Metsatöllu kontsert Mina käisin Metsatöllu kontserdil, mis toimus 23.veebruaril, 2017 aastal, Eesti Rahva Muuseumis, kell 19:00. Metsatöll pidas oma 18.ndat sünnipäeva just seal. Külastasin kontserti koos ühe oma sõbraga. Sõna ,,Metsatöll" on iidne eesti murdesõna, mis tähendab hunti. Selle bändi pealaulja ja kittarist Markus Teeäär sõnas nii: ,,Alustasime Metsatölluga Pääskula keldris 1999. aastal veebruarikuus. Sellest ajast oleme tahtnud igal aastal oma sünnipäeva kuidagi omanäoliselt pidada. 18 aastat hiljem viime muuseumisse oma kogumiku "Vana jutuvestja laulud". Muuseumisse viiakse ju tavaliselt väga vanad asjad. Viimane aeg, viimane aeg." Bändi kuuluvad ka veel kolm teist liiget, kelleks on praegu Lauri Õunapuu( mängib erinevaid eestimaiseid folk pille, millest ühed on näiteks torupill, viled ja kandled), Raivo Piirsalu ( mängib bass kitarre ja muid huvitavaid pille) ja Tõnis Noevere (trummarist). Kõik nad ka lisaks pillidele lau...
Indiaanlased 1. Indiaanlased on Inkad,Maiad ja asteegid 2. Indiaanlasi leidub tänapäeval kõige rohkem Mehikos 3. Shamaan on Indiaanlastele nagu ravitseja kes ravib inimesi haigustest. Shamaanid on ka nagu mungad kes räägivad kõrkemate jõududega. 4. Indiaanlaste tuntumad pillid on trummid, kõristid, kõlistid ja viled. 5. Indiaanlastele tõid Ameeriklased keelpillid 6. Indiaanlaste tuntumad tantsud on kotkatants ja päikesesäratants. Päikesesäratantsus on tantsijad ehitud eredavärvilistest linnusulgedest rattakujuliste peakatetega, niinimetatud päikeseratastega, käes hoiavad nad sulgedega kaunistatud kõristeid ja väikeseid päikeserattaid. Tseremoonia juurde kuulub ka omapärane tants. Indiaanlaste küla:
Andraliis LAURI MARKUS torupill, viled, kandled, ängipill, parmupill, akustiline kitarr, laul laul, elektrikitarr KURIRAIVO ATSO bass, bassmandoliin, trummid, haisutrumm, kännupill, laul laul KES? MIS? KUS? 1999. aasta 24. veebruaril said Tallinna äärelinnas Pääsküla raba servas laulja kitarristi Markuse keldris kokku kolm meest. 2001. aasta alguses vahetas bändi algse bassimehe välja Kuriraivo. 2009. aastal ilmus bändi 10. sünnipäeva auks 2DVD/CD "Kõva Kont", mis on Metsatöllu viimane omakulujakirjadegaüllitis. KES? MIS? KUS? 2010. aasta märtsis nägi ilmavalgust Metsatöllu neljas album ,,Äio". KES? MIS? KUS? 2012. aasta sisse mahuvad kontserdid ja festivaliesinemised Eestis, Soomes, Lätis ja Ukrainas. Sügisel võtab Metsatöll koos Korpiklaaniga (FIN) ette kuu aega kestval PõhjaAmeerika tuuri, kus antakse 26 kontserti Praeguseks on bändil seljataga üle 350 kontserdi Eu...
Muusika. Klahvpillide töö. 1. Klahvpillide jagunemine helitekitamise järgi · Heli tekib keelte võnkumisel (klaver, klavessiin) · Heli tekib õhusamba võnkumisel (orel, akordion) 2. Haamermehhanismi tekke · Leiutati 18. Sajandil. Klaveril tekib heli, kui klahvi alla vajutades löövad vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma. 3. Viis klaveri osa · Klaviatuur · Keeled · Metallist raam · Haamrid · Pedaalid 4. Pedaalide töö põhimõte klaveril · Tavalisel kaks vahel kolm pedaali. Paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmimaks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimasena vajutatud heli või akordi 5. 3 tuntud pianisti · Rein Rannap · Marko Martin · Mihkel Poll 6. Mis on klahvpill · Pill, mille heli tekitatakse sõrme vajutusega klahvile 7. K...
METSATÖLL Folk- metalmuusika laulusõnad räägivad paganlusest, loodusest, fantaasiast, mütoloogiast ja ajaloost. Mulle meeldivad ka rockansambel ,,Linking park", ,,Lordi" ja ,,Apocalyptica". ,,Metsatöllu" praeguSES koosseisUS aastast 2004 mängivad: Markus laul, elektrikitarrid, lokulaud Lauri torupill, viled, kandled, ängipill, parmupill, akustiline kitarr, elektrikitarrid, laul Kuriraivo bass, bassmandoliin, kännupill, kisa ja röökimine Atso trummid, haisutrumm, laul 2004 ilmus album "Hiiekoda", mis muutis bändi vaatajaskonna mitmesajakordseks ja purustas kõik senised Eesti raskemuusika müügirekordid ning ,,Metsatöll" sai 2005. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel aasta metalartisti tiitli. 2008. aastAL ilmus ,,Metsatöllu" kolmas album ,,Iivakivi", mille eest sai ,,Metsatöll" Eesti Muusikaauhindade jagamisel juba tuttava aasta metalartisti tiitli. Samal aastal sõlmis ,,Metsatöll" plaadilepingu Universali Soome tüt...
