Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "12.klassi algus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
industriaalne, keskpaik, vabam, heaoluriik, ajakirjandus, nüüdisühiskond, ühiskonnasektorid, inimõigused, inglism, töötegemine, bürokraatia, palgatöö, otsima, kasiinod, linnarahva, progressi, sümboliks, postindustriaalne, tehnoloogia, spetsialistid, keskklass, massimeedia, infoühiskond, suutlikus, edastamise, teadmusühiskond, uuringuid2. Ühiskonnasektorite vastastikkune seotus 3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine  demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia  tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond  uus majandus  teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus  heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid  modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. Usupühadest 4. Pidutseti tavaliselt tööperioodi lõpus, mis oli jätk töisele tegevusele 5. Käsitsi tootmine 6. Suured perekonnad 7. Väikelaste ja vanurite eest hoolitses pere Tööstusühiskond 1. Esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2
Heaoluriigi kujunemine 19. sajandi lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutust  valitsevaks oli tehtud vabrikutöö ning kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, kujunes välja kodanikuühiskond. Heaolu riigi kujunemine vältas aastakümneid. Saksamaal võib heaoluriigist rääkida alates 1880. aastatest, Põhja- Euroopas 20. sajandi esimesest aastakümnest, Põhja-Ameerikas 1930. aastatest. Heaoluriigi olemus ja ülesanded Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Ehk siis lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele täidab riik ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. Heaoluriik sekkub majandusse jagades maksupoliitika abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega.
Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia tunnused: - vabad valimised - kodanikuvabaduste tunnustamine - õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus - kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus - vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud, kui kõik tunnustavad demokraatiat ning toimivad demokraatlike normide järgi. Demokraatia tugevad küljed: - kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadustega piiratud - edendab haridust ja sotsiaalset kapitali , võimaldab inimestel olla informeeritud ja osaleda poliitikas
ï‚· Masstootmine ja massikultuur ï‚· Massimeedia Infoühiskond ï‚· See on ühtlasi arenenud postindustriaalne ühiskond ï‚· Teabe edastamise uued võimalused: satelliittelevisioon, mobiil, internet ï‚· Infotehnoloogia – ja kommunikatsioonivahendite arendamine Teadmusühiskond ï‚· Olulised on teadus, uurimisasutused, avastuste ja leiutiste rakendamine ï‚· Poliitilised ja majanduslikud otsused tuginevad uuringutele ja teaduslikele analüüsidele ï‚· Vabam ja paindlikum töökorraldus ï‚· Oluline loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi ï‚· Spetsialistil laiapõhjaline ettevalmistus, põhioskused, mida saab loovalt rakendada muutuvates töö-ja konkurentsitingimustes ï‚· Oht keskkonnale – näiteks geneetiliselt muundatud toiduained ï‚· Eetilised probleemid – kloonimine 3. Ãœhiskonna uurimine. Sotsiaalteadused, meetodid Ãœhiskonnauurijad ehk sotsioloogid ning rahvastikuteadlased ehk demograafid.Â
Teadmised on väga olulised. Spetsialistid. Kujuneb keskklass. *Infoühiskond-20 SAJ.arenenud postindustriaalsest ühiskonnas ja infotehnoloogia tähtsus väga suur ja kasutatakse informatsiooni maksimaalselt ära. Info kerge kättesaadavus. Mobiil, Internet,. Infotehnoloogia. *Teadmusühiskond-1970. A. majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, rakendada teadus koos tööga. Infolõhe-vanemad inimesed ei kasuta arvutit. Vabam töökorraldus. ( oht:GMO, KLOONIMINE. 3. Ühiskonna uurimine. Sotsiaalteadused, meetodid. Ühiskonna uurimine muutus populaarseks ja elulähedasemaks. Ühiskonda uurivad ajalugu, sotsioloogia, majandusteadus, polütoloogia, demograafia, etnograafia. Sotsioloogia- uurib sotsiaalsete gruppide , inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. 4. Kodakondsus. Eesti Vabariigi kodakondsus. Kodakondsuse saab kodanik, kellele riik tagab teatud /kindlad õigused ja kellele on riigi ees kindlad kohustused.
Arenenud postindustriaalne ühiskond- infoühiskond. Informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades max kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond Tehnoloogiate ja kommunikatsioonivahendite arendamine teeb infot massiliseks ja kättesaadavamaks. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad iseloomusta põhjalikult teadmusühiskonda Õ lk 5 - 12 Nii poliitikas kui ka majanduses osatakse kasutada infot. · Paindlik ja vabam töökorraldus · Oluline on loovus, oskus töötada meekonnas ja rakendada oma teadmisi · Tekib rohkem töökohti, kus töötaja peab oma tegevust ise kavandama ja korraldama · Eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi mõisted: konveier- teisaldusseade bürokraatia- ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus keskklass- kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria
............................................................................................. 21 2 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sissejuhatus Ajalooteadus tavatseb koondada sajandid pikemateks ajastuteks, mida iseloomustavad teatavad ühiskonnasuhted, elukorraldus ja majandus. Sarnaseid üldistusi kasutab ka sotsiaalteadus, piirdudes küll enamasti lähema ajaloo süstematiseerimisega. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. 3. Lühidalt iseloomustada modernismi ja postmodernismi. 4. Lugeda läbi ja iseloomustada A. Smithi. K.Marxi, Max Weberi, E. Durkheimi seisukohti tööstusühiskonna kohta. 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. 6. Heaoluriigi tulevik. 7. Demokraatia tunnused. 8. Demokratiseerumise lained. 9. Polüarhia. 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. 1) Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt. konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameel
56 Kursus tutvustab erakondi valimisi, parlamendi ja täidesaatva võimu struktuuri ja 57 töökorraldust. 58 Pöörab tähelepanu võimude lahususele, uurib majanduse arengut nüüdismaailmas, 59 rahvusvahelist julgeolekut ja ühtse euroopa toimimist. 60 Tööstus ja teadmusühiskond 1.1 61 Feodaal kord (feodaalid, talunikud) -> 1640 ja 1780 vahel tekib tööstuslik pööre -> kapitalistlik kord (sinikraed, valgekraed) 62 Nüüdisühiskond kujunes 19. sajandil, kui kujunesid välja ühiskonna sektorid: 1) turumajandus 2) valitsussektor 3) kodanikuühiskond 63 Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune 64 seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, 65 vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. 66 Pärast tööstuslikku pööret (17
enesetappude määr Kapitalist ei sõltub sotsiaalsetest naudi töö teguritest. tulemust vaid paigutab selle uuesti tootmisesse HEAOLURIIK Miks kujunes välja heaoluriik? Sest elas üha enam inimesi, lapsed ja vanurid jäid tihtipeale üksi ja vajasid toimetulekuks ühiskonna abi Kodanlikud revolutsioonid, demokraatlikud valitsemisviisid Heaoluriik Mõiste seletus  riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule Tunnused  Ülekandeühiskond  ressursside ülekandmine Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Näited Â
Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamine Paindlik ja vabam töökorraldus Loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? Adam Smith Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus suudab egoistlikke ja erahuve tasakaalustada. Inimesed peavad kasu suurendamiseks osutama teenuseid, ostma, müüma kaupa või tööjõudu. Turumajandus toimib kõigi hüvanguks. Karl Marx
1. Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda. Seda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. 2. iseloomusta põhjalikult tööstus- ehk industriaalühiskonda. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine, töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et tööline kasutaks aega otstarbekalt. Ratsionaalsus sai märksõnaks, mis iseloomustas tööstusühiskonda üldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Bürokraatia tugevnes, tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Tööstusühisk. muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 3
3) Mille poolest erinevad info- ja teadmusühiskond? Infoühiskonnas on valdav kõrgtehnoloogia massiline kasvamine. Teadmusühiskonnas aga kasutatakse infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult. Infoühiskonnas tähtsustati majandus ja tehnoloogia osa majanduses, insenertehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal jõus ning on haritud spetsialistid. Teadmusühiskonnas muudab töö iseloomu, on vabam kord ning töös on tähtis loovus, oskus töötada rühmadena ja rakendada teadmisi. Töötaja peab oma tööd ise korraldama. 4) Kirjelda Adam Smithi, Karl Marxi, Marx Veberi ja Emile Durkheimi teooriaid tööstusühiskonna kohta. Adam Smith- · Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid, olles veendunud nende paremuses. · Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. · Indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid. Karl Marx-
· Muutused tööhõive, majanduse põhivaldkondades üha rohkem inimesi töötlevas sektoris · Linna- ja maarahvastiku suhtarv suurenes linnaelanike arv · Leibkonnamudel väiksed pered · Tööaeg domineerib puhkeaja üle · Tekib palgatööliste klass · Tähtsaks muutub haridus · Inimesed asuvad elama linnadesse · Perekonnad muutuvad väiksemateks 3. Võrdle industriaalset ja postindustriaalset ühiskonda! Industriaalne Postindustriaalne Riik ei sekku toimub isevalik, piiranguteta Riik sekkub majandsse, reguleerib Firmad Ülikool Tootmiseks  masinad Tootmiseks  teadmised Otsused: firmajuhid eksperdid
Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,postindustrialne" levinuim kuna nüüdisühiskonda peetakse industriaalühiskonna otseseks jätkuks. Ka kirjeldamisel rakendatakse sageli võrdlust industriaalühiskonnaga. Kindlalt iseloomulik kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond  ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre  üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda
Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja Âväärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ãœhiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ãœhiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ãœhiskonna mõiste  ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ãœhiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles  inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine.
Inimesed hakkasid riigilt enamat ootama. Samuti toimusid kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, samuti kujunes välja kodanikuühiskond. See sotsiaal-majanduslik ning poliitiline olukord tingiski erilise ühiskonnatüübi  heaoluriigi kujunemise. Heaoluriigi kujunemine vältas aastakümneid, Sks 1880.a, Põhja-Eur 20.sajandi esimene aastakümme, Põhja-Am 1930.a. Heaoluriik  riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused on: Ülekandeühiskond  ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi võib üle kanda valdkonnast-valdkonda, samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Pool avalikest kuludes läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit  turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.
Huvid. 1. Kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Arenenud kodanikualgatus suudab neid huve realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada ja luua riikide või parteide vahelist liitu. See hoiab ära võimu monopoliseerimise ja stabiliseerib ühiskonda. 2. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1.Vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. 2. Võitlus monopolidega mis tahes majandusharus. 3. Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt. erakonna seadus). 4. Ettevalmistustöö kontroll. 5. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. 3. Diplomaatiliste esinduste peamiseks ülesandeks on oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitsmine asukohamaal. 4
Huvid. 1. Kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Arenenud kodanikualgatus suudab neid huve realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada ja luua riikide või parteide vahelist liitu. See hoiab ära võimu monopoliseerimise ja stabiliseerib ühiskonda. 2. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1.Vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. 2. Võitlus monopolidega mis tahes majandusharus. 3. Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt. erakonna seadus). 4. Ettevalmistustöö kontroll. 5. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. 3. Diplomaatiliste esinduste peamiseks ülesandeks on oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitsmine asukohamaal. 4
Toota kasumit ja püsida konkurentsis. · M. Weber  protestanlikud väärtused soosivad turumajanduse iseloomujoonte tekkimist  tööarmastus, kokkuhoidlikkus. Juhtmõttes rikkuse kogumine, enesedistsipliin, ratsionaalsus · E. Durkheim  sotsiaalse solidaarsuse hoidmine; tööstusühiskond soodustas individualismi. Ohud üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine. Demokraatia · Tunnused: vabad valimised, mitmeparteilisus, võimude lahusus, vaba ajakirjandus, rahvavõim, sõnavabadus, õiguste ja kohustuste kooskõla, tagatud inimõigused. · Tsensuur  riigi poolne poliitiline eelkontroll massimeedia üle. Demokraatia teostamine: · demokraatia ehk rahvavõim Demokraatliku ühiskonna tunnused: · Inimesed seavad mõjutada otsuseid, mis puudutavad nende igapäevast elu · Poliitilised liidrid valitsevad rahvalt saadud mandaadi alusel · Mitmeparteilisus · Tagatud inim- ja kodanikuõigused ning vabadused Demokraatia vormid:
spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik mõju keskkonnatasakaalule. 2. Heaoluriik. Selle tekke eeldused: 1) tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ning muutis inimeste elustiili (riik pidi hakkama tegelema sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja haridusega); 2) kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid tänu kodanlikele revolutsioonidele. Esimesed heaoluriigid kujunevad 1880. aastatest alates. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse
Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja Âväärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ãœhiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ãœhiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ãœhiskonna mõiste. Ãœhiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ãœhiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond
Näide tänapäevast Jeemen, Keenia, PKorea, Kõrgõstan, Hiina, Venezueela, Eesti, Läti, USA Laos Usbekistan Venemaa Tekkimise põhjus Neoliitiline Tööstusrev. Tehnoloogia areng Internet revolutsioon ja heaoluüh. Hääbumise põhjus James Watt Tehnoloogia areng Heaoluriik · Resursside ümberjagamine · Tulu läheb sotsiaalsfäärikatteks (pensionäärid, haridus, toetused) · püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi ning sekkub maj. ja tulude jaotamisse. · Lisaks klassikalistele ülesannetele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalsed ülesanded ning reguleerib (aktiivse sekkumisega) majandust. · Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega.
riike hinnati selle järgi, kui suur on insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tööjõus ehk hinda läksid haritud spetsialistid lk 8 tabel võrdlustega 3)satelliit-ja mobiiltelefonid internet info kiire levik inimesed hakkasid end võrdlema endataoliste inimestega teistes maades olulisteks muutusid teadus,uurimisasutused,avastuste-leiutiste rakendamine teadmusühikond- INFO OSKUSLIK ÜHISKOND HEAOLURIIK (1.2;2.7) .. on riik, mis püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Klassikalised riigifunktsioonid – riigikaitse, õiguskord (korra tagamine, kohus,seadused jms.), turvalisus Heaoluriigi kujunemine – 19.saj lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutust: (vt. paragrahvi algust) 1)Tööstusrevolutsioon 2)Kodanlikud revolutsioonid Arenguetapid (lk. 13)- 1880-1887
paigutab selle uuesti tööstusühiskonda. tootmisesse Väitis et enesetappude määr sõltub sotsiaalsetest teguritest. HEAOLURIIK Miks kujunes välja heaoluriik? Sest elas üha enam inimesi, lapsed ja vanurid jäid tihtipeale üksi ja vajasid toimetulekuks ühiskonna abi Kodanlikud revolutsioonid, demokraatlikud valitsemisviisid Heaoluriik Mõiste seletus  riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule Tunnused  Ülekandeühiskond  ressursside ülekandmine Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Näited Â
Nüüdisühiskond · 19.saj.  ravhusriigid, - ühiskonnad · Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, Tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. · Majandus ja tehnoloogia (tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info -, teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted  modernsus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus  heaoluriik Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine  konveierid · Ratsionaalsus  aja otstarbekas kasutamine · Bürkraatia · Töö  ja puhkeaja eraldumine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel  väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstusühiskond a) Kõrgtehnoloogia b) Kirev klassistruktuur c) Erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus
domineerib innovaatilisus ja loovus. Tööhõive, väärtused ja perekond on samad, mis infoühiskonnas. Postindustriaalühiskond- ühiskond, kus enamik tööealistest on hõivatud teenindavas sektoris. Tööhõive: masintootmine. Väärtused: olla firma omanik, jurist, arst, heaolu. Perekond: mittetäielik pere, omasooliste abielu. Postindustriaalühiskond: püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine. Teenused, oskused c) Heaoluriik: tunnused, probleemid, näited. Saksamaal sai alguses 1880.ndatel. Põhja- Euroopas 20.saj esimesel kümnendil ja USA-s 1930.aastatel. Eesmärgid: parandada inimeste toimetulekut, kaitsta neid terviseriskide eest, leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevalt, tagada sotsiaalne õigus, saavutads olidaarsus Konservatiivne heaolumudel- tööpanusega arvestamine, soosib pika tööstaasiga töötajaid.
Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:
kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed • pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus • vähemuste õigustega arvestamine • tsiviilkontroll relvajõudude üle • kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) • toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:
sõltuvuses majanduskasvu suurusest kogutud varudest. Sotsiaaldemokraadid(vasakpoolsed) leiavad, et majandust ei tohi arendada inimarengu arvelt (kõigile võrdselt). Tänapäeval üritatakse jagada heaolu tagamise kohustusi riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. Kas tänast Eestit võib pidada heaoluriigiks ? Eesti elatustase ei ole veel võrreldav Skandinaaviamaade heaoluriikidega. Küündib selleni ja seega ei ole veel heaoluriik. Milline ühiskond on jätkusuutlik? Ühiskond mis suudab rahuldada praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Tasakaalus peab olema kultuuri elujõulisus, heaolukasv, ühiskonna sidusus ja ököloogiline tasakaalustatus. Milline valitsemine on jätkusuutlik? Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja tulemuslik.Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas.Peab
Siirdeühiskond  ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja Âsuhted asendatakse demokraatlikega. 4. Demokraatia tunnusjooned: 3 põhinõuet: KONKURENTS, KODANIKUÕIGUS, INIMÕIGUS Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huide väljendamiseks Vähemuste õigustega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle 5. Ãœhiskonna jätkusuutlikkus  kas Eesti on? ..jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ãœhtegi probleemi ei lahendata teiste arvelt.
annaabi.ee 
