Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"1701" - 305 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Põhjasõda

Põhiline vastaseis oli Venemaa ja Rootsi vahel(Karl XII ja Peeter I). Sõda jaotatakse Eesti ajal erinevateks perioodideks. Sõda toimus erinevaes kohtades: Baltikumi ala, Poola-Venemaa piiril, Läänemerel: I periood 1700-1704: Narva lahing 1700 november ­ rootslaste võit. (Peeter 1 võttis seda õppetunnina, asus sõjaväge ümber korraldama. 1703. aastal vallitas Soome lahe idaranniku kindlused Rootsi käest ja hakkas rajama Peterburgi. 1700-1701 talvitus Karl XII Laiusel. 1701 Karl XII lahkus. Vägede ülemjuhatajaks sai Schlippenbach ja Vene vägedel krahv Seremetjev) 1701 Elastvere lahing ­ vene vägede esimene arvestatav võit. 1702 Hummuli lahing. 1703 venelaste rüüsteretked Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal. Venelased kasutasid põleva maa taktikat. 1704 Tartu ja Narva langemine venelaste kätte. I perioodi lõpuks oli vaienldamatult vene väed saavutanud olulised võidud. Sõja ajal pidid eestlased moona andma mõlematele pooltele...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Anders Celsiuse taust ja saavutused

Anders Celsius oli Rootsi astronoom, matemaatik ja füüsik. Teadustöö kõrvalt kirjutas ta ka luuletusi ja populaarteaduslikke tekste. Sünnikuupäevaks on 27. november 1701 ja sünnikohaks Uppsala linn, mis on tuntud Skandinaavia vanima ülikooli poolest. Mõlemad tema vanaisad ja isa oli professorid. Tuntud ütelus „käbi ei kuku kännust kaugele“ peab ka siinkohal paika. Nimelt 29 aastasena alustas temagi astronoomiaprofessoritööd. 24 aastaselt liitus ta nüüdseks Rootsi vanima Kuningliku Teaduste Seltsiga ning töötas selle sekretärina 19 aastat. Selle kaudu avalikustas ta ka enamiku enda töödest...

Astronoomia ja astroloogia
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu ajaoone sündmused 1030 - 1721 aastatel

aastaks Vene võimu alla 1238 ­ Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast Liivi ordule; Ugandi, Jogentagana, osa Vaigast Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne piiskopkonnale. 1346 ­ Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1583 ­ Rootsi ja Venemaa sõlmivad Pljussa vaherahu. Lõpeb Liivi sõda. Rootsile jääb Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti läheb Poola ja Saaremaa Taani võimu alla. 1620 ­ Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 ­ Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 ­ Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad ­ Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad ­ Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 ­ Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 16...

Ajalugu
299 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg

1620 ­ Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 ­ Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 ­ Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad ­ Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad ­ Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 ­ Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 ­ Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober ­ Avatakse Tartu Ülikool 1632 ­ Gustav II Adolfi surm 1634 ­ Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 ­ Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 ­ Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 ­ Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 ­ Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 ­ Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 ­ Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...

Ajalugu
206 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Juhuhälbed - praktika

3 nimetusega JUHUHÄLBED aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 8. mai 2001 brigaadiga koosseisus: Priit Kahn Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallide mõõtja RC3-07-002 Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine Katsetaja môôdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môôde...

Mõõtmine
101 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal 17-18 sajandil

- 18. SAJANDIL Kirik ja riik 17. sajandil 1589 loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet 1613 Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, patriarh Filaret (esimese Romanovite soost valitseja isa) probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid kloostrid (kiriku osa, enamasti jõukad) probleem: pappide (lihtvaimulike) madal haridus- ja kultuuritase Nikon ja kirikureform 17. saj Moskvas vaimulikud taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuse korra muutmist uuendajate ja vanameelsete vastuseisu lahendamisel otsustavaks patriarh Nikoni (1652) tegevus reform: jumalateenistuse kord => kuidas kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabast...

