Oidipus saatuse meelevallas Oidipuse saatus oli tegelikult juba ette määratud. Olenemata sellest, kuidas ta proovis selle vastu võidelda, ootas teda ikkagi õnnetu lõpp. Õigupoolest üritas võidelda juba ka tema isa, kuid saatuse vastu ei saa. Delfi oraakel ennustas Oidipuse isale Kuningas Laiosele, et ta tapetakse ta enda poja poolt ja abiellub tema naisega. Laios soovis et hirmus ettekuulutas tõeks ei saaks. Poja sündides, viis ta lapse ühele oma ustavale karjusele ning palus ta hukata. Karjusel hakkas Oidipusest kahju ning ta viis ta teisele karjasele. Tema viis Oidipuse Korintosele, kus ta kasvas üles teadmises, et nood on tema õiged vanemad. Oidpus elas Korintosel õnnelikku elu. Ühel päeval ennustas Delfi oraakel talle, et tapab enda isa ja abiellub oma emaga. Oidipus otsustas Korintoselt lahkuda. Pidades Polybost oma päris isaks, uskus ta, et põgenedes linnast ei lähe ennustus täide. Maailmas ringi rä...
Oidipus saatuse meelevallas On teada tõde, et meie kõigi eest varjatakse saladusi. Olgu need head või halvad. Kindel on see ,et saladused tulevad alati välja, kas varem või hiljem. Saatusega on suhteliselt samad lood. Mina arvan et saatus on ette määratud ja seda ei saa väga palju muuta , kui ainult mõnda pisidetailid veidike paremaks lihvida. Sama oli ka Oidipusega. Ta oli täiesti jäetud saatuse meelevalda. Tekib küsimus, kas Oidipus oli ise selles süüdi ? Teeba linnas, kuningas Laiose naisel Iokasterile, sündis poeg. Peagi kuuleb Laios ,et ta enda poeg tapab ta ja heidab emaga ühte . ??? Peale selle jutu kuulamist lasi ta Lokasteri poja ära tappa. Laios käskis oma teenril viia laps Kurintose mäele surema . Laiose teener andis selle lapse talumehele ja läks Korintose mäele. Talumehel läks süda hardaks ning ta ei suutnud last sinna surema jätta. Talumees andis lapse hoopis Korintose karjuse kätte , k...
Saatuse heidikute kuu Suvisel õhtul, mitte täiskuuööl 13.juunil käisin vaatamas Eesti Draamateatri suveetendust „Saatuse heidikutekuu“ Laitse Graniitvillas. Ootused olid väga kõrged, sest Märt Avandi ja Jaan Rekkor on mõlemad tuntud oma hea näitlejaoskuslikkuse poolest ning ega ka O´Neilli neile oma meisterlikkuse poolest alla ei jää. Esimene vaatus kulges lõbusas toonis, sai nii naerda kui mõtiskleda. Mahajäetud ja kivistunud maakolkas elasid isa (Jaan Rekkor) ja tütar Josie (Kersti Heinloo). Kohe alguses hakkab etendus pihta poja (Roland Laos) põgenemisega kodust, ta järgneb oma teistele õdedele-vendadele, sest lihtsalt ei pea masendavale olukorrale ja tapvale tööle vastu. Isa-tütart kummitab teadmine, et maaomanik James Tyrone (Märt Avandi) võib varem antud lubadusest hoolimata müüa nende renditalukoha kellelgi teisele. Huviline on olemas, sest naaberkrundi omanik (Pääru Oja) ei salli naabrimeest. Isa Jaan Rekkor ja tütar Kersti He...
Igaüks on oma saatuse sepp Me kõik tõlgendab sõna 'saatust' enda jaoks erinevalt. Minu jaoks tähendab saatus miskit, mis on veel ees. Saatuse saab inimene endale ise määrata oma otsuste ja valikutega. Kõik siin maailmas sõltub inimese enda valikutest, nii ka saatus. Koht mis kindlasti inimeste saatust mõjutab on kool. See on koht, kus inimene peaks saama selgusele oma tulevikuplaanidest. See on tähtis inimese enda jaoks. Kool on koht mis suunab inimesi mingile kindlale erialale. Paljud inimesed usuvad, et saatusesse ukusmine on nii-öelda nõrkadele. Seda öeldakse sellepärast, et mõned inimesed jätavad kõik nn. saatuse hooleks. Sel juhul Inimesed ei tee ise valikuid vaid lasevad saatusel kõike otsustada. Kuid ,,saatuse hooleks" ei maksa midagi jätta, vaid tuleb ise pingutada. Saatus sõltub siiski inimesest endast. Kui inimene on jätnud enda eriala valiku ,,saatuse hooleks", teeb ta seda valesti. Inimese e...
Me kõik sünnime erinevatesse situatsioonidesse. Me ei pruugi olla saabunud kohta, mida me armastame, kuid kus ometi oleme. Paraku ei sünni meiega ühes teeviitasid, mis näitaks, kuhu poole oleks arukas minna, ega instruktsioone, kuidas käituda. Me võime jääda, ent samuti võime lahkuda ning proovida õnne mujal. Me ei tea aga eales, kui suur on meie õnnestumise tõenäosus. Kasvõi ostes loteriipiletit kas me teame üldse kunagi ette, et võidame? Me peame valmis olema ka kaotuseks - selline on elu. On asju, mille saatus on meie kätes, kuid on ka asju, mille üle meil puudub igasugune kontroll. Suure tõenäosusega sünnib meile kaasa saatus. Saatus, mida on vaja meil endil kujundada. Momendil, kui me pole jõudnud astuda ühtainsatki sammu, on saatusetee veel sirge - puuduvad kurvid, kõrvalekalded ning kitsad rajad, mis eemalduvad peateest. Ümbritsemas meie tulevikku on vaid ühtlane rohelus, mis kardab tallamist. Pole näha ei omaseid jalajälgi eg...