Metsatöll Koostaja : 2010 Sisukord Biograafia............................................................................................................3 Koosseis..............................................................................................................5 Väljaanded..........................................................................................................6 Pildid...................................................................................................................7 ,,Vaid vaprust".....................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.............................................................................................9 Biograafia Metsatöll on Eesti folk metal ansambel ning enamik nende laulusõnadest on inspireeritud eestlaste muistest vabadusvõitluses...
Läti muusika Üldine Muusikaelu keskuses Riias asuvad Läti Ooperi- ja Balletiteater, ooperiteater (asut.1945), konservatoorium (1919) ja filharmoonia (1941). Tuntumad muusikakollektiivid on riiklik sümfooniaorkester (asut.1926), riiklik akadeemiline koor "Latvija"(1942), kammerkoor "Ave Sol" (1969), ning televisiooni ja raadio segakoor (1940) ja ka estraadiorkester (1966) Ajalugu Kunstmuusikat hakati looma 1860. aastal. Oluline osa muusikakultuuri arengus kuulub laulukooridele. Laulupidusid korraldatakse 1870.a.-ist, esimene üldlaulupidu peeti 1873 Riias. Tolle aja tähtsad muusikategelased olid J.Cimze, K. Baumanu ja E.Vigners Esimene läti ooperiteater asutati 1913, Rahvuslik Ooperiteater aga 1919 Riias. Tuntumad dirigendid T.Reiters (1884-1956) L.Vigners A.Jansons E.Tons (1917-67) Läti rahvamuusika Rahvalaulud on põhiliselt ühehäälsed (on ka ...
Klahvpillid Heli tekib klahvidele vajutades. Kõikidel pillidel on klaviatuur, mille moodustavad kõrvuti asetsevad klahvid. Üldiselt Areng algas 18. sajandist, kui leiutati haamermehanism. Koosnevad raamist, kõlalauast, keeltest, klaviatuurist, helitekitamismehanism ja pedaalid. Tiibklaver Klaveritest kõige suurem. Umbes 230 keelt ning 88 haamrit ja keelt. Pianiino Keeled asetsevad veritikaalselt Klavesiin e tsembalo Kujunes välja 15. sajandi paiku. Sellel on 2 klaviatuuri ning linnutiivakujuline kõlakorpus. Igal klahvil oma keel. Dünaamika võimalused piiratud, kuna tugevus ei ole reguleeritud klahvi vajutamis tugevusega. Orel Üks vanimaid pille, mille eelkäijad on panniflööt ja torupill. Suurim ja keerukaim ehitusega muusikapill. Heli tekib õhusamba liikumisel viles. Viled on metallist(tina, tsink, vask) või puust(mänd, pappel, nulg, kuusk, tamm). Sellel on kuni 7 manuaali ning pedaal jalgadega m...
Muusika jaguneb : 1) rahvamuusika ja 2) prof.muusika Rahvalooming on tekkinud pika aja jooksul, levinud peamiselt suuliselt ning seetõttu pidevalt muutuv. Rahvamuusika jaguneb: 1) rahvalaulud 2) rahvatantsud 3) pillimuusika 2 perioodi: 1) vanem- e. regi- e. runolaul 2) uuem rahvalaul Vanema rahvalaulu esitajateks olid naised. Esitati eeslaulja ja kooriga vaheldumisi. Sõnad olid tähtsad. Viis oli lihtne ja monotoonne. Sõnade aluseks oli värss, mis koosneb 8 silbist. Kasutati refräänsõnu nt. marti, kaske, allea. Kasutati algriimi. Rütm oli lihtne ja ühehäälne välja arvatud setudel. Rahvalaulu liigid. 1. Vanimad on töölaulud. 2. Hälli- e. unelaulud 3. Kalendrilaulud - erinevate rahvakalendri tähtpäevadega seotud laulud. 4. Lastelaulud 5. Tantsulaulud Uuem rahvalaul tekkis 18. saj. Lauluviis muutus mitmekesisemaks, keerulisem rütm, laulusõnad koondusid salmidesse ja tekkisid refräänid. Teemad olid mitmekesi...
Metsatöll Maksim Borodavin 11. Klass Metsatöll on Eesti folk metal ansambel ning enamik nende laulusõnadest on inspireeritud eestlaste muistsest vabadusvõitlusest. Ansambli nimi on vana eufemism sõnast hunt ning enamik Metsatölli laule on tihedalt seotud hundi kujuga. Ajalugu •Metsatöll alustas tegevust 1999. aasta 24. veebruaril kolmeliikmelisena ning toona esitati eepilisi heavy metal-lugusid mõningate mõjutustega Eesti folkloorist. •2000. aastal ühines ansambliga Lauri Õunapuu ehk Varulven. •2001. aastal lahkus senine bassimängija Andrus ja tema asemele tuli Raivo Piirsalu. Lauri Õunapuu: torupill, laul, kitarr, kandled, viled, muud rahvapillid. Raivo Piirsalu: basskitarr, laul. Marko Atso: trummid, laul. Markus Teeäär: laul, kitarr. 2011. aastal ilmus bändi viies album „Ulg”, millest sai Universal Musicu enimmüüdud Eesti artisti album vähem kui kahe kuuga. Samuti tõi plaat Me...
Ööbik Ööbik on umbes varblasesuurune tagasihoidliku seljalt oliivpruuni ja kõhupoolt helehalli ning sabalt punakaspruuni sulestikuga lind. Isa- ja emalind on ühesugused. Eluviisilt on ööbik väga varjatud. Ta hoidub tihedasse põõsastikku maapinna lähedale, otsides alumistelt okstelt ja lehtedelt ning ka lehekõdust putukaid, ämblike ja sipelgaid. Suvel sööb ka vähesel hulgal marje. Vastupidiselt oma välimusele on selle väikese linnukese laul aga väga kaunis ja mitmekesine. Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Inimkeeles ei olegi võimalik tema laulu kirjeldada. Mõnel pool kutsutakse ööbikut ka laulu jumalaks ja lauljate kuningaks, kelle laulu on on vaiksetel öödel kuulda 1...1,5 km kaugusele. Eestis on ööbik tavaline haudelind ning ta on levinud veel Ida-Euroopas ja Aasia kesk- ja lõunapiirkondades. Ööbik lahkub Eestist augustis või septembri algul, rännates enamasti üksikult, peamiselt öösi...