Ajalugu
133 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil

Arendas põllumajandust 2. Pani rõhku kanalite ehitamisele 3. Konkurentsi piiramiseks rakendas kaitsetolle 4. Kutsus riiki 20 000 prantsuse hugentooti 5. Rajas suure ja hea väljaõppega armee 6. purustas Fehrbellini lahingus rootslased · 1701 krooniti Preisi kuningas Friedrich I, ta lõi õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. · 1700 asutati Preisi Teaduste Akadeemia Absolutism · Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks oli Sõdurkuningas Friedrich Wilhelm I 1. Ohvitseriks saamisel nõuti sõjaväelist haridust 2. Armee jaotati üle maa paiknevateks garisonideks 3...

Ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Riik ja valitseja

SAJANDIL. PREISI TÕUS. Valitsejaks oli eluks ajaks valitud keiser. Esindusorgan Riigipäev koosned kolmest kuuriast: Kuurvürstide kuuria, Vürstide kuuria ja Linnade kuuria. Riigipäeva tähtsust vähendas aga Vestfaali rahu, millega oli tunnustatud üksikute Saksa riikide suveräänsus. 1415. aastal tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik. Selle peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm. Ta arendas paljusid majandusharusid. 1701 . aastal krooniti Friedrich III ja temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Brandenburgi kuurvürstiriik muutus Preisi kuningriigiks. 1700. aastal asutati filosoof G. W. Leibnizi eestvõttel Preisi Teaduste Akadeemia. Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sain Friedrich Wilhelm I, tuntud kui ka Sõdurkuningas. Ta püüdis luua tohutu suurt sõjaväge. Armee jaotati üle maa paiknevateks garnisonideks. 1717. aastal kehtestas ta üldise koolikohustuse....

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rootsi aeg

Rootsi väed maabusid oktoobri algul Pärnus. Venemaa kuulutas Rootsile sõja ning vene väed piirasid Narvat. Vene aadliratsavägi rüüstas samal ajal IdaEestit. Narva lahing peeti 19.11.1700 rootslaste ja venelaste vahel; lahing lõppes rootslaste ülekaaluka võiduga. *Omapäi Narva lahingu järel talvitus Rootsi armee IdaEestis. Kuninga peakorteriks oli Laiuse ordulinnus. 1701 . marssis Rootsi armee Riia alla ning purustas saksilased Spilve lahingus. Edasi tungiti juba Kuramaale, Leetu ja Poolasse. Eesti ja Liivimaa kaitse oli jäetud nende enda hooleks. 1701. a. Moodustati talupoegadest maamiilits. Põhjasõja vältel võeti Rootsi sõjaväkke ligikaudu 15 000 eestlast. Detsembris 1701 purustasid venelased Rootsi väe Erastvere lahingus. 1702 juulis purustasid venelased Hummuli lahingus Rootsi väe lõplikult. 1703. a. Rajati Venemaa uus pealinn SanktPeterburg...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Liivi sõda ja vene aeg

Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701 -Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 172...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Peeter I

Armee loomiseks vajas ta ka veel kohaliku tööstust, metallide töötlemist, riide vabrikuid ning meistreid. Ta ehitas suure laevastiku musta 4 mere jaoks. Hommikust õhtuni valmistati ette uusisoldateid ja ohvitsere. Kuna aadli ratsavägi polnud usaldatav siis palgati vabatahtlikena igast seisusest rahvast. Kogu aasta jooksul toimusid kokkupõrked Vene ja Rootsi väeüksuste vahel. Nii kestis kuni 1701 aasta septembrini mil Vene väeüksusel õnnestus Ahja jõel Rootsi väeüksus purustada. See oli venelaste esimene võit, millele järgnes Liivimaa vallutamine. Vastu pidasid vaid mõned üksikud linnad. Samal ajal vallutas Peeter kogu Narva ümbruse ja rajas Narva suudmesse uue linna. Põhi eesmärk oli siiski Narva vallutamine. Narva komandant keeldus alistamast ja ootas abiväge. Venelased mõtlesid välja järgmise strateegia: nad riietasid osa armeed Rootsi mundritesse....

