Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Labor nr3 (0)

1 Hindamata
Punktid

ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT
Kõrgepingetehnika õppetool
Töö nr 3
ISOLAATORITE KATSETAMINE TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL
Õppejõud: Ivo Palu
Tudengid:

2009

Sisukord


2009 1
Sisukord 2
1. Töö eesmärk 3
2. Põhimõtteskeem 3
3. Katsetatud isolaatorite joonised 3
4. Mõõtetulemused 4
5. Lahenduste keskmiste elektriväljatugevuste Ek arvutus 5
6. Tulemuste analüüs 5


1. Töö eesmärk

Tutvuda erinevate isolaatoritega. Isolaatori omadusega , mõõtmetega, katsetamisviisidega tööstusliku sagedusega pingel ning võrrelda ettenähtud nõuetega.

2. Põhimõtteskeem


Joonis 1. Isolaatorite katsetamise seadme põhimõtteskeem üksikute isolaatorite katsetamisel, PR – pingeregulaator, T – 100 kV trafo , Rk – kaitsetakisti, U1 – voltmeeter kõrgepinge mõõtmiseks, O – katsetatav objekt ( isolaator ).

3. Katsetatud isolaatorite joonised


Joonis 2. Liini rippisolaator. Lahendustee märgitud paksu joonega . Mõõdetud lahendustee 21cm.
Joonis 3. Läbiviikisolaator . Mõõdetud lahendustee katses kastuatud isolaatori puhul 15cm . toimus kõige otsematteed pidi elektroodide vahel.
Joonis 4. Tõir- ehk tugiisolaator . Mõõdetud lahendustee : 1) tõirisolaator 15cm ja 2) tugiisolaator 11cm

4. Mõõtetulemused


Tabel 1. Katsetulemused koos parandusteguritega.
Isolaatori tüüp
Voltmeetri näit α
Voltmeetri skaala C
Pinge (voltmeetri järgi), V
Gradueerimis-koefitsient k
Õhu suhteline tihedus δ
Õhuniiskust arvestav tegur, K
Tegelik pinge, kV
Liini rippisolaator
130
0,5
65
1000
0,99
0,96
62,0
Läbiviikisolaator
115
0,5
57,5
1000
0,99
0,96
55,0
Tugiisolaator
112
0,5
56
1000
0,99
0,96
54,0
Tõirisolaator
76
1
76
1000
0,99
0,96
73,0
Gradueerimiskonfitsent k võtan ideaalse 1000.
Õhuniiskust arvestav tegur K leitakse Lisa 3 järgi.
Atmosfääritingimused katse sooritamise ajal:
  • Märg termomeeter: 18 ºC
  • Kuiv termomeeter: 20 ºC
  • Õhurõhk: 765 mmHg

= 0,99
Valem 1. Suhtelise õhuniiskuse arvutamise valem. P – õhurõhk mmHg, t – õhu temperatuur ºC.
Tegelik pinge leitakse valemiga
Valem 2. Õhu suhtelise tiheduse arvutamise valem. Ulo – lahenduspinge normaaltingimustel, Ul – lahenduspinge tegelikel atmosfääri tingimustel, K – õhu niiskust arvestav tegur, δ – õhu suhteline tihedus, k - gradueerimiskoefitsient.

5. Lahenduste keskmiste elektriväljatugevuste Ek arvutus


Ek leidmiseks kasutame valemit allpool. U1 on l on lahendustee pikkus cm-tes.
Valem 3. Lahenduse keskmise elektriväljatugevuse arvutamise valem.
Lahendustee on elektroodide lühim vahekaugus mööda välisisolatsiooni. Lahendustee erinevatel isolaatoritel on järgmine:
  • Liini rippisolaator: 21 cm
  • Läbiviikisolaator: 15 cm
  • Tugiisolaator: 11 cm
  • Tõirisolaator 15 cm

Erinevate isolaatorite Ek:
  • Liini rippisolaator: Ek= 62,2/21 = 3,0 kV/cm
  • Läbiviikisolaator: Ek= 55,2/15 = 3,7 kV/cm
  • Tugiisolaator: Ek= 53,8/11 = 4,9 kV/cm
  • Tõirisolaator: Ek= 73/15= 4,9 kV/cm

6. Tulemuste analüüs

Töös kasutasime erinevadi isolaatoreid: liiniisolaatorit, läbiviikisolaatorit ja 2x tugi(tõir)isolaatorit. Ehk siis kokku nelja isolaatorit Katsete käigus selgus, et isolaator lööb üle sealt, kus on vähim kaugus elektroodide vahel. Ehk siis ülelöök toimub kõige otsemat teed pidi elektroodide vahel. Võime öelda, et katsetatud isolaatorid on töökorras, sest katsete käigus toimusid ainult ülelöögid. Läbilööke ei esinenud . Aga leitud andmete järgi oleks pidanud rippisolaator suuremale pingele vastu pidama .
Rippisolaator:
Katses kasutasime vene päritoluga liini rippisolaatorit. Toimus ainult ülelöök. Isolaator pidas vastu pingele (tegelik) 62kV. Netist leidsin, et rippisolaator peaks vastu pidama pingele 65kV, seega võib olla antud isolaator rikkega või on antud isolaatorile teised nõuded.
Läbiviikisolaator:
Katses kasutasime vene päritoluga läbiviikisolaatorit. Toimus ainult ülelöök. Ülelöök toimus 55kV juures. Kahjuks ei leidnud andmeid, kui suurele pingele peaks vastu pidama.
Tugi- ja tõirisolaator:
Katses kasutasime vene päritolu tugiisolaatoreid. Toimus ainult ülelöök. Internetis leidsin, et antud isolaatorid peaks vastu pidama pingele 50kv ja seda nad ka katses tegid. Ülelöök toimus 54kV ja 76kV juures.
6
Labor nr3 #1 Labor nr3 #2 Labor nr3 #3 Labor nr3 #4 Labor nr3 #5 Labor nr3 #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor freelander Õppematerjali autor
labor nr 3

Sarnased õppematerjalid

Kõrgepingetehnika
41
doc

Kõrgepingetehnika

KÕRGEPINGETEHNIKA AEK 3011 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U ­ on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV ­ oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloomustus, lahenduste liigid

Kõrgepingetehnika
Elektrotehnika alused
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e

Mehhatroonika
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun