a.) 10.Kes vallutas 1030.a. Tartu ja rajas sinna oma kindluse? 11.Keiser ehk..... 8. 7. 1. 3. 5. 11. 6. 9. 10. 2. 4. 1.Bütsantsi tuntuim katedraal 2.Kes kehtestas Eesti – ja Liivimaa talurahvaseaduse? 3.Venemaa linnade ema 4.Kes oli aastatel 1762-1796 Venemaa keisrinna? 5
Parajasti tõusnud aga lumetorm rootslaste selja tagant ja otse venelastele näkku ning viimased olid sunnitud põgenema Välismaalastest koosnev vene väejuhatus läks Rootsi poole üle Pärast hiilgavat võitu Narva all tegid rootslased mõnesid rüüsteretki Narva jõe taha, kuid meeste vähesuse ja saabunud talve tõttu ei tulnud sõjakäigu jätkamine kõne allagi Rootsi väed koos noore kuningaga jäid talvituma Laiusele 1701. aastal lahkusid Rootsi väed Eestist, sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale Liivimaad jäeti kaitsma väikesearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Schlippenbachi juhtimisel 4. Venelased saavutavad edu: 1701. aasta septembris koondasid venelased vägesid ja tungisid kolmes kohas Kagu-Eestis üle piiri, kuid nad sunniti rootslaste poolt taganema 1701. aasta detsembris ründasid venelased ootamatult Kanepi lähedal Erastvere mõisas
sõjakäikk lõppes kiiresti ning Taani väljus ajutiselt sõjast, nii et Rootsi põhivastasteks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa. Pärast lüüasaamist Narva all 1700. aastal hakkas Venemaa keiser Peeter I tugevdama oma sõjaväge. Rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele ning reorganiseeriti Venemaa sõjalaevastik, regulaararmee ning loodi sõjatööstus. Rootsi peaväe seotust Poolas ära kasutades ründas Peeter Eesti- ja Liivimaad. Vene vägede rüüstetegevus toimus aastatel 1701.-1703. ning alates 1702. aastast kontrollis Venemaa Eesti- ja Liivimaad. 1704. aastal 30. augustil astus Rootsi vastu sõtta ka Rzeczpospolita, kuna Venemaaga sõlmiti liiduleping. 1701. aasta kevadel alustas Karl XII ssõjakäiku Poolasse ja Saksimaale. Teel vabastati pikaajalisest piiramisest Riia. August II loobus 1704. aastal Poola troonist ning uueks Kuningaks valiti Stanislaw Leszczynski. 1706. aastal sõlmiti Rootsi ja
sundisid Taani rahu sõlmima. Rootsi väed maabusid oktoobri algul Pärnus. Venemaa kuulutas Rootsile sõja ning vene väed piirasid Narvat. Vene aadliratsavägi rüüstas samal ajal IdaEestit. Narva lahing peeti 19.11.1700 rootslaste ja venelaste vahel; lahing lõppes rootslaste ülekaaluka võiduga. *Omapäi Narva lahingu järel talvitus Rootsi armee IdaEestis. Kuninga peakorteriks oli Laiuse ordulinnus. 1701. marssis Rootsi armee Riia alla ning purustas saksilased Spilve lahingus. Edasi tungiti juba Kuramaale, Leetu ja Poolasse. Eesti ja Liivimaa kaitse oli jäetud nende enda hooleks. 1701. a. Moodustati talupoegadest maamiilits. Põhjasõja vältel võeti Rootsi sõjaväkke ligikaudu 15 000 eestlast. Detsembris 1701 purustasid venelased Rootsi väe Erastvere lahingus. 1702 juulis purustasid venelased Hummuli lahingus Rootsi väe lõplikult. 1703. a. Rajati Venemaa uus pealinn SanktPeterburg
Samal ajal kuulutas Venemaa Rootsile sõja ning tsaar Peetri juhtimisel hakkati piirama Narvat.Rootsi väed olid aga väga võimsad ning kui Peeter I nägi kaotust põgenes ta oma vägede juurest. Narva lahing peeti 19 november 1700 lumetormis.Tänu lumetormile võitsid sõija Rootslased.Venelased kaotasid koguoma juhtkonna ,suurtükid ja lipud Rootsi omapäi Pärast Narva lahingut puhkas Rootsi armee Ida-Eestis .Talve jooksul täiendati sõjaväge ja peeti väkseid lahinguid venemaaga.1701 läks Rootsi Riiga ,forsseerides Väina jõe ja purustades saksilased Spilve lahingus.Edasi läksid Rootlased August II vägede kannul Kuramaale ning seal Leetu ja Poola.Tagasi Eestisse ei tulnud Rootsi armee enam kunagi.Eesti ja Liivima kaitse oli jäetud nende endi hooleks.Selleks loodi 1701 talupogeadest maamiilits,mis koosnes põhiliselt jalaväest.Rootsi regulaarüksusi täiendati kohapealt eesti talupoegade värbamisega.Rootsi sõjaväkke võeti 15 000 eestlast.