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Preisimaa uusajal

b) Võtab Preisi aladel vastu tagakiusatud hugenotte, kes aitavad riiki üles ehitada c) Soodustas suure ja hea väljaõppega armee loomist 2) 1688-1713 Friedrich I Brandenburgi kuurvürstkond muutus Preisi kuningriigiks a) Jätkab sama poliitikat kui Friedrich Wilhelm. b) Sõjaväe tugevdamine c) Lõi prantslaste eeskujul õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. 3) 1700 Preisi Teaduste Akadeemia ( Leibnizi eestvõttel) 4) 1701 krooniti kuningaks 5) 1713-1740 Friedrich Wilhelm I ( Sõdurkuningas) a) Armastab sõjaväge, sõjavägi on ilmselt tugevaim Preisi ajaloos b) Pidas mõttetuks kõike, mis tuli Prantsusmaalt ja kõike mis väärtustas kultuuri ja valgustust, ent siiski kehtestas üldise koolikohustuse. Oli veendunud, et iga sakslane peab oskama piiblit lugeda c) Sai Preisi absolutistlikku kuningavõimu loojaks 6) 1717 üldine koolikohustus 7) 1740-1786 Friedrich II ( Vana Fritz)...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Põhjasõda

Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased Tartusse ja selle ümbrusesse talvekorterisse. Kuningas ise talvitus endises Laiuse ordulinnuses. Talve jooksul suurenes rootslaste väliarmee 18 tuhande meheni. Kuramaa vallutamine Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev. Louis de Silvestre'i maal.August II, kelle liitlasi Rootsi oli löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid too keeldus. Veebruaris 1701 kohtusid August ja Peeter uuesti, et oma liitu uuendada. Peetril oli tarvis aega oma armee reorganiserimiseks ja relvastamiseks, August vajas tugevat liitlast rootslaste selja taga. Suvel 1701 liikusid Rootsi väed lõunase. 19. (8). juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi (20 tuhat meest) ja Rootsi sõdurid Riia all Daugava ääres Spilve lahingus vastamisi. Saksi ülemjuhataja krahv Adam Heinrich von Steinau laskis end...

Ajalugu
198 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Inglismaa uusajal

Kuna riigipööre toimus veretult, on seda hinnatud kui Kuulsat revolutsiooni. Samal aastal võttis parlament vastu Õiguste billi (Bill of Rights), mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel: kuningas ei saa peatada seaduste toimet; parlament koguneb regulaarselt; maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompetentsi. Eraldi võeti vastu veel ususallivuse akt, lahendamaks usutülisid. 1701 . võeti vastu troonipärimise akt, millega lastetute Mary ja Williami järglaseks määrati James II noorem tütar Anne, ja kui ka temal pole lapsi, siis tulevikus Stuartite kõrvalliin ­ Hannoveride dünastia. Kuninganna Anne'i ajal (18. saj. algus) toimus kuningavõimu edasine nõrgenemine ja parlamentarismi areng. Kujunes välja tava, et võimul on see partei, millel on parlamendis enamus. Et ka Anne'il polnud lapsi, läkski troon Hannoveridele. Et kaks...