Põhja-Ameerika, Euroameerika,Afroameerika 1.Põhja-Ameerika alarühmad: ● Põhja-Ameerika põlisrahvaste indiaanlaste ja eskimote kultuur ● Euroopa rahvaste muusikapärand ● Aafrika rahvaste muusikapärand 2. Indiaanlased Laul - kesksel kohal vokaal. Lauldakse, kas üksi,kooris või vastulaulu põhimõttel. Enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest. Osad laulud jutustavad hõimu ajalugu. Pillid - trummid, kõristid, harvemini viled, flöödilaadsed pillid või ka vibupill. Tantsud - tihedalt seotud religioossete rituaalidega. Nende abil suheldakse üleloomulike jõududega. Suur tähtsus on rõivastel. 3. Powwow - populaarsed hõimude kogunemised, kus on suurejoonelised rahvapidustused traditsiooniliste laulude, tantsude ja toitudega. Üritus võib sageli kesta kuni nädal. 4. Eskimod, inuittid, jupikid Nad kõik erinevad teineteisest keele ja ühiskonnakorralduse poolest, kuid kultuuris ja kombestikus on palju ü...
METSATÖLL Biograafia ,,Metsatöll" on iidne eesti murdesõna, mis tähendab hunti. Bändi loomise lugu: tallinna äärelinna keldris said kokku 3 meest, üks neist oskas natuke kitarri mängida, teine tundis kedagi, kes trumme mängis ning kolmandal oli valmis mõeldud bändi nimi. Metsatöllu muusikastiiliks on folk-metal Bänd alustas kolmeliikmelisena tegevust 1999. aastal 2001. aasta alguses vahetas bändi algse bassimehe välja Kuriraivo. praegune koosseis sai paika aastal 2004 Bändi koosseis Markus laul, elektrikitarrid, lokulaud Lauri torupill, viled, kandled, ängipill, parmupill, akustiline kitarr, elektrikitarrid, laul Kuriraivo bass, bassmandoliin, kännupill, kisa ja röökimine Atso trummid, haisutrumm, laul Väljaanded 1999 album ,,Terast mis hangund me hinge" video ja singel ,,Hundi Loomine" netisingel ,,Ussisõna...
Vene muusikaajaloo võib jagada kolme perjoodi: I Vana aeg (ürgkogukondlikust ajast kuni 10. Saj) rahvamuus. Teke. kõige vanem laulud tekkisid ürgkogukondlikul ajal. Need on seotud slaavlaste tegevusaladega- karjakasvatuse, põlluharimisega & samuti usuga loodusjõududesse (nn paganausk) Peamiselt on 2 ja 3 osalise taktimõõdu vaheldumine aga on ka 5 7 11 osalist taktimõ. Rahvalaul. esitati mitmehäälselt, eeslauljaga liitusid hääled mis hargnesid ja sulasid kokku. II Keskaeg (10.saj-17.saj I pool)- Arenes rahva- ja kiriku muus. 1) rahvamuus.areng &teke Keskaj. alguses tekkis laululiik bõliina( on jutust. sisuga vene kangelaslaul (vabadusvõitl. kangel.teod,kangel.) Tekst oli muusikast tähtsam.) mille kõrvale tekkis hiljm lüürilised laul (tundeküllased,nukrad,murelikud. Eeslaul. alustab, koor lisandub uue meloodiaga tekib mitmehäälsus mis on omap vene rahvamuus. Iseloom. oli ühe silbi venitam. üle mitme noodi) 11-17. Saj. te...
MUUSIKA KT NR. 1 1. Iseloomusta vanemat rahvalaulu – kõnelähedane, teksti vähe, 2-3 ebamäärase kõrgusrga heliastet, lauldi üksi. Regivärsiline: seotud inimese igapäevase elu, mõtteviisi ja keelega, esikohal tekst. Liigid: töö ja tavandilaulud, jutustavad laulud, lüürisilised laulud. Tekst jaguneb värssideks. Alrgiim – sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas. Parallelism – ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. Vanema murde kasutamine. Pikad tekstid. Enamasti ühehäälsed. Eeslaulja ja koori vaheldumine. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Rühm ilma eeslauljata. Ilma pillideta saateta. 2. Iseloomusta uuemat rahvalaulu - 18. Sajand. Tekkimise põhjus muudatused eesti arenguloos. Kaasaaegne sisu. Liigid: tantsulaulud, laulumängud, sõja ja nekrutilaulud, vangilaulud, armastuslaulud. Tekst jaguneb 4realiseks salmideks, oluline tegevuse kujutamine. Lõppriim – vä...
Eesti muusika. Rahvalaulu aluseks värv ja igale silbile vastab üks noot. Oluline osa on värss, muusikalisel osal väiksem tähtsus. Monotoonsed ja igavad. Temaatika on jaotatud 2 suurde rühma: lõike- töölaulud ja tavandi laulud + lastelaulud <-- need on naistelaulud, eeslauljal suur roll(nimetati kaasitaja või leelotaja). Eeslauljaks pidi olema kogukonna üks helgemaid lauljaid. Saxo Grammraticus väitis, et 13. saj on olnud meestel veel sõjalaule. Meestelaule Eestis ei ole, vähemalt mitte sõjalaule. Regilaulu on Eestis lauldud enne 19.sajandit, aga säilinud on ta Kihnus ja Setumaal. Eesti rahvalaul on ühehäälne: pikendatud lõppheli ja refrään. Skandeerimine : muusika ja tekstirõhud ei lange kokku näiteks mardilaulu tekst. Ettehaarav lauluviis koor võtab eeslaulja viimasest silbist kinni ja vastupidi ka. Setumaa rahvalaul on mitmehäälne nn Setu terts nad laulavad kahe duuri vahele, see on maast madalalt omandatud. Setu stiil on veidi...
