Keele funktsioonid 1) Kommunikatsioonivahend inimesed suhtlevad üksteisega keele abil ja jagavad enda mõtteid 2) infoedastaja uudiseid jagatakse keelega. Telekas uudised, ajalehed 3) suhete hoidja suhtled inimesega ja väljendad sõnadega, kuidas sa hindad teda 4) loitsumisvahend vanasti usuti, et osadel sõnadel on väge, võlusõnad 5) mõtlemisvahend peas arutat iseendaga asju 6) kultuuri hoidja ja peegeldaja keelel on arenenud need sõnad, mis on vajalikud. Nt veekogude ääres elavatel inimestel on rikkalik sõnavara kirjeldamaks vett ja veeloomi 7) idenditeedi hoidja ja kuuluvuse väljendaja kindalal rahval on oma keel, mida nad kasutavad suhtlemiseks. Ühine keel tekitab ühtekuuluvustunde 8) emotsioonide väljendaja saad rääkida, mis sul mureks on või karjuda kellegi peale seda, mis ta valesti tegi Keelemärgid 1) ikoonid aluseks on sarnasus: näu, auh, viuh 2) indeksid aluseks on loomulik seos: nemad, seal, sinna 3) sümboli...
Kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud nii kvantitatiivse teguri muutustest kui ka kvalitatiivse teguri enda muuutustest, iseloomustab Vali üks vastus. a. püsiva struktuuri indeks b. struktuurinihete indeks c. muutuva struktuuri indeks Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel võetakse vastu sisukas hüpotees, kui Vali üks vastus. a. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline b. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus; Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Diskreetsel juhuslikul suurusel võib olla kolm väärtust : väärtus "2" tõenäosusega 0,2; väärtus "4" tõenäosusega 0,5 ja väärtus "7" tõenäosusega 0,3. Selle juhusliku suuruse keskväärtus on...
Lingvistika - Märkide liigid. Mistahes märgisüsteemi märke jaotatakse sümboliteks, indeksiteks ja ikoonideks vastavalt sellele, kuidas on nendes omavahel seotud vorm ja tähendus. Siinses kursuses keskendume eelkõige loomuliku keele morfeemide märgilistele omadustele. 2.1. Sümbolid Sümbolid on märgid, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud. Sellist märki nimetatakse ka motiveerimatuks ehk arbitraarseks. Põhiosa kõneldud keele morfeemidest kuulub just sellesse rühma (viipekeeles on tunduvalt rohkem motiveeritud märke kui häälikulises keeles). Me ei oska öelda, miks tähendusele 'laud' vastab just häälikukombinatsioon l-a-u-d või miks tingivat kõneviisi väljendab häälikukombinatsioon k- s. Mõnikord on küll võimalik seletada, et kust morfeem pärit on (näiteks teame, et slängisõna soppama tüvi on laenatud inglise keelest), kuid see ei seleta seda, miks inglased just sellist häälikukombinatisooni selles tähenduses kasutavad. Sümbolili...
Erineva arengutasemega riigid globaliseeruvas maailmas Kokkuvõte Maailma riike võib pingeritta seada ja rühmadeks jaotada väga mitmel moel. Parema ülevaate saamiseks on kasutusele võetud mitmed indeksid, mis annavad mitmekülgsema ülevaate arengutaseme eri aspektidest. Riikide arengutaset võib hinnata mitmel moel. Kõige sagedamini tehakse seda kitsalt majanduslikust aspektist lähtudes, kasutades sisemajanduse kogutoodangu näitajat. Mitmekülgsem ja sotsiaalmajanduslikke näitajaid arvestav on inimarengu indeks. Riikide omavaheliseks võrdlemiseks tuleb SKT arvutada riigi elaniku kohta ja teisendada summa ühtsesse valuutasse. Samuti tuleb SKT arvutamisel arvestada kaupade ja teenuste hindade erinevust. Kui SKT on riigi territooriumikeskne, siis rahvatulu on elukohakeskne mõõdik. Kui SKT on riigi territooriumikeskne, siis rahvatulu on elukohakeskne mõõdik. OECD püüab heaolu mõõta materiaalsete, e...
"Mis on andmebaas?" Kerli Erm VS12 Mõisteid · Andmed · Info · Andmeväli · Kirje · Andmebaasisüsteem · Andmebaasiserver · Indeksid · Relatsioonid Andmebaas · Moodus, kuidas organiseerida informatsiooni, milleks võib olla pisike nimekiri või tohutu informatsioon. · Andmebaas ehk tabel, mis koosneb ridadest ja veergudest. · Andmebaasi põhiülesanne on genereerida kvaliteetne, adekvkaatne infokeskkond objektsüsteemi seisundi ja selle muutumise kohta infosüsteemi kasutajatele. Andmebaas peab olema: · Ammendav · Terviklik · Mitteliiane · Struktuurne · Aktuaalne · Aktiivne Andmebaasi elutsükkel · Analüüs · Disain · Ehitamine · Testimine · Rakendamine · Hooldus Ettevõttes mõeldi, et oleks vaja Vajaminev rakenduse nõuded Konkursi võitnud firma projekteeris pildil olevat rakendust. kirjutati kokku ning esita...
Indeks ja baasindeks 11.klass Indeks on kahe arvu suhe, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab mingi majandus alase suuruse muutumist ajas. Rakendusalad on riigi, - maailmamajandus analüüs ja ettevõtted k.a. Indeksid on vajalikud selliste nihete ja muutuste uurimisel, mis pole empiiriliselt täpsed ja jääksid muidu analüüsia pilgu eest varju. Baasindeks- alusideks-see on indeks mingi kindla väärtuse ehk baasväärtuse suhtes teatud aja momendil või perioodil. Baasindeksid arvutatakse valemiga: Indeksi ülesanne : Leia indeksid kui leiva ja jahu hinnad 1995.a kvartalite kaupa võrreldes esimese kvartaliga olid järgmised: kvartal 1 2 3 4 hind 6,14 6,36 6,64 7,21 indeks 100 103,6 108,1 117,4 1. 2. 3. 4.
Eesti- ja välismajanduse uudis Eesti majandusuudis Finantsettevõtted teenisid II kvartalis Eestis kasumit 7,8 miljonit eurot, mida on 45 protsenti vähem kui mullu samal ajal, näitavad statistikaameti eile avaldatud andmed. Viimati oli finantsettevõtete II kvartali kasum madalam kui tänavu 2005. aastal, mil see ulatus 6,7 miljoni euroni. 2003. aastal oli nende kasum aga koguni 50,6 miljonit. Teise kvartali kasum 2011/2010/2005 16 14 12 10 Miljonit eurot 8 6 4 2 0 2011 2010 2005 2003 aasta II kvartali kasum oli kõige aegade suurim 50,6 miljonit eurot 25 20 15 Miljonit eurot 10 5 0 1 kvartal 2 kvartal 3 kvartal 4 kvartal Välismajanduse uudis USA aktsiaturud tammusid paigal USA aktsiaturud olid teisipäeval stabiilsed, investorid ootavad USA föderaalreservi samme majanduse ergutamiseks ja Kree...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Massiivid Üliõpilane Kaspar Kapp Matrikli nr Juhendaja Jüri Vilipõld Õpperühm aülikool siivid 105202 EAEI-21 Ristkülikmaatriks - leida positiivsete elementide summa antud numbriga veerus (S) - jagada leitud summaga maatriksi iga element - leida maksimaalne element saadud maatriksi igas reas Ruutmaatriks - leida maksimaalne element ülalpool peadiagonaali ja selle asukoht (S) - liita vektor nendele veergudele, kus esimene element on negatiivne - moodustada uus maatriks nendest ridadest, kus peadiagonaali element on positiivne variant 22 maatriksis Massiiv Genereeri ridu 5 veerge 5 Kustuta -...
OKSIIDID Töö autor: Helle Mürk Kool: Lasnamäe Üldgümnaasium Õppeaine: Keemia Klass: 8. klass Kooliaste: III kooliaste Koolitaja: Ivari Tiitsu / 9. rühm Lühitutvustus: Esitlus PowerPointis tutvustab oksiide OKSIIDID ON liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik elemendi ühend hapnikuga hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga OKSIIDIDE SAAMINE I lihtainete põletamisel liitainete põlemisel õhus või hapnikus CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O C + O2 CO2 2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3 H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O OKSIIDIDE NIMETUSED 1 Metallioksiidid e. aluselised oksiidid a) kui metallil on püsiv o.a. väärtus Na2O naatriumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid m e t a l l + o k s i i d OKSIIDIDE NI...
- SEMIOOTIKA: Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Seega on semiootika uurimisobjektiks märk. Märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja sellest tulenevalt on semiootikas ka kaks põhivoolu: Peirce/ Morrise semiootika ning Saussure'i semitoloogia. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. - MÄRGISÜSTEEM: Märk on semiootika uurimisobjekt. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Klassikalise Peirce märkide klassifikatsiooni kohaselt jagunevad märgid ikoonideks, indeksiteks ja sümboliteks. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. Märk on bilateraalne, kahepoolne. Ta võib asendada teist objekti või midag...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Õpilase nimi UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE MS WORDI VAHENDITEGA Kodune töö Metsandus Juhendaja: Tartu 2015 Sisukord 1TÄHED................................................................................................................... 3 1.1Katustähed..................................................................................................... 3 1.2Vene tähed..................................................................................................... 3 2INDEKSID.............................................................................................................. 3 2.1Indeksid ja astendajad.................................................................................... 3 3VAL...
Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja b) Glossemaatika e Kopenhaageni koolkond 1931- 1965 1. Semiootika ja märgid metafoorid. Louis Hjelmslev- glossemaatika rajaja, viimane suur Taani keele SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest. SÜMBOL - tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. kr.k Märgisüsteemi möiste: Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda Kokkuleppeline seos- see tunnus eristab teda ikoonist ja indeksist H.J. Uldal, Viggo Brondal- Hjelmslev töötas üksi või koos Uldal kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Sümbolite alaliigid: allegooria, märk, kaubamärk, deviis, embleem, ...
Murda Vigenere'i sifri abil moodustatud krüptogramm, mille avatekst on eeldatavasti inglisekeelne: XYXXWYXXLTYAUCWRLWWIPPCXITEEPRMTSTSEJONNOSPPTHLKSYGHSTERSIMJRNPZVTHGS BSETSVOCXVKJKZXRXNSVKGPPBSYRDKZVSGZXGVMMSZILVLTDJXIILFJKCSKFTLOKEKXILU GIKKJSZYYJMTJKKIEFFATACSRYZKXVITYAUCECTXKKHWDXSLUUXYXISTVIILTXHPXKEJSTSF PMMWOGWVEKATIIIXXLXPXYXWLNTCUBXUUKIITXGACHIXFKUCXFKZFGLEPUDJKPPZSNFMI LRMBZGIMKFFCKHWVGXWLDVKAJEZDHFWJHKCHJHSONPXZMBARAQRDJKKCWVYTJUILVKX LUSSRGILNPXREQGLILVHYZKGWTTSFUIMTXYZOHXFHJNKCEHNNLKQVROJKUAHZXWEGNTI XKWXISINSJGILVKYZGCLVKTAIPPCRGMZESZGYDKHWCRIAKIVPBSYZDWKXRLNTSEVTEOCK KBIWGAPSRMASHICYYZAHAVVTMRSMDTLATTAZMMGAIGFGYJGSMTMNGTPGZKHMSHXRGH WOCAYBHZGCEIFDSRASWPMGYTQVFGWXHEIXGJGKIWEJWYPXKHUKVTIUUJXUGIKAJWTTQP FFCKHEDHAWOUXYXXGRSMVKXJKPPCRFJKQVROJLNTRKANKYJVVEDAYCXKAJGAIGFFJSTNS WMMWSLEEMJVKPGYPTMRSLROJHXTJVKWWJILRMFDRHXRGISTSJZZMLCWEKPJZGKIYXWW ZWIEBXSIPWVBSONXGYMMWOCXVKFUZXSEHKEGCCZGIABXHLTQDEGEKBTFGAHVVNKODR DTPATVTIHHWYHIJHSW...
Hea üliõpilane! Edastan M.Lotmani koostatud eksamiküsimused, millele leiate vastused teiste allikate reas ka raamatust: John Deely. Semiootika alused. Tartu University: Tartu Semiotics Library 4, 2005 ja veebilehelt: http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/ Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Ka saame ise pidevalt loendamatu hulga sõnumeid. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur , mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. 1.MÄRGISÜSTEEMI MÕISTE: Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema või kusagil olema, hetkel, mil märk teda asendab. Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist ob...
Aine ja molekulid Õp: 18-19 Tv Lihtained · Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest · Lihtained võivad esineda nii üksikaatomite, molekulide kui ka kristallidena. Liitained · Liitained ehk keemilised ühendid koosnevad erinevate elementide aatomitest. · Liitained võivad esineda molekulidena. Nii esinevad gaasilises ja vedelas olekus liitained. (HCl, CO2, H2O), · Liitained võivad esineda ka kristallidena NaCl, MgCl2 · Enamus liitaineid on süsinikuühendid. Liitaine valem · Liitaine koostist väljendatakse valemiga. · Elemendi sümboli juures oleva indeks märgib elemendi aatomite arvu molekulis. · Liitainevalem- kristalsetes ainetes näitavad indeksid vastavate elementide aatomit või ioonide suhet kristallis.
Kodutöö 4. Laevade prahtimine 1.Laevandusbörs Baltic Exchange – kirjeldage selle ajaloolist tausta, sh nimetuse päritolu, liikmed, omanikud, tegevuse põhimõtted, moto jm. Baltic Exchange: Asutatud 18. saj. alguses Londonis, kus siis algselt kaupmehed regulaarselt kohtusid kohvipoodides laevaomanikega (kes tihti olid ise ka kaptenid) ja sõlmisid prahilepinguid. Sellel vanimal ja tuntuimal prahiturubörsil kehtib brokerite/maaklerite käitumisreeglistik Baltic Code 2014. Liikmed: liikmete hulka kuuluvad laevaomanikud, laevamaaklerid ja prahtijad, samuti merenduse juristid, vahekohtunikud ja muud laevaliidud. Moto: iga liige kohustub järgima äritegevuse koodeksit, mis on kokku võetud motoga „Our Word Our bond“ tõlkes „Meest sõnast härga sarvest“. (Sümboliseerib eetika tähtsust kauplemisel). Lepingud sõlmitakse suuliselt ja alles hiljem kinnitatakse kirjalikult. Tegevuse põhimõtted: 1.Kõik turuosalised peavad oma lepingulisi kohustusi täit...
Taimkatte kaugseire Eksamiküsimused 1. Kaugseire füüsikalised alused. (Kiirguse spekter, heledus, heleduskordaja, kiirgustemperatuur, polarisatsioon). Kaugseire baseerub elektromagnetkiirguse ja aine vastastikuse mõju füüsikalistel seaduspärasustel. Kiirguse spekter: gammakiirgus, röntgenkiirgus 0.03 3 nm, ultraviolettkiirgus 3 400 nm, nähtav kiirgus 400 700 nm, lähisinfrapunane kiirgus 700 1500 nm, keskmine infrapunane kiirgus 1500 6000 nm (6 µm), infrapunane (soojuskiirgus) 6 300 mikromeetrit, mikrolained (raadiolained) suurem kui 300 mikromeetrit ehk 0.3 mm. Nende kasutamine kaugseires sõltub Maa atmosfääri läbipaistvusest vastavas spektripiirkonnas. Atmosfääri läbipaistvuse nn akendest nähtav, lähisinfrapunane, keskmine (3-5 µm) ja kaugem infrapunane (8-14 µm mõõdetakse peamiselt objekti enese poolt kiiratavat energiat, mit...
Oksiidid Õpime Oksiide Koosnevad • Koosnevad 2 elemendist millest üks on hapnik • Nt: FeO • Kasutatakse Eesliitmeid 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka Oksiidid • vääveltrioksiid SO3 • difosforpentaoksiid P2O5 • süsinikmonooksiid CO • Magneesiumoksiid MgO • Triraudtetraoksiid Fe3O4 Mittemetallid • Indeksid Risti Ette Indeksi Nimi (Di, Tri) lk 2 • dikloorpentaoksiid Cl2O5 • seleentrioksiid SeO3 • vääveltrioksiid SO3 • vääveldioksiid SO2 A-Rühma Metallid • Risti Alla Indeks, Lõppu Oksiid (di, tri) Ei kirjuta • Magneesiumoksiid MgO • Kaltsiumoksiid CaO • Alumiiniumoksiid Al2O3 B-Rühma Metallid • Indeks risti alla keskele kesmine indeks rooma numbriga • Plii(II)oksiid PbO • Tina(IV)oksiid SnO2 • Plii(IV)oksiid PbO2 • Kroom(III)oksiid Cr2O3 Harjutus • Kirjuta oksiid...
Kangad Kaubakäive tegelikes Müüdud koguste muutus (%) baasperiooaruandeperiood Villased 430 470 -4 Puuvillased 200 250 6 Sünteetilis 90 165 -8 Toodud andmetel arvutage: • Kaubakäibe füüsilise mahu individuaalindeksid ja üldindeks. • Kaubakäibe maksumuse üldindeks. • Hinna üldindeks. Andke tulemustele lühike tõlgendus. Märts Aprill Kauplus Müüdi 1 kg hind Müüdi 1 kg hind (tuh. kg) (EEK) (tuh. kg) (EEK) Märts Aprill Vahe A 40 29 42 27 1160 1134 -26 B 29 26 38 23 754 874 120 Märts keskmine 27.5 Hinnaindeks 90.90909 Aprill keskmine 25 Toodud andmetel arvutage: • Liha keskmine hind m...
Kangad Kaubakäive tegelikes Müüdud koguste muutus (%) baasperiooaruandeperiood Villased 430 470 -4 Puuvillased 200 250 6 Sünteetilis 90 165 -8 Toodud andmetel arvutage: • Kaubakäibe füüsilise mahu individuaalindeksid ja üldindeks. • Kaubakäibe maksumuse üldindeks. • Hinna üldindeks. Andke tulemustele lühike tõlgendus. Märts Aprill Kauplus Müüdi 1 kg hind Müüdi 1 kg hind (tuh. kg) (EEK) (tuh. kg) (EEK) Märts Aprill Vahe A 40 29 42 27 1160 1134 -26 B 29 26 38 23 754 874 120 Märts keskmine 27.5 Hinnaindeks 90.90909 Aprill keskmine 25 Toodud andmetel arvutage: • Liha keskmine hind m...
1. OKSIIDID 2) dilämmastiktrioksiid N2O3 1.1. Oksiidide koostis ja vääveldioksiid SO2 nimetused dikloorheptaoksiid Cl2O7 A. Määra elementide tetrafosfordekaoksiid P4O10 oksüdatsiooniastmed ja kirjuta nende süsinikoksiid CO nimetused (elemendi taga sulgudes on tema oksüdatsiooniaste) 1) Li2 ( I ) O ( -II ) liitiumoksiid Mg ( II ) O ( -II ) magneesiumoksiid Fe2 ( III ) O ( -II ) raud(III)oksiid Pb ( II ) O ( -II ) plii(II)oksiid Cr ( VI ) O3 ( -II ) kroom(VI)oksiid 2) N( IV ) O3 ( -II ) - lämmastikdioksiid Cl2 ( I ) O ( -II ) diklooroksiid P4 ( III ) O6 ( -II ) tetrafosforheksaoksiid I2 ( V ) O5 ( -II ) dijoodpentaoksiid S ( VI ) O3 ( -II ) vääveltrioksiid B. Koosta oksiidide valemid. (Mä...
Keemia arvestuse kokkuvõte Aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element: kindla tuuma laenguga aatomite liik. * aatom: keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekulaarne aine: aine väiksem osake, koosneb aatomitest * molekul: koosneb omavahel seostunud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam. * molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. * indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone * tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis. Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte. Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid. La...
Märgid meie elus Meie ümber on palju erinevaid märke.Märgiteadust nimetatakse semiootikaks. Enamus inimesed ei mõtle pikemalt märkide olemuse üle,sest neil ei ole selleks lihtsalt vajadust.Tähtis on inimestele meelde tuletada,et märgid pole alati olnud nii iseenesestmõistetavad,kui praegu. Ilma märkideta oleks suhtlemine võimatu, sest keel on märgisüsteem.Tüüpilised keelemärgid inimkeeles on sõnad .Keeleteaduses kutsutakse keelemärgi tähenduse poolt tähistatavaks ja signaali tähistajaks.Keelemärgi tähistatava ja tähistaja suhe on meelevaldne. Häälikujärjend ei tule kuidagi tähistatavast endast või selle mõistest.Keelemärke on kolme liiki:ikoonid,indeksid ja sümbolid.Kõik kolm märki esinevad niihästi verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Ikoon on märk,mis on sarnane objektiga või tegevusega,millele ta viitab.Indeksiks nimetatakse sellist märki, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mi...
Finantsteenuste analüüs koos infootsinguga 1. Mõtle ja pane kirja kõik pangateenused, mida oled kasutanud või kasutad. Kasutan kahe erineva panga teenuseid, SWEDBANKI ja SEB panga. Kasutan ISIC kaarte. Kasutan internetipanka, Swedbanki mobiili appi, teen ülekandeid ja makseid ja kasutan poes makstes pangakaarti. 2. Ülevaade SWEDBANKI ja SEB panga pangateenustest SEB panga pangateenused: ○ Kodulaen ○ Riskikindlustus ○ Elukindlustus ○ Täiendavad kindlustuskaitsed ○ SEB Laenukaitse kindlustus ○ Kasvuportfell Juunior ○ Varakindlustus ○ Välismaksed ○ Kodukindlustus ○ Sõidukikindlustus ○ Reisikindlustus ○ Hüpoteeklaen ○ Kindlustused ○ SEB uue kodu kaart ○ Autoliising ○ Roheline liising ○ Mootorrattaliising ○ Veesõidukil...
1. Miks nimetatakse keelt märgisüsteemiks? 2. Milline seos valitseb tähistatava ja tähistaja vahel? 3. Kuidas liigitatakse keelemärke? 4. Mida me mõistame ikooni, indeksi ja sümboli all? 5. Vasta õpikust lk 25 küsimusele 3 6. Mida tähendab liitmärk? 7. Tee õpikust ülesanne lk 25 nr 4 1. Mõtted on teadvuses enamasti keelelisel kujul. Sümboliseerimisvõime kokkuleppelisele signaalile kindla tähenduse andmine. Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse grammatikareeglite abil. Mõtteid edasiandvad sõnajärjendid laused 2. Keeleteaduses kutsutakse keelemärgi tähenduse poolt tähistatavaks ja signaali tähistajaks. Kui inimene oskab keelt, siis tajudes tähistajat, teab ta, et signaali tähendust. 3. Ikoonid tähistaja on sarnane objekti või tegevusega, millele viitab verbaalsed loodushääled (näu, sulisema, määgima jne) mitteverbaalsed - juhtnöörid, emotsioonid Indeksid loo...
HOMOLOOGILISED READ REANIMI ALKAAN ALKEEN ALKÜÜN ALKOHOL KARBOKSÜÜLHA PE Tunnuslõpp -aan -een -üün -ool -hape Üldvalem CnH2n +2 CnH2n CnH2n-2 R-OH R-COOH Side üksikside kaksikside kolmikside üksikside üksikside Põhiesindaja CH4 -metaan C2H2 -eteen C2H2 - etüün C2H2OH -etanool CH3COOH ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID-JA ARVUTIVÕRGUD Targo Orav ANDMEBAASID Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sisukord Andmebaasid Andmebaaside põhimõtted Andmebaaside käivitamine Töö andmetega SQL keelealused Andmebaaside kasutajad Andmebaasid Informatsioon ja andmed Andmed on igasugused teated ( konstateeringud, faktid jne.) nii isikute, asjade kui ka asjaolude kohta, mis ei ole seotud konkreetsete ülesannete, eesmärkide ega kasutajatega. Andmed võivad olla esitatud arvudena, tekstina või ka graafilisel kujul. Informatsiooniks e. infoks võiks kokkuleppeliselt pidada sellist andmestikku, mis võimaldab teatud konkreetses valikusituatsioonis otsuse langetada, kusjuures info vastuvõtu, hindamise ja edasiandmise tehnika, võtted ja kiirus määravad igasuguse tegutsemise tulemuslikkuse. Andmebaaside põhifunktsi...
SOOLADE TEEMA SELGITUSED • SOOLADE MÕISTE LIHTSUSTATULT Soolad koosnevad metalliooni(de)st ja happejääkiooni(de)st (happe aniooon keerukamalt öeldes). K + Cl- Al3+Cl-3 Ioonide laengud peavad kokku andma summa 0 – neutraalne aine ju! Valemi koostamine Kõigepealt kirjutame ühendi valemi ning märgime peale ioonide laengud. Siis paneme ühe iooni laengu väärtuse teise iooni indeksiks: 3+ 2- SIIN NÄHA ’RISTI REEGEL’! (mu nooled võivad nihkuda) Fe2 (SO4)3 Kokku saame 6+ laengut ja 6- laengut, valem on KORRAS! Selle soola NIMETUS on raud(III)sulfaat, sest soolas on Fe 3+ ioon. Mis nimega on happejäägid (happe anioonid), peab olema SELGE juba hapete teemast. Alustasime TUNNIS seda teemat juba. Vaja 8 happe nimetust + vastavate happejääkide nimetusi – nendest tulebki soola nimetuse lõppu kas sulfaat, nitraat , fosfaat jne...
Andmebaaside kodutöö 3 Reddit 1. Inimesed saavad teha endale kasutaja ja meelelahutus eesmärgil postitada erinevaid tekste, pilte, videoid jms. Teised saavad neid kommenteerida, upvoteda ja downvoteda. 2. User Kasutaja tabel, kus asuvad kasutajale vajalikud andmed nagu pildil näha. Post Postituse tabel, kus asuvad postituse jaoks vajalikud andmed. PostMedia Postituse media tabel, kus asuvad postituse meedia kirjeldamiseks vajalikud andmed. MediaType Meediatüübi tabel, kus asuvad meediatüübi id ja nimi. Comment Kommentaari tabel, kus asuvad postituse jaoks vajalikud andmed. Upvote Upvote'i tabel, kus asuvad upvotemiseks vajalikud andmed. Downvote Downvote'i tabel, kus asuvad downvotemiseks vajalikud andmed. 3. Tabelis olevate kirjete kogused: a. User 300 kirjet b. Post 600 kirjet c. Comment 1000 kirjet d. Upvote 900 kirjet e. Downvote 200 kirjet f...
Veekogude ökotoksikoloogia ja kalade füsioloogia Arvo Tuvikene, Ph.D. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus [email protected] Lektorid · Irina Zemit, EMÜ doktorant · Randel Kreitsberg, TÜ doktorant · Rene Freiberg, EMÜ doktorant Käsitletavad teemad · Toksiliste ainete grupid Orgaanilised toksilised ained · Püsivad · Suhteliselt kiiresti lagunevad Rask(e)metallid · Ioonsed: Cu 2+ · Orgaanilised raskmetallid (metüülelavhõbe CH3-Hg, etüülplii C2H5-Pb) · Tributüültina (TBT) · Raskmetallide organismi sattumise erinevad teed Raskemetallide akumulatsioonifaktorid särje organismi ja sette vahel Mustajõgi Baltic TPP Riigiküla -5 -6 -5 Cd 5.8 · 10 1.1 · 10 4.9 · 10 -4 -4 Cu ...
KEEMIA OKSIIDID JA HAPPED 01.03.2012 OKSIIDID Tähtsamad ühendid: SiO2 ränidioksiid NO2 lämmastikdioksiid SO2 vääveldioksiid H2O vesi Fe2O3 raud(III)oksiid CO2 süsinikdioksiid CO süsinikoksiid CaO kaltsiumoksiid Valemi koostamine Valemi koostamiseks kasutan alati elementide oksüdatsiooniastet. Tean alati o.a's A-rühma metallid I-III, Vesinik H +I, Hapnik O II O.a näitab rühmanumber 1) elemendi sümboli kohale panen kirja elementide laengud ühendis 2) Kui võimalik, siis taandan o.a jagades arvuga, millega mõlemad o.a'd jaguvad 3) Molekulvalemite alaindeksid saame kui võtame taandatud o.a risti, ilma märgita ja kirjutame väikese numbrina sümboli alla. Vt. vihikust näiteid NIMETAMINE Metalli oksiidid A-rühma metalli oksiidid I-IIIA metalli nimetus + oksiid Nt: Li2O liitiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid B-rühma metalli oksiidid / IV-VA metalli nimi (metalli o.a rooma number sulgudesse) + oksiid. Nt: Ag2O hõbe(I)oksii...
Ühe päeva vaatlus Aeg: 17.03.2014 (esmaspäev) Koht: Tallinn, kodu, kool Vaatluse kestvus: 24h ehk 1440 min Indeksid: E- ettevalmistusaeg, V- vaba aeg, M- magamine, T- sõitmine transpordivahenditega, J-jalutuskäik, K- kool, S- söömine Järjekorra nr Tegevus Indeks Aeg Kestvus(min) 1 Ärkamine E 07.30 7 2 Riietumine E 07.37 4 3 Pesemine E 07.41 5 4 Sättimine E 07.46 10 5 Riietumine E 07.56 4 6 Jalutamine J 08.00 15 trollipeatusesse 7 Trolli ootamine E 08.15 2 8 Trollisõit kooli T ...
Reaktsioonivõrrandi koostamine Kui ainete valemeid võib võrrelda keele sõnadega, siis keemilise reaktsiooni võrrandeid võib võrrelda lausetega. Lähteainete valemid kirjutatakse vasakule poole ja saaduste valemid paremale poole võrdusmärki. (Võrdusmärgi asemel võib kasutada ka noolt). Võrrand tuleb tasakaalustada. See tähendab seda, et mingi elemendi aatomeid peab mõlemal pool võrdusmärki olema ühepalju, sest ühegi elemendi aatomid keemilise reaktsiooni käigus ei teki ega kao, samuti ei muutu nad mõne teise elemendi aatomiteks. Tasakaalustamiseks kasutatakse koefitsente, need on arvud, mis kirjutatakse ainete valemite ette. Võrrand näitab, millised olid lähteained ja millised on saadused, kuid ta ei vasta küsimusele, kuidas lähteained saadusteks muutuvad Indeksid näitavad molekuli koostist (kirjutatakse sümboli järele ja alla). Koefitsendid näitavad molekulide arvu kirjutatakse sümboli ette). Tasakaalustamiseks ...
TRAVEL & TOURISM COMPETITIVENESS REPORT 2011 Kodutöö. Eesti konkurentsipositsioon Euroopas Jan Skurinski AÜTH 3 1. Milline on Eeesti konkurentsipositsioon Euroopas? Mitmendal kohal ollakse? Eesti konkurentsipositsioon Euroopas on indeksiga 4,88 Euroopa piirkondliku arvestuse järgi 18. kohal ning üldise arvestuse kohaselt 25. kohal kõikidest 139 riigist, mis on antud aasta indeksi arvestuses. 2. Kes eelneb ja järgneb? Mida see teile ütleb? Meie naabritest jääb ette Soome indeksiga 5,02 saavutades sellega 12. koha. Läti ja Leedu aga jäävad kõvasti alla poole indeksitega 4,36 (30. koht) Läti ja 4,34 Leedu (32. koht). Eestile järgneb Malta indeksiga 4,88 saaavutades sama indeksi, mis Eesti kuid jäädes üldise punkti seisuga ühe punktiga eestile alla (19. koht). Eestist koha võrra ees pool on Küpros kelle indeksid ärikeskonna, infrastruktuuri, inim- , kultuuri-, ja loodusresursside osas on kõrgemad, kui Eestis. Saavutades 17. koha i...
1 1.Defineeriga aine mõiste? Maeeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärutsed on (-1)-(+1) ka null. 3.Millised jõud valitsevad erinimielistel laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 4.Mis määrab är koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12 5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris? KA=8 6.Kuidas arvutada planaarset aatomitehedust? FI(pi)=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud ...
REFERAADI KOOSTAMISE ABC Annaliisa Lõoke Maidla kool Kirjandus 7.klass III kooliaste MIS ON REFERAAT? Ettekanne, sisu lühiesitus antud õppeaine mingis valdkonnas. Info kogumine Info üldistamine Korrektne väljendusoskus Õige vormistamine REFERAADI KOOSTAMISE ETAPID Otsi vajalikku kirjandust Vali teema Koosta referaadi kava Kirjuta algvariant ( mustand ) Viimistle teksti Vormista korrektselt PLANEERI OMA TÖÖD TÄHTAEG! TEEMA VALIK Teema annab õpetaja Vaba valik Teema olgu konkreetne Väldi teemast möödakirjutamist REFERAAT PEAB VASTAMA TEEMALE! KUST SAAB MATERJALI Liigikataloog (aimekirjandus) Artiklite kartoteek Elektronkataloog ( ESTER) Elektrooniline aineregister (Eesti Loodus) Internet Veebi indeksid (NETI; YAHOO!) Otsingumootorid...
Omega-6 ja -3 rasvhapped Sinu kehas. Omega-3 ja Omega-6 rasvhapped on IGA RAKU membraanis. Omega-3 ja Omega-6 on meie kehas asendamatud ja neid PEAB saama toiduga. Sinu keha koosneb 100 trillionist ( 1018 ) rakust, mis kõik vajavad normaalseks funktsioneerimiseks nende rasvhapete tasakaalu! Omega-3 on väga tähtis toidu komponent hoides korras immunsüsteemi, närvisüsteemi, südametegevuse ning hoides ära allergiaid ja põletikke, sealhulgas liigesepõletikku ja astmat 1. Kui Sinu keha Omega-6 ja Omega-3 rasvhapped on pikaajaliselt tasakaalust väljas ning kehas on põletikku soodustav keskkond, soodustab see: • Südame- ja veresoonkonnahaigusi (kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi, südamelihase infarkt) • Naha kehva kaitsevõimet ja kvaliteeti • Liigespõletikke ...
1. Milline on Lagrange'i kordaja optimaalse väärtuse majanduslik tõlgendus tingliku ekstreemumi (võrduskitsendusega) ülesandes? Lagrange'i kordaja optimaalne väärtus O* x näitab, et ressursi varu b y suurendamisel hakkab toodangukoguse maksimaalne väärtus suurenema kiirusega x (nt eelarvetingimusel 4 K L 9 on toodangukoguse maksimaalne väärtus Qmax 1,125;4,5 | 5,06 , st ressursi varu suurenemisel ühiku võrra on maksimaalne väärtus suurenenud ligikaudu 1 võrra). 2. Kuidas tõlgendatakse varihindade optimaalseid väärtusi LP ülesande lahendi tundlikkuse seisukohalt? Võrrelge Lagrange'i kordaja tõlgendusega. Varihinnaks on Lagrange'i kordaja väärtus. Ressursi varihind on täiendav (varjatud) kasum, mida oleks võimalik saada vastava ressursi ühe lisaühiku kasutamisel. Varihindade optimaalsed väärtused LP ülesandes näitavad, kui tundlik on sihifunktsioon maksimaalne väärtus sellele, kui muudetakse ära kitsenduse väärtus ülesandes (parem pool...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Online Restoran Andmebaaside programmeerimine IDU0120 Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2011 Sisukord SISUKORD 4 SISSEJUHATUS 8 1. STRATEEGIA ETAPP............................................................................................................ 9 1.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE.................................................................................................... 9 1.1.1 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID................................................................................................ 9 1.1.2 INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID................................................................................
Kordamine KT (Alkaanid Mõisted: Alkaan süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on üksik sidemed Isomeer ühesuguse sumaarse valemiga, ainetel on erinev struktuur, mis põhjustab ainete erinevaid omadusi Allotroop Element, sama keemiline element võib esindada mitme erineva lihtainena Tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik Bensiin - Tehis vedelkütus, kergeti süttiv, enamasti värvusetu ning saadakse peamiselt nafta töötlemisel Diislikütus Saadakse enamasti nafta töötlemisel, kasutatakse mootorikütusena. Süsivesinike segu Nafta Looduslik vedelkütus, peamiselt leiduv vedelate süsivesinike segu Krakkimine Nafta ddestilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks Fraktsioneeriv destillatsioon - on destillatsioonimeetod kasutades destillatsioonikolonni, milles toimub korduv aurustumine ja ko...
1. Mis on aine? Aine on osake, mis omab massi ja mahtu 2. Mis on materjal? Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi muutusi 3. Mis määraab ära aine omadused? Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). 4. Defineerida materjaliteaduse mõiste? 5. Defineerida materjalide tehnoloogia mõiste? 6. Mis on materjali struktuur? 7. Materjali struktuuri erinevad astmed? 8. Mis on materjali omadus? 9. Materjalide klassifikatsiooni alused? Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse 10. Mis on metallid? 11. Metallide üldiseloomustus? 12. Mis on sulamid? 13. Mis on komposiidid?- lihtne kombinatsioon mitmest ...
STATISTIKA MÕISTED, VALEMID AEGRIDADE ANALÜÜS • Aegrida – nähtuste ajalist muutumist iseloomustavate arvandmete rida. • Aegrea elemendid – nähtust iseloomustava tunnuse arvväärtused ning neile vastavad teatud ajamomendid või –perioodid Aegread liigitatakse moment- ja perioodridadeks • Momentrida – aegrida, mille iga element on seotud teatud ajamomendiga. See kindel ajamoment võib olla mingi kindel kuupäev, näiteks aasta lõpp või algus, näiteks rahvaarv 1. jaanuari seisuga või bilanss mingi kuupäeva seisuga. Momentrea oluliseks iseärasuseks on asjaolu, et nähtust iseloomustava tunnuse arvväärtuste summal ei ole reaalset sisu. Näiteks ei oma sisu rahvaarvude liitmine 1. jaanuari seisuga. • Perioodrida – aegrida, mille iga element on seotud mingi ajavahemikuga, perioodiga (perioodiks võib olla kuu, kvartal, aasta). Selliseid ridu ...
RAM RAM on muutmälu ehk suvapöördusmälu. RAM on tulnud inglise sõnadest random access memory. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. Põhimälu nimetatakse muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub muutmälus pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ja nii lugemiseks kui kirjutamiseks saab pöörduda suvalise aadressi poole. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga, ta pole säilmälu, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada, siis mälus olevad andmed hävivad. Põhimälu suurusest oleneb, kui palju programme korraga töötada saab. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, kasutatakse saalimise võtet: kui kõik andmed ei mahu põhimällu, siis hoitakse seal vaid hetkel vaja minevaid andmeid ja toimub tihe andmevahetu...
Tänapäeva maailm Maailma ühtsus ja mitmekesisus Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine Globaliseerumise olemus · Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography · Maailm on muutunud väiksemaks. · Maailm on muutunud globaalseks külaks. Globaliseerumise põhjused · Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng info kiire liikumine uus rahvusvaheline tööjaotus Rahvusvaheliste ettevõtete teke (multinatsionaalsed suurettevõtted). finantssfääri rahvusvahelistumine kapitali vaba liikumine, RV- d finantsorganisatsioonid rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine RV kaubanduse lihtsustumine, piirangute (kvoodid, tollid) ...
Vereproovid Vereproovide kogumine Patsiendi ettevalmistamine · 10-12 h MITTE TOITA · Lipeemiline seerum · Rahulik loom, ei tohi eelneda füüsilist koormust Muutused kolesterool triglütseriidid glükoos TLI amülaas ALT AST bilirubiin sapphapped kaltsium · Punktsioon kiirelt muutused: CK laktaat kortisool tsirkuleerivad lümfotsüüdid kassidel glükoos Hemolüüsi vältimine- · Koheselt vereproov peale zguti asetamist. · Vältida negatiivset rõhku süstlaserütrotsüütide muutused. · Mitte tõmmata survega verd süstlasse. · Lasta valguda mööda katsuti seina alla. · Antikoagulandiga katsuti- mitte raputada keerata paar korda rahulikult ümber. Antikoagulandid · EDTA- etüleendiamiintetraatsetaat · Hepariin · Tsitraat-koagulatsiooni parameetrid · Naatriumfluoriid plasma ( NaF) · Glükoos · Laktaat Seerum · Plasma, millest on eemaldatud fibrinogeen (plasmaproteiin). Hüübimisprotsessi k...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Zanetta Medvedeva ÜLDINE HEMATOLOOGILINE ANALÜÜS Referaat kliinilise keemia aines Juhendaja: M. Moks Tallinn 2012 Käesoleva töö autor, valis refereerimiseks artikli, mis kannab nimetust: ,,Üldine hematoloogoline analüüs". Artikkel ilmus ajakirja ,,Labor" lisaväljaandes, 2005. aastal ning selle autoriks on HTI Laboriteenuste AS-i laboriarst Piret Kedars. Käesolevas artiklis antakse ülevaade hematoloogilisest analüüsist. Antud analüüs on üks kõige sagedamini kasutatavatest laboratoorsetest uuringutest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Esmane hematoloogiline analüüs hõlmab endas rakkude loendamist, hemaglobiinisisalduse mõõtmist ja vereäige mikroskoopilist hindamist. Tänapäeval on kasutusel järgnevad mõisted: · vere automaatuuring · vere automaatuuring leukogrammiga-hematoloogilise analüsaatori...
Test 1 mood, mediaan, aritmeetiline keskmine, asendikeskmine, mahukeskmine aritmeetiline keskmine, mood aritmeetiline keskmine, mood, mediaan, detsiilid detsiil, kvartiil lihtne harmooniline keskmine, kaalutud aritmeetiline keskmine, kaalutud harmooniline keskmine, lihtne aritmeetiline keskmine, mood, järjestusskaala kaalutud aritmeetiline keskmine, mediaan keskmise hinnaga, keskmine hind, arvukogumis, geomeetriline keskmine, harmooniline, aritmeetline mood, mediaan, harmooniline, aritmeetiline aritmeetiline, geomeetriline, harmooniline, mediaan Test 3 asümmeetriakordaja, püstakus, järku keskmoment, algmoment, tingmoment 1. 50 2. 65 3. 65 4. 90 5. 40 6. 70 kvartiilihaare, variatsiooniamplituud 3. 30 4. 10 5. 55,6 intervallskaala, standardhälve, püstakus kordaja, ekstsess järjestusskaala, mood, kvartiilhaare, standardhälbe valem, standardhälve tsebõsovi võrratus, variatsioonikoefit...
1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rää...
Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Maailmas on kalu üle 20 000 liigi (võib-olla isegi üle 25 000), neist valdav osa elab troopikas mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värv...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalifüüsika ja -keemia 2008 Sisukord 1. MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid .......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