Mis määrab inimese saatuse? Saatus on vääramatu jõud, mis määrab sündmuste kulgu inimese elus. Saatust on võimalik kirjeldada ka ettemääratud tulevikuna. Saatus, kui elutee on kindlasti olemas, kuid ta ei pea olema ilmtingimata ettemääratud. Mõned meist on võimelised kujundama oma saatust ise, mõned see eest näivad olevat, kui rakmeteis. Saatus on igale inimesele niivõrd enesestmõistetav, et neil ei tule pähegi mõtiskleda selle üle, mis ikkagi tegelikult toimub. Seepärast ei teadvustata endale üldse ka selles peituvaid rangeid seadusi. Seadused, mis meie saatust mõjutavad ja määravad on loodusseadused. Loodusseadus on võimalik näha, kui neid näha soovitakse. On arvamusi, et loodusseadused ongi Looja ehk Jumala tahe. Ollakse veendunud, et Jumal määrab saatusi just loodusseadusi kasutades. Kogu nähtavas ja nähtamatus olemises on nii, et iga asi sünnitab endasarnast. Niisama järjepidev on kasvamine ning ku...
,,Hädaline- saatuse mäng" Pikkade ja võimsate taevasse sirguvate kuuskede vahel, mis moodustasid rägastiku, kõnnib üks ilusate punakas-pruunide juustega, pähklipruuni värvi silmadega, mis on punaseks nutetud, noor ära eksinud tütarlaps. Tal on seljas päevi näinud must mantel, mis on kiirgava ja sooja päikse käes juba kollaseks pleekinud, jalas on tal, oma värvi kaotamas, tumerohelised kummikud. Ta kõnnib tuikudes, silmad märjad peas, midagi enese teadmata sonides, aeglast ja väsinud sammu, ise kokku kukkumise ääre peal. Möödub minuteid ja tunde ning tüdruk kõnnib ikka suures metsas ihuüksi. Äkitselt on ta jõudnud maantee äärde, kust kaugelt on kuulda lähenemas auto mürinat. Tüdruk kõnnib tuikudes edasi kuni ükskord komistab oma enda jalgade otsa ning kukub pikali maha. Just sel hetkel möödus üks auto temast, mis tõmbas mõned meetrid temast eespool tee äärde. Autost väljus üks, ilusates mustades na...
Igaüks on oma saatuse sepp Me kõik tõlgendab sõna 'saatust' enda jaoks erinevalt. Minu jaoks tähendab saatus miskit, mis on veel ees. Saatuse saab inimene endale ise määrata oma otsuste ja valikutega. Kõik siin maailmas sõltub inimese enda valikutest, nii ka saatus. Koht mis kindlasti inimeste saatust mõjutab on kool. See on koht, kus inimene peaks saama selgusele oma tulevikuplaanidest. See on tähtis inimese enda jaoks. Kool on koht mis suunab inimesi mingile kindlale erialale. Paljud inimesed usuvad, et saatusesse ukusmine on nii-öelda nõrkadele. Seda öeldakse sellepärast, et mõned inimesed jätavad kõik nn. saatuse hooleks. Sel juhul Inimesed ei tee ise valikuid vaid lasevad saatusel kõike otsustada. Kuid ,,saatuse hooleks" ei maksa midagi jätta, vaid tuleb ise pingutada. Saatus sõltub siiski inimesest endast. Kui inimene on jätnud enda eriala valiku ,,saatuse hooleks", teeb ta seda valesti. Inimese e...
Igaüks on oma saatuse sepp ,,Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja." see on üks rida Paul Erik Rummo luuletusest ja tuntuks saanud Eesti oma filmis ,,Viimne reliikvia." Saatust tõlgendavad paljud inimesed väga erinevalt näiteks minu jaoks on saatus miski mis mind ees ootab. Saatus võib olla hea võib halb, aga kindlasti on sel põhjus, miks asjad just nii läksid.. Mis on saatus? Täpselt ei oska ma seda defineerida. Aga arvan, et saatus on asjade ettemääratud kulg, millest osad inimesed on rohkem teadlikud kui teised. Näiteks kui sa oled raskesti haige ja sulle öeldakse, et sul pole enam palju elada on sinu saatus sulle juba selge. Sa vaid loodad, et miski muudab seda saatust või üritad ise selle nimel midagi teha, et saatus muutuks Osad inimesed usuvad...
Krõõt ja Mari tõetruu üldistus Eesti talunaise saatusest 19. sajandi Eesti taluperes oli tähtsaim alati mees. Mees oli pere töörügaja ja juht. Mehe otsustada oli, kuidas ja mida talumaadega tehakse. Mees ütles, kes tuleb sulaseks ja kes elab saunas. Perenaine jäi üldjuhul kõrvaltvaatajaks, saamata avaldada oma arvamust. Naisi peeti nõrgemaks, mehele alluvaks, pere ja maja hoidjaks. Tegelikult oli talunaise elus palju katsumusi, millele aga ei tohtinud alla vanduda. Noore neiu esimene katsumus oli abielu. Kuna peres oli tavaliselt palju lapsi, oli ka pea igas peres talukoha pärija. See tähendas, et vajadus koduväiks oli väike ja enamasti said uue elukoha mehele minevad noorikud. Nii juhtus ka Krõõdaga, ehkki talukoht oli uus ka Andresele. Samas oli mees seda varem külastanud ning saanud selle ostmise kohta ise otsuse teha. Krõõdal selline võimalus puudus, tema pidi tahes-tahtmata kaasa minema. Krõõda jaoks oli kod...
Rumalus Rumalus, miks on sind nii palju? Ükskõik kuhu ma oma pilgu pööran, oled sina juba seal. Isegi enda sees olen sind kohanud. Miks küll teed mulle nii? Eriti hirmuäratav on sind kohata nende inimeste peas, kes otsustavad meie saatuse ja elutee üle. Sind järgides on langetatud palju mõtlemata otsuseid, on hävitatud sadu elusid ning purustatud tuhandeid unistusi. Oled oma võimsad kombitsad ajanud laiali üle terve maa, sinu juured on tunginud nii maa pragudesse kui ka linna ebapraktilistesse kõrghoonetesse. Sinu tõttu ei ole kannatanud mitte ainult inimkond, vaid ka loomad, taimed ning kõik, mis meist sõltuv. Kuidas sind küll seljatada? Eks selle üle ole me kõik mõelnud. Ilmselt päris lahti sinust võimalik polegi saada, kusagil leidub ikka keegi, kelle sisse sa endale mõnusat pesa punud. Jääb vaid loota, et neid, kes sulle ukse avavad, on aina vähem ja vähem. ...