VENE MUUSIKA AJALUGU vanaaeg (ürgkogukondlik aeg 10 saj.) · Seotud slaavlaste tähtsamate tegevusaladega (karjakasvatus, põlluharimine, usk loodusjõududesse) · Vanimad olid töö ja tavandi laulud (algelised meloodia ja rütmi poolest) · Rahvalaulus taktimõõdu vaheldumine · Rütm : iseseisev, tekstist sõltumatu, lihtne, ühekülgne keskaeg (10 saj. 17 saj. 1 pool) · Arenes kaks erinevat suunda: kiriku ja rahvamuusika · Levinud laululiik bõlina (pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest) · Hiljem tekkisid lüürilised rahvalaulud (tundeküllased, nukratoonilised, murelikud, 1617 saj.) · 1117 saj. tegutsesid rändmuusikud ehk skomorohhid (lõbusad pool klounid, rändnäitlejad, eriti populaarsed 15 saj. peale Venemaa vabanemist) · mängiti keelpille (gusli, gudokk, domra, balalaika), puhkpille (viled, sarvepillid), löökpille, lõõtspille ja kitarri · kirikulaul 1117 saj. profes...
NORRA RAHVAMUSIKA · Lauldi peamiselt üksi. · Ballaad- pikk jutustava sisuga laul. RAHVATANTS · Halling - rütmikas ja akrobaatiline norra meestetants. RAHVATANTS · springar ¾ taktimõõdus kiire jooksutants, paaristants · gangar- 2/4 taktimõõduga kõnnitants, paaristants. · Uuemate rahvatantsude hulgast on populaarsemad valsid, reinlendrid (saksa päritoluga tants) ja polkad RAHVAPILLID KANNEL PARMUPILL RAHVAPILLID VILEPILL OINASARV HARDANGERI VIIUL Edvard Grieg (1843-1907) tuntuim professionaalne helilooja ja pianist. · Griegi peetakse norra rahvamuusika rajajaks. · Olulisemaks inspiratsiooniks oli talle kaunis Norra loodus. · Tema tuntumad teosed on klaverikontsert a-moll ja süit ,,Peer Günt". · Alexander Rybak 2009. a võitis Eurovisiooni laluvõistlust lauluga ,,Fairytale" · Edvard Grig "Liblikas"(2:01) ·...
Rahvalaul jaguneb kaheks:1) regilaul/runolaul (vanem)2) uuem rahvalaul. Regilaul koosneb regivärssidest, on 8-silbiline ja valdavalt ühehäälne saateta.Regilaulus eeslaulja ja koori vaheldumine. Uuemas rahvalaulus on värsid.Valsi eestipärane vorm labajalavalss. *Viled, sarved, pasunad, kannel, viiul, torupill, parmupill, jauram. *Valgas Janis Cimze nimeline seminar. A. Kunileid, F. Saebelmann, K.A.Herman, A. Thomson. Vanim laulukoor Põltsamaal, praegu kannab nime ,,Heli". Esimesed pasunakoorid Tormas ja Väägveres. I üldlaulupidu 1869 Tartus, kus osalesid vaid mees- ja pasunakoorid. Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani". Karl August Herman andis välja esimest muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht".Laulud ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Isamaa mälestus", ,,Mingem, üles mägedele", ,,Munamäele". Miina Härma õppis Peterburis orelit ja kompositsiooni. Asutas Tart...
Sinivaal Sinivaal on imetaja. Ta kuulub seltsi vaalalised, sugukonda vaguvaalalised ning perekond ja liik on Balaenoptera musculus. Sinivaal on maailma suurim loom. Ta toitub planktonist. Need on kõige väiksemad ookeanis elavad olendid. Keskkond: Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Kõik mereimetajad pärinevad maismaaimetajatest. Ka sinivaal. Arvatavasti meelitas miljoneid aastaid tagasi vette need loomad toidurohkus. See sundis neid kohanema uute elutingimustega. Vaalalised saavad meres vabalt ringi liikuda. Nad esinevad kõigis ookeanides, kuid kõige rohkem esineb neid Arktika ja Antarktika lähistel. Seal on vaalade jaoks palju planktonit. Kui planktonit ei ole palju, elavad vaalad tänu oma paksule rasvakihile. Paljunemine: Si...
Oli teisipäeva õhtu ja nagu igal teispäeval ei olnud mul enne kontserdit midagi muud teha kui õppida .Seetõttu olin vägagi õnnelik, teha ennast korda ja seada sammud Nokia Kontserdimaja poole.Kohale jõudes leidsin kiiresti oma klassi ning hakkasime põnevusega oma kohtasi otsima.Kuna see oli mu esimene kord Nokia Kontserdimajas, olin meeldivalt üllatunud.Mõne aja pärast kustutati tuled ja algas kontserdi esimene osa. Kontsert, mida olime klassiga kuulama tulnud oli "Wang Li / Paabel + Meestevägi" . Ürituse teema on seotud folgiga ja Viljandis peetava folkfestivaliga. Ausalt öeldes ei olnud ma varem kokkupuutunud folkmuusikaga, aga kuna otsin pidevalt uusi muusikapalasi mida kuulata, siis see kontsert oli kuldne võimalus teha algust minu jaoks uut sorti muusikaga. Esimesena astusid üles Paabel ja Meestevägi. Meesteväe koosseisu kuulus 6 meest: Meelis Hainsoo, Sakarias Leppik, Konstantin Tsõbulevski, Taavi Paomets, Aare Külama ja Arn...