Ajalugu
108 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Peeter I

Peeter ehitas suure laevastiku Musta mere tarbeks. Koidust ehani valmistati ette uusi soldateid ja ohvitsere. Kuna aadli ratsavägi polnud usaldatav, siis palgati vabatahtlikena igast seisusest rahvast. 3.2 Sõjategevus Eesti- ja Liivimaa mandriosas. Kogu aasta vältel toimusid väiksemad kokkupõrked Vene ja Rootsi väeüksuste vahel, saavutamata mingit edu. Nii kestis see kuni 1701 . aasta septembrini, mil Vene väeüksusel õnnestus Ahja jõel Rootsi väeüksus purustada. See oli venelaste esimene võit, millele järgnes venelaste tungimine kogu Liivimaal. Vastu pidasid vaid üksikud linnad. Samal ajal vallutas Peeter kogu Narva ümbruse ja rajas Narva suudmesse uue linna. Põhieesmärgiks jäi siiski Narva vallutamine. Narva piirati ümber, kuid tema vallutamine käis siiski veel üle jõu . Narva komandant keeldus alistumast ja ootas abiväge...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Peeter I

Üles kasvas ta pagenduses ühes külas, mille lähedal oli saksa alev, kust ta euroopa kultuuri ja kombeid õppis. Ka tema polnud just traditsioonidest kinni pidav valitseja. Näiteks läks ta Euroopasse (ja ka Riiasse) mittesõjalistel põhjustel, oli see Venemaal ennekuulmatu. Peeter I oli range sõjaväejuht, ja oli valmis kõigeks, et sõjaväes distsipliin ja käsutäitmine säiliks. Vene riik oli tema ajal sõjajalal Türgimaaga. Põhjasõja ajaks tehti aga 30 aastane vaherahu. Põhjasõda algas Saksimaa tungimisega 1700 a. läbi Poolale kuuluvate alade Riiasse, kus oli tehtud tohutult luuretöid sadama ehituseks vajalike asjade toomise ettekäändel. Äkkrünnakuga Riiat siiski ei vallutatud, kuna plaan oli läbi nähtud. Samal aastal ründasid venelased Peeter I-ga eesotsas Narvat, mis samuti tormijooksule ei alistunud. Alles vähe aega e...

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhjasõda

Venemaa viis lõpukso ma suured väed narva alla. Karl XII mabaus Pärnus ja tahtis sealt vaenlasi rünnata. Ta läks kiirelt läbi Tallinna ja Rakvere. Abiks oli talle eestlane Stephan Raabe. 19. novmebril ründas Karl XII Vene armeed ja võitis. Rootslasi oli vähem kuid nad olid parema väljaõppega. Lahingu ajal tuiaskas venelastele ka tuisk. Pöörduti tagasi talvekorterisse Laiusele. 1701 . Aasta kevadel läks Karl XII peavägedega lõunasse ega maabunud eestis enam kunagi nagu ka Stockholmi ja veetis kogu oma ylejäänud elu sõjatandaritel olles. SÕDA EESTI PINNAL. Wolmar Anton von SCHlippenbach- Eesti ülemjuhataja määratud Rootsi jõudude poolt. Maamiilits ehk eesti talupoegadets koosnev maakaitsevägi Eestlaste esimene jõukatsumus toimus Erastveres 1701. Aastal., kus schlippenbach sai lüüa...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Uusaeg

Preisi esiletõus a) Brandenburgi kuurvürstiriik: · Asus Saksamaa põhjaosas, pealinn Berliin. · Hohenzollernite dünastiast pärit kuurvürst Friedrich Wilhelm (1640- 1688) rajas hea väljaõppega tugeva armee (nn preisi drill ja distsipliin) b) Preisi kuningriik: · Järgmine kuurvürst lasi ennast Friedrich I nime all 1701 .a. kroonida Preisi kuningaks (Preisi hertsogkond oli varem liidetud Brandenburgiga) 3. Absolutismi kujunemine "sõdurkuninga" Friedrich Wilhelm I ajal (1703- 1740) a) Valitsejana: · Nõudis vastuvaidlemata käsutäitmist. · Kontrollis ise ametnikke, kes võisid sattuda harimatu ja jämeda isevalitseja sõimu ja kepihoopide alla. · Armastas korrata: "Mitte arutada!" b) Läks ajalukku kitsipungina: · Õukonnas elati väga kasinalt...

Ajalugu
512 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun