Sissejuhatus kasvatusteadusse Lapsepõlve ajalugu Arusaamad lapsest nii nagu inimesest üldse on tähtsad ja olulised, sest panevad meid nii või teisiti toimima. Lapsepõlve ei ole alati nähtud ühtmoodi. Praegu teame hästi, et lapselt ei saa oodata või nõuda sedasama mis täiskasvanult. Tänapäeval tunnustatakse ka lapsepõlve kui väärtust omaette: lapsepõlve ei käsitata vai täiskasvanueluks ettevalmistava etapina. Huvi lapsepõlve ajaloo vastu on viimasel ajal muutunud nii elavaks, et selle ala teaduslikust kirjandusest on võimalik koostada bibliograafiaid. Lapsepõlv ja noorus ise on kultuuriilmingutena veel üsna noored (Antikainen 1986). Lapsepõlve kui omaette vanuseastme eristumine on paigutatud kord antiiki, kord keskaega. Aries (1960) arvab, et lapsepõlve erijooned on tulnud esile juba 13. sajandil, Bell (1977) aga leiab, et täiskasvanut ja las hakati teineteisest eristama alles keskajal (vrd Hurme 1985). Mainitud mõtteviisimuutustes...
Õnnelik lapsepõlv Igal pool maailmas sünnib päevas mitusada tuhat last ning nemad ei saa valida, mis riiki ega mis rahvusesse nad sünnivad. Nemad tulevad ilmale ja peavad saama hakkama, ükstapuha kuhu keskkonda nad sattunud on. Vahet pole, kas laps sünib heaoluriiki või mitte, toime peavad tulema kõik. Osadel lastel saab olema raskem, teistel jälle kergem see lapsepõlv. Laps vajab oma eluea alguses vanema hoolitsust, süüa, juua ning tegevust, kui see on tagatud, siis võib laps olla rahul. Mõndades riikides on need olukorrad halvad ja ka kohati kohutavad, siis võib lapse lapsepõlv muutuda kohati väga kurvaks ja õnnetuks. Näiteks enamustes Aafrika riikides on olukorrad halvad, igapäevase vee ja söögi olemasolu on kohati kaheldav. Kuid ka seal saab oma lapsepõlve rõõmsaks teha. Õnnelik lapsepõlv on siis, kui lapsel on põnevad ja huvitavad päevad. Laps saab piisavalt mängida nii ük...
Mäng Lapse elus on väga tähtsal kohal mäng. Terve lapsepõlve veedab ta enamasti mängides. Juba väga väikestele lastele pannakse näiteks voodi külge rippuma mänguasjad, et laps saaks nendega mängida. Isegi laulusõnad ütlevad, et mäng on väikese inimese töö. Kuid kas on õige seda ikka päris tööks nimetad? Nagu meile eelkoolipedagoogikas õpetati, siis mängu ei tohiks kutsuda väikese inimese tööks. See on pigem vahend, mille kaudu laps areneb. Mängul on tohutult tähtis osa lapse arengus. See mõjutab nii emotsionaalset, sotsiaalset kui ka füüsilist arengut. Tähtis on, et täiskasvanu suunaks lapse mängu. Ei tohiks sellesse küll liialt sekkuda, kuid juhendama ja suunama peaks ikka. Lapse esimeseks mänguks loetakse seda, kui imikud hakkavad käsi ja jalgu liigutama. See on nende mäng, nad mängivad enda varvaste ja sõrmedega. Ka mängivad lapsevanemad ise enda imikueas olevate lastega- nendega rääkide...
Ühe lapsepõlve lugu Üks tore jutt Tamari lapsepõlvest. Tamar on sündinud 28.jaanuar 1986.aastal Viljandi maakonnas Sultsi vallas. Tema lapsepõlv oli hea, sest eesti sai vabaks. Tema peab oma lapsepõlveks aega, kuni ta sai 16- aastaseks. Ta elas maamajas, maja ümber oli suur aed, kus kasvas palju erinevaid puid. Maja juures oli ka laut. Seal majas elas ta koos oma ema, isa ja vennaga. Mujal aga elasid vanaema, vanaisa, tädi ja onu. Kui tema sündis ei olnud nii uhkeid mänguasju nagu on praegu. Tema mängis vanade mänguautodega, mis olid rauast. Aga tol ajal olid need väga kallid. Tema mängusõbrad olid samast külast, nagu tema isegi oli. Ja nad mängisid kõik koos: peitust, värvipotti, triffi, kummikeksu ja kulli jne. Tema lapsepõlve kõige helgem asi, mida ta mäletab, oli see kuidas tema ema teda hoidis. Ning kõige kurvem mida ta oma lapsepõlvest mäletab on see kuidas tema vanaisa ära suri. Tamar õppis koo...
Essee ,,Mäng, mängimine" On üks koht, kus igav ei hakka, on ükskoht, kus mängud ei lakka, on üks koht, kus on oma seadus: siin ei õpita jonni- teadust, selles majas püsigu headus. Paha tuju jaoks ukse ees taba. Rõõmus meel aga sisse saab vabalt, naer nagu varss tema sabas. On ükskoht, kus igav ei hakka. On ükskoht, kus mängud ei lakka, ainult voodis ollakse vakka. Siin ei tuntagi üksindust. Siin on sõprus ja siin on lust! Tule, lasteaed ootab sind just! (Ira Lember) Sissejuhatuses võiks välja tuua üldise, et mäng on lapsele tema töö; igapäevane tegevus, mille kaudu ta õpib tundma end ja ümbritsevat maailma jne...Laps jäljendab läbi mängides (sõnastust võiks muuta) erinevaid olukordi, emotsioone, situatsioone. Laps suhtleb mängides rühmakaaslastega, seepärast vajab ta ka mängu enda arenguks. Mis seos sel on sõnasta täpsemalt... Läbi mängu õpib laps erinevates olukordades toime tulema. Väga tähtis on, et täiskasvanu su...
Õnnelik lapsepõlv Lapsepõlv on elu esimene etapp, mille me läbime. Selleks, et kogeda õnnelikku lapsepõlve, ei mängi rolli mis soost, rahvusest või elukeskkonnast sa oled. Kõige tähtsam on see, kes sind ümbritsevad. Üks tähtsaimaid asju lapsepõlves on armastus, hoolitsus ja positiivsus pere poolt. Maailmas on väga palju inimesi, igaüks neist on omamoodi erinev. Kõigil on omad plussid ja miinused. See on normaalne, et erinevates rajoonides elavad erinevad inimesed, erinevates tingimustes. Aga siiski enamusel on katus pea kohal ja ka toit laual, mis peaks neis ikka positiivsust hoidma. Lapsele on vaja kodu, et ta teaks, et on olemas koht kus tal on hea ja turvaline olla. See näitab, et õnneliku lapsepõlve jaoks ei ole olemas kindlat mudelit. Kõigil tuleb see oma moodi. Lapsel on vaja kindlasti kogeda läbi erinevaid asju, et väärtustada seda mis on tal juba olemas. Tunda rõõmu pisikestest asjades...
Jevgeni Onegini küsimused ja vastused . 1. Missugusest perekonnast oli pärit Jevgeni Onegin ? Kus ta veetis oma lapsepõlve ? Oli pärit aadliperekonnast , lapsepõlve veetis Peterburis Neeva kaldal. 2. Missuguse kasvastue ta sai ? Oli hästi kasvatatud ja palju õpetatud poiss. 3. Missugune oli aadlinoorsooelu ? Kuidas veetis Onegin aega suurlinna seltskonnas ? Aadlinoorsooelu oli selline , et käidi palju restoranides söömas , teatrides ja ballidel käidi. Onegin igatses oma lapsepõlve . Käis ka restoranides ja ballidel. 4. Kas Onegin oli rahul sellise eluga ? Käis igalpool ja talle meeldis , lõpuks tekkis tüdimus ja ta ei olnud selle üle rõõmus. 5. Kuhu sõidab Onegin ? Onegin sõidab maale elama , sai onult päranduseks mõisa. 6. Kas maaelu köidab teda ? Talle ei meeldinud lärm ja see , et naabrid teda vaatamas käisid . Alati kui nägi , et naabrid tulid vaatama , ta põgenes hobusel . 7. Miks peeti Oneginit mässajaks ? Naabritele ei meeldinu...
Kunstiteose analüüs Regina Joosep, 12a Andmed: Autor: Peter Paul Rubens Pealkiri: Lapse pea Tehnika: õlimaal Valmimise aasta: 1616 Mõõtmed: - Asukoht: - Kirjeldus: Maalil on kujutatud tüdruklapse pea. Ta helepruunid juuksed on kuklataha kinnitatud ja mõned üksikud salgud on lahti ja looklevad ümber tema näo. Lapsel on ovaalne nägu ja väga säravad ning siirad helepruunid silmad. Ta vaatab otse maali vaatlejale silma. Kulmujoon on helepruun ja kitsas. Tal on keskpärane nina ja punakad selge kontuuriga huuled. Tema nahk on hele ja põsed punetavad kergelt. Tal on tumepruun pluus seljas, millel on püstine ja sirge suur valge krae, mis ümbritseb tema õrna nägu. Taust on helepruun ja varjunditega. Maalil on kasutsud õrnu pastellseid toone, mis toovad lapse õrnuse esile ja mõjuvad soojalt. Maal on värskendav ja jätab väga süütu ja armsa mulje lastest ja lapsepõlvest üldse. ...
Johnny Cash Johnny Cash (John R. Cash) sündis 26. veebruaril 1932. aastal Arkansases ning suri 12. septembril 2003. aastal Tennessees. Ta oli USA kantrilaulja ja laulukirjutaja, tuntud ka kui Mees Mustas. Ta tegutses aktiivselt aastatel 1955-2003. Johnny Cash sündis Kingslandis Arkansase osariigis Ray ja Carrie Cashi neljanda lapsena ning sai nimeks J. R., väidetavalt seetõttu, et tema vanemad ei suutnud nime suhtes kokkuleppele jõuda. Alles õhujõududega liitudes tekkis tal vajadus eesnime järele ja ta võttis endale ametlikuks nimeks John R. Cash. 1955 aastal Sun Recordsiga lepingut sõlmides võttis ta endale lavanimeks Johnny Cash. Sõbrad kutsusid teda Johniks, lähisugulased ka J. R.'ks. Tal oli kuus õde-venda. J. R. kasvas üles farmis, töötades juba lapsena koos teistega põllul. Laul oli perekonna igapäevane kaaslane. J. R. armastas muusikat kuulata nii raadiost kui ka ema esituses. Ema õp...
KAUR KENDER "KUIDAS SAADA ISAKS" Jekaterina Gusseva 11. klass KES TA ON? Kaur Kender - on eesti kirjanik ja Sündinud 27. mail 1971 Tartus Enamus lapsepõlve möödus Rakveres Tal on õde Kirsi ja vend Heiti Abielus Nastjaga, peres HARIDUSTEE Rakvere Reaalgümnaasi umis Eesti Humanitaar- instituut (semiootika ja kirjandusteooria eriala), aga kõrgharidust HUVITAVAT KAUR KENDERIST Mänginud lühifilmis “Ferdinand” On olnud üks Eesti loetavamaid kirjanikke Raamat “Kuidas saada isaks” on kättesaadav ka pimedatele 5 helikassetil (Eesti Pimedate Raamatukogus) MIKS KAUR KENDER KIRJUTAB? “Sellepärast, et see on maailma parim ajaviide.” K. Kender KELLELE KAUR KENDER KIRJUTAB? “Lugejatele ja sõpradele.” K. Kender ÜLEVAADE LOOMINGUST “ Iseseisvuspäev “ “Y...
Minu unistuste amet. Minu unistuste amet on see, mis sobib minu iseloomuga, meeldiks mulle väga ja oleks ka rahakotile kasulik. Kirjutan siis täpsemalt oma unistuste ametist. Minu unistuste amet on siseviimistleja. Ma tahan siseviimistlejaks saad, sest ma oskan hästi kujuntada tuba ja oskan selliseid väiksemaid asju remontida ja värvida. Mulle meeldib ka värve ja asju oma vahel segada. Veel meeldib mulle selle töö juures seinasi värvida, tapeetida, teha tapeedi mustrit, pahteltada- mida ma veel ei oska teha, aga tahaks õppida. Viimistleja on see pärast ka minu unistuste töö, sest seal saan olla loov ja panna oma anded mängu või välja tuua. Tegelikult pole see amet minu lapsepõlve unistus, aga ma hakkasin selle ameti vastu huvi tundma alles paar aastat tagasi, kui ma värvisn oma toa aknaid ja tegin väikest remonti. Minu lapsepõlve unistus ametid olid nagu ikka mõne lapse unistus ametid näiteks poemüüja...
Minu hinnang. Raamat oli vaga huvitav, see tundub olevat lastele või lastemeelsetele. Selle lugemiseks peab olema ka väga palju fantaasiat, kuna selles loos jutustatakse sellistest asjadest, mida pole olemas ja see poleks ka võimalik! Aga jutt on kergesti arsaadav, selle poolest on see hea raamat! Ja muidugi on see ka haarav s.t. kui seda lugeda siis ei tahaks seda lõpetada ennem kui raamat läbi on! I Ei saa öelda, et ma oleks Antoine de Saint-Exupery loomingu suur austaja... tegelikult olengi ma lugenud vaid seda lühiromaani mahus modernset muinasjuttu «Väike prints». Kindlasti läks see lugu mulle hinge. Samas pole ma eriline nende lapsemeelsete tekstide austaja, sest mulle tundub, et just sedasorti kirjanduse ilge vohamine viimasel aastasajal on põhjustanud arutu hulga lollpäid, kes soovivad oma lapsepõlve lõppu üha enam kaugemale nihutada. Täpsustuseks lisaksin ma siiski kohe, et ma ise ei arva, et põhikooli lõputunnistuse kä...
Minu lapsepõlve armsaim muinasjutt kõneleb... Minu lapsepõlve armsaim muinasjutt oli kahtlemata ,,Punamütsike". See kõneleb väikesest tüdrukust, kelle ema saadab teda vanaemale pannkooke ja veini viima. Kuid õnnetuseks teel sinna, kohtab Punamütsike kurja hunti, kelle õel plaan on nii vanaema kui tüdrukuke nahka pista. Tüdruk hakkab teel lilli korjama ning hundil on parasjagu aega, et memm ära süüa. Kõik läheb plaanitult, kuid talle saab jälile metsavaht, kes mõlemad õnnelikult päästab. Väiksena muinasjuttu kuulates ei mõelnud eriti sümboolikale ning mida miski võis tähendada. Kuulasid lihtsalt mingit lugu tüdrukust, kellel oli punane müts. Autorid mängivad kõigega, millega saab. Huvitaval kombel on selle ajastu muinasjuttudes tihti sees hundid ja metsavahid. Võib-olla on lihtsalt tollal kummardatud elus loodust ning sellega kaasnevat. Kuid kunagi ei saa midagi täpselt väita. Lapsena oleme kuulnud jutustusi, kuidas reban...
Erika Salumäe ,, Jääda ellu'' Karm lapsepõlv, eesmärk ellu jääda see on kui põnevusromaanist. Kuid see tee kulgeb ülesmäge ja rännak haaras mind kaasa. Olümpiakangelase sõprade ja tuttavate jutustused raamatus on nii värvikad killud, et neist saab kokku hinnalise mosaiigi. Nende vahele ja kõrvale on lükitud tekste, mis annavad olulist lisa tunnetamaks ja mõistmaks üht elukäiku. Erika Salumäe tugevat iseloomu tõestab kindlasti tema läbi elamised lapsepõlves ja nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes ta on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ning ta on valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekor...
Elu ilma vanemateta Meie vanemad meile kõige tähtsamad siin maailmas. Nemad hoolitsevad meie eest, aitavad, muretsevad, hoiavad ja teevad kõike, et meil oleks hea olla. Neid ei suuda meile asendada mitte keegi. Kõik kellel on vanemad peaksid olema väga õnnelikud, kuid on ka neid kellel ei ole vanemad. Väga palju on õnnetuid lapsi, kellel ei ole vanemad. Põhjuseks on see, et kas vanemad on surnud, vanemahooldus ära võetud või midagi muud. Need lapsed kes on kasvanud vanemateta ei ole need samad inimesed, kes kasvasid koos ema ja isaga. Vanemateta kasvanud lapsed on nõrgemad, tundlikumad ja tihtipeale ka häbelikumad. Palju on ka neid kel on olemas ainult 1 vanem. Tohutu hulk on olemas neid inimesi kes on veetnud oma lapsepõlve koos ainult 1 vanemaga, kas isa või emaga. Põhjuseid on palju, peamiseks põhjuseks tänapäeval on see, et vanemad lahutavad, ning laps peab otsustama kumma juures ta...
Ivar Vidrik Ivask Koostas : Pille Riim 7 . Klass Juhendaja: Rutt Viljaste Lapsepõlv Saadaval oleva info alusel veetis Eesti luuletaja Ivar Ivar Ivask sündis 1927.aastal Riias Ivask kõige vähem aega oma elus Eestis . Ainult eesti isa ja läti ema lapsena. mõned lapsepõlvesuved. Perekonna ühiskeeleks oli saksa keel, Talved Riias, Eesti saatkonna majas, kus perekond elas, vaheldusid suvedega Eestis, isa sünnipaigas Rõngus. lastega rääkisid aga vanemad aga kumbki ka omas keeles. Kolmes nimetatud keeles sai Ivar ka põhihariduse, õppides vastavalt muutlike võimalustele saksa, eesti ja läti koolides . Päikese rõngas Äike Rõngu surnuaial Mu lapsepõlve Rõngu suved on piiralt päikese V...
Suurim keskkonnaprobleem Mina arvan, et suurimaks keskkonnaprobleemiks Eestis on vähene järeltuliate arv. Paljud noored ei viitsi endale võtta nii suurt vastutust, mis kaasneb lastega. Uuringute tulemustel on lapsed ka vaesuse põhjuseks. Viimastel aastatel pole lastega leibkondade vaesus hoolimata üldisest sissetulekute kasvust vähenenud, vaid pigem suurenenud. Isegi kahe töötava vanemaga kolme- ja enamalapselistest peredest on peaaegu kolmandik vaesed ja riskivabu peresid vaid napilt üle poole. Nelja- ja enamalapselistest on juba 65% vaesed. «Eesti inimarengu aruanne 2002» ütleb otse välja: vaesuse põhjus on lapsed. Mõned ühe lapse vanemad soovivad veel juurde lapsi, aga pole kindlust, kas suudetakse kõigile lastele pakkuda väärikat lapsepõlve ja head haridust? Eestlase pragmaatilisust arvestades on selliseid peresid tõenäoliselt väga palju. Arvan, et maailmas väheneb laste sünniarv sellepärats, et ini...
Õnnelik lapsepõlv Maailmas sünnib iga päev sadu tuhandeid lapsi. Ei ole võimalik valida, kuhu riiki nad sünnivad või mis rahvusest nad on ning millised on nende vanemad. Igas olukorras tuleb hakkama saada. On õnn, kui laps sünnib riiki, kus laste õigusi austatakse, nende heaolu kaitstakse, et nende elus ei ole hirmu ega puudust ning kus neil on võimalik üles kasvada rahus. On ju riike, kus peavad inimesed igapäevase vee ja toidu eest võitlema, pole kodu ega puhtaid riideid. See kõik muudab lapsepõlve kurvaks ja õnnetuks. Suurim õnn on aga see, kui laps sünnib perekonda, kuhu ta on oodatud, kus tema eest hoolitsetakse ja teda armastatakse, vaatamata võib olla isegi mitte kõige parematele võimalustele. Minu meelest ongi just hooliv ja kokkuhoidev pere see, mis muudab lapsepõlve õnnelikuks. Õnn ei ole alati kõik asjad, mis meid ümbritsevad, vaid siiski inimesed. Tihti tunnevad lapsed aga ennast õnnetuna, kui n...
Raamatu ,,Jääda ellu" põhjal esse Erika Salumäe eluloo raamat ,,Jääda ellu" heitab tagasivaate sportlase ja ka poliitiku ellu. See raamat on täis huvitavaid ja kohati ka ehmatavaid fakte. Tema elu on olnud hiilgepäevade kõrval ka täis trotsi, valu ja palju pisaraid, kuigi juba noorena, kasuperest põgenedes, lubas ta, et tõestab end tulevikus. Samuti räägitakse selles raamatus ka tema armuelust. Erika Salumäe tugevat iseloomu tõestab kindlasti tema läbi elamised lapsepõlves ja nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ja valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameisteer ja kahekordne olümpiavõitja tr...
JAAN VAHTRA Sündinud 23. mail 1882. aastal Võrumaal, Mooste vallas, Kaaru külas Kitse talus. Pere kolis taludest tööd otsides tihti. 1893-96 Vanaküla vallakool. Õpiraha teenis taludes . 1896-99 Räpina kihelkonnakool. Raha nappusel arendas ta oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli. 1913 asus õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis . 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk". ...
Soorollid: Sooroll on ühiskonna poolt heaks kiidetud käitumine mehele ja naisele. Sandra Bem jagab soorollid järgmiselt: 1) Feminiine naine-kultuurile vastavalt võib naine täita ainult naisele ettekirjutatud kohustusi. 2) Maskuliine mees-mehe roll on väga kindlalt ettekirjutatud 3) Androgyneos- Eesti nt. Mees kui naine täidavad oma rolle, aga rollide vahetus ei tekita mingeid probleeme. 4) Psühholoogiliselt paika panemata sooroll- kes paari suhtes on samasoolised. Kooselu vormid: 1) Vaba kooselu e. Vabaabielu 2) Abielu-sotsiaalse intitutsioon sugupoolte suhte korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides 3) Külalisabielu-eri kohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vabaaeg, vahel ka ühised lapsed 4) Kordusabielu-kord abielus olnud 5) Fiktiivabielu-Abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abiellumise kohta. (elamisloa saamine jne) 1) Mongaamia- ühe mehe ja nais...
Noor olla on... Keily Türnpu 11b Enamasti kujundavad inimesed ja isikud nende ümber omale lapsepõlve. Kuid millisena nad mäletavad oma noorust ja mis tee nad valivad? Noore inimese elu teevad kindlasti lihtsaks vähesed kohustused paljude õiguste kõrval. Enamik ei oska karta tegevusi, mis tõsiselt haiget teevad. Meile lubatakse palju rohkem kõike, kuid vahepeal on ees mõningad piirangud. Noortele meeldib tihtipeale nendest piirangutest üle astuda. Neil tekib vajadus teha kõike risti vastupidi ning sellega teevad nad oma nooruse palju raskemaks, kui see tegelikult on. Kasvõi see, kui noored tahavad vanemate tähelepanu võita midagi halba tehes. Kahjuks ei tohi tänapäeval karistada füüsiliselt või vanglaga alaealise piirangute üleastumise eest. Kasvatada ja karistada saavad neid üksnes vanemad. ...
Lapsepõlve tähtsus isiksuse kujunemisel Valisin selle teema, sest olen lapsepõlve tähtsusele ka varem palju mõelnud ning olen veendunud, et isiksuse kujunemiseks on lapsepõlv vundamendiks kogu eluks. Kõik saabki ju alguse meie varajasest lapsepõlvest, kus hakatakse meid varakult vormima, õpetama ja suunama, lastakse teha õigeid ja vahest ka valesid otsuseid, seatakse teatuid piirid jne. Juba varajases eas tuleks lapsele eeskujuks olla käitumisreeglite ja tavadega, et edaspidises elus mitte valesid otsuseid vastu võtta puuduliku lasteetoa pärast. Peretraditsioone peaksid lapsed austama, hindama ja armastama, et kunagi oma pere luues saaksid need loomulikuna edasi elada. Vanemad on lastele peegliks. Vanemate omavahelised suhted ja omavaheline läbisaamine mõjutavad lapsi rohkem, kui me arvata oskame. Üldjuhul, kui kodus asjad on korrast ära, peegeldub see ka meie laste käitumises ja sotsiaalsuses. Lastele seatud ja kujundatud väärtu...
Mäng, mängimine, mängud essee Kaia Talve TPS, lõ-11 2009-10-11 SISSEJUHATUS Lapsepõlve ei tohi kunagi võtta kui mööduvat nähtus. Lootuses,et kui laps on piisavalt vana,et rääkida ja kõnidida võime esitada talle nõudmisi. See periood on lapse elus üks tähtsamaid, siis omandab ta enda isiksuse ja esimesed kogemused teiste inimeste- ja maailmaga suhtlemiseks. Alles 16 sajandil hakkati pöörama tähelepanu lapsepõlvele ja selle tähtustamisele. Mõisteti,et lapse areng ja psüühika on kergesti mõjutatavad ja sellesse perioodi kergelt suhtumine võib osutuda lapsele väga suureks probleemiks. Samuti arvatakse,et lapse elus on periood mil saab tugevamaõigusega manipuleerida. See, aga surub lapse enda õigused alla ja muudab ta ebakindlaks. Samuti kasutavad lapsepõlve ära kõiksugused ettevõtted, kes kujundavad omamoodi jällegi uut mudelit, mõeldes eelkõige ka...
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates. Ühiskonna traditsioonid ja reeglid anti ühelt sugupõlvelt teisele üle suulise pärimusena. Eelteoreetiline mõtlemine tekkis, siis kui ühiskonna kogemusi ja mitmesuguseid reegleid hakati keele abil väljendama ja kasvatustraditsioonis edasi andma. Koos ühisk...
Uuenev alusharidus Saime teada: · Lasteaias on ühendatud kaks ühiskonna ees seisvat ülesannet: sotsiaalteenus peredele ja eelkoolipedagoogika rakendamine, milles teostub eelõpetus. · Eelõpetus on lapse igapäevane tegevus. · Eelkoolipedagoogikale tuginev eelõpetus võtab aluseks lapsepõlve erilisuse tunnistamise. · Reunamo toonitab, et lapse jaoks on tähtis kogemus näha, kuidas omaalgatuslik tegevus valmistab õpetajale siirast rõõmu. · Ühine kasvatusfilosoofia ja arusaam tegevuse alusest aitab õpetajal analüüsida lasteaia ja algõpetuse nüüdispraktikat ning üles leida oma töö tugevused, samuti jagada neid ühiselt kooli ja lasteaia vahel. · Kontekstuaalne lähenemine rõhutab kasvamise ja õppimise seotust selle keskkonnaga ja tegevuskultuuriga, milles laps elab ja tegutseb. · Inimesepildi muutus on tekitanud võimsa muutuse ka kasvatuse ja õpetamise ideoloogias. ...
Lapsepõlve mõjud Prühhiaatri sissejuhatus: Raamat räägib sellest, kuidas on lapsi paljudes kodudes sugupõlv tagasi koheldud ja võibolla koheldakse ka praeguseni. Pühhiaater ei uuri mitte seda, mil viisil on lapsi halvasti koheldud vaid ka, mis tagajärjed on sellel. Kui suur osa üldse on kohtlemisel lapse hilisemate psüühiliste raskuste tegemisel. Lapsepõlve perioodi veedab laps eelkõige kodus oma vanematega suheldes. Tänu sellele tulebki saada lastest esialgne pilt läbi selliste küsimust: 1. Kas tema eest on hoolitsetud või on ta hooletusse jäetud? 2. Kas temaga on tegeletud või on ta olnud enamjaolt omaette? 3. Kas teda on nutmise puhul rahustatud või on ta ehk saadetud üksinda teise tuppa kisama? 4. Kas nutvat last pole lohutatud või on teda hoopiski noomitud ja pilgatud? Põhiõigused: Inimese elu algab lapsepõlves, seepärast tuleb ka lapse õigused ühiskonnas selgelt üles lugeda. Õigu...
Head lapsed kasvavad vitsata? Aga mis saab siis, kui laste kasvatamisel ei olegi enam mingeid reegleid ja isegi lasteaiaealised jõmpsikad võivad teha ja öelda, mida ise tahavad? Mis saab siis, kui lapsevanemad arvavad, et lastest hoolimine tähendab olla neile paks rahakott, millega omakorda võimaldatakse enda lastele head elu? Rohkem mänguasju, komme ja vähem karistamist ning pahandamist. Mõeldes enda lapsepõlvele, tulevad mulle meelde toredad mälestused, mis on seotud nii perekonna kui ka sõpradega. Minu naabriteks olid sugulased, kelle peres kasvas ka kaks minuealist last- mängukaaslased olid mul alati olemas. Siiamaani on tore meenutada ja naerda, et mida kõike me korda oleme saatnud. Nädalavahetuseti olin väga tihti ka vanaema juures. Ta viis mind igale poole ja ostsis head-paremat, õigupoolest lausa hellitas mu ära- seda muidugi mitte tänapäeva mõistes. Suviti olin tihti maal . Võin öelda,...
Meeleolusid, elamusi ja suhtumisi väljendas inimene kunstiliste vahendite abil. Selleks said ka mängud kui otsene elamuste ja rõõmu allikas, mis pani hetkeks unustama igapäevase elu raskused. Mängude tekkimist pole õige ainult ühele tegurile taandada. Ühelt poolt valitseb mängu ja tööprotsesside vahel kindel seos ja paljud mängud ongi tööprotsesside imitatsioonid, teiselt poolt ühendab mäng paljusid inimesi ühisele tegevusele, kusjuures igal osavõtjal võimaldab oma võimeid ja oskusi näidata. Eraldi saab kõneleda meeste ja naiste või segamängudest. Paljud puht-meeste mängud baseeruvad jõu ja osavuse näitamisel. Eraldi on vaja kõneleda laste mängudest laulude ja mänguasjadega, mida saab veel eale, eri paikkondaldele ja osavõtjate hulgale vastavalt liigutada. Mäng sisaldab varasemal arenemistasemel maagilisi taotlusi. Harilikult pärineb mängude aine igapäevasest elust, perekondlikust ringist, kodusest tööst ja tegevustest, ü...
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad Kasvatusteadus uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid ning loob ise kasvatustegelikkust. Siinkohal proovin arutleda teemal: "Millist rolli mängib kasvatus ja võim." Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et „noorus on hukas“. Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mida minu, kui noore inimese mõistus ei taha vastu võtta ega aksepteerida. Kui tänavapildis on näha alaealisi noorukeid tarbimas mõnuaineid (nt. Sigarette, alkhol) siis esimene küsimus, mis tekib on, et kus on nende vanemad, kas vanemad pole sellest teadikud, miks pole noortel järelvalvet? S...
,,Timm Thaler ehk Müüdud naer" Raamat ,,Timm Thaler ehk Müüdud naer" jutustab poisist nimega Timm, kes müüs oma naeru kuradile nimega Taruk. Seda tegi ta selleks, et võita kõik kihlveod. Peagi poiss mõistis, et naer oli tema kalleim vara ning rikkus. Tänu naerule võitis ta paljude südames. Kasutades kavalust ja teades kindlat eesmärki vedas peategelane kuradit ninapidi ning sai lõpuks oma naeru tagasi. Teoses on lisaks peategelasele ka palju muid tegelasi:( isa ,võõrasema, Ervin, Senhor Van der Thaler, direktor, Selek Bei, mr.Penny, Ricet, Jonny, mr.Brown, Kleschmir, pr. Bebber). Kui inimene naeratab ja on heasüdamliku, naeruse loomu ja olemisega tahavad ka teised temaga suhelda. Selleks, et omada palju sõpru on vaja naeratada, sest naeratuses peegeldub headus, sõbralikkus teise inimeseni. Inimene ,kes kunagi ei naerata, ei oma sõpru, kuna teistele tundub, et neid ei aktsepteerita või siis lihtsa...
Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekt- alustades perekondlikest võimalustest, rahalistest seisustest lõpetades vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Siinkohal proovin arutleda, millist rolli mängib kasvatus ja võim. Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et ,,noorus on hukas". Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on ne...
Väike prints Oma mõtestes peab inimene jääma alati nooreks. Noorena on ju igal inimisel olnud suured ja kaugeleküündivad unistused. Kõik on tahtnud saada maailma parimaks: maailmakuulsaks näiteljaks, üle maailma tuntud füüsikuks, uusi seadusi avastada bioloogias, sportlaseks, kes võidab olümpiakulla. Miks siis nüüd on unistused niivõrd mandunud, et paljud meist ei julge enam ülikoolilegi mõelda? On siis tõesti kunagised elu ideaalid tunnistatud puhtaks lapsikuseks? Miks on kõik helged mõtted lootusetult maha maetud? Kas me tõesti hakkame vananema juba enne, kui meie kohta lakatakse ütlemast ,, lapsed" ? Ainult lapsed teavad, mida nad ostivad. Nagu väiksel printsil oli oma imetilluke plaanet, on ka lastel oma pisike maailm, millest väljaspool laiutab tundmatus. Lapsepõlve meenutades tundus kõik nii lihtne ja selge. Polnud vajadust lanegtada raskeid otsuseid, kuna elus polnud veel k...
Ello Säärits “Anna Haava” Anna Rosalie Haavakivi elas aastatel 1864-1957. Tema paremad teosed olid kirjutatud venestusaja tingimustes. Tol ajal oli pärisorjus läbi saanud, 19. sajandi lõpuks oli Lõuna- Eestis talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis 50% talumaast. 19.sajandi keskel algas linnastumine ning rahvuslik ärkamine. Anna Haava loomeperiood kestis 22.eluaastast hiliseani, oma loomingu tippteosed sündisid 19.sajandil, venestusajal. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor- Eesti...
Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme Kokkuvõte Autor on koondanud valitud esseed kasvatusest ühiste kaante vahele. Artiklid on kirjutatud mitmete aastate jooksul, kus autor püüab lahti seletada ilminguid millega ta on kohtunud kasvatuse maailmas ringi rännates ja ajaliselt sattus see kiirete muutumiste Eestisse, kus leidus palju imestusväärset. Juttu tuleb valdkondadest, mis kuuluvad traditsioonilisse üldkasvatusteadusesse: juurdlemine kasvatusteaduse ja seda uuriva teaduse olemuse üle, lapsepõlv sotsiaalkultuurilises vaateviisis, hariduse tähendus, kogemuse ja õppimise suhted, kool kui kasvatustegelikkus, alternatiivpedagoogika. Kasvatusest ja kasvatusteadusest Autor pooldab järgmist kasvatuse määratlust: kasvatus on suhe ja suhete loomine. Suhe lapsega, kellele oll...
Tinder Toomas Rüütel 11.klass Narva 2016 Tinder on asukohapõhine tutvumisapp. Tinder asutati 2012. aastal. Tinder on asutatud mitmete inimeste poolt. Põhilised neist olid kolm lapsepõlve sõpra Sean Rad, Jonathan Badeen ja Justin Mateen. 2014. aastaks oli Tinderil üle biljoni kasutaja. https://www.instagram.com/tinderni ghtmares/ https://www.youtube.com/watch?v= xFS5MixrAkM Kasutatud materjalid https://www.gotinder.com https://www.google.ee https://en.wikipedia.org/wiki/Tinder_(ap p) https://www.instagram.com/tindernight mares/ https://www.youtube.com/watch? v=xFS5MixrAkM
Lev Tolstoi (1828-1910) Noores peast oli Tolstoi isepäine, omapärase käitumisega, jonnakas, julge ja uhke. Biograafid arvavad, et need omadused olid eelduseks käitumiseks tulevase krahvina. Teiselt poolt oli ta õiguspüüdlik ja aus, ta ei talunud ülekohut. Õhtuti kuulas ta venna jutustusi ,,toredast mäest", kust kõik inimesed on õnnelikud, kus täituvad kõik inimlikud soovid. Teda mõjutas ka jutustus ,,vendadest sipelgatest", kes väga hoiavad üksteist ja räägivad alati tõtt. Need unistused saatsid teda kogu tema pika eluaja jooksul ja need unistused kajastusid ka tema loomingus. Peale ülikooli algasid aastate pikkused ,,õige leu otsingud". Teda huvitas väga see, mis paneb inimesi käituma vahel ettearvamatult, ennast ohverdavalt. Need mõtisklused on jäädvustatud tema esimesse teosesse ,,Minu päeviku lugu". Kus on keskel kohal lapsepõlv. Mis oli tema käsitluses kordumatu õnneaeg, sest lapsele on antud parimad inimlikud omadused. Lapse ...
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 7. klass ASTRID LINDGREN JA ILON WIKLAND Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2005 Sisukord Astrid Lindgren....................................................................................................3 Ilon Wikland........................................................................................................4 - Astrid Lindgren Astrid Lindgren sündis 14. novembril 1907. aastal Näsi talus Smålandi väikelinna Vimmerby lähedal. Ta neiupõlve nimi oli Astrid Ericssonist. Astrid Lindgren on osake meie elust. Mitu põlvkonda on ammutanud temalt rõõmu ja jõudu. Need, kes lugesid «Pipi Pikksukka»1940ndatel Rootsis ja 1960ndatel Eestis, loevad seda nüüd oma lastele ja lastelastele. 1977. aasta...
ANTON TSEHHOV (1860-1904) Sünnib Taganrogis, oli väikekaupmehe poeg. Tema sünni ajal oli Venemaal pärisorjuse kaotamine (1861). Tema vanaisa oli kogunud 3500 rubla ja pere juba varem pärisorjusest vabaks ostnud. See näitab, et mehel pidid olema suured võimed majandamises. Ka isa oli järelikult vaba mees. Isa oli loominguliselt andekas, mängis pilli, joonistas hästi, juhatas kirikukoori, poepidaja. Need anded avaldusid ka lastel. Antoni kaks vanemat venda olid andekas kunstnik ja teine ajakirjanik. Kodused olud olid üsna ranged. Sai küll koolis käia, pidi ta samas aotama isa poepidamises. On hiljem kibestumusega öelnud, et tal ei olnudki õiget lapsepõlve. Ei saanud isegi koolitööd teha, sest tint oli potis külmunud. Vaatamata sellele sai gümnaasiumihariduse. Enne seda huvitas teda ka teater. Grimeeris end vanemaks, et saada teatris käia (koolis oli seadus, et ilma saatjata ei või omapäi etendustel käia). Ka kodus esitasid lapsed etüüde....
Betti Alver, kodaniku nimega Elisabeth Alver sündis 23. novemberil 1906 aastal Jõgeval Lapsepõlve unistus oli saada näitlejannaks, õhutas mängukaaslasi teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus 1914 1917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust Isa Mart Alverit iseloomustab hästi luuletus ,,Rumalad sõnad", mis ilmus kogus ,,Eluhelbed". Ema Minni Alver on jäänud samuti iseloomulikku mälupilti kirjutises ,,Minu ema". Kooliajal harrastas Beti Alver kirjandusega võrdselt muusikat Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus ...
Arhailine tarkus Selle kohta kohtab näiteid tänapäeva loodusrahvastelt. · primitiivne rahvas märkas aastaaegade ja inimelu tsüklilisust. · Aastaaegu 2 (põhjarahvad) kuni 5 (siuud). Aasta algas külvi või põtrade poegimisega; · Arvutamiseks kasutati sõrmi ja varbaid, arvudest tuntud 1 ja 2; · Pikkusmõõdud seotud jäsemetega (sõrm, vaks, jalg jne); · Inimese elus lapsepõlve ja täiskasvanuga. Täiskasvanuks saadi vastavate rituaalidega ja nn hõimusaladuse avaldamisega poistele; · Täiskasvanuks saamine tähendas tehniliste oskuste ja religioossete põhimõtete omaksvõtmist ja järgmist soo printsiibil (mehed-naised).
Antonio Banderas Sündinud: 10.08.1960 Málaga, Hispaania Kuulsamaid rolle: “Rütm kisub kaasa” (2006) “Zorro legend” (2005) “Shrek 2” (2004) “Ükskord Mehhikos” (2003) “Väikesed spioonid 3D: Mäng läbi” (2003) “Zorro mask” (1998) “Evita” (1996) “Desperado” (1995) “Intervjuu vampiiriga: vampiiri kroonika” (1994) José Antonio Dominguez Bandera sündis Málagas, Hispaanias. Ta lapsepõlve unistus oli saada jalgpallistaariks, kui ta unistus purunes kui ta murdis 14 aastaselt jalaluu nii tõsiselt, et edasine mängimine enam kõnealla ei tulnud. Enda karjääri näitlejana alustas ta televisioonis ja teatris Madriidis. Esimene film, kus Antonio mängis oli „Laberinto de pasiones“, mis valmis aastal 1982. Kuulsaks sai ta aga 1995. aastal kassahitis „Desperado“ Rasmus Roos
ASTRID LINDGREN Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. TAGASI LAPSEPÕLVE.................................................................................................3 2. KIRJANIKUTEE ALGUS...............................................................................................5 3. PÖÖRDEPUNKT............................................................................................................ 6 4. SÕJAKEERISES........................................................................................................... 10 5. TUNTUSE SAABUNIME LÄBI TUNDEKÜLLASE "PIPI"......................................11 KOKKUVÕTE.............................................................
Missugune on Holden Caulfield? Pihtimusliku loo minategelaseks on 16- aastane Holden Caulfield. Holden on saamas täiskasvanuks. Ta ei pea end ise enam lapseks ja valetab ennast kõikvõimalikel juhtudel , näiteks alkoholi tellimisel vanemaks. Ta tahab proovida asju, mida teevad täiskasvanud, kuid keegi ei jää uskuma, et ta on täisealine. Holden pole ka ise päris kindel kas ta ikka on täiskasvanu. Täiskasvanuks saamine tekitab Holdenis hirmu ja masendab teda. Ta ei suuda kohaneda uue rolliga. Täiskasvanud inimsesed on Holdeni arvates tihedalt seotud võltslikkuse ja silmakirjalikkusega. Holdeni arvates on täiskasvanute maailmas kehtivate reeglite jälgimine variserlik. Reeglid näivad võltsid just seetõttu, et paljud täiskasvanud ainult reeglitest kinni peavadki ning on muidu seesmiselt tühjad ja pahelised. ,,Elu on tõesti mäng mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." Suutmat...
Näitusekülastuse retsensioon Rau Rajangu ''Nõukogude öö''näitus Tartu Kunstimuuseumi näitusemajas. Raul Rajangu on sündinud 24 november 1968 aasta. 1980. aasta kevadel oli Rajangu lõpetanud keskkooli ning tegeles erinevate ekstaasiviivate tehnikatega (ka paastumine), eesmärgiks teadvusseisundi muutmine. 1981-82 järgnes sellele äärmiselt intensiivne loomeperiood, mille jooksul valmis teravdatud vaimses seisundis kogetu põhjal hulk joonistusi. Peale isikliku kogemuse kasutas ta ainesena vanu perekonnafotosid ja fragmente 1950.-60. aastatel üllitatud paraadlikest fotoalbumitest, mida leidis Viljandi Kultuurimaja pööningult (töötas koristajana). Rajangu sai tuntuks paari lööva teosega 1980. aastatel, samal ajal teenis ta leiba peamiselt hauakaevajana. Debüteerides täiesti puhta lehena, tundmatuna ning ametlikke koole põhimõtteliselt mitte läbinuna, mõjus ta tookordses kunstisituatsioonis kui sõõm puhas...
ALICE IMEDEMAAL Valge küülik jookseb mööda ja pomiseb: "Oi heldeke, oi heldeke, ma jään hiljaks!" ja võtab vestitaskust kella, et vaadata, mis see näitab. Alice on segaduses, sest see ei tundugi talle nii väga imelik. See näib kuidagi loomulik. Aga ta aimab, et teoksil on midagi hoopis iseäralikku. Ta jookseb valgele loomale uudishimulikult järele, pressib end küülikuauku ja satub vupsti alla Imedemaale. Kirjanik Lewis Carroll saadab ettevaatlikult oma kangelanna Alice´i unenäguderiiki. Alice maandub just seal ja elab läbi eriskummalisi seiklusi. Maailmakuulsa lasteraamatu leheküljed on otsast lõpuni unenäoloogikast kantud. Raamatu alguses ütleb ta, et Alice on unine, ja loo lõpul kirjeldatakse, kuidas ta silmad lahti teeb ja taas fantaasiat ja tegelikkust eristab. Unenäos kohtame argielu elemente moonutatult ja maskeeritult. Kõik algab ebamäärase tundega, et miski ei klapi, sest küülikutel ei ole ju vestitaskuid. Aga uinuv teadvus...
Kuidas on loetud raamat mind aidanud? Raamatutega on kokkupuude olnud enamikul inimestel. Vahel tekitavad need positiivseid emotsioone, vahel aga negatiivseid. Aeg-ajalt loetakse raamatuid, mis sobivad täpselt mõne situatsiooniga elus. Lisaks aitavad nad mõista toimunud sündmusi teise nurga alt. Sellistel juhtudel saab sealt loetud tarkust kasutada ära ka oma igapäevaelus. Kuidas on raamatud mind aidanud? Vahel tuleb peale nukrus ning kurvad mõtted. Tekib tunne, et kõik on halvasti ning enam ei jaksa millegagi tegeleda. Ei suuda rõõmu tunda asjadest, mis tavaliselt meele heaks teevad. Sellisel juhul mõtlen ühele konkreetsele raamatule, mille peategelase elu on täis õnnetuid juhtumisi. Charlotte Brontë ,,Jane Eyre" on äärmiselt südamlik raamat ning õnneliku lõpuga. Kurva lapsepõlve ning keerulise armueluga Jane leiab lõpuks oma tõelise armastuse ning õnne. See raamat on aidanud panna mõistma, et minu elu ei olegi...
Alternatiivpedagoogikast Referaat ,,Kasvatuse maailma paljusid mõttesuundi võib jagada tinglikult kaheks. Ühed on välja kasvanud antropoloogiliselt pinnalt- sellest, mida teatakse inimesest ja kuidas mõistetakse arengut. Teised on pärit ühiskonna võimustruktuuride majanduse, ideoloogiate, religiooni taotluste pinnalt." (Kuurme 2003 lk. 163). Üht huvitab rohkem inimene ja mis temas õppimise toimel juhtub, teist huvitab rohkem tulemus, mis on tihti standardiga ette ära määratud. Alternatiivkoolid on tegutsenud rohkem kui sajand. Alternatiivkoolide teke ja lapsepõlve teadvustamine on ajalooliselt käinud käsikäes. Teadvustatud lapsepõlvele püüti luua pelgupaik, et oleks võimalik ,,areneda iseenese määratud tempos iseenese jaoks" (Kuurme 2003 lk. 164). Tänapäeva alternatiivpedagoogikas on kõige tuntumaks saanud Montessori koolid ja Steiner, e. waldorfkoolid. Mon...
Tänapäeva noori võib nimetada "kadunud põlvkonda" kuuluvateks, kuna sarnaselt sõjaaja generatsiooniga on nende tulevikuvaated enesehävitusliku elustiili tõttu üsna kesised. Me võime mõelda, et noored on ise süüdi oskamatuses leida töökoht või lõpetada kool heade tulemustega. Kuid kas see on tõesti ainult nende süü? Siin võib mängus olla midagi enamat. Paljuski võivad noorukeid mõjutada nende tutvusringkond, meelemürgid ning meedia. Tänapäeva noored tahavad liiga ruttu ,,suureks" saada, mistõttu jääb ka nende lapsepõlv liiga lühikeseks. Samuti ei soodusta lapsepõlve pikendamist ka praegune ühiskonnamudel. Noorukid eelistavad koolis hariduse omandamisele sisutuid meelelahutusi ning pidutsemist, mille tõttu võivad saamata jääda ka vajalikud elutarkused. ,,Kadunud põlvkonnal" jääb puudu enesekindlusest ning liiga palju loodetakse teistele.
Valged jõulud Capo 2 Intro: G Am C G G Am D Nüüd unistan ma taas jõulust, Am D G just nagu lapsepõlve a'al, Em C Am jõulukuuse särast ja saanikellast G Am D ja valgest lumevaibast maas. G Am D Nüüd unistan ma taas jõulust Am D G ja saadan tervitusi teil'. G Em C Am Palju rõõmukilkeid ja naeru, G D G valgeid jõulupühi ikka teil'! G Am D Taas sajab valget lund väljas Am D G ja toas on ehted haljal puul, G Em C Am kumab küünlavalgus ja rõõmu algus G D G saab peagi lauluks laste suul. G Am D On pilvisse end kuu peitnud, Am D G ei tähti puista taevakaar. G Em C Am Kuid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