Klaverite areng sai alguse 18 sajandil, kui leiutati haamermehhanism. Klavereid on mitmesuguseid , nad sarnanevad üksteisele tööpõhimõte poolest, erinevad aga kujult ja suuruselt. Klaverid koosnevad raamist, kõlalauast, keeltest, klaviatuurist, helitekitamismehhanismist ja pedaalidest. Klaveri heli tekib , kui klahvi alla vajutades löövad vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma. Iga konkreetne klaveri kõla sõltub materjalist, mida on pilli valmistamisel kasutatud. Klaveri kõlavõimalused on väga avarad. Klaveril on pedaale kaks vahel ka kolm: paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmiks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimase vajutatud heli või akordi. Tiibklaver on klaveritest kõige suurem ning ka kõige keerulisema konstruktsiooniga. Tiibklaveril on 230 keelt ning 88 haamrit/klahvi . Tiibklaver on üks populaarsemaid pille kontserdilavadel. Tiibklaverit kasutatakse...
Õpilaskonverents ,,Galiitsia keldid" 01 cancro cru GALIITSIA ÜLDTUTVUSTUS Galiitsia on üks seitsmeteistkümnest autonoomsest piirkonnast (meil Eestis maakonnad, neil seal autonoomsed piirkonnad) Hispaanias, mis asub Portugali põhja -ning Hispaania loodeosas. Galiitsia jaguneb omakorda veel 50 provintsiks. Põhilise üldpildi moodustavad mäed ja jõed. Galiitsias räägitakse kahte erinevat keelt: Galiitsia galeegi ning Hispaania kastiilia. Galiitsia traditsioonid on hindamatud kultuuripärandid, millest suuremat osa jagavad nad oma naabri Portugaliga. KELTIDE ÜLDTUTVUSTUS Galiitsia keldid olid Pürenee poolsaare lääneranniku ajaloolised asukad, kes elasid pronksi- ja rauaajal. Elasid hõimuti. Nad olid loovad- lõid imelist kunsti, mida iseloomustasid hoogsad ja tundelised voolavad jooned ning abstraktsed figuurid. Nad olid ka väga vaimsed ning uskusid jumalatesse ja jumalannadesse. ...
Autojuhi ohud pimedas sõites. Autot juhtides peab olema juht tähelepanelik, eriti aga pimedas sõites. Sel ajal võivad varitseda juhte erinevad ohud. Mis ohud on autojuhil pimedas sõites ? Palju õnnetusi juhtub seetõttu, et metsloomad jooksevad autole ette. Üldjuhul on enamus metsloomi ööloomad ning nad hakkavad toitu otsima hämara saabudes. Seetõttu tulebki olla eriti tähelepanelik just teedel, mille lähedal on metsatukk. Kokkupõrge metsloomadega võib tuua suuri kahjustusi. Kokkupõrkel ulukiga, võib halvimal juhul auto minna isegi mahakandmisele. Selliste õnnetuste ärahoidmiseks tuleks pimedas sõites kindlasti kiirust vähendada, kuid kõige kasulikum vahend õnnetuste ärahoidmiseks on metslooma viled. Need kaks väikest vilet kinnitataks auto esiossa ja sõitmisel tekitavad nad inimkõrvale mittekuuldavat heli, mida aga metsloomad kardavad ning põgenevad selle lähenedes. Paljud juhid on selle juba endale so...
Skisofreenia diagnostika Jaak Timberg Tartu, 2012 Diagnostilised meetodid Psühhiaatriline intervjuu Vaatlus-jälgimine Andmed lähedastelt, suunavalt arstilt, teistelt isikutelt; varasemad sissekanded ravidokumentidesse; Muud uuringud somaatilise seisundi/patoloogia hindamiseks Psüühilise seisundi hindamine Diagnostika Kuuajalise või pikema perioodi vältel peab enamiku aja jooksul avalduma: vähemalt 1 "esimese järgu" sümptom (nõrgemalt väljendunult kaks või rohkem) Vähemalt 2 "teise järgu" sümptomit < 1 kuu sümptomid äge skisofreeniasarnane psühhootiline häire Ei arvestata prodromaalperioodi sümptomite kestust "Esimese järgu" sümptomid (a) mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine; (b) luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest, mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, mõtteid, tegevusi või aistinguid; luululine tajumine; (c) kuulmishallutsinats...
SINIVAAL PÕHIANDMED Pikkus: isased 25m, emased kuni 30m pikkused Kaal: 80 000-130 000kg Suguküpsus: 4.-5. eluaastal, isased on selleks ajaks kasvanud 22,5m pikkuseks, emased 23m pikkuseks Poegimine: pole uuritud. Emasloomad sünnitavad poja kord 2-3 aasta jooksul Tiinuse kestus: 340-366 päeva Poegade arv: 1 Häälitsused: kaeblikud, madalad, sagedusel 20Hz, saaki jahtides läbilõikavad viled ja piuksatused Harjumuspärane eluviis: elavad rühmadena. Eluea pikkus: 80 aastat KESKKOND Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Vete kinnikülmumin...
Mis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest. Kultuurikompleks(kk)-On see, kui mingi asi vi idee on laiemalt mjutanud inimhiskonda.(Nt auto,revolutsioon) VANAD KULTUURID Muusika algallikate leidmiseks peaks vaatama kmneid tuhandeid aastaid tagasi.A...
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest, mis registreeriti ametlikult 22. märtsil 1924.a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a. Muuseum on ehitatud koos Otsa koolida, kus õpetati kõrgelt haritud muusikat. Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi visiitkaardiks on ajalooliste muusikainstrumentide püsiekspositsioon. Muuseum korraldab näitusi, loenguid, konverentse, kontserte, temaatilisi õhtuid jms. Meie külastasime klassiga ainult muusikaosakonda. Muusikaosakonnas on arvel ligi 500 isikufondi väljapaistvate eesti interpreetid...
Veljo Tormis (1930) Ta on sündinud Harjumaal Kuusalus. Tema isa oli köster. Tema isa tegeles ka muusikaga. Edasi läks kogu perekond Vigalasse. Veljo läks reaalkooli ja Tallinna Muusikakooli (Otsa) ning õppis seal koorijuhtimist. Sealt läks ta otse Moskvasse õppima. Moskva konservatooriumi lõpetas ta 1956.aastal. Siis hakkas ta õpetama. 1969.aastal sai ta vabakutseliseks heliloojaks. Loomingus pürgis ta eesti rahvalaulu algmaterjali poole. Tsüklid eesti kalendrilauludest: jaanilaulud, mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud, kiigelaulud. Ta kirjutas laulud: ,,Vadja pulmalaulud", ,,Ingerlased", ,,Ingeri eepos", ,,Ingelaste õhtud" Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest. Muusikat õppis Rakveres. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis (Otsa) 1963.aastal lõpetas Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud. Teda ei lubatud koolides õpetama, sest arvati, et see muusika on liiga uudne. Ta oli endassetõm...
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10 F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED - sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: *dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1...
KOOSTANUD HAJA OJARAND Toiduks on: Must lagipea ja kurgualune, punane rind. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses . Põhitoiduks on seemned, võrsed ja pungad. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga. Kollane kõhualune. Lauluviis “sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks ussikesed, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihased tegutsevad enamasti salkadena. Üks rasvatihasepaar koos poegadega sööb aastas 75 kg mitmesuguseid putukaid, kellest valdav osa on kahjurid. Helesinine lagipea ja ülapool. Sinitihane on rasvatihasest veidi väiksem. Teda võib kohata meil nii suvel kui ka talvel. On teada, et sinitihasepaar kandis päeva jooksul poegadele toitu 651 korral! Kukkurtihane erineb väga olulisel määral teistest tihastest. Ta on väike pruunikas lind musta...
PUUPUHKPILLIDEL tekib heliõhusamba võunkumisest pillitoru sees.heli on seda madalam mida pikem on õhu sammas pikki pillitoru asetsevad augud,mida mängija katab kas sõrmedega või klappidega, nii saadakse erineva kõrgusega heli. Et tekiks heli on vaja õhk panna võnkuma. Selleks kasutatakse huulikut ja trosti e. Liistakas. Trostid on valmistatud alati pilliroost. Puupuhk ei tähenda materjali nimetust, vaid pilli ehitust ja kõlaomadusi.Pillid valmistatakse tugevast ja vastupidavast puidust või plastist. Puiduks valitakse veel palisander,kookospähkli puu/kookospall.Plastiks võib olla:ebaniit,klaasplast. Puupuhkpillide eelkäijateks olid erinevad keskaegsed viled. Sümfoonia orkestri puupuhkpillid: flöödid,oboe,klarnet,fagott,(võibolla)saksofonid Tänapäeva FLÖÖT on 15.sõrmeavaga, mis on varustatud klappmehhanismiga.Seda pilli hoitakse su...
Muusika LÄTI Lätil on Eestiga sarnane ajalugu ja kultuur, kuna meid siduvaks lüliks on liivlassed. Läti rahvalaulud on enamasti ühehäälsed. Suurim osa neis on töö- ja tavandilaulud, kuhu kuuluvad ka liigolaulud ehk jaanilaulud. Neid lauldi jaanipäeva paiku. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Enamlevinud rahvapillid on viiul, vilepillid, torupill ja kannel. Pulmalaulude saateks kasutati löökpilli nimega trideksnis. Esimene Läti üldlaulupidu peeti 1873. aastal Riias. Läti populaarseim bänd on Brainstorm. Tuntumad heliloojad- Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls. ROOTSI Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul. Olulised olid ka laulud, mida esita...
Haapsalu Linna Algkool Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: vaalalised Sugukond: vaguvaallased Perekond: sinivaal SINIVAAL Referaat Koostas : Susanna Ojamäe Õpetaja : Viive Karnau Haapsalus, detsember 2010 SISUKORD: I Sisukord II Sissejuhatus III Teema; 1.Elukoht 2. Kehakuju kohastumine eluks vees 3. Hingamine 4. Toitumine 5. Paljunemine 6. Käitumine 7. Sinivaala püük ja kasutamine IV. Kokkuvõte V. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus KAS TEADSID SINIVAALAST, ET... 2 * Suurim teadaolev isasloom, kellest on kirjalikke märkmeid, oli 31 meetrit pikk. Emasloomad on veelgi pikemad. Kõige raskem registreeritud vaal kaalus 178 to...
MATKAMINE NOORSOOTÖÖ OSANA Referaat sportlik-tervistavate ürituste korraldamise metoodikast Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 Matkamine on hea ajaveetmise võimalus nii täiskasvanutele kui ka lastele igas vanuses. Eesti loodus on väga ilus ja avastamisväärt ning matkata võib igal aastaajal. Samuti ei nõua see palju rahalisi vahendeid või väga pikka ettevalmistust. Matkamise positiivse küljena tõstetakse esile tervislikkust, kuna tegeletakse ju füüsilise tegevusega. Samal ajal saame matka käigus väga palju õppida nii iseenda kui ka ümbritseva looduse kohta...........................3 Matkamist saab väga edukalt kasutada ka noorsootö...
