BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid)
BIOLOOGIA 1 1.1 Elu omadused · Mis on elu? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada Valgud töötavad selle nimel. (Põhiosa moodustavad valgud, praktiliselt kõik reaktsioonid toimuvad ensüümide (valkude) osalusel). Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Bioloogia on teadus, mis uurib elu · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksis, millel on kõik elu omadused. · Ükski organism ei saa väliskeskkonnast otse rakkude ülesehituseks sobivaid valke, lipiide või sahhariide, need tuleb kõigil ise sünteesida.
D-vitamiini vaegus mõjub luudele halvasti. Rasvlahustuvaid vitamiine on organismis varuks rohkem kui veeslahustuvaid vitamiine. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mida sünteesivad sisenõrenäärmed, kesknärvisüsteemi kontrolli all. Hormoonid on üliaktiivsed ja spetsiifilise toimega ja nende molekulid on lühikese elueaga. Hormoonid reguleerivad ainevahetust ensüümide vahendusel. Rakuõpetus Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakuehitust ning talitlust. Kõige suurem rakk on jaanalinnu muna rakk. Ning kõige väiksem rakk on mükoplasma. Rakuteadus hakkas arenema, kui leiutati mikroskoop ning eriti suure hoo sai sisse rakuteadus, kui leiutati elektronmikroskoop, millega on võimalik näha ka raku organelle. Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik elus organismid on rakulise ehitusega 2. Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel. 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakud jaotatakse laiaslaastus kaheks: 1
tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslikult jagunevad rakud: prokarüoodid- eeltuumsed eukarüoodid- päristuumsed 3.)Ainevahetus- toimub organismi ja keskkonna vahel. Keskkonnast saab organism toitudest anorgaanilisi(vesi, soolad, alused, oksiidid, happed) ja orgaanilisi aineid(teiste organismide koostisosad)
Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond
6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · Kude · Organ · Organsüsteem ehk elundkond · Organism · Populatsioon · Liik · Ökosüsteem · Biosfäär Süstemaatiline rida: LIIK PEREKON SUGUKON SELTS KLASS HÕIMKON RIIK D D D Riik: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad 2 Organismide koostis Anorgaanilised ained: · Vesi, seda on organismis kõige rohkem (70%-95%) Vee ülesanded: 1. Hea lahusti 2
organismilisel, liigilisel, ökosüsteemilisel. Ökoloogia seob kokku bio- ja geoteadused. Tsütoloogia tegeleb rakkude ehituse ja talituse uurimisega. Histoloogia tegeleb kudede uurimisega. Homöostaas sisekeskkonna stabiilsus. Füsioloogia uurib organismi talitust ja regulatsiooni. Anatoomia uurib organismi ehitust. Metabolism aine- ja energiavahetus. Assimilatsioon sünteesimine. Dissimilatsioon lagundamine. Elusorganismide tunnused: 1. Rakuline ehitus ainuraksed (koosneb ühest rakust), hulkraksed (koosnevad mitmest rakust). 2. Keerukas organiseeritus ehituslikul, talituslikul, regulatoorsel tasandil. Mitmetasemeline organiseeritus: biomolekulid, rakud, organismid, liigid, ökosüsteemid. 3. Aine- ja energiavahetus rakkude ülesehitamiseks vajalikud valgud, lipiidid, sahhariidid saadakse sünteesimise teel. Ainevahetus moodustub sünteesimis- ja lagundamisprotsessist. Energiavahetus toimub keskkonnaga
Tallinna ... kool GMO Referaat Koostaja: ... Klass: 9a Geneetiliselt muundatud organismid Tallinn 2007 Sisukord 2 Geneetiliselt muundatud organismid 1. Sissejuhatus Enamus inimestest ei tea mida tähendab GMO või mida see endast kujutab. GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid on organismid, kuhu on lisatud võõrast geneetikalist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid. Geneetiliseks muundamiseks on vaja tunda geneetikat ja rakubioloogiat, kuna enamus tööd seisneb siiski DNA ja kromosoomide jne tegelemises. GMO-d on palju uuritud, kuid arvamusi on erinevaid, mõned arvavad, et see on kahjulik ning pikaajaline mõju võib olla laastav, mõndade arusaamist mööda on see just inimeste tulevik, kuna GMO-d on kasutatud toitudes juba pikka aega. Üldiselt on GMO-st kirjutatud palju ar
inimestele, 2015) 2.2. Funktsionaalne või geneetiliselt muundatud toit Funktsionaalne toit on selline toit, mille puhul on tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime, näiteks probiootikumide või vitamiinidega rikastatud piimatooted. (Mäekask, 2008) Funktsionaalse toiduga tegeleb biotehnoloogia. Biotehnoloogia on bioloogia haruteadus, mis mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. (Homutov, 2011) Funktsionaalne toit ei tarvitse, kuid võib olla geneetiliselt muundatud taimedest, näiteks nn "kuldne riis", mis sisaldab suuremal hulgal A-vitamiini ja on ka geneetiliselt muundatud. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 45) Biotehnoloogiliste meetoditega saab parandada toidu kvaliteeti, näiteks pikendada viljade säilivusaega
KUST SAAVAD ORGANISMID ELUTEGEVUSEKS VAJALIKU ENERGIA? SÜNTEESI KÄIGUS VÕI VÄLISKESKONNAST. MILLISEID ORGANISME NIMETATAKSE AUTOTROOFIDEKS? ORGANISME, KES SÜNTEESIVAD ELUTEGEVUSEKS VAJALIKUD ORGAANILISED ÜHENDID VÄLISKESKKONNAST SAADAVATEST ANORGAANILITEST AINETEST. KUIDAS ON OMAVAHEL SEOTUD ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS? ORGANISMI METABOLISM KOOSNEB ASSIMILATSIOONIST JA DISSIMILATSIOONIST (ASSIMILATSIOON SÜNTEESIMINE; DISSIMILATSIOON LAGUNDAMINE E. HINGAMINE). MILLE POOLEST ERINEVAD HETEROTROOFID AUTOTROOFIDEST? AUTOTROOFID ON ORGANISMID, KES SÜNTEESIVAD ELUTEGEVUSEKS VAJALIKUD ORGAANILISED AINED VÄLISKESKKONNAST SAADAVATEST ANORGAANILISTEST AINETEST, HETEROTROOFID ON ORGANISMID, KES SAAVAD OMA ELUTEGEVUSEKS VAJALIKU ENERGIA TOIDUS SISALDUVA ORGAANILISE AINE OKSÜDATSIOONIL. MISSUGUSED PROTSESSID MOODUSTAVAD ORGANISMI DISSIMILATSIOONI? KÕIK LAGUNDAMISPROTSESSID. MISSUGUSED PROTSESSID MOODUSTAVAD ORGANISMI ASSIMILATSIOONI? KÕIK SÜNTEESIPROTSESSI
Elva Gümnaasium Geenmuundatud organismid Referaat Sandra Lääts Klass: 12. klass (kaugõpe) Juhendaja: Tiia Kuresoo Elva 2017 Sissejuhatus Võtsin rakendusbioloogia referaadi teemaks enda jaoks huvitava teema, mis räägib geenmuundatud organismidest ehk GMO-dest. GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele ja niimoodi saadakse transgeensed organismid. Võrreldes tavapärase sordi- ja tõuarendusmeetoditega on geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene. Antud referaadis räägin transgeensetest loomadest ja taimedest ning geenmuundatud toidust. 1. Transgeensed loo
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Organismide keemiline koostis) MAKROELEMENT kuus elementi (C,O,H,N,P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes, siis nimetatakse neid makroelementideks. MIKROELEMENT keemilised elemendid, mis esinevad väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks (Fe,Zn,Cu,I ja F) BIOMOLEKUL organismi koostisesse kuuluvad põhilised orgaanilised ained: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVNE AINE orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) MONOMEER lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele BIOPOLÜMEER elusorganismides tekkivad polümeerid (biomolekul, mis koosneb monomeeridest) nagu polüsahhar
tRNA molekulid trantspordivad aminohappeid ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees 3. Ribosoomi RNA(rRNA)-kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgusünteesis RNA molekulid on struktuurilt üheahelalised(mittebiheeliks) , DNA kaheahelaline(biheeliks) TEADLASED: R.Hook- valgusmikroskoobi, M.Scheidel,T.Schwann-taimed on rakulise ehitusega K.E von Baer- loomade embrüoloogia rajaja(munarakk) Rudolf Virchow-iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust, jahunemise teel. F.Miescher-nukleiinhape G. Mendel- avastas geenid, nende pärandumise ja avaldumise seaduspärasused T.Morgan- geenide pärandumine kromosoomis, äädikakärbsed M.Calvin- pimedusstaadiumi reaktsioonid rakuteadus-tsütoloogia Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria seisukoht: *Rakk saab tekkida ainult rakust, *Uued rakud tekivad jagunemise teel, Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS.