sundis taanlasi sõjast välja astuma. Pärast Taani lüüasaamist läksid Rootsi kuningaväed laevadel pärnusse ja tõttasud appi Narvas olevatele vägedele.30.novembril 1700. aastal puhkes Narva all suur lahing. Vene vägi oli küll mitme kordselt ülekaalust ,kuid siiski õnnestus rootslastel nad alla suruda. Rootslased said kõik vastase suurtükid. Rootsi noor kuningas Karl VII arvas, et sellega on venelaste sõjaline jõud pikaks ajaks nõrgenenud, kuid nii see ei olnud. 1701. aasta suvel jätkus sõda juba Poola valdustes kui Riia vabastati Saksi vägede piiramisrõngast. 1701. aastal tungisid venelased Liivimaale . Sinna jäetud Rootsi väed olid väiksearvulised ega suutnud erilist vastupanu osutada, sellepärast sai Rootslastele osaks hulk kaotusi. Vene vägede kätte langesid Tartu ja Narva. Poolas võitlesid Rootslased edukamalt. August II asemel pandi Poola troonile rootslastele sobiv kuningas. Rootsi ainsaks vastaseks oli siis Venemaa. Rootsi väed
septembril jõudis Narva alla ka Peeter I · 1700, oktoobri teine pool alustas Vene peavägi Narva ägedat pommitamist · 1700, 5. november Tallinnas maabus Karl XII koos vägedega · 1700, 7. november venelased korraldasid kolm edutut tormijooksu Jaanilinnale · 1700, 16. november kohtusid Rootsi väed Pühajõel rüüsteretkel oleva Boriss Seremetjevi ratsaväega, mida võideti · 1700, 19. november Karl XII lõi venelasi Narva lahingus · 1701, 9. jaanuar Karl XII korraldusega pandi alus siinsele maamiilitsale · 1701, kevad lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist, sõjategevus kandus Poola ja Leedu alale · 1701, 4. september tungisid 20 000 venelast Kagu-Eestis üle piiri ja ründasid Räpinat, Vastse Kasaritsat ja Rõuget, kuid sunniti taanduma · 1701, 29. detsember venelased võitsid rootslasi Erastvere lahingus · 1702, 18. juuli venelased võitsid rootslasi Hummuli lahingus
Põhjused: -Rootsi liigne tugevus -Naaberriigid Taani , Saksi , Pool ja Vene soovisid kärpida Rootsi ülemvõimu ja saada tema valdusi. Olukord enne sõda: Vene-Poola lähenemine 17.saj lõpus oli Rootsis näljahäda Noor kuningas Karl 12 Rootsi riigikassa tühi Eesti-ja Liivimaa aadel osaliselt Rootsivaenulik Sõjasüdmused 12.veebr 1700 Saksi väed piirasid Riiat Sügis 1700 Vene väed koondusid Narva alla.Karl 12 sundis Taani sõjast lahkuma. 19.nov 1700 Narva lahing 1700/1701 talv Karl 12 talvitus vägedega Laiusel. 1701 kevad Karl lahkus peaväega Eestist.Siia jäi väiksearvuline kaitsevägi , juht von Schlippenbach. 1701 suvi Vene väed koondusid Pihkvasse 1701 dets. Erastvere lahing vene võit. 1702 juuli Hummuli lahing vene võit 1703 Venelaste suur rüüsteretk: Viru-,Järva-, Viljandi-,Tartu-,Võrumaa - Laastatud maa taktika 1704 Kastre all jäi Rootsi Peipsi laevastik venelaste lõksu. 1704 juuni Peeter 1 saabus Narvat piirama 13.juunil langes Tartu 9
· 18. august Holstein-Gtlorpi ja Taani vahel Traventhali rahuleping. · Taani lahkus Rootsi vastasest koalitsioonist. · Taanile keeld 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Sõja käik 3 · 30. august 1700 kuulutab Venemaa Rootsile sõja. · Ründas Rootsile kuuluvat Soomet ja Ingerimaad. · 23. september asus Venemaa Narvat piirama. · 30. november Narva lahing-Rootsi väed võidukad. Kuramaa vallutamine · Peeter I uuendab liitu August II-ga. · 19. juuli 1701 Spilve lahing Daugava ääres. · Oktoober 1701 Kuramaa Rootsi poolt vllutatud. Sõjakäik Poolasse 1 · Poola aadel lükkas tagasi Karl XII nõudmise valida Poolale uus kuningas. · 23. märts 1702 Rootsi väed Poolasse. · 14. mai Varssavi alustas võitluseta. Sõjakäik Poolasse 2 · 9. juulil Keiszowi lahing. · Poola ja Saksamaa jäid Rootsile alla. · Karl XII nõudis jätkuvalt Poola kuninga August II tagandamist. · Selle vastu Poola aadelkond-