Kas Eesti riik sai 1939-1940 ise oma saatuse üle otsustada? Eesti riigi saatus otsustati 1939-1940. Kuivõrd sai Eesti riik ja rahvas oma saatuse üle otsustada? Toimusid ülemnõukogu valimised. Eesti rahvale ei antud valida ning teistmoodi kandidaate ülemnõukogu valimistele ei lubatud. Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit. Vaikiv ajastu algas 1934. aasta riigipöördega, mille peamised korraldajad olid riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Päts oli koondanud võimu oma kätte. Näiteks tema otsustas, et tuua baasid Eesti sisse.(valis ennast ise ka presidendiks) Eesti ei oleks saanud kuidagi oma saatuse üle otsustada, sest NL ja Saksamaa olid sõlminud MRP. Nad jaotasid Euroopa mõjusfäärideks. Selle tulemusena jäid Eesti alad nõukogude mõjuvõimu alla. NL viis 1939. aastal baasid sisse, mis kaitsesid läänerannikul ning mis tõttu Eesti oli juba seespoolt haavatav.(...
Kas ja kui palju sai Eesti riik 1939-1940 ise oma saatuse üle otsustada? 1939. aastal oli Eesti olukord raske, nagu enamus vast iseseisvunud väikeriikidel. II maailmasõda algas 1939. aastal 1. septembril ning Eestil tuli langetada palju otsuseid sealhulgas ka see kasvõidelda iseseisvuse eest või sõlmida baaside leping, mis tähendas vastastikust abistamist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. Enne Teise maailmasõja algust 23. augustil 1939. aastal sõlmisid kaks pikalt vaenujalal olnud riiki Nõukogude Liit ja Saksamaa Molotov-Ribbentropi pakti (MRP). Niinimetatud mittekallaletungi pakt nende kahe sõjalise liitlase vahel sisaldas tegelikult palju enamat. MRP kaasnes ka salalajne lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa, Eesti läks Vene huvisfääri. See tegi võimalikuks iseseisva Eesti hävitamise. Lisaprotokolli olemasolust saadi muidugi teada ning Eestil ei jäänud midagi muud sõjavältimiseks ettevõtta, kui sõlmida Baaside l...
Faust- pettumus või pigem positiivne üllatus? Meie koolis avanes võimalus minna koos koolikaaslastega teatrisse, ooperit vaatama. „Fausti“ etendati esmakordselt maailmas 1859. aastal ning eestis aastal 2012. Käisime ooperit vaatamas 5. mail, Rahvusooper Estonias. Ooperi režissöör oli Charles Gounod’ ning etendus toimus kahes vaatuses. „Faust“ on tehtud Jules Barbier’ ja Michel Carré libreto Carré näidendi „Faust ja Margarita“ ning Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia „Faust“ ainetel. Antud ooperi sisu oleks olnud väga segane, kui me poleks seda varem kirjanduse tunnis läbi töödelnud. Sellegi poolest jäid mõned kohad siiski segaseks. Üldiselt oli etenduses palju emotsioone- leidus rõõmu, kurbust, viha, kirge jne. Lugu rääkis rahutust Faustist, kes on masenduses teadlane. Faust on doktor, kuid ta arvab, et ta ei tea inimestest tegelikult mitte midagi. Taevas sõlmivad Jumal ...
KUNINGAS OIDIPUS "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik onpärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda ...
Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936). Faktid luuletaja eluloo kohta 1.Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 2.1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. 3.1969 kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Moskvas. 4.Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Looming 1. Traat alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. 2. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. 3.Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Samuti on Traat tõlkinud poola, tšehhi ja makedoonia luulet. Luulenäited Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993)
,,Kes tüüri tähele ei pane, seda õpetavad karid" Maailmas on kolme liiki inimtüüpe; on 'hall mass', kes elavad vaikselt oma tasakest argielu, on varjud, kes kardavad tuulelegi vastu puhuda, ja on eksperimenteerijad, kes katsetavad kõike, mis vähegi pähe tuleb. Neid on vaja, et mitmekesistada ühiskonda ometigi tuleneb viimasest eelnimetatud äärmusest ka probleeme. Katsetajad on need inimesed, kes viivad edasi arengut. Neile tulevad pähe geniaalsed, sageli ka hullud, ideed, mis võivad kogu saatuse pahupeale pöörata nii heas kui ka halvas suunas. Sageli kahjuks aga ei mõtle nad oma rutakas käitumises tagajärgedele... Kui inimesed sünnivad, algab nende pikk ja vaevaline elutee. Mõnel ei kesta see kaua, kuid õnneks jõuavad enamus vähemalt täiseani välja. Loomulikult on mitmeid tegureid, mis on takistuskiviks juba enne sündi, vanematele näiteks sõjad, näljahädad, rahanappus või noor iga põhjuseid on palju, ja mida ...
Miks öeldakse nii? Prelüüd (ehk eelmäng) Ettevaatust hääldusega järgmistel juhtudel: Ütle üksnes: DÉJÀ VU [vü] juba nähtud (mitte DÉJÀ VOUS [vu] juba jälle teie!) Ütle üksnes: BUFFET [büfee] Rootsi laud (mitte BOUFFER [bufee] õgima, aplalt sööma LA BOUFFE vulgaarselt: toidukraam) Ütle eesti keeles: SAMPANJA (mitte SAMPUS) Sisukord 1. KA TEMA ON ALEKSANDER!................................................................................3 2. VIINAMARJAD ON ROHELISED.............................................................................5 3. TÜLIÕUN............................................................................................................. 7 4. KA SINA, (MU) BRUTUS!...................................................................................... 9 5. POTJOMKINI KÜLA............................................................................................. 11 6. CHERCHEZ LA FEMME! ...