...........2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia vahel, 3.) seostada bioloogia teadmisi igapäevaeluga, 4
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt.
............................................................ 11 Vitamiinid.........................................................................................................................11 Hormoonid....................................................................................................................... 11 Rakuõpetus...............................................................................................................................12 Eukarüootne rakk................................................................................................................ 12 Taime ja loomaraku võrdlus................................................................................................14 Seenterakk............................................................................................................................ 14 Bakterid........................................................................................................
BIOLOOGIA I TERMINID ; Bioloogia teadusharu mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus Morfoloogia teadus mis uurib organismi taset Homöostaas organismide stabiilne sisekeskkond Taksis liikumisviis kus liigutakse välisärritaja poole või kaugenetakse sellest Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe Vere vormelemendid ehk vererakud ( punalibled , valgelibled ja vereliistakud ) Elund ehk organ Elundkond ühise talitluse alusel moodustavad organid organisüsteemi ehk elundkonna Neuraalne reaktsioon närvisüsteemi ahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon Humoraalne reaktsioon reaktsioon hormoonide ja keemiliste ühendite vahendusel Autotroof organismid , mis väliskeskkonnast hangitud anorgaanilistest ainetest toituvad Heterotroof organismid kes kasutavad teiste poolt sünteesitud orgaanilisi ühendeid Populatsioon ühes kohas elutsevad sama liiki organismid Biotsönoos sama elupaiga taime ja loomakooslus �
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järglased sarnanevad oma vanemate
Anorgaanilised ja orgaanilised ained organismis 1. Nimeta elu tunnused (5tk) 1) Rakuline ehitus - rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, milllel on kõik elu tunnused (ainuraksed ja hulkraksed) 2) Aine- ja energiavahetus - toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine (autotroofid ja heterotroofid) 3) Paljunemisvõime - suguline —> viljastumine; mittesuguline —> pooldumine 4) Arenemis- ja kasvamisvõime - otsene areng —> järglased sarnanevad sündides vanematega; moondeline areng —> järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 5) Pärilikkus - järglased sarnanevad oma vanematele. ((( 6.) Stabiilne sisekeskkond - püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH)
valgusenergia abil (fotosüntees) Biomolekulid – ained, mis ei moodustu väljaspool organismi heterotroofid – vajavad energiaks orgaanilist ainet Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped : DNA, RNA 4) 3. punkt -> stabiilne sisekeskkond 2) Rakuline tase – TSÜTOLOOGIA püsiv temperatuur (imetajad ja linnud on ainsad püsisoojased Rakk – kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu organismid, teised on kõigusoojased) omadused. püsiv happesusreaktsioon e. pH ainuraksed – bakterid, protistid püsiv aineline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside hulkraksed – taimed, loomad, seened