Miks? - rahulolematus hetkeolukorra tõttu (Läänemeri Rootsi sisemeri) Vene ja Poola suhted paranenud. Mis toimus? - 1699.a Poola ja Vene kokkulepe koostööle Rootsi vastu - 1700.a 12.veebruarul Poola väed ründavad Riiat, algab Põhjasõda Põhjasõda - 1700.a Poola väed ründasid Riiat, algab Põhjasõda - 1700.a 19.novembril Rootsi väed Narvale appi, Vene väed alistati - 1701.a septembris Vene väed uuesti Eestisse, Rootsi löödi tagasi - 1701.a detsembris Vene vägede võit Erastvere lahingus - 1702.a Hummuli lahigus Rootslaste järjekordne kaotus - 1704.a hävitati Rootsi Peipsi järve laevastik Põhjasõda - 1704.a langesid venelastele Tartu ja Narva - 1708.a Vinni lahingus said rootslased lüüa - 1709.a Poltaava lahingus alistati rootslased täielikult - 1710.a alistusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn
jpg Pildid Peeter I'esest , 20.10.2012 8. URL= https://www.google.ee/ Pildid , 24.10.2012 9. URL= http://www.ohtuleht.ee/339901 Põhjasõda , 24.10.2012 10. URL= http://www.wikipedia.org/ Pildid, 23.10.2012 LISA 1 Põhjasõja lahingud [10] · Pühajõe lahing 26. november 1700, Rootsi kalendri järgi 16. november 1700 · Narva lahing (30. (19.) november 1700, Rootsi kalendri järgi 20. november 1700) · Reinbecki lahing (1700) · Spilve lahing (19. (8.) juuli 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juuli 1701) · Räpina-Lokuta lahing (Rappin) 4. august 1701 · Vastse-Kasaritsa lahing (Neu-Kasseritz) 5. september 1701 · Rõuge lahing (Rauge) (15. september 1701, Rootsi kalendri järgi 5. september 1701) · Erastvere lahing 9. jaanuar 1702 (29. detsember 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsember 1701) · Kliszówi lahing 9. juuli 1702 · Hummuli lahing (29. (18.) juuli 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juuli 1702)
Margus Laidre „Lõpu võidukas algus“ - retsensioon Kaisa Kamenik A83347 Margus Laidre poolt 1995. aastal ilmunud raamat „Lõpu võidukas algus“ keskendub Põhjasõja algusele ning seda Rootsi riigi vaatepunktist. Käsitletud on põhiliselt aastaid 1700- 1701, mil kuningas Karl XII Eesti ja Liivimaal oli ning põhiline tähelepanu on Narva lahingul ja olukorral Riia all. Lisaks kirjeldab raamat põhjalikult tolleaegset armeeolustikku ja üldist Euroopa poliitilist seisu 17. sajandi lõpul ja 18.sajandi algul. Raamat tõstatab palju küsimusi ning püüab muuseas arutleda, mil määral oli Rootsi suurriigi saatus juba enne sõja algust teada. Käesolev retsensioon püüab arutelu laiendada ning kommenteerida oma mõtetega
1695 Näljahäda algus (nn. Suur nälg) 1697 Suri Karl XI, troonile tõusis Karl XII 1698 Näljahäda lõpp, surnud oli 70 000 - 75 000 inimest 1699 - Johann Fischeri ametiaja lõpp 1699 Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus Eestis 1699 Poola, Venemaa ja Taani sõlmivad Rootsi vastu liidu 1699 Tartu Ülikool kolib Pärnu 1700 12. veebruar Riia linna ründamisega algab Põhjasõda 1700 oktoober Karl XII saabub Eestisse 1700 19. november Narva lahing 1701 Rootsi kuningaväed lahkuvad Eestist 1701 detsember Erastvere lahing 1702 juuli Hummuli lahing 1703 Venelased rüüstasid armutult Ida-Eestit 1704 mai Kastre veelahing 1704 12. juuli Tartu vallutamine 1704 9. august Narva vallutamine 1708 Vinni lahing 1708 Tartu ja Narva elanike küüditamine, Tartu õhkulaskmine 1709 Poltaava lahing 1710 29. september Rootsi sõjavägi alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla 1710 Pärnu Ülikool lõpetab töö
Kuulsaim muusik Johann Valentin Meder ( 1649-1719) Pärit Saksimaalt, muusikuks kujunes Kesk-Saksamaal. Määrava tähtsusega kohtumine Buxthudega 1674.a, siitpeale töötas ta ainult Läänemere regioonis 1674-1684 oli Tallinna Gümnaasiumi (preagu Gustav Adolfi Gümnaasium) kantor 1680 kandis selle kooli õpilastega ette oma esimese ooperi ,,Kindlameelne Argenia". Teine silmapaistev Mederi teos on 1700/1701 Riias kirjutatud Matteuse passioon. Georg Philipp Telemann (1681- 1767) Oli omal ajal palju olulisem tegija kui Johann Sebastian Bach. Muusikas oli iseõppinu, kuid mängis juba lapsena mitut pilli 12.aastaselt kirjutas oma esimese ooperi. 1701 läks Leipzigi õigusteadust õppima, 1704 asutas seal üliõpilaste muusikaühingu ,,Collegium Musicum". 1721 sai Hamburgi linna muusikadirektoriks. On loonud üle 1500 kirikukantaadi, umbes 1000 orkestrisüiti, üle 40
Karl XII oli saanud tolleaegses mõttes hea hariduse, eriti armastas ta matemaatikat, valdas mitmeid keeli ning oli väga töökas. Kuningana oli ta võimekas, väejuhina väga julge, mis kohati viis mõttetute riskideni. Ainsaks puuduseks võis vast pidada seda, et Karl oli väga kangekaelne ega tahtnud kuulda võtta nõuandeid, mis pisutki erinesid tema arusaamadest. Põhjasõja algus ja Karl XII Laiusel (1700 -1701) 1699. aastal moodustasid Rootsi vastu liidu Venemaa tsaar Peeter I, Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August Tugev ning Taani kuningas Frederik IV. Liivimaa maamarssal von Patkul pakkus Liivimaad August Tugeva kaitse alla. 1700.aastal lõi Karl XII taanlasi ning sama aasta hilissügisel võitis ka vene tsaari Peeter I Narva all. Pärast võitu soovis kuningas jätkata sõjakäiku Venemaale, kuid saabumas oli talv ja lahingud tuli mõneks ajaks edasi lükata
Sir Isaac Newton 4. jaanuar 1643 31. märts 1727 Erialad Füüsik Astronoom Alkeemik Matemaatik Filosoof (tolle aja kohta) Teosed Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) De Motu Corporum (1684) Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) Opticks (1704) Reports as Master of the Mint (1701-1725) Arithmetica Universalis (1707) The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728. Varajane elu Kahe aastaselt vanema hoole all Esimene kool "Grantham" Kinnisvara ei tundnud huvi 1661 5 juuni Cambridge Täname Vaatamast Karl-Johannes Tikenberg & Manfred-Markus Kalma
Pilt: google.ee Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. 1.1 PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste – tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Šeremetjev 500 tema käsutuses
kuningaväed olid parajasti hõivatud kolmanda vastase Taaniga. Rootsi laevastik maabus ootamatult Kopenhaageni all ning sundis taanlasi sõjast välja astuma. Pärast Taani lüüa saamist saabusid Rootsi kuningaväed laevadel Pärnusse ning tõttasid appi Narvas piiramisrõngas olevatele vägedele. 30. novembril puhkes Narva all suur lahing. Rootslaste kätte langesid kõik vastase suurtükid. Rootsi noor kuningas Karl Xii uskus, et sellega on vaenlaste sõjaline jõud pikaks ajaks murtud, 1701. aasta suvel vabastati Riia Saksi vägede piiramisrõngast ning sõda jätkus Poola valdustes. Kaotus Narva lahingus ei olnud aga Venemaad nõrgendanud. 1701. aastal tungisid venelased taas Liivimaale. 1704. aastal langesid Vene vägede kätte Tartu ja Narva. Poolas võitlesid rootslased märksa edukamalt, August ll asemele pandi Poola troonile rootslastele sobiv kuningas. Rootsi ainsaks vastaseks jäi nüüd Venemaa. 1708. aastal alustasid Rootsi
Vene vägede üle 2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste – tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus B. Šeremetjev 500 tema käsutuses olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. B. Šeremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku. Esialgu läbisid venelased maad u. 10 km laiuse rindena, mille eest liikus tatarlaste ratsavägi, elanikke julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter I käsul 1703. a. Šeremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused
Tallinna Tehnikakõrgkool EI 12 Madis Arula Introduction Laiuse Castle of Order Laiuse Drumlin Laiuse Blue Spring Põltsamaa Castle Põltsamaa Church Põltsamaa Rose garden Endla Nature Reserve Laiuse Castle of Order ·Rebuilt in the 15th century ·Destroyed 1700-1701, during the North war ·Swedish king Carl XII stayed there during the North war Laiuse drumlin ·10 kilometrs long ·2 kilometrs wide and ·Higest topp is 144 meters above the sea Laiuse blue spring ·18 m deep ·Healing qualities Põltsamaa castle and church ·Started in 1272 ·1770 the old building was
aastal uus kuningas Karl XIII · Poola, Venemaa ja Taani kuningad sõlmisid liidu Rootsi vastu · Rootsi sõjaline võimsus · August II Saksi väed ründasid Riia linna Osapooled: Poola, Taani, Venemaa, Rootsi, Saksimaa Lahingud, olulisemad sündmused: · Narva lahing, Rootsi ja Venemaa vahel. 19. nov, Vene väed põgenesid, uppusid paljud jõevoogudes, välismaalastest koosnev vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle. · Erastvere mõisa lahing, 1701 talv, Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. Venemaa oli kolmekordses arvulises ülekaalus. · Hummuli mõisa lahing 1702 juuli. Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. · Vihmmõisa lahing 1708, Rootsi kaotas. 1708 küüditati Tartu, Narva linnakodanikud viidi Venemaale. · 1703 venelased ründasid Eesti idapoolt · 1704 Peeter I Narva ja Tartu piiramine · 1709 Poltaava lahing Peeter I purustas rootslaste peaväe täielikult