Inimene ja saatus Nii sageli arutletakse, kas inimese elu on juba saatuse poolt ette määratud. Mõeldakse selle üle, kui palju ja kas üldse saab inimene oma saatust määrata, muuta, suunata. Võib-olla mu vaated aja jooksul muutuvad, kuid praegu olen seisukohal, et meie enda valik on see, kui õnnelikult me oma elu elame. Selge on see, et elus on meil ka omad väga valusad ja vähem haigettegevad õppetunnid. Kui me neist õpime, saame tugevamaks ning ettejuhtuv väiksem ebameeldivus ei tundugi enam kohutav. Kui meil aga puudub oskus läbielatust õppida, astume ikka ja jälle niinimetatult ämbrisse. "Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja" on rida Paul-Eerik Rummo luuletusest, mis on kuulsaks saanud lauluna Eesti kultusfilmist "Viimne reliikvia". Kui autor sedasi kirjutab, siis ilmselt peab ta silmas, et kahejalgse ja mõistusega olendi võimuses on oma saatus ise kujundada. Inimene ise kujundab oma saatust, nii nagu sepp metalli. Sepa p...
''Kuningas Oidipus'' Sophokles Juba antiikajal tuli inimestel silmitsi seista saatuse ja sellega kaasneva tragöödiaga. Sophoklese ''Kuningas Oidipus'' põhinebki saatusetragöödial. Oidipusele oli ette määratud, et ta tapab oma isa ning abiellub oma emaga. Kartes ennustuse tõeks saamist, lahkub Oidipus linnast. Oma linna päästmiseks pidi ta aga leidma Laiose tapja. Oidipus arvas, et suudab oma saatuse eest põgeneda, kuid enese teadmata mõrvas ta oma isa ehk Laiose ning abiellus oma emaga. Teos põhines saatuse ning vaba tahte vastuolul. Igale inimesele on ette määratud kindel saatus. See ei olene inimese tahtest seda muuta. Oidipus üritas selle eest põgeneda, kuid saatuse poolt oli ette määratud juhus, mille tagajärjel sai ettekuulutus tõeks. Siinkohal tekib aga küsimus, kas Oidipus oli süüdi toimepandud kuriteos või oli ta kõigest mängukann kõrgemate jõude käes? Viimas...
INIMENE JA SAATUS Saatus on mingi vääramatu jõud, mis määrab sündmuste kulgu inimese elus. Saatust võib ka kirjeldada kui ettemääratud tulevikku, kas siis ühele inimesele või hoopis paljudele inimestele korraga ja seda olenemata situatsioonist, ajast ja kohast. Saatus on tegelikult uskumus, et universumis valitseb kõikide inimeste üle mingi looduslik korrapära, mis on ette määratud meile kõigile, kuid mis on igale inimesele jällegi erinev. Arvatakse, et saatust on võimalik suunata tehes elus erinevaid valikuid. Öeldakse, et iga inimene on oma saatuse sepp. Arvan, et tegelikult päris nii see ei ole. Igale inimesele on tema saatus määratud juba tema sündides. On palju lapsi, kelle eest vanemad ei hoolitse ja nad antakse lastekodusse või kasuvanematele. Arvan et ka see on saatuse poolt määratud, millistele vanematele sa sünnid, sest seda ei saa ju ise määrata või valida. Osa...
Oh tõde, miks see valgus tõi mind sellest unest ärkvele Ateenast pärit üks kuulsamaid Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik Sophokles on kirjutanud draama ,,Kuningas Oidipus." Sophokles on kirjutanud 123 näidendit, kuid meil on võimalus lugeda neist vaid seitset tragöödiat. Autor tõi sisse kolmanda näitleja, see oli tähtsaim dramaturgiline uuendus. ,,Kuningas Oidipust" loetakse Sophoklese populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Teoses näidatakse kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettenähtud põhjustel ja näitab ka inimese vabatahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu. Aga nagu ka vanad kreeklased uskusid: alati võidab jumalate tahe, nende poolt kindlaks määratud tulevik. Pimeda saatuse vastu võideldes on suurim lootus, et see oleks uni. Oidipus oli mees, kes kandis endaga kaasas pidevat ja katkematut needust, seda ise teadmata. Tema meelest aga o...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õppeaine: Eetika Sissejuhatus- situatsiooni kirjeldus · · Õe eetikakoodeksi eesmärk on toetada õdesid otsuste langetamisel nende igapäevases töös. · Õde hoiab isikuandmete konfidentsiaalsust ja jagab seda teavet mõistlikult. · Kliinikumi juhtum õde pani patsiendi isikliku andmeid interneti. Situatsiooni analüüs · Õde riputas intensiivravile sattunud lapse pildi Facebooki · Õde lisas sinna kommentaare lapse elu ja tervise kohta · Kliinikum alustas sisejuurdlust õe suhtes · Arutelu · Õe eetikakoodeks ei jälgitud (isikuandmeid võib kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal). · See tegevus lisas stressi ja muret patsiendile ja tema perele. · Õde peab hoiama isikuandmete konfidentsiaalsust. Järeldused · Organiseerida järjepidevalt eetika-alaseid koolitusi. · Kasutada andmesalvestusja dokumendihaldussüst...
Saatust ei ole, on elu, ole rahul, kui võid Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Saatus on meile määratud jumalate poolt, seda muuta on väga raske, kui mitte öelda võimatu. Mina arvan, et kõige targem on oma elu elada ilma saatust välja uurimata. Oidipus ja tema isa Laios said oma saatuse kohta vihjeid ja avastasid, et nende elu ei saa olema eriti roosiline. Pärast seda üritasid nad teha nii, et ennustatu täide ei läheks. Välja tuli ikkagi nii, et kui Laios oleks oma elu rahulikult edasi elanud, oma lapse ise üles kasvatanud, oleks tema elu palju paremini läinud. Kui keegi näeb suurt vaeva, et teada saada oma saatust ja seda teada saades avastab, et see ei ole sugugi hea, siis ei tasu kohe selle eest ära põgeneda. Näiteks, Laios käis oraakli juures, et teada saada, miks ta lapsi ei saa. Oraakel aga rääkis talle, et ta küll saab lapse, aga see laps tapab ta ja abiellub oma emaga. Laios saigi...