VAALAD S I N I VAA L Sisukord 1.Sissejuhatus lk. 3 2.Sinivaal lk. 4 - 5 3.Pildid sinivaalast lk. 6 4.Pildid sinivaalast lk. 7 5.Kasutatud kirjandus lk. 8 Sissejuhatus Esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. Kuidas ja miks vaalade esivanemad merre kolisid, ei ole ikka veel selge.Umbes 55 miljonit aastat tagasi asustas üks imetajaterühm kaladest kihavad jõesuudmed. Aastatuhandete vältel nad järkjärgult muutusid, et paremini sobida oma märja koduga.Ürgvaalade koljudelt on näha, kuidas nende ninasõõrmed liikusid pealaele, et vee all hingamine lihtsamaks teha. Kujunes välja tugev sabauim. Esikäpad muutusid uimedeks, millega tüürida ning tagajäsemed kadusid pikkamisi. Kiusvaalad arendasid välja erilise toitumismooduse, kuid ilmselt põlvnevad nad hammasvaaladega ühistest esivanematest. Enamik teadlasi on nõus, et vaaladel ...
Hector Berlioz (1803 La Côte-Saint-André 1869 Pariis) Berlioz oli väljapaistev prantsuse helilooja, dirigent ja muusikakriitik. Andis 1844. aastal välja orkestratsiooniõpiku (Grand Traité d'Instrumentation et d'Orchestration Modernes). Lisaks on tal kaks kogumikku memuaare. Lapsena oli Berliozi haridus peamiselt isa kätes: õppis prantsuse ja ladina kirjandust (Berliozi suur lemmik oli Vergilius) ning geograafiat (eriti vaimustus reisikirjadest). Kui ta kohaliku muusiku juures flööti ja kitarri õppima hakkas, ilmnes kiirelt tema andekus ja huvi muusika vastu. Kuid ta ei õppinud kunagi klaverit mängima! Harmooniat õppis Rameau kuulsa traktaadi järgi. 17-aastaselt astus ta isa nõudmisel Pariisi meditsiinikooli, kuid pidas vastu vaid kolm aastat, sest õpingud olid vastumeelsed. Seevastu paelus teda Pariisi kultuurielu: B. istus vabadel õhtutel ooperiteatris ja vaimustus Glucki ooperitest ning külastas sageli konservatooriumi raamatukogu....
Löökpillid jagatakse kahte rühma: · Häälestuvad ehk kindla helikõrgusega löökpillid (timpanid, ksülofon, kellad) · Mittehäälestuvad ehk ebamäärase helikõrgusega löökpillid (triangel, suur trumm, tamburiin) Ammu enne seda, kui trummist sai muusikainstrument, usuti, et see suudab äikest esile manada ja kurje vaime peletada, rääkimata vaenlase hirmutamisest. Vanakreeka sõdurid tagusid pingulitõmmatud härjanahast kilpidele sama tava jätkasid suulu sõdalased veel 19. sajandil. Kelli kasutati esmalt nõidumisel ja rituaalidel. Käristitel on sageli maagiline ja usuline tähendus ning käristi või kõrin on üks samaani aksessuaare. Hiinas oli äikesejumala Zin Shini ümber pöörlev ratas, mille külge kinnitati mitmesuguseid silindertrumme ja padatrumme, mida jumal lõi ühes käes oleva trummipulgaga. Iidse jaapani uskumuse järgi oli löökpillide mängimine seotud muusika leiutamisega, kuna müüdi järgi lõid jumalad takti ,,kõikide kastanjettide...
I Periood ESIAEG e. MUINASAEG (loodusrahvaste muusika) · Muusika tekkis töötegemise ajal, siis kui tekkisid esimesed mõtlevad ja kõnelevad inimesed · Laul rütmiseeritud kõne Pigem hüüe või sõna o Meloodiat polnud, tekkis hiljem o Rütm oli tähtis teabe edastamiseks (signaalid e. rütmifiguurid) puutükkide kokku löömine · Esimesed pillid o Löökpillid (prinitiivsed) o Puhkpillid õõnsad puud, looma sarv Kiviaja flööt vanim pill, luust, 5 sõrme auku, sümboliseeris müstikat o Sarved o Pambus viled o Trompeti eellased · Tants Rituaalne seotud usuga, loitsumine Rütmiline saade Meenutas võimlemist o Arenes välja näitekunst esimesed tegevused olid tummtegevused (pantomiiniline) · Kunstiga taheti mõjutada loodust, loodusjõude · Religiooni teke seletada loodusjõude v...
A.H. nimeline Pala kool Rihard Lille 9. klass Metsatöll Referaat Pala 2016 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................... 3 Praegused bändiliikmed......................................................................................... 6 Endised liikmed................................................................................................... 9 Diskograafia........................................................................................................ 9 Albumid.................................................................................................................. 9 Singlid/videod........................................................................
LIIVALAIA GÜMNAASIUM Andero Mardo Jossif Stalin Referaat Tallinn 2005 1 Elukäik Jossif Stalin sündis 9. detsembril 1879. a. Gruusias Gori linnakeses vaese kingsepa Vissarion Dzugasvili perekonnas. Stalini õige nimi on Dzugasvili, mille ta hiljem vahetas välja varjunime STALIN vastu; tõlkes tähendab see "terasmeest". Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris, kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Hilisemas Stalini ametlikus biograafias on öeldud, et "suur juht" visati koolist välja marksismi propageerimise pärast; õpingute enneaegse katkemise tegelikuks põhjuseks oli "eksamitele mitteilmumine". 1888-1894.a. õppis ta Gori kirikukoolis, seejärel Tbilisi vaimulikus seminaris, kust visati 1899. a. välja revolutsioonilise meelsuse pärast. Kooliharidust Goba pärast seda enam ei saanud. 1899. a. ...