Septembris 1700 jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla.Narva piiramine kujunes Vene vägedele üsna edutuks.30.novembril 1700 asusid Narva alla jõudnud Rootsi väed linna piiravate vene vägedega lahingusse.Neid toetas puhkenud lumetorm,mis puhus venelastele otse vastu.Välismaalastest koosnev Vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle.Kogu venelaste suurtükivägi langes rootlaste sõjasaagiks.Uued Vene vägede rüüsteretked Eesti alale algasid juba 1701. aasta suvel.1704. aasta alustasid Vene väed korraga Tartu ja Narva piiramist.Juulis 1704 vallutati Tartu tormijooksuga.Kuu aega hiljem vallutasid Vene väed ka Narva.Mitu aastat valitses Eestis olukord,kus idapoolsed linnad ja kindlused olid Vene vägede käes,läänepoolsed jäid aga Rootsi võimu alla.1708. aastal küüditati kõik Tartu kodanikud Venemaale.Küüditamine tabas ka Valga ja Narva elanikke.Tallinna kapituleerumisega otsene sõjategevus Eestis lõppes
Dunfermline palace, on 19. November 1600. Charles was a weak and sick child. Charles I liked to collect art He started English Civil War at 1642 He died on 30. January 1649 Family Mama and Papa: James I (19 June 1566 27 March 1625) Anne of Denmark (12 December 1574 2 March 1619) Family Children: Charles James (13 May 1629) Charles II (29 May 1630 6 February 1685) Mary of England (4 November 1631 24 December 1660) James II (14 October 1633 - 6 September 1701) Princess Elizabeth (28 December 1635 8 September 1650) Family Princess Anne (17 March 1637 - 5 November 1640) Princess Catherine (29 June 1639) Henry, Duke of Gloucester (8 July 1640 - 13 September 1660) Princess Henrietta (16 June 1644 - 30 June 1670) Events during his lifetime 1610-Galileo sees the moons of Jupiter from his telescope 1612-Charles I became the king of England, Scotland and Ireland. 1618-start of Thirty Years' War
sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla, oktoobris asuti linna pommitama. Samal ajal tungis Boriss Seremetjev ratsaväega Virumaale, seda armutult laastades. Kui Rootsi vägi Pärnust Rakverre liikus, oli neil venelastega mitu kokkupõrget, kuid rootslased lõid kõik kiiresti minema. 19. novembril Narvas Vene kindlusliinide juures oli rootslastel venelastega lahing, mille nad võitsid, saades endale vaenlaste lahinguvarustuse. Talve hakul jäid rootslased Laiusele talvituma ja 1701. aastal lahkusid nad Eestist. Võitlused Eestis 1701- 1704. 1701. aastal tungisid venelased Kagu-Eestis üle piiri; Esimesel korral sunniti nad taganema, kuid teisel korral Erastvere mõisa juures saavutasid nad esimese olulise võidu. 1702. aastal said rootslased venelastelt lüüa Hummuli mõisa juures. 1703. aastal rüüstasid venelased kogu idapoolset Eestit. 1704. aasta mais sattus Rootsi lahingukorda seatud laevastik Kastre juures venelaste seatud lõksu ja nii
Varauusaeg ( Võitlused ülemvõimu pärast läänemerel) 1. Sõjasündmused Kuidas alustasid liitlased sõjategevust ja milliste tulemustega sõja esimene aasta nende jaoks lõppes? Poola- 12. veb. Ründas August II tugev Riiat, piiramine oli edutu. Taani-alustasid rüüstamist rootslaste vastu Saksamaal, said lüüa. Venemaa- 1700 kuulutas sõja Rootsile, Narva piiramine kujunes raskeks. Millise valearvestuse tegi 1701. a Karl XII ja milleni see 1704.a sügiseks viis? Talvel toimus ootamatu rünnak rootslastele ja 1704 ei olnud venelastel enam takistusi linnade piiramiseks. Alahindas vene vägesid. Miks võib 1709. aastat pidada Eesti jaoks otsustavaks? Sest sel aastal purustas Peeter I Rootslaste väe täielikult. Eesti ja Liivimaa polnud enam Vene valduses. Mida tõi Eestile aasta 1710? Sõjategevus Eesti aladel lõppes, Eesti alad läksid venemaa alla, väga suur katku epideemia.
