KLIIMAMUUTUS Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas statistiliste keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. Oletame, et meil keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll on, aga muutunud sademete jaotus aasta sees - varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud. Kliimamuutusest rääkides peame alati silmas pidama ajavahemikku, millest me räägime. Tihti käsitletakse kolmekümne aasta pikkuse tsükli käigus toimunud muutusi kliimamuutusena, ehkki täpsem oleks öelda, et tegemist on kliimakõikumisega. Nii lühikese ajavahemiku põhjal on raske öelda, kas tegemist on lühiajalise ostsillatsiooniga või osaga pikemaajalisest muutusest. Tänapäeval peetakse kliima muutumise peasüüdlaseks inimest, kusjuures unustatakse tõsiasi, et Maa kliima on läb...
Õhureostus, globaalne kliimamuutus, happevihmad Õhureostus • õhureostus on mingite osakeste, bioloogiliste molekulide või muude kahjulike ainete sattumine Maa atmosfääri • võib põhjustada haigusi või surma ning kahjustada elusorganisme • WHO andmete kohaselt suri 2012. aastal ~7m inimest õhureostuse tõttu Kliimamuutus • Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates • aastakümnetest miljonite aastateni • Põhjuseks inimtegevus • antropogeenne globaalne kliimasoojenemine • Päikesekiirgus • Päikesesüsteemi planeedid ja kuu • Mandrite paigutus ja albeedo • Ookeanide tsirkulatsioon • Pilvkatte albeedo • Kasvuhoonegaasid ja aerosool • Inimetegevus • Ookeanite tsirkulatsioon Inimtekkelised tegurid • Stationaarsed allikad • liikuvad allikad • kontrollitud põlemised • Suits • Prügimäed • Sõjalised allikad Looduslikud tegurid • Tolm...
ESSE Kliimamuutus. Milline on Eesti tulevik? Kõik meist teab, et meie loodus on väga reostatud. Aga me täpselt ei tea miks? Mis või kes on meie reostaja? Sellele küsimusele me võime vastada nii, et kõik me oleme reostajad. Seda ei saa vältida. Iga päev me reostame meie loodust. Me ehitame tehaseid, see on väga ohtlik mõjur, mis võib reostada loodust. Ei ole kõik tehased on kahjulikud, aga enamik neist on. Me viskame prügi maale, kui kõrval on prügiurn. Me kasutame palju aerosoole. Me ei mõtleme mida me teeme. Kui iga inimene hakkab mõtlema enne, kui ta viskab prügi või kasutab aerosooli ja ta saab ületada oma paha soovidega, siis maailm teeks natuke puhtaks. See on meie tulevik. Me peame tegema ainult head asjad, kui me tahame et meie lapsed elaksid puhas riigis. Kui võrdlema Eesti teiste maadega, siis saab näha, et Eesti osa kliimamuutuses on nii ...
Kliimamuutused ja meie Kliimamuutus on ilmastikuolude muutus. See võib olla muutus keskmistes ilmastikutingimustes või muutus ilmastikunähtuse jaotuse suhtes keskmiselt. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu maad. Maa kliima muutub kogu aeg ja muutub ka edaspidi. Seda võivad põhjustada mandrite ja ookeanide mõningad ümberpaiknemised, kuidas jagavad omavahel päikeseenergiat maismaa, ookean, atmosfäär, liustikud, lumeväljad ja elusloodus. Teadlased on veendunud, et kliimamuutuse põhjuseks on muu hulgas ka inimtegevus, mille käigus paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase. Kliimamuutuse tagajärjed on igalpool erinevad Lõuna-Euroopas on veelgi suuremad mageveevarude probleemid, üleujutuste risk suureneb, mulla kvaliteet halveneb, osa liike hävib, põhjapoolses piirkonnas metsa kasvutempo kiireneb, lõuna pool aeglustub, tekib mitmesuguseid mõjusid inimtervisele, suureneb metsatulekahjude oht...
KLIIMA JA SELLE MUUTUS Koostajad: Kaisa Benga ja Kerttu Rästa Õpetaja: Alli Kaarama Avinurme Gümnaasium Kliima Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes. Kliima uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse klimatoloogiaks. Kliimat iseloomustatakse mitmesuguste pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuuri, niiskuse, õhurõhu, tuule, sademete ja muude meteoroloogiliste elementidega. Kasvuhooneefekt Meie atmosfäär moodustab Maa ümbe läbipaistva kaitsekihi. See laseb läbi päikesevalgust ning hoiab soojust. Ilma selleta põrkaks päikesesoojus maapinnaltkohe tagasi ning kaoks maailmaruumi. Sel juhul oleks Maal umbes 30 °C külmem ning kõik ...