Äge bronhiit Krooniline bronhiit Emfüseem Bronhiaalastma KOK Kopsupõletik - Tuberkuloos Kopsuarteri Krooniline Bronchitis acuta Bronchitis Emphysema Asthma bronchicale pneumoonia trombemboolia pulmokardiaalpuud chronica Thromboembolia ulikkus Cor arteriae pulmonalis pulmonale ...
Definitsioon Põhjused ja Patogenees Sümptomid Diagnoosimin Ravi riskifaktorid e Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida: kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel • terveid bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise korral bronhide välisõhusaast tingitud Viled, koorumuse • loobuda valendik on atus bronhide kiuned, test suitsetamisest ahenenud ja valendiku rindkere - • ...
Definitsioon Põhjused ja Patogenees Sümptomid Diagnoosimin Ravi riskifaktorid e Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida: kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel · terveid bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise korral bronhide välisõhusaast tingitud Viled, koorumuse · loobuda valendik on atus bronhide kiuned, test suitsetamisest ahenenud ja valendiku rindkere - · ...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond DELFIINID Referaat Koostaja: Gerda Kunbeg LB-1 Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaat on kirjutatud teemal Delfiinid, kirjeldades lähemalt ühte liiki harilik delfiin lühikese nokisega ning üldisemalt delfiine ehk delfiinlasi. Kuna delfiinid on oma olemuselt väga sõbralikud inimeste vastu ning huvipakkuvad mereimetajad, leidub nende kohta palju erinevat materjali, mis on ka referaadi koostamise põhjusteks. Referaat koosneb seitsmest peatükist, millest üks neljas jaguneb omakorda seitsmeks alapeatükiks. Esimesed neli peatükki ja neljandast peatükist esimesed viis alapeatükki kirjeldavad harilikku delfiini lühikese no...
KIRJANDUS Eduard Vilde Referaat Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4 ,,Külmale maale" lk 8 Ajalooline trilooga lk 8 Kokkuvõte lk 9 Kasutatud materjalid lk 10 Sissejuhatus Eduard Vilde on kirjanik, kes on panustanud väga palju Eesti kirjandusse. Ta on tunnustatud autor, kes on kirjutanud ühe kõigi aega parima Eesti komöödia ,,Pisuhänd" ning kunstniku ja kunsti probleeme käsitleva draama ,,Tabamata ime". Tema teoseid iseloomustas ladus keelekasutus nind leidlik süzeearendus. Kuid milline oli Eduard Vilde elutee ning millised olid tema teosed? Elulugu Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Virumaal Pudivere mõisas kupja pojana. Mõni nädal pärast Eduardi sündi kolis perekond lähedal asuvasse Muuga mõisa, kus tulevase kirjaniku isa Jüri Vilde hakkas tööle aidamehena. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kodu, kus ta kasvas. Muuga mõisas möödus ta lapsepõ...
Viljandi pärimusmuusika festivali areng läbi aegade Uurimustöö Õpilane: Klass: Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Viljandi pärimusmuusika festivali areng......................................................4 1993................................................................................................4 1994................................................................................................4 1995................................................................................................4 1996....................................................
Siia pane koolinimi Linnud (Referaat) Koostaja: Juhendaja: Koht, aasta Sisukord Header and footer ; nimi · Leevike · Kiivitaja · Jäälind · Musttihane · Rohevint · Vesipapp · Ööbik · Urvalind · Pöialpoiss · Nurmkana 2 Header and footer ; nimi Leevike Leevike on varblasest suurem, musta lagipea ja kurgualusega jässakas värvuline. Isaslind hiilgab oma kauni sulestikuga. Tema helepunane rind on nii silmatorkav, et looduses teda tähele panna ja ära tunda ei ole raske. Emaslind roosakashalli värvusega on tagasihoidlikum. Leevike on levinud kogu Euraasias. Eestis on ta tavaline, kuid ta levik on hajus. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses. ...
Liigid, keda peaks tundma: 1Teder Tetrao tetrix Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline. Tedrekukk on must, tema saba on lüürakujuline ja kulmudel on tal lai näsa, mis on eriti kevadel eredalt värvunud. Isaslind on ka emaslinnust suurem. Tedrekana põhivärvuseks on ookerpruun, saba nõrga väljalõikega. Poegade sulestik sarnaneb emaslinnu omaga. Tedre nokk on must ja varbad tumepruunid. Isaslind kaalub keskmiselt 1,5 ja emaslind 1 kilogrammi. Mänguplatsil on tetredel igal linnul vastavalt oma võimetele kindel koht. Kõige "paremad" kuked on alati mänguplatsi keskel ja "nigelamad" äärtel. Tedrekanad eelistavad keskel paiknevaid kukki. Pesitsema hakkavad tedred aprilli teisel poolel. Pesa paikneb maapinnal, see koosneb valdavalt heinast ja samblast ja sinna muneb emaslind aprilli lõpul 8...9 kreemikat tumepruunide täppidega muna. Kui esimene kurn juhtub hävima, muneb kana järgmise, kuid ...
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum Eesti teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja Peeter Süda ( 18831920) pärandi säilitamisest . Peeter Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu ja noodikogu on aluseks 22 . märtsil 1924 . a tänase Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi loomisele. Peeter Süda (30. jaanuar 1883 Tam miku talu, Viki küla , Kihelkonna vald 3. augu st 1920 Tallinn) oli e e sti helilooja ja organist . Pe et er Süd a sündis talupoja pere s . Te m a vanaisa vend oli õp etaja Pe et er ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