ei saa keakskiidetud seadusi peatada, parlament peab regulaarselt koos käima.Parlament määrab maksud) Oliver Cromwell independide juht inglise revolutsiooni ajal. 1653-sai Inglismaa lordprotektoriks. Anglofoobia Sõjandus 30 aastane sõda Põhjasõda Hispaania Austria pärilussõda 7-aastane sõda pärilussõda Aeg 1618-1648 1700-1721 1701-1713 1740-1748 1756-1763 Osapooled Protestantlik Rootsi vs Poola, Pr.maa vs Austria ja Austria+ Unioon vs taani, Venemaa Inglismaa Preisimaa V.maa,Pr.maa, Katoliiklik Liiga Rootsi, Poola vs
Detroit Meriliin Lend 11 a Detroiti asukoht Detroit on Ameerika Ühendriikide osariigi Michigani suurim linn. Asub Wayne'i maakonnas Detroiti jõe ja Erie järve ääres. Detroiti asend Wayne'i maakonnas Detroiti pitsat Detroiti lipp Detroit õhtul Andmed Linna asutas 1701. aastal prantsuse maadeuurija Antoine de la Mothe Cadillac. 2010. aasta rahvaloenduse järgi oli Detroiti elanike arv 713 777. Linna kõrgeim hoone on Renaissance Center. Linnapea on alates 2002. aastast Kwame Kilpatrick. Linna pindala on 370,4 km2. Vaatamisväärsused Henry Fordi muuseum (Henry Ford Museum). Idaturg (Eastern Market). Cranbrooki kunstimuuseum (Cranbrook Art Museum). Motowni ajaloomuuseum (Motown Historical Museum). Bailey katedraal (Bailey Cathedral).
vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale memento mori.Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Bernt Notke maalis selle teose 15.sajandi lõpus ja tegemist on autorikordusega tema Lübecki Maarja kiriku asunud Surmatantsust. Kahe teose valmimise vahel on mitu aastakümment. Lübecki versioon ei ole säilinud. 1701. aastaks oli teos nii kehvas seisukorras, et maalija Anton Wortmann tegi sellest koopia.Koopia hävis 1942 Maarja kiriku põlengus. Sellel oli 49 figuuri, tants algas flööti puhuva Surmaga ning lõppes hällilapsega.Tallinna maalist on säilinud vaid algustükk 13 figuuriga.On teadmata, mitu figuuri maalil algselt oli, kui pikk see oli ning kes selle tellis.Kuna teost Niguliste kiriku arveraamatus (14651520) ei mainita, võib oletada, et selle annetas mõni
koopia taani sunnitakse sõjast välja 1700 augustis narva lahing 1700 venelaste suur kaotus, sest lumi sadas näkku rootsile tulevad appi holland ja inglismaa kui taaniga tehakse rahu, siis ka abilised taganevad kuningas on talve laiusel talvel tehti poliitikat, kevadel hakati jälle sõdima Karl XII hakkab osalema talurahva pulmades kuna rootsi kuningas ei tahtnud, et talvel võitlusvõime kahaneks, peeti laiusel lumesõda 1701 murtakse riia piiramisrõngas 1704 vallutatakse Tartu ja narva venelaste poolt Riia ja tallinn olid veel rootsi all I aasta rootsile sõjas äärmiselt edukas 18. saj vene võimu tulek eestisse karl XII jäi alla Poltova lahingus 1709 eesti rootsi koosseisust vene koosseisu minek otsustati poltova lahingu põhjal enne poltova lahingut tundus rootsi veel üsna ohtlik ja ähvardav alustati liivimaa tugipunktide vallutamist
merele. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Venemaa hõivas Ingverimaa, Karjala, Eesti- ja Liivimaa. Hispaania pärilussõda (1701-1714) Hispaania pärilussõja põhjustas Saksa-Rooma keistri Leopold I ja Prantsusmaa kuninga Louis XIV vaheline vastuolu küsimuses, kes peaks pääsema Hispaania troonile pärast viimase Habsburgide soost Hispaania kuninga surma. Sõjas võitlesid Prantsusmaa vastu Inglismaa ja tema liitlased (Holland, Austria) Ultrechti ja Rastatti rahuga läksid Hispaaniale kuulunud Lõuna-Madalmaad ja Itaaliavaldused Austriale, Sitsiilia Savoiale, Gibraltar ja osa Prantsuse Põhja-
aga sundisid Taani sõjast välja astuma. Venelased Taani alistumises veel ei teadnud ja kuulutasid omakorda Rootsile sõja. 1700.a jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla. Rootsi kuningas, Karl XII otsustas esmalt vabastada Narva ja alles seejärel Riia. Peeter I Vene tsaar, võttis osa Rootsi vastasest koalitsioonist, ja kes kuuldes rootslaste tulekust, lahkus oma vägede juurest 1700.a Narva alt. Kuid juhtis uuesti 1701.a Eesti ala vallutamist. Karl XII Rootsi kuningas, kellega koos võideti Narva lahing. Narva lahing - 1700.a, vene vägede ebaedu tagas viletsad suurtükid lõhkesid tulistamise ajal, tappes oma mehi; porised teed ei võimaldanud moona juurde vedada; püssirohi oli otsakorral; mehed olid näljas. Novembris jõudsid Narva alla ka rootslased, kes asusid viivitamatult linna piiravate Vene vägedega lahingusse. Rootslasi toetas ka puhkenud lumetorm, mis puhus venelastele otse vastu
1700 suvi Taani väed ründavad Rootsi valdusi Saksamaal, Rootsi väed liiguvad Kopenhaageni alla ja sunnivad Taanit rahu sõlmima. 1700 sügis Vene väed liiguvad Narva taha, alustavad oktoobris rünnakut. 1700 oktoober Rootsi sõjalaevad saabuvad Pärnusse, kust edasi minnakse üle Tallinna ja Rakvere Narva alla. 19. 11. 1700 Narva lahing, rootslaste võit. Karl XII asub talvekorterisse Laiuse linnusesse. 1701 kevad Karl XII lahkub Eestist, jättes siia väikesearvulise väe Anton von Schlippenbachi juhtimisel. 1701 september Vene väed tungivad Kagu-Eestisse. 1701/1702 aastavahetusel Vene väed saavad Erastvere lähedal esimese arvestatava võidu, järgneb rida rootslaste kaotusi. 1702 juuli rootslaste suur kaotus Hummuli lahingus Valga lähedal. 1703 Vene väed jõuavad Järva- ja Viljandimaale.