Otsida, kahelda, leida! Seda, et kõigil meil on ettemääratud saatus, teab ilmselt igaüks. Kuid iseasi on see, kui paljud meist seda usuvad ja tõsiselt võtavad. On suur hulk inimesi, kes peavad saatust lihtsalt üheks osaks ennustamisest ja muust ebausust. Samas, teine osa inimestest aga on kindel, et kõiki elusolendeid saadab kogu elutee jooksul ettemääratud saatus. Saatuse mõjutamise ja muutmise üle on vaieldud kaua ja vaieldakse ilmselt ka edaspidi. Võibolla ongi saatuse ülesandeks jääda alatiseks mõistatuseks. Arvan, et saatus on meile kujundatud kõrgemalt poolt ja seda muuta on väga raske, kui mitte öelda et võimatu. Kõige mõistlikum on elada päev korraga ja leppida infoga, mis on vajalik vaid praguseks eluetapiks. Raamatus ,, Kuningas Oidipus " kandsid sarnast suurt viga nii Oidipus ise, kui ka tema isa Laios- mõlemad olid liiga uudishimulikud. Mehed uurisid ebavajalikult palju oma tulevikku j...
Kui mina oleksin kuningas Oidipus Sophoklese tragöödia ,,Kuningas Oidipus" on lugu saatuse mõjust: autor edastab sõnumi, et kui midagi on määratud juhtuma, ei saa inimene sellele vastu, ükskõik kui palju ta ka ei tahaks. ,,Kuningas Oidipuse" tegelased kuulsid oma saatusest ning proovisid halba vältida, kindlustades sellega ettekuulutuse täideminemise. Mida saanuks teisiti teha? Allakäik algas enne Oidipuse sündi, mil vanemad kuulsid ettekuulutust, et nende poeg mõrvab oma isa ja abiellub emaga. Arvan, et ennustus täitus vaid sellepärast, et vanemad kuulsid seda ning proovisid teha kõike, et saatust vältida. Sedasi kindlustasid nad oma tuleviku. On vähetõenäoline, et vanemate hoole all kasvanud poeg teadlikult isa mõrvab ja emaga abiellub. Seega oleks tragöödia ärahoidmiseks piisanud ka sellest, kui vanemad Laios ja Iokaste poleks ettekuulutust tõsiselt võtnud. Kui mina oleksin peategelane Oidipus, sooviksin s...
Testtöö usundiõpetus Maria Anisovets 10E 1)Mis on religioon – selgita selle sõna tähendust. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikekspeetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikudsünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. 2) Religiooni uurimise võimalused. Religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus, samuti kultuuriantropoloogia, religiooniantropoloogia, etnoloogia, folkloristika. 3) Nimeta maailma suurimad religioonid. • katoliiklus 1,1 miljardit • õigeusk 240 miljonit • protestantism 350 miljonit • muud kristluse voolud 350 miljonit •...
SAATUS SEGAB KAARDID JA MEIE MÄNGIME? Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Kas see mõttetera filmist ,,Viimne Reliikvia" on tõsi, või on tõesti kuskil keegi, kes on meie tuleviku kivisse raiunud? Kas inimese õnn või õnnetus, kordaminek või ebaõnnestumine, armastus või surm on tema enda kätes? Või on kuskil mingisugused kosmilised jõud või tõesti saatus ise, kelle jaoks on kõik asjad juba paika pandud ja inimesel ei ole selle muutmiseks sõnaõigust? Kindlasti on erineva arvamusega inimesi. Ühed on need, kes ei usu saatusesse, kes arvavad, et kõik on enda teha, kõik oleneb enda tegudest ja otsustest, ning mingisugust saatusenimelist meest ei eksisteeri. Ja teised, kes arvavad, et saatus on inimeste elu pannud juba sündides paika. Kes peab surema 20. aastaselt, kes 120. aastaselt. Kuid kas ei ole see viimane vaid ettekääne ja vabandus enda eluga ebaõnnestumisel ja mitte hakkama saamisel? On see pa...
Inimene on iseenda vang Tänapäeval jääb üha harvemaks neid inimesi, kes leiavad aega, tahtmist või jaksu analüüsida eneses peetavate lahingute ja lepingute põhjuseid. Otsides seletusi iseendas tegelikult toimuvale, võib nende tulemustes üllatuda. Mis tundub inimesele elus paratamatuna või mis on temast enesest sõltuv, paneb mõtlema, kas me peame või oleme vabatahtlikult iseenese vangid? Võiks arvata, et inimene on iseenda vang talle elus olemiseks vajalike tarvete poolest. Igal inimesel on omad vajadused, need võivad küll teistega võrreldes erineda, kuid enamjaolt on eluks olulisemad vajadused sarnased. Ilma toidu ja veeta ei oleks inimelu püsimine nii teoreetiliselt ega praktiliselt võimalik. See teeb inimese iseenda vangiks, kuna ta peab muretsema söögi, une ja ka järglaste tarvete pärast. Puhtast õhust ja armastusest ära juba ei ela. Eesti vanasõnagi ütleb: ,,Ainuke toit, mis toidab, on toit."On inimes...
Oidipuse traagika põhjusi Oidipusel oli traagiline elu. Algul ta põgenes kodunt, kuna sai oma saatuse kohta teada. Valitsejana olles oli ta rahval katk ning kõige tipuks tuli tõde temale määratud saatuse kohta välja. Miks just Oidipusel oli raske ja halva saatusega elu? Kas ta põhjustas oma traagilise elu ise või oli keegi teine selles süüdi? Oidipuse tragöödias oli suurelt süüdi tema pärisisa Laios. Laios kuulis oraakli käest, et ta saab poja, kes on talle mõrvariks. Ta ei arvestanud sellega ning kui tal sündis poeg, andis ta käsu poeg tappa. Kuid läks nii, nagu pidi minema. Oidipus tappis Laiose. Laiose vea pärast, kannatasid Oidipus ja tema järglased. Ka Oidipus proovis saatust eirata. Kui oraakel ütles, et ta on mõrvariks oma isale põgenes ta Korinthosest. See, et ta tegi sama vea, mis Laioski, tegi ta elu veel traagilisemaks. Vanasõnagi ütleb: "Nagu isa, nõnda poeg." Neile mõlemale oli saatus määrat...
Teisipäeval, 1. oktoobril, toimus Pärnu Kontserdiamajas Pärnu Linnaorkestri 20. hooaja avakontsert. Pärnu Linnaorkester tegutseb alates 1994. aastast. Pärnu Linnaorkestri koosseis kontserdil oli järgmine: Dirigent: Jüri Alperten I viiul: Kristel Eeroja-Põldoja (kontsertmeister), Anu Mänd, Eeva-Liisa Ehala, Mait Milli, Pirgit Rea, Maire Varma, Ida Teppo, Evelin Tammiku II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja Fagott: Kulvo Tamra, Tarmo Velvet, Rene Sepalaan Metsasarv: Rait Erikson, Jan Pentsuk, Hanno Kedik, Cornelia Mägila, Arvi Sommer Tenor: Mati Turi Trompet: Karl Vakker, Rai...
LOODUSE JA JUMALA-ARMU ALUSED MÕISTUSE PÕHJAL Gottfried Wilhelm Leibniz 1) Teksti teema ja autori uurimisprobleem Mis on põhjuse allikas? UP:Mispärast miski on olemas, kui pole eimiskit? 2) Väited *V: Küllaldase algpõhjuse tõttu, /milleks on kõikvõimas Jumal. Sündmused toimuvad et põhjused on . 1) Kindlasti peab lihtsubstantse olema kõikjal, sest lihtsateta ei saaks olla liitseid, ning seetõttu ongi kogu loodus täis elu 2) Monaadi tajumuste ja kehade liikumiste vahel olemas täielik harmoonia, mis vallandavate põhjuste süsteemi ja lõpp-põhjuste süsteemi vahel on algusest peale ette määratud 3) Ei sünni mitte midagi sellist, mille puhul asju piisavalt tundes ei oleks võimalik mõista alust, mis on küllaldane otsustamaks, mispärast läheb just nii ja mitte teisiti 4) Aine iseenesest on nii liikumise kui pa...
Novelli tunnused: 1) Vähe tegelasi novellis ,,Kevad Supilinnas" peategelene on küünik Ülo Leib, kelle ümber kogu tegevus tiirleb. Kõrvaltegelasi on väha, neid pole nimepidi mainitud ning nende tegevus on minimaalne. 2) Lühikene 3) Ootamatu lõpuga (puänt) Ülo Leib saab lõpuks ootamatu üllatuse osaliseks. Lugejale jääb mõistatada,mis oli kogu selle loo sügavam mõte. 4) Tihe sündmustik kõrvaltegelased ja stseenid vahetuvad kiiresti, tegevus toimub kogu aeg. 5) Puuduvad liigsed detailid väga lühidalt on antud ülevaade ümbritsevast, liigsed detailid on mainimata jäetud. Keskendutakse tegevusele ja loo sisule. Leian, et novelli kandev mõte ja sõnum on inimestele näidata, et lõpuks saab iga pahategu teenitud karistuse ning elu on täis ootamatusi siis kui inimese seda kõige vähem oodata oskab, juhtub midagi. Ülo Leib käitus teistega inetult ta solvas teisi ning naeris nende rumaluse...
Luuleanalüüs Mina analüüsin Betti Alveri luuletust ,,Koguja" (Lendav linn, 1979, lk 209) Kui lugesin luuletust, siis rütmi järgi ütleksin, et tegemist on daktüliga. Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, a...
Luuleanalüüs Mina analüüsin Betti Alveri luuletust ,,Koguja" (Lendav linn, 1979, lk 209) Kui lugesin luuletust, siis rütmi järgi ütleksin, et tegemist on daktüliga. Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, a...
Lugemiskontroll "Meie aja kangelane" M. Lervmontov 2) Mitu süzeed teoses on? Iseloomusta põgusalt. 1. Autor Maksim Maksimõts Kohtuvad Kaukaasia mägedes. Autor kuuleb esimest korda Petsorinist, kelle lugu äratab autoris uudishimu 2. Petsorin Bela Azamat Karagjoz Kazbits Karagjoz on Kazbitsi imeline hobune, kelle eest on Kazbits kõike nõus tegema. Azamat aga kiindus enneolematult hobusesse, muudkui mõtles teisele. Proovis poiss hobust osta, aga mees ei müünud. Petsorin tegi poisiga tehingu, et kui see toob talle oma õe Bela, teeb Petsorin sedasi, et poiss saab hobuse endale. Ja nii tehtigi Azamat varastas oma õe ja Petsorin sättis asjad sedasi, et poiss saaks hobuse varastada. Bela tõrgub algul, kuid hakkab hiljem Petsorinit armastama. Viimane tüdineb mõne aja möödudes tüdrukust ning varsti tuleb Kazbits, kes tüdruku...
Aenease lühike ümberjutustus. Pärast Trooja hukkumist on teel Itaaliasse tabanud Aenease laevastikku troojalastele vaenuliku Iuno saadetud torm, mis paiskab laevariismed koos Aeneasega Aafrika rannikule, Kartaago lähedusse. Kartaagot valitseb kuninganna Dido, kes Aenease koos tema kaaslastega külalislahkelt vastu võtab. Nende auks korraldatud peol jutustab Aeneas Dido palvel Trooja hävimisest, oma põgenemisest põlevast linnast, isa Anchisese surmast ja sellele järgnenud sündmustest. Dido armub sangarisse, kuid Aeneas, kellele saatuse poolt on määratud rajada uus riik Itaalia pinnal, peab Jupiteri käsul Kartaagost lahkuma. Nähes lahkuvaid laevu surmab Dido enda meeleheites. Saabunud Itaaliasse, läheb Aeneas manalasse, kus kohtab oma isa Anchisest, kes temale näitab tema kuninglike järglaste varikujusid kuni Augustuseni ja Marcelluseni. Episood Aenease manalaskäigust on elavamaid ja meeldesööbivamaid. Tagasi maa peale jõudnud, maabub Ae...
1. Kujuta Oidipuse erinevaid rolle teose tegelaskonda haaraval mõttekaardil, mille keskmes on Oidupus. Mees Mõrvar Kuningas KUNINGAS Verepilastaja Poeg OIDIPUS Abikaasa Isa Silmadeta Tegelastevahelised suhted: Kreon Oidipuse nõunik Iokaste Oidipuse naine ja ema Laios Oidipuse isa Treiseias Kreoni saatja Polypos idipuse nn isa, kes tema eest hoolitses 2. Analüüsi Oidipust kui 1) polise liiget ja valitsejat; 2) abikaasat ja isa. Mis juhivad tema tegevust kahes erinevas rollis. Teeba kuningas, ta kaitses oma rahvast ning oli oma rahva eest alati väljas . Ta oli armastav isa ja väga hea abikaasa. Kuid talle oli rahvas siiski kõige tähtsam, sest katku põ...
Kuningas Oidipus Sophokles Millest jutt? Teeba linn hukkumas Rahvas palub oma kuningalt Oidipuselt, abi Delfi oraakli juurest saabub Kreon Targa tõde Iokaste mure Koori vaherepliigid Oidipus mõistab oma sünget minevikku Oidipus jääb ootama lõppu Oidipus Teeba kuningas Sai troonile sfinksi mõistatust ära aimates Perekonnatraagika: tappis ise Leion'i ja naitus ema Iokastega (mõlemat teadmatult) Oli hea valitseja, demokraatlik Laste ja alamate vastu armulik Kasvuperes üles kasvanud Needis eelmise kuninga mõrvarit, needes seeläbi iseennast Iokaste Teeba kuninganna Imeilus ja tark Oidipuse ema ja abikaasa Usub seda, mida peab õigeks ja enesele või teistele enam kasulikuks kui jumalik ettekuulutus Kreon Teeba kuninganna Iokaste vend Võimuahne, ent Oidipust-respekteeriv Tark Sihikindel Õiglane Küllaltki kõrges eas ...
Tänapäeva inimese jumalad. Eesti keele seletav sõnaraamat annab järgmise vaste Jumala mõistele „Jumal on religioonis kõrge(i)m üleloomulik olend või jõud, keda austatakse ja teenitakse“. Religioon on aga sama allika väitel uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on inimesest absoluutselt üle olevad ja tema olemist määravad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused, usund. Jumal tähendab seega üleloomulikku jõudu, millesse usutakse, millel on oma normid ja tavad ning see määrab inimese väärtushinnangud. Me võime seda üleloomulikku jõudu nimetada kuidas soovime, aga tal on määrav jõud meie mõtlemisele ja käitumisele. Vanakreekas usuti, et Jumal on iga inimese jaoks valmis kirjutanud tema saatuse. Inimesed olid nagu jumalate mängukannid. Kõik mis inimestega juhtus oli jumalate tahe. Oidipusele ennustati, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Saatusesse kui jumalass...
LUDVIG VAN BEETHOVEN Beethoveni elu ja loomingu motoks oli: “Läbi võitluse võidule”. Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus aja eetilised ideed. Just helilooja pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuse löögi ületamiseks. 7. mail 1824. aastal mängiti esimest korda Beethoveni 9. sümfooniat. L. van Beethoveni tervitati sümfoonia lõpus viiekordse rõõmuhõiskega. (“Inimesed teevad ise oma saatust.”) K: Avamäng “Egmont” Beethoven sündis Bonis õukonnamuusiku perekonnas seitsmest lapsest teisena. 4aastaselt algavad muusika õpingud. Tema mentoriks oli Christian Gottlob Neefe, kes andis poisile klavessiini, vioola ja oreli tunde. 14aastaselt asus Beethoven oma esimesele iseseisvale töökohale vürsti õukonna orkestris. Kuid helilooja unistas hoopis õpingute jätkamist W. A. Mozarti ju...
Jumalik maailm on tahe Euroopa rahvaste draamakirjanduse alusepanijateks ja tragöödiate kujundajateks on enne meie ajaarvamist elanud vanakreeka autorid Aischylos, Euripides ja Sophokles. Enamasti käsitlesid tragöödiad inimeste ja jumalate vahekorda, püüdes leida vastust küsimusele, kuidas peaksid inimesed mõistma jumalate reegleid ja kuidas käituda, et jumalad ei vihastaks ning ei saadaks hukatust inimesele endale või isegi tervele riigile. Jumal tähendas kõrgemate ja üleloomulikemate jõududega olendit, keda austatakse ja teenitakse ning teda sümboliseerisid sõnad ,,saatus", ,,õnn" ja ,,juhus". Tihti mõtiskleti, et kas tõesti ei saa jumalate poolt määratud saatusest mööda hiilida? Kas me kõik elame jumalate pilli järgi ja kas ainult jumalate tahe on tähtis? Siinkohal toongi võrdlusi Sophoklese teosega "Kuningas Oidipus". Inimesed on tihti püüdnud jumalatelt tulevikku teada saada ja on jälginud kõikvõ...
Võitlus hea ja kurja vahel Woland Woland kui saatusetooja, Woland ei saanud valguse vastu Woland ei saanud valguse vastu, siinkohal on valguseks Meistri ja Margarita armastus ning Meistri looming. Kuigi Woland on kuri ning teda peetakse Pimedusevürstiks tunnustas ta headust. Seda näitab ka Wolandi soov teha küll halba, kuid ta teod olid tegelikult head, seda näitas ka tema Moskvasse tuleku põhjus: viia Meister ja Margarita taas kokku ning anda Meistrile rahu. Woland ning tema kaaslased teadsid kõigi tegelaste minevikku ning Wolandil oli väga kerge otsustada ka nende tulevikku. Kui Woland ei tahtnud otseselt ise head teha, siis sellegipoolest tegi ta head läbi teiste. Näiteks lasi Woland küll Meistril prokuraatori saatuse otsustada ning Margarital päästa Frieda, kuid tegelikult oli võim nende saatus otsustada siiski Wolandi käes ning ta kasutas seda lihtsalt läbi Meistri ning Margarita. Näide raamatust: ...