püsisoojased) Organsüsteem- elundkond Etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus Biosfäär- kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, suurim ökosüsteem 2. Rakulise ehituse järgi organismide liigitus (ühe- ja hulkraksed) Üherakulised organismid Hulkraksed organismid (ainuraksed) (heterotroof) Bakterid loomad Kingloom, amööb inimesed Pärmseened taimed algloomad enamik seeni mõned vetikad 3. Nimeta elu omadused 1. AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitumine Hingamine energia hankimiseks Jääkainete eritamine 2. PALJUNEMINE EHK SIGIMINE Suguline (muna- ja seemneraku ühinemine)
selgroogsete põislootele. muutusest (genoommutatsioonist). Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on Blastula (põisloode) enamiku loomade lootelise indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi. arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorulast). Eeltuumne rakk (prokarüootne) rakutüüp, mida iseloomustab rakutuuma membraansete organellide Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi puudumine. tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi Eksperimentaalgrupp uurimusobjektide rühm, reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP mida uuritakse erinevates katsetingimustes. molekule.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik.
Geenitehnoloogia eksam 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Süsivesikud=sahhariidid. On orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud säilitavad rakusiseselt keemilist energiat. Rakk saab energiat suhkrumolekulide lagunemisel lihtsateks ühenditeks, aeroobidel veeks ja süsihappegaasiks. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi
5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Ainuraksetel närvisüsteem puudub (selle asemel erinevad orgaanilise aine molekulid välismembraanis) Eluslooduse organiseerituse tasemed: 1. Molekulaarne tase teadus molekulaarbioloogia. Biomolekulid nt. sahhariidid 2. Rakk esmane tase, kus ilmnevad kõik elu omadused rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. Eukarüootne rakk päristuumne Prokarüootne rakk eeltuumne 3. Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega teadus, mis uurib kudesid on histoloogia. Neli koetüüpi: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude 4. Organ e. elund kudede kogum, mis täidab kindlat funktsiooni. 5
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud
*Elus loodus jaotub viide riiki bakterid, brotistid(kingloomad), seened, taimed ja loomad 2 Bioloogia uurimismeetodid 24.10.11 Teadusliku uurimismeetodi põhietapid 1)Probleemi püstitamine 2) Taustinfo kogumine 3) Hüpoteesi sõnastamine - probleemi oletatav vastus - Hüpoteesi kontrollimine katsed, vaatlused, ekspriment - Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uued teaduslikud faktid Tähtsamaid bioloogia alaseid avastusi 1590. a. Vennad Janssenid Esimene mikroskoop 1665. a. R. Hooke raku mõiste 1670. a. Leeuwenhoek bakteri avastaja 1859. a. Ch. Darwin evoulutsiooni õpetus 1826. a. K. E. von Baer imetaja munaraku avastaja 1856. a. G. Mendel pärilikkusseaduste sõnastaja (3 seadust) 1990. a. Esimene geenisiirdamine 1997. a. glooniti esimene imetaja 2001. a. kaardistati inimese genoom (kogu kromosoomistik) 3
Kõikide elusorganismide ühised tunnused: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Neil on aine- ja energiavahetus; Nad kasvavad ja arenevad; Paljunevad; Sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond; Reageerivad ärritusele; Kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed: (Aatom) - Molekul - Organell - Rakk - Kude - Organ - Organsüsteem - Organism - Liik - Populatsioon - Kooslus - Ökosüsteem - Biosfäär. Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia. Organellid - rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita. Tsütoloogia. Organellidest moodustuvad funktsioneerivad rakud. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmevad kõik elu tunnused
2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) +DISSIMILATSIOON(lagundamine) 4. Kasvamine ja areng Kasvamine mõõtmete muutumine Areng uuete tunnuste, omaduste omamine