1695 Näljahäda algus (nn. Suur nälg) 1697 Suri Karl XI, troonile tõusis Karl XII 1698 Näljahäda lõpp, surnud oli 70 000 - 75 000 inimest 1699 - Johann Fischeri ametiaja lõpp 1699 Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus Eestis 1699 Poola, Venemaa ja Taani sõlmivad Rootsi vastu liidu 1699 Tartu Ülikool kolib Pärnu 1700 12. veebruar Riia linna ründamisega algab Põhjasõda 1700 oktoober Karl XII saabub Eestisse 1700 19. november Narva lahing 1701 Rootsi kuningaväed lahkuvad Eestist 1701 detsember Erastvere lahing 1702 juuli Hummuli lahing 1703 Venelased rüüstasid armutult Ida-Eestit 1704 mai Kastre veelahing 1704 12. juuli Tartu vallutamine 1704 9. august Narva vallutamine 1708 Vinni lahing 1708 Tartu ja Narva elanike küüditamine, Tartu õhkulaskmine 1709 Poltaava lahing 1710 29. september Rootsi sõjavägi alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla 1710 Pärnu Ülikool lõpetab töö
Kuuldes Vene vägedest tuli Karl12 kohe Eestisse. Ta maabus Pärnus ja hakkas sealt narva suunas liikuma. Kui Peeter1 oli teadlik Rootsi vägede võimsust, ta põgenes 1päev enne sõja algust Venemaale tagasi, et mitte kaotust vastu võtta. · Narva lahing alagas 17.nov,samal ajal algas ka suur lumetuisk. Vene väed taandusid üle silla Venemaale, kuis sild purunes ja paljud mehed hukkusid. Pärast seda lahingut läksid Rootsi väed Laiusele talvituma. · 1701.a lahkus Karl12 oma põhivägedega Poola vastu võitlema ja siinsed alad jäid kaitseta. Vene väed olis vahepeal oma relvastust tugevdanud ja tegid siia rüüsteretki 1701 ja 1703a. 1074.a vallutasid venelased tartu ja 1078.a Narva. Nad küüditasid sealt jõukamad perekonnad ja seejärel lasid linna õhku. 1710.a vallutasid nad Riia, Pärnu, Kuressaare ja Tallinna. 1721.a lõppes põhjasõda Uusikaupunki rahu lepinguga. Sellega oli kogu Eest, Liivi
Termomeetri ajalugu 1597. aastal ehitas Galileo Galilei temperatuuri mõõtmise seadme. Sellel ajal nimetati seda seadet õhk- termoskoobiks. 1611. aastal kalibreeris Galileo termoskoobi Sanctorius, võttes miinimumpunktiks lume sulamise ja maksimumiks küünla leegi temperatuuri. 1650. ehitas Toskaana hertsog Ferdinand II piiritustermomeetri . 1657. aastal leiutati elavhõbedatermomeeter. 1672. valmistas Hubini elavhõbe-vasknitraat termomeetri. 1701. aastal fikseeris taanlane Ole Christensen Rømer termomeetri reeperpunktid, milleks on vee keemine (60 ühikut), ja vee külmumine (-75 ühikut). (2) Termomeetrite skaalad Soojuspaisumisel Termodünaamika II põhinevad skaalad: seadusel põhinevad Fahrenheiti skaala skaalad: (°F) (1) Kelvini skaala Réaumuri skaala (K) (1) (°Re) (1) Rankine'i skaala Celsiuse skaala (°R vahel ka °Ra) (1) (°C) (1)
Põhjasõda (1700-1721). 17. sajandi lõpuaastatel hakkas Rootsi riigile kohale kerkima tõsine hädaoht. Rootsi põlised vaenlased Taani, Venemaa ja Poola otsisid omavahel liitu. Läbirääkimise vahendas Rootsi riigi verevaenlane Johann Reinhold Patkul. Venemaa soovis esialgu vaid Ingerimaad ja Pääsu merele, Taani Lõuna-Rootsit, Poola aga Eesti- ja Liivimaad. Poola kuningas oli 1697.aastal Venemaa toetusel valitud Saksi kuurvürst August Tugev. Prantsusmaa ja Inglismaa sõda 1701.aastal. 1697. Aastal sõitis venemaalt saatkond Lääne-Euroopasse koos Peeter 1-ga. 1699. Aasta suvel Rootsi troonile oli asunud Karl 7. Sama aasta detsembris vormistati Saksimaa pealinnas Drestenis lõplikult Venemaa, Saksi, Poola ja Taani liit Rootsi vastu. 1700. Aasta alguses ründasid saksilased Riiat. Seejärel ründasid taanlased Rootsi liitlast Holsteini. Karl 7 lõi üheainsa hooga löögiga Kopenhaageni all Taani liitlaste rivist välja ja sõlmis Taanlastega rahul
Sõja alguses ründas Karl XII esmalt Taanit, kellega ta juba 18. Augustil 1700 sõlmis Traventhali rahu, mis piirimuutusi kaasa ei toonud. Seejärel tõi Karl XII Rootsi väe oktoobriks üle Läänemere Pärnusse ja sealt suunduti Narva alla, mida 4 piiras tsaar Peeter I juhitav Vene vägi. Järgnes Narva lahing, mille rootslased 30. Novembril 1700 võitsid. Selle võiduga omandas Karl XII Euroopas eduka väejuhi maine. 1700.-1701. Aasta talvel oli Karl XII Laiusel talvekorteris, see on jätnud tugeva jälje Eesti rahvapärimusse. 1701. Aasta sõjaplaani järgi otsustas kuningas hõivata Kuramaa ja tungida Poolasse. Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa kaitseks jäetud jõud olid väikesed ning 1703 vallutas Vene vägi Ingerimaa. 1702. aasta juulis purustas Karl XII Poolas Kliszowi juures Saksi sõjaväe. 1702-1706 Poolasse tehtud sõjakäiguga kõrvaldas ta aastal 1704 troonilt August II Tugeva
PÕHJASÕDA Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt · Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse Sõja käik: · 1700 12. veeb. Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn
elama erusoldateid, haigeid, rauku, kerjuseid P I sallis katoliiklasi, protestante, kuid surus läbi alistatud Volgamaa rahvaste vägivaldse ristimise vanausuliste tagakiusamine (1666- 1667 kirikukogu ja 1685 tsaari ukaasiga lindpriideks), ainsaks pääseteeks põgenemine Vene impeeriumi äärealadele, sh Baltikumi Kooliharidus 18. sajandil 1714 käsk avada linnades arvutuskoole; kirikukoolid -> P I ajal 46 kirikukooli: esimene Moskvas Navigatsioonikool (1701) => koolides range distsipliin 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis 1755 Moskva ülikool, kolm teaduskonda: filosoofia-, arsti- ja õigusteaduskond 1758 Kaasani gümnaasium, kaks haru: aadlile; madalamas seisusest noortele Katariina II (1762- 1796) põhimõttelised uuendused hariduse vallas 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks (Suursuguste Neitside Kasvatuse Selts) 1780 asuti looma rahvakoole 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid
Wilhelm (16401688) 1. Arendas põllumajandust 2. Pani rõhku kanalite ehitamisele 3. Konkurentsi piiramiseks rakendas kaitsetolle 4. Kutsus riiki 20 000 prantsuse hugentooti 5. Rajas suure ja hea väljaõppega armee 6. purustas Fehrbellini lahingus rootslased · 1701 krooniti Preisi kuningas Friedrich I, ta lõi õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. · 1700 asutati Preisi Teaduste Akadeemia Absolutism · Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks oli Sõdurkuningas Friedrich Wilhelm I 1. Ohvitseriks saamisel nõuti sõjaväelist haridust 2. Armee jaotati üle maa paiknevateks garisonideks 3
Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1843 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemikTa õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel
Kopenhaageni alla ja taanlased tahtsid lõpuks vaherahu rootslastega. Venemaa viis lõpukso ma suured väed narva alla. Karl XII mabaus Pärnus ja tahtis sealt vaenlasi rünnata. Ta läks kiirelt läbi Tallinna ja Rakvere. Abiks oli talle eestlane Stephan Raabe. 19. novmebril ründas Karl XII Vene armeed ja võitis. Rootslasi oli vähem kuid nad olid parema väljaõppega. Lahingu ajal tuiaskas venelastele ka tuisk. Pöörduti tagasi talvekorterisse Laiusele. 1701. Aasta kevadel läks Karl XII peavägedega lõunasse ega maabunud eestis enam kunagi nagu ka Stockholmi ja veetis kogu oma ylejäänud elu sõjatandaritel olles. SÕDA EESTI PINNAL. Wolmar Anton von SCHlippenbach- Eesti ülemjuhataja määratud Rootsi jõudude poolt. Maamiilits ehk eesti talupoegadets koosnev maakaitsevägi Eestlaste esimene jõukatsumus toimus Erastveres 1701. Aastal., kus schlippenbach sai lüüa
annaabi.ee 