Calvin ja reformatsioon Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajas Johann Calvin, prantsuspäraselt Jean Cauvin (1509- 1564). Sveitsis avaldas Calvin teose "Ristiusu õpetus" (ilmunud Baselis 1536), milles esitas uue reformatsiooni peamised seisukohad. Kõige olulisem oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. Selle järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu. Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Niisiis vabastas kalvinistlik õpetus usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Oldi ju seni veendunud, et õndsaks võib saada ainult kiriku abiga, sest patust inimest aitavad jumalateenistus, preestri eestpalved, patukaristuskustutuskirjad jms. Calvin rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust, tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsalt eluviisi. Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. Esiaögu arvas Calvin,...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik- rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke- kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust.Punaarmee poolel osalesid ka laskurkorpusesse kuuluvad eestlased. 20. Juulil kuulutati välja üldmobilisatsioon. Seega olenes Punaarmeesse sattumine või eemalejäämine põhiliselt meeste sünniaastast. Enda tahtest olenes seal väga vähe. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni a...
SUHTLEMINE JA ROLLID Inimese vastastikuse mõjutamise protsessi aitavad mõista rollid, mida ta täidab. Igal inimesel on oma kindel sotsiaalne positsioon. Sotsiaalne roll tähendab inimese tegutsemise mudelit suhetes teiste inimestega. Roll on normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. See on kohustuste, õiguste, võimu ja vastutusega. Seega tuleb inimesel täita erinevates kohtades erinevaid rolle (tööl ja väljaspool töökeskkonda) Ja tihti võib näha, et sarnastes ametites, olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Rolli mudel on meile eeskuju, kuid iga roll eeldab erinevat käitumist. N: emad nende rolli käitumisviisid on iseloomulikud peaaegu kõigile naistele, kes seda rolli täidavad. Nad hoolitsevad laste vaimse ja füüsilise kasvukeskkonna eest, kaitsevad lapsi hädaohu eest, hellitavad lapsi jne. Inimese peamised rollid avalduvad kestval täitmisel, mis avaldavad olulist mõju isiksusele, väärtushinnangutele, tegevuse mo...
Arved Viirlaid on sündinud 11. aprillil 1922 Harjumaal Padise vallas taluniku pojana. Ta õppis Kloostri algkoolis ja Tallinna rakenduskunstikoolis. . Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse (jalaväerügemendi JR 200) koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti Relva-SS diviisis. Pärast sõda elas ta lühikest aega Rootsis, aastail 1945-1953 Inglismaal kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning 1953. aastast Kanadas. Pikka aega oli Viirlaid Eesti PEN-klubi esimees. Viirlaid alustas kirjanikuteed luuletajana. Tema varases luule on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulasaja elamused ning armastusteema. Hilisemas loomingus süvenevad pettumusmeeleolud, luuletaja süüvib ühiskonna ning üldinimlikesse probleemidesse. Tunnustuse on Viirlaid pälvinud eelkõige proosakirjanikuna....
"Mõtlemine määrab inimese suuruse." Blaise Pascal Inimesele iseloomulik on väljendada end mõtetes. Kui meid ei nimetataks ,,homo sapiensiks" ehk mõtlevaks inimeseks, oleks maailm tühi koht, lihtsalt eksisteerimiseks loodud pinnas. Elaksime instinktiivsetel meetoditel ja kuuluksime samasse klassi kuhu loomadki ning võitleksime ellujäämise nimel kiskjalikult, jahtides saaki. Ilma mõtlemiseta ei tuleks inimlapsed maailmas kuidagi toime, vaid sureksid lihtsalt välja. Väljaarenenud aju annab inimesele kätte tee, kuidas kontrollida oma tunge ja luua midagi uut ning sellega päästa end mingil määral kõikvõimsa looduse eest. Kas mõtlemine annab kätte võtme, mis avab kõik uksed või jätab nii mõnegi neist suletuks? Inimesed mõtlevad, tajuvad välismaailma ning reageerivad sellele väga paljude omavahel ühenduses olevate närvirakkude abil. Ükski uuring pole siiani kinnitanud, et inimene suudaks hankida infot ...
,,Kas meil on õigus oma õnne pärast teisi õnnetuks teha?" (Karl Ristikivi) Sageli on inimesed oma õnne nimel valmis tegema kõike. Pahatihti ei pöörata aga tähelepanu sellele, et ühe inimese õnn võib olla teise õnnetus. Julius Kilimit oli alles noor mees, kui ta valis abielu oma õnne asemel. Ta tahtis saada suureks meheks nagu teadlased, kirjanikud ja filosoofid. Selleks käis ta härra Pastelbergi juures ennast harimas, et kevadel gümnaasiumi lõpueksam teha. Ta pidi sellest plaanist loobuma ja koolmeistriks tööle hakkama, et oma naist üleval pidada. Vanemaks saades otsustas Juulius siiski edasi õppida, hoolimata sellest, et Emmi ei pidanud ennast oma harimatuse pärast enam tema vääriliseks naiseks. Emmi unistas sellest, et Juulius oleks lihtne mees. Ta kartis olla oma mehele häbiks, kui viimane ühe kõrgemale jõuab. Sellest hoolimata valis Juulius Emmi südamerahu asemel õppimise ja ülespoole püüdmise...
Godot'd oodates S.Beckett "Oodates Godot'd" on raamat, kus kaks meest Vladimir ja Estragon ootavad külatee ääres puu juures Godot'd, keda ei paista tulevat. Oodates nad räägivad, vaidlevad, söövad ja arutlevad enesetapu üle. Vladimir on rohkem mõtisklevam ja arutlevam tüüp, kuigi samas rahutu ja ei suuda ühe koha peal püsida. Estragon on see vastu lapselikum ja rahulikum. Estragon püsib koguaeg lameda kivi lähedusse. Oodates Godot'd seal puu juures, lähevad neist mööda esimesel päeval Pozzo ja Lucky. Pozzo on tähtis ja suursugune isand ning Lucky on ori, keda koheldakse, kui koera. See suhe meenutab tänapäeva sotsiaalelu, kus rikkamad inimesed peavad end teistest peajagu kõrgemaks ja suhtuvad vaesematesse inimestesse kui orjadesse. Samuti peegeldub sellest natuke rassismi: mustanahalisi on peetud rojadeks, samuti ka eestlasi, kes varasematel aegadel o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