Mis on kliimamuutus? Kliimamuutuste tagajärjed Eesti asukoht Eesti osa kliima muutumises Kasvuhoonegaasid Kuidas võib vähendada reostumine Kliima – paljude aastate keskmine ilmastik. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. See võib olla muutus keskmistes ilmastikutingimustes või muutus ilmastikunähtuste jaotuse suhtes keskmiselt.Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. • Üleujutuste risk suureneb. • Mulla kvaliteet halveneb • Ökosüsteemid muutuvad, osa liike ja elupaiku hävib. • Põhjapoolses piirkonnas metsa kasvutempo kiireneb, lõuna pool aeglustub. • Suureneb metsatulekahjude oht. • Kalanduse potentsiaal väheneb. • Mõju transpordile, energiasektorile ja tööstussektorile on suhteliselt väike. • Muutub turismi potentsiaal. • Tekib mitmesuguseid mõjusid inimterv...
Uurimustöö Keskkond ja säästev areng Jõhvi 2011 Sisukord Keskkonnakorraldus · Eesti keskkonnapoliitika · Maailm ja keskkond Loodus · - Looduskaitse Säästev eluviis · - Kliimamuutus · - Kemikaalid ja keskkond · - Energia tarbimine Prügi Ohud keskkonnale Sissejuhatus Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved...
Kliimamuutused Kristen Kanep Kliima Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade režiim. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes. Kliima uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse klimatoloogiaks. Kliimat iseloomustatakse mitmesuguste pikaajaliselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuuri, niiskuse, õhurõhu, tuule, sademete ja muude meteoroloogiliste elementidega. Kliimamuutus Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad. Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. Mandriline kliima Mandriline kliima on mandrite sisealad...
Artikli „Growth patterns from different forest generations of Scots pine“ analüüs Sandra Metsalaid, Allan Sims, Ahto Kangur, Maris Hordo, Kalev Jõgiste, Andres Kiviste, Pertti Hari. Erinevate põlvkondade männimetsade kasvu uurimine Eestis. Tegemist on eksperimentaalse artikliga. Artiklil on olemas kõik teaduslikule artiklile olulised osad. Lühikokkuvõte, sissejuhatus, meetodite ja materjalide tutvustus, tulemused, arutelu ja allikate loetelu. Artikkel on kergelt loetav ja jälgitav, info on edastatud selgelt ja loogiliselt. Artiklile lisatud graafikud ja tabel on olulised ja täiendavad sislulist poolt, joonis 1 pole artikli sisu kohalt vajalik Artikli eesmärk on uurida kliimamuutuse mõju hariliku männi kõrgus-ja juurdekasvule. Töös on püsititatud hüpotees, et 30-40a vanusevahega puistute arengus on suuri erinevusi, mis on põhjustatud kliimamuutusest ja mullaviljakuse muutusest viimase 100 aasta jooksul. Materjalide ja metoodika osas ...
Sissejuhatus: Maailma rahvastik suureneb üha kasvavas tempos. Kui XX sajandi alguses oli see ligikaudu 1,5 miljardit, siis käesoleva sajandi alguses juba 6,1 miljardit ning aastaks 2050 prognoositakse elanike arvuks 9 miljardit. Inimkonna kiire juurdekasv tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme.Üheks oluliseks globaalprobleemiks on toidupuudus. Vaatamata nüüdisaja meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse. Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine. Ökoloogilistest globaalproobleemidest tuleb kindlasti mainida ka inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemist ning happevihmad. Kasutatud kirjandus: · Internett: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed Kasv...
Environmental problems Nimi Klass Biodiversity The variety of life on Earth, its biological diversity, is commonly referred to as biodiversity. The number of species of plants, animals, and microorganisms, the enormous diversity of genes in these species, the different ecosystems on the planet, such as deserts, rainforests and coral reefs are all part of a biologically diverse Earth. Appropriate conservation and sustainable development strategies attempt to recognize this as being integral to any approach. In some way or form, almost all cultures have recognized the importance of nature and its biological diversity for their societies and have therefore understood the need to maintain it. Yet, power, greed and politics have affected the precarious balance. Why Is Biodiversity Important? Who Cares? · Why is Biodiversity important? Does it really matter if there aren't so...
SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST................
Referaat Globaalsed keskkonnaprobleemid 2012 Sisukord Sissejuhatus Üleilmne elurikkuse hävimine Üleilmse elurikkuse hävimise otsesed põhjused Üleilmsed kliimamuutused Globaalne soojenemine ja inimfaktor Maailmamere seisundi halvenemine Muldade viljakuse vähenemine Elurikkuse kaitse Eestis Kokkuvõte Sissejuhatus Inimkond tegutseb globaalselt, mõjutades Maa keskkonda üleilmselt. Ehkki inimestena moodustame vaid pool protsenti planeedi biomassist, oleme võimelised ära tarbima 32% Maa primaarproduktsioonist. Säärane elurikkus, mis meie planeeti asustab, on kõledas ja inimtajule mõistmatus kosmoses tõenäoliselt täiesti ainulaadne. Seni seletamatu juhuse tahtel on mõnest ainuraksest vormunud arvukatest viiruste, bakterite, seente, taimede ja loomade liikidest koosnev plejaad, mis koostoimes planeedi eluta keskkonnaga, hüdro-, lito- ...
Globaalne soojenemine Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul, antud juhul inimtegevuse tagajärjel. Kliimamuutus on seotud meie tänapäevase eluviisiga, eriti just rikkamates ja arenenud riikides, nagu näiteks Euroopa Liidus ja Ameerikas. Kliimamuutus tähendab palju rohkemat kui soojemat suve. Kliimamuutus tekitab äärmuslikke ilmastikuolusid torme, üleujutusi, põuda ja kuumalaineid. Samuti levivad ka troopilised haigused nagu malaaria, mis kandub põhja, ohustades väga paljusid inimesi. Loomad ja linnud ei suuda muutuva temperatuuriga kohaneda jne. Teaduslike uuringute põhjal võib ju öelda, et globaalse soojenemise suurteks põhjuseks on transpordisüsteemid, elektrijaamad, mis kütavad kodusid ja annavad elektrit, tehased, mis toodavad igasuguseid tarbeasju, põllumajandus, mis toodab meile toiduaineid kõik need tekitavad hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, ...
Globaalne soojenemine Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul, antud juhul inimtegevuse tagajärjel. Globaalne soojenemine ei ole üksikute inimeste/riigi probleem. Seda olukorda tuleks paradada kõik koos. Globaalne soojenemine leiab rahvusvahelises meedias järjest enam kajastust. Ja põhjusega - tegemist on tõsise protsessiga, millel on vägagi tõsised tagajärjed, ja seda veel meie eluajal. Kahjuks on globaalne soojenemine ja sellega kaasas käivad kliimamuutused Eesti meedias vähe tähelepanu leidnud. Et inimesed sellest rohkem teadlikud oleksid, tuleks seda teemat kajastada rohkem. Kliimamuutus on seotud meie tänapäevase eluviisiga, eriti just rikkamates ja arenenud riikides, nagu näiteks Euroopa Liidus ja Ameerikas. Kliimamuutus tähendab palju rohkemat kui soojemat suve või talve. Kliimamuutus tekitab äärmuslikke ilmastikuolusid torme, üleujutusi, põuda ja k...
Keskkonnafilosoofia- ja eetika. Kordamisküsimused vahearvestuse jaoks. Arvestus 27.10.08 1. Mis on filosoofia? Eetika? Metafüüsika? Epistemoloogia? (Milliste küsimustega tegelevad) Millega tegeleb keskkonnafilosoofia? Mille poolest erineb keskkonnafilosoofia muudest keskkonnaga tegelevatest teadustest? Millal sai keskkonnafilosoofia alguse, mispärast ja kus? Milliseid olulisi teoseid ja autoreid keskkonnafilosoofiast oskad nimetada? Kes on keskkonnaeetika distsipliini eelkäijad, Euroopas, Ameerikas? Kuidas mõista Schweitzeri printsiipi ,,aukartus elu ees"? vt ka Vaher, A.; Keskpaik, R; Keerus, K. 2008. Saatesõna kogumikule Keskkonnaeetika võtmetekste. Vaher, A.; Keskpaik, R.; Keerus, K. (Toim.) Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, lk.7-16. Pdf: http://www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=409486/Keskkonnaeetika_v6t metekste.pdf 2. Brown, Lester; Flavin, Christopher; French, Hilary jt. 1999. Maailm aastal 1999, Tallinn: St...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina GLOBAALNE SOOJENEMINE: KLIIMAMUUTUSTEST TINGITUD KESKKONNAPROBLEEMID Lektor: Tiiu Koff Tallinn, 2011 Sissejuhatus. Kliimamuutus. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Sõna uus praegusaegne kasutamine, viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust ja see on enam tuntud globaalse soojenemise nime all (Wikipedia.org ; Klii...
Kliimamuutused Referaat Rakvere 2009 Kliimamuutused Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas statistiliste keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. Oletame, et meil keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll on, aga muutunud sademete jaotus aasta sees - varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud. Kliimamuutusest rääkides peame alati silmas pidama ajavahemikku, millest me räägime. Tihti käsitletakse kolmekümne aasta pikkuse tsükli käigus toimunud muutusi kliimamuutusena, ehkki täpsem oleks öelda, et tegemist on kliimakõikumisega. Nii lühikese ajavahemiku põhjal on raske öelda, kas tegemist on lühiajalise ostsillatsiooniga või osaga pikemaajalisest muutusest. Tänapäeval peetakse kliima muutumise peasüüdlaseks inimest, kusjuures unustatakse tõsiasi, et Maa kliima on läbi geoloogilise aja olnud pidevas...
Sookurg Sookure välimus • Kure kaal on 3-15kg ja pikkus on 90-170cm • Suur hall lind, kellel on mõned sulgedeta nahalaigud, mis on mustad aga kiiru tagaosal ja kuklal on punased. • Pea ja kaela külgedel valge riba. • Jalad mustad, nokk rohekaspruun. • Saba iseloomustab suur puhmastutt. Elupaik • Elupaigaks sood ja rabad. • Pesaehituseks valivad nad kuivema ja lagedama ala. Paljunemine • Sookurg muneb munad, mida on tavaliselt 2. On leitud ka 3 munaga pesa. • Haudub neid umbes kuu aega. Mune hauduvad nii emas kui ka isas sookurg. • Poegadel pärissulestik tekib umbes 40 päevaga, vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub umbes pool aastat. • Paarielu alustab sookurg 3 aastaselt. Toit • Toit on peamiselt taimne: marjad, rohukõrred. • Sööb ka väiksemaid loomi: konnad, maod, putukad. • Kui võimalik nopib põllult kartulit ja porgandit. • Toitumisretked ei ostu suuremaks, kui mõned kilomeetrid. Pojade kasvades muutuvad vahemaad suu...
Kas vulkanism on ainult kasulik või ka kahjulik loodusnähtus? Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, mudavoolud, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Kõige ohtlikumad on lõõmpilved ja mudavoolud. Lõõmpilved koosnevad tulikuuma gaasi ja tefra segust, mis kiirusega kuni 700km/h vulkaani nõlva mööda alla kihutab, hävitades oma teel kõike. Näide: 1902. aastal hävines lõõmpilves täielikult Martinique'i saare pealinn Saint-Pierre (umbes 30 000 inimesest jäi ellu vaid üks). Mudavoolud koosnevad peamiselt veest ning liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge. Näide: Tuntuim mudavooluga seotud õnnetus juhtus 1985. aastal Colombias (seal asuva vulkaani nimi on Nevado del Ruiz, mille tippu ja nõlvu katab lumi), kui m...
Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske. Aasta läbi valitsev kuumus on tingitud selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on aasta läbi soe, on sellest tingitud ka püsiv madalrõhkkond neil aladel. Hommikune kliimamuutus Hommikuti on ekvaatorilähedastel aladel sooja umbes 20 kraadi. Päeva jooksul soojeneb õhk päikesekiirte toimel ja soe ning niiske õhk tõuseb üles. Kõrgemale tõustes õhk jahtub ning veeaur ei mahu enam jahedasse õhku ära. Moodustuvad pilved ja pärastlõunal hakkab sadama. Õhtuks on pilved jälle hajunud, kuid nüüd ei jõua silmapiirile vajunud Päike õhku nii palju soojendada ning sademeid tavaliselt enam ei teki. Kuna õhus on väga palju niiskust, siis ei suuda õhk öö jooksul eriti palju jahtuda ja järgmise päeva i...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat keskkonnaõpetuses Inimteguvuse mõju keskkonnale Sisukord: 3.....3 - Sissejuhatuseks 4 .... 4 - Vee reostamine inimeste poolt 5 .... 6 - Õhu reostus (põhjused, mõju) ja kasvuhoonegaasid. 6 .....6 - Miks peame kaitsma vett, ookeanide tsirkulatsioon. 7 ... 7 - Temperatuuri - ja kliimamuutuste mõju 8 ....8 - Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatuseks Inimtegevus muudab sageli kekkonna tasakaalu ja seda tavaliselt halva poole. Seda võib teha arutult metsa raiudes, et toota piisavalt toorainet ekspordiks ja tootmiseks või kasvõi praegune naftamajandus. Vahepeal tekkis olukord, kus kütus oli odav, rahvas ostis autosid ning autode tootjad nägid võimalust veelgi suurema kasumi saamiseks - toota rohkem ja rohkem sõiduautosid, kus kõik ka maha müüakse. Tänu sellele kasvas ka...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Aleksandra Olesk MK13-T1 GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Heikki Esskuson Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5.KASUTATUD KIRJANDUS ....
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Ökoloogilised globaalprobleemid,happesademed ja kasvuhooneefekt Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Ökoloogilised globaalprobleemid 4 Happesademed 5 Kasvuhooneefekt 6 Kokkuvõtte 7 Kasutatud kirjandus 8 Sissejuhatus Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist ...
Kool JÄÄKARU referaat Nimi Klass Juhendaja Rapla 2014 Sisukord 1. Lühikirjeldus.........................................................................................................................3 2. Toitumine...............................................................................................................................3 3. Välimus.................................................................................................................................4 4. Paljunemine...........................................................................................................................5 5. Elupaik..................................................................................................................................6 6. Looduskaitse............................................................................................................
Keemia ja keskkond Jaan Vihalemm Tallinna Nõmme Gümnaasium 9B klass Tallinn 2008 Sissejuhatus Keskkond ökoloogias on organismi mõjutavate väliste biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum. Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur, vesi jne. Biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad elusorganismid. Argielus puutub inimkond kokku paljude keemiliste ainete ning ühenditega, mis on ohtlikud ja nende keerukad nimetused võivad põhjustada arusaamatust ja hirmu. Sissevõtmisel võivad tekkida mürgistused ja nahaga kokkupuutel ärritus või põletikud. Sageli ohtlikkust siiski kas ülehinnatakse või alahinnatakse. Keskkonnakaitsega seonduvad teemad nagu kliimamuutus, veereostus ja taastuvenergia pakuvad pidevalt kõikjal kõneainet, ning nende tähtsus tõuseb ...
Aleks Luik 8.klass Globaal Probleemid Kliima soojenemine Mis on põhjustanud kliima soojenemise?: Kliima soojenemise oleme põhjustanud meie, inimesed. Inimesed tekitavad tonnides süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates atmosfääri kasvuhoone gaase. Kasvuhoone gaasid imevad päikeselt peegeldunud kiirte soojuse endasse ja ei lase neil tagasi kosmosesse peegelduda. See toob kaasa temperatuuri kerkimise, mis omakorda viib erinevate ja väga tõsiste globaalsete probleemideni. Globaalsed probleemid: Seoses kliima soojenemisega ja vihmametsade suure hulgalise hävitamisega on hakanud esinema suuremaid torme, kui kunagi varem. Jaapanis on olnud viimasel aastal ...
Õhusaasteprobleemi d Mis saastab õhku? • Looduslikud saasteallikad • Vulkaanipursked • Tuulega lendlev tolm • Inimtekkelised saasteallikad • Fossiilkütuste põletamine • Tööstused • Põllumajandus • Jäätmekäitlus 2 Kasvuhooneefekt • Looduslik protsess • Liiga palju kasvuhoonegaase • Tõuseb Maa keskmine temperatuur 3 Osoonikadu stratosfääris • Esimest korda märgati 1970ndatel Antarktika kohal • Osoonikao põhisüüdlaseks freoonid • Osoonikihita oleks elu maal võimatu 4 Troposfääri osoon • Vastupidiselt stratosfäärile, kasvab troposfääris osooni hulk • Troposfääri osoon on kasvuhoonegaas • Suurtes kogustes ohtlik elukeskkonnale • Esineb eelkõige suurlinnades 5 Keskkonna hapestumine • Põhjustavad väävli- ja lämmastikuühendid • Levivad õhuvooludega • Probleem Euroopas leevenemas ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter KESKKOND JA ETTEVÕTE Referaat Juhendaja: Aino Juurikas Pärnu 2010 SISUKORD 1. MAAILMA JA KESKKOND........................................................................3 2. SÄÄSTEV ELUVIIS...................................................................................4 1. ÜLETARBIMINE..................................................................................4 2. KLIIMAMUUTUS.................................................................................5 3. TEADLIK LIIKLEMINE........................................................................6 4. KEMIKAALID JA KESKKOND...............................................................7 5. TEADLIK TARBIMINE...........................................................................8 3. OHTLIKUD JÄÄTMED...............
KESKKONNAPROBLEEMID Sissejuhatus • Atmosfääri saastumine • Osoonkihi hõrenemine • kasvohooneefekt Atmsofääri saastumine • Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt kahjulikud. Kütuse mittetäielikul põlemisel tekib aastas umbes 200 miljonit tonni mürgist CO- d. • SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks. • Aastas paiskub atmosfääri SO2, NO ja NO2 umbes niisama palju kui CO-d ehk üle 200 miljoni tonni. • Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. • Atmosfääri satub ka väga ohtliku radioaktiivset tolmu. Osoonkihi hõrenemine • Väga ohtlikud saastegaasid on ka freoonid (gaasilised süsiniku halogeenühendid) mida kasutatakse mitmesugusteks aerosoolideks. Jõudes atmosfääri kõrgemas osas asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooni lagunemist ja nn osooniaukude teket. • Osooniaukude piirkonnas on ultraviole...
Inimkond 10 000 aasta pärast lähtuvalt evolutsiooni teooriast Peamine evolutsioonifaktor on looduslik valik. Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et keskkonnatingimused määravad, kui hästi organismide tunnused aitavad kaasa organismi ellujäämisele. Inimese põhitunnus, mis on aidanud inimesel olla edukas ja jätkusuutlik, on tema hea õppimisvõime ehk mõistus. Õppimisvõime on aidanud inimesel levida üle kogu planeedi. Näiteks Aafrikas väljarännanud ja põhja poole läinudesimestel inimestel ei kasvanud külmemas kliimas paksemat karvkatet, kuid tänu õppimisvõimele hakati sooja hoidmiseks kasutama loomanahku. Inimene pole kindlasti saavutanud oma arengu piiri ei vaimsel ega füüsilisel tasandil. Lähtudes evolutsiooni teooriast, julgen arvata, et 10 000 aasta pärast on inimene pikem ja suurem. Sellest tulenevalt on ka füüsilised võimed paremad. Samuti suureneb inimese ajumaht ja õpitakse kasutama suuremat osa ajust kui inimesed pr...
SISUKORD SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. GLOBAALNE SOOJENEMINE 4 2.1.Põhjused 4 2.2.Reaktsioon maailmas 5 3. KASUTATUD KIRJANDUS 7 1. SISSEJUHATUS Maailmas on tänapaeval erinevaid probleeme, aga mina valisin globaalse soojenemise, sest mulle tundub, et see probleem vajab suuremat tähelepanu. Ma olen ise märganud, et kliima muutub ja muidugi mulle see ei meeldi, sest ma ei tea mida loota meie ilma kohta. Aga täpselt ma ei tea sellest eriti midagi, selle pärast tahaks arusaada, mis see on ja millest probleem seisneb. 2 2. GLOBAALNE SOOJENEMINE Juba hulk aastaid tegeleb inimkond globaalse soojenemise küsimusega. On neid, kes väidavad, et pidevat soojenemist polevat olemas. Üldiselt siiski tunnistatakse, et maakera kliima on soojenemas. Mõned peavad soojenemist looduslikuks nähtuseks, enamus teaduslikke u...
Arvestus kaalutlus Arvutus - tehete sooritamine Erakordne haruldane, eriline Erakorraline korralisele lisanduv, mitmekorraline Erapooletu mitte ühtki poolt Erapoolik üht poolt eelistav eelistav Muudatus muutmise tulemus Muutus muutumise tulemus (elu-, kliimamuutus) Reaalne tõeline, teostatav Relistlik realismil põhinev Massiline hulgaline, suuri hulki Massiivne seest täis; raske, kogukas hõlmav Sõitja lühikese sõidu tegija Reisija pikema sõidu tegija Tänapäevane asjakohane, nüüdne, Kaasaegne kellegagi või millegagi nüüdisaegne üheaegne Käsitlema arutama midagi Käsitsema käte abil kasutama Kohandama vastavusse viima Kohaldama seadust rakendama Loendama kokku lugema Loetlema ükshaaval ni...
Kliimamuutused ja meie Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuoludes. See on tegelikult täiesti tavaline nähtus, kuid see kiirus, millega kliima praegu muutub on ebatavaline ning vägagi ohtlik. Kliimamuutust põhjustab inimtegevus, maa orbiit liigub, maa atmosfäär soojeneb jms. Seda ei saagi tegelikult muuta, sest maa kliima muutub nii või naa, kuid tänu inimtegevusele on see kiirenenud. Tagajärjed on kohutavad. Meretase tõuseb ning rannikualad uhutakse vee alla. Tekivad suured maavärinad, Palju viljakat maad kõrbestub ning paljukõrbestunud maast viljastub. Tekivad suured tormid ja orkaanid. Tekivad suured metsapõlengud ja vihmametsaes tekivad põud. Lõuna-Euroopa alad ujutavad üle. Palju looma- ning ka taimeliike on hävimisohus. Palju viljakat maad ja ka karjamaad hävib tulekahjudes ja tänu põudadele. Väga palju magevett hävib. Paljud rannikualadel elavad inimesed peavad kolima ära....
Korallide kaitse Korallid mängivad looduses väga olulist rolli. Nad on elupaigaks paljudele ussidele, vähkidele, limustele ja kaladele ning ka vetikatele, kes võivad surra, kui korallidega midagi juhtud. Kahjuks on viimasel ajal suurenenud korallidele mõjuvate ohtude arv umbes kahe korra. Koralle ohustavad eelkõige kalurid, kes erinevate meetoditega kala üritades püüda, kahjustavad või lõhuvad korallrahusid. Hävib korallide ümbruskond ja vesi võib muutuda häguseks, mille tõttu ei pääse korallideni valgus, mis on nende eluks ülimalt oluline. Kalavõrgud võivad korallrahusid lõhkuda, kalade püüdmiseks vette lastav lõhkeaine kahjustab aga koralle veelgi rohkem. Samuti ohustavad koralle nende peal elavad parasiidid-ogatähed, kes toituvad eluspolüübidest. Ogatähtede vastu ei aita isegi koralli peletamisvõtted- põletamine ja kõrvetamine. Ogatähtede vastu aitavad vaid suur teod, kes sunnivad neid oma sõrgadega eemale peletada. Inimesed mõjutava...
JÄÄTMED KUI ÜLEMAAILMNE KESKKONNAPROBLEEM JÄÄTMED ● Ülejäänu, mis on otseseks ülesandeks kõlbmatu, kuid toormeks kõlblik ● Liigitatakse: – Biolagunevad jäätmed – Ohtlikud jäätmed – Taaskasutatavad jäätmed MIKS SEE PROBLEEM ON? ● Koos rahvastiku kasvuga suureneb nii olme- kui ka tööstusjäätmete hulk ● Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu PROBLEEMI TAGAJÄRJED ● Palju suuri prügimägesid ● Pinnas, vesi ja õhk saastuvad ● Põhjustab kliimamuutusi ● Mõjutab otseselt paljusid ökosüsteeme ja liike PROBLEEMI LAHENDUS ● Populariseerida jäätmete taaskasutust ● Ladustada tekkinud jäätmed võimalikult otstarbekalt ning keskkonnale ohutult ● Prügimägedel eralduvaid gaase kasutada kütteks ● Rohkem tutvustada probleemi inimestele ● Arendada üha uusi viise jäätmete ...
ÖKOSÜSTEEM · ÖKOSÜSTEEMI MOODUSTAVAD SAMAL TERRITOORIUMIL ELAVAD JA OMAVAHEL TOITUMISSUHETES OLEVAD ORGANISMID. LÄÄNEMERI · Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. · Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. · Rannajoon on väga liigendatud, suurimad lahed on Botnia laht ja Soome laht. Läänemeri on madal, keskmise sügavusega kuni 60 m. Läänemere pindala on 373 000 km². LÄÄNEMERE KAART LÄÄNEMERE TAIMESTIK · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi[3]. · Üks karakteerse...
Kliima mõju Eesti väikejärvedele Kerli Kisant Väikejärvede ülevaade ja tüpoloogia 2804 veekogu (EELIS, 2006.a.), neist looduslikke 1559, 734 tehisjärve ja 511 paisjärve Eesti järvede limnoloogilise tüpoloogia rajas Aare Mäemets, seda lihtsustasid Ott ja Kõiv 1999.a., eristades 11 järvetüüpi 2003.a. Kohandati see vastavaks EL Veepoliitika Raamdirektiivi nõuetele Survetegurid Enim ohustab järvede eutrofeerumist põhjustav toitainetekoormus (põllumajanduslik hajuskoormus, punktkormus loomakasvatusest ja heitveed) Kuigi reostuskoormus on vähenenud, on mitmetes järvedes tsüanobakterite hulk oluliselt kasvanud (toitesoolade vahekorra muutus) Hetkel on meil veevaene periood (ei toimu lahjendusefekti) Järvede tüüpidevaheliste erinevuste vähenemine (looduslikus arengureas toimub olulisi muudatusi) Hapestumise probleem pole suur Kliimamuutuse mõju järvedele Vaatluste põhjal on jääminek ja suurvee kõrgseis ha...
Kliimamuutuste mõju Eesti ja Euroopa kliimale Kliimamuutus- pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates Väga tõenäoline on, et suur osa 20. sajandi keskpaigast alates toimunud soojenemisest tuleneb inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõusust. Igal aastal lisandub ininmtegevuse tõttu atmosfääri süsinikdioksiidi kujul umbes kaheksa miljardit tonni süsinikku. Viimase 150 aasta jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud ligikaudu 0,8 ºC ja tõuseb prognooside kohaselt veelgi. Maa keskmise temperatuuri tõus peaks jääma väiksemaks kui 2 °C üle tööstuseelse taseme. Kliimamuutustest tulenevad ilmastikumuutused Eestis: Temperatuuritõusuga kaasneb: a) jää- ja lumikatte vähenemine b) suvised kuuma-, põua- ja ekstreemsed vihmaperioodid c) muutused taimekasvus d) turismisektori teenuste mahu kasv suvel jpm. Sademete hulga kasvuga ka...
Valgepea- Merikotkas Valgepea- Merikotkas on röövlind. Need linnud on levinud Kanadas, USAs, Mehhikos, mitmetel saartel sealhulgas Saint-Pierre ja Miquelon. Elanikkond on suuresti koondunud Floridasse, Alaskale, Vaikse ookeani loodeossa, USA kesk- ja põhjaossa. Need linnud on rännanud ka USA neitsisaartele, Belize, Bermudale ning Puerto Ricole. Samuti on neid märgatud Iirimaal, Rootsis, Siberis, Gröönimaal ja Kirde-Aasias. Valgepea-Merikotkad eelistavad elada merede, jõgede, suurte järvede, ookeanite ja teiste kalarohkete veekogude lähedal ning võivad elavad seal aastaringselt kuid kui veekogu, kus nad elavad, talvel jäätub, siis rändavad nad toitu otsides lõunasse või rannikule.Võivad elutseda üksikult kuid ka kuni 400 pealistes parvedes. Elupaiga valik sõltub suuresti toidu kättesaadavusest. Toituvad põhiliselt kaladest- vikerforellist, Ameerika angerjatest, valgest sägast, lõhest, Vaikse...
Eesti kliimamuutuste keskmes Austatud klassikaaslased ja õpetaja. Nagu me kõik teame on viimastel aastatel muutused kliimas tekitanud meedias palju kõneainet. Paljudes kohtades on juba tagajärjed näha, kuid kuidas on olukord meie endi kodumaal, Eestis? Võime ju arvata, et kaugel maailmas toimuvad katastroofid meid ei mõjuta, kuid kahjuks see nii ei ole. Siiani kestvad suured metsapõlengud Austraalias paiskavad atmosfääri suurel hulgal süsihappegaasi ning see mõjutab kogu maailma kliimat, kuna meie planeet on tervik ja kõigist meie tegudest jääb siia jälg ja tekib niinimetatud ahelreaktsioon. Mõeldes Eestile, siis esialgu võib tunduda, et meil probleeme ei ole. Tegelikkuses on Eesti süsinikujalajälg aga Euroopas üks suuremaid. Nimelt meie põlevkivi kaevandamise ja sellest toodetava energia tõttu. Atmosfääri aga aina suurenev süsihappegaasi hulk hakkab mõjutama meie kliimat ning toob kaasa suuri muutuseid. Nä...
8. Õhuga seotud keskkonnaprobleemid Kasvuhooneefekti suurenemine OLEMUS: looduslik nähtus atmosfääris, kus lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. PÕHJUSED: inimtegevus, energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus TAGAJÄRJED: ebapüsiv ilmastik, kliima soojenemine, elusolendid ei suuda kohaneda kiire kliimamuutusega, kõrbestumine või suured üleujutused, maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete korstnatest paiskuvad gaasid, kloori- ja broomiühendite sattumine atmosfääri, lämmastikuühendid (nt lämmastikväetisega väetamine) TAGAJÄRJED: suureneb UV-kiirguse hulk, taimeliikide saagikuse langus, nahavähi riski kasv, DNA-struktuuri muutus Happesademed O...
Maa, kuu ja kliimamuutused Maal Marje Jallai 12b Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa pildistatud Apollo 17 pardalt Andmeid Maa kohta Pikem pooltelg149 597 887 km Tiirlemisperiood 365,256 päeva' Kaaslane 1 (Kuu) Maa keskmine diameeter 12 745,591 km Maa keskmine ümbermõõt 40 041,455 km Maa telje kaldenurk 23,439° Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal 15°C Keskmine õhurõhk 101 325 Pa Maismaa keskmine kõrgus merepinnast 623 meetrit Maailmamere keskmine sügavus 3,8 km Earth as viewed from the Moon during the Apollo 8 mission, Christmas Eve , 1968 Maa siseehitus Koostis Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on: Raud 34,6% (massiprotsent) Hapnik 29,5% Räni 15,2% Magneesium 12,7% Nikkel 2,4% Väävel...
Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aa...
i ng uur o se o s m s e k e g u Pra v 1 2a il o D an ven Sti Liftiga kosmosesse Tänavu täitub 50 aastat kosmoselifti idee sünnist. Sellise liftiga saaks kosmosesse toimetada seadmeid ja inimesi odavamalt ja ohutumalt kui rakettide abil. Idee jäi aastakümneteks siiski peamiselt ulmesfääri, kuid 21. sajand on toonud pöörde üha rohkem teadlasi, insenere ja ettevõtjaid on asunud koostama tõsiseltvõetavaid projekte Revo...
Konspekt: Hoovused ja looded Martin Velbri 137B 1) Koosta hoovuste liigitus tekkepõhjuste alusel. Püüa tuua iga liigi kohta paar näidet. Hoovuse Triivhoovus tihedushoovused loodetehoovused äravooluhoovused liiginimi Hoovuse Kujunevad ühes ja Vee tiheduse Korrapärased Veepinna kallakus, mis tekkepõhjus samas suunas erinevus ookeani tõusud ja mõõnad on tingitud kas suurest puhuvate tuulte mõjul; eri osades tekitab kutsuvad esile vee juurdevoolust passaathoovused tihedushoovused loodetehoovused; jõesuudme lähedal või Eriti lahtedes ja tuule tekitatud aju- või väinades ...
Kliima soojenemine:põhjused ja tagajärg. Tihti kuuleme meediast kliima soojenemise kohta. See on kujunenud ülemaailmseks probleemiks. Üle maailma on teadlased koos käinud, et arutada globaalse soojenemise põhjuseid ja mõjusid, ning on püüdnud vastu võtta määrusi, mis hoiaksid ära olukorra edasise halvenemise. Kuid kas inimtegevuse kontrollimisel on mingit mõju globaalsele soojenemisele? Kas inimkond on kliima soojenemise probleemide taga? Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võr...
JANARI KRISTIAN LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILINE TASAKAAL Mererand Roostal (foto: Katrin Lipp) Läänemerest üldiselt Läänemeri ehk Limneameri(nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis Läänemere ökoloogiline tasakaal Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse täna olevat maailma kõige saastunum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aeglane veevahetus kui ka Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus. WWF tegevus läänemerel "2008 aastal avaldas rahvusva...
HUNNID JA UNGARLASED Koostajad: HannaStina Lippo ja Tuuli Liesment Juhendaja : Liivi Vislapuu 10.H / 2011.a Hunnid · Hunnid olid rändkarjakasvatajad, kes elasid SiseAasias (Mongoolias) · 375. a. hävitasid idagootide riigi (Suur Rahvasterändamine) · Hunnid asusid elama tänapäeva Ungari alale (Pannoonia) · Hunnide kõrgaeg oli aastail 435453 · 15. juunil 451. a. sai hiigelsuur hunnide vägi lüüa Katalaunia lahingus · 453. a. saabus hunnide vägevusele ootamatu ja kiire lõpp · Hunnide pealinna pole avastatud · Hunnide edukaim ja võimsaim valitseja oli Attila · Tuntud on hunnide vaskpajad, vibud, pistodad , hunni naiste iseloomulikud ehted diadeemid jms. Ungarlased · 1101 aastat tagasi läbisid ungari hõimud pika tee Uuralitest Karpaatideni, et jõuda oma praegusele asualale · Ungarlaste...
Geograafia kodune kontrolltöö 1.Mis on globaliseerumine ja mis on selle eeldused? Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena . Globaliseerumise eeldused: · Riikide vaheline majanduskoostöö · Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine · Side-ja infotehnoloogia areng · Transpordi areng · Kolooniate poliitiline iseseisvumine 2.Kuidas on turism seotud teiste majandustegevustega? Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandusharudega nagu transport, majutus, toidlustus, meedia, meelelahutus jm . Turism annab u 9% maailma SKT-st . Turismitoote eripära seisneb selles, et seda ei veeta kliendi juurde, vaid klient sõidab ise toote või teenuse juurde . 3.Miks turistide arv nii kiiresti kasvab ? Tugeva tõuke turismi edenemisele on andnud transpordi areng, eriti odavlennufirmade jõuline tulek transporditurule ,mis võimald...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
