Lihvimine Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Lihvimine 2.1 Puitpõranda lihvimine 2.2 Lihvmasinad ja abivahendid 2.3 Servade lihvimine 2.4 Nurkade lihvimine 2.5 Tasanduslihvimine 2.6 Peenlihvimine 2.7 Viimistluslihvimine 2.8 Põranda kaitsmine 3. Viimistlus 4.Tööohtus 5. Nipid Sissejuhatus Lihvimine on lõiketöötluse üks vormidest. Seda kasutatakse väga laialdaselt, kuid kõige levinumaks alaks on puutööstus. Antud töö eesmärgiks on selgitada lihvimise olemust, etappe ja tööohutust ja lisaks ka erinevaid nippe. Lihvimine Metallide mehaanile lõikamise meetodid on: avardamine, freesimine, hambalõikamine, hoonimine, hööveldamine, hõõritsemine, kammlõikamine, keermetamine, käiamine, plankimine, poleerimine, puurimine, saagimine, treimine, soveldamine, superfinis, viilimine ja lihvimine. Lihvimine on materjalide lõiketöötlemine abrasiivlõikeriistaga, mille lõikavateks elementideks on abrasiivmaterjalide terad. Teravate servade...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond MTK16 Andre Maisväli Treimine ja lihvimine Iseseisev töö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2017 Sisukord Table of Contents Mis on treimine?..................................................................................................... 3 Ajaloost................................................................................................................... 4 Treipingi osad......................................................................................................... 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine.................................................................... 6 Tegurid, mis mõjutavad treimist............................................................................. 9 Puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele............................................................. 10 Laastusurve lõikuri esitah...
Lihvpingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Lihvpinkide klassifikatsioon Lihvpinke kasutatakse freesitud detailide puhastamiseks enne viimistlust, detailide kalibreerimiseks (ühesugusele paksusele töötlemine) ja kantide pehmendamiseks. Lihvpingid jagunevad järgmistesse gruppidesse: 1. kitsalindilised lihvpingid - edasi- tagasi liikuva töölauaga (detailide puhtakslihvimine), - liikumatu töölauaga (sahtlite, raamide prussdetailide lihvimiseks), - lindi servse asetusega (kilbiservade lihvimiseks), - kahe lihvlindi ja konveiereendusega (kilpdetailide puhtakslihvimiseks), - vaba lindiga (kõverjooneliste detailide lihvimiseks); 2. laialindilised lihvpingid (kilpdetailide kalibreerimiseks ja puhtakslihvimiseks); 3. trummellihvpingid (raamide, prussdetailide, tagaseinte puhastamiseks); 4. kombineeritud lihvpingid (karpide, sahtlite puhastamiseks ja sobitamiseks, prussdetailide otspindade ja kõ...
Õppepraktika kaitsmine Gert Kaunis V09 II Kursus Praktika toimumise aeg ja koht 04.11.2010-17.12.2010 Harmet OÜ Priit Heinla Ettevõtte kirjeldus OÜ Harmet moodulmajade s.t ruumelementide tootmine on alguse saanud 1997 aastal . Meie toodangu hulgast leiate moodulmajad , ehitussoojakuid , ning ka erinevaid metalltooteid . Kliendile pakume terviklahendust s.t alustades projekteerimisest, valmistamisest ja lõpetades paigaldamisega. OÜ Harmet põhiturg on Skandinaaviamaad mis moodustavad üle 80 % meie põhitoodangust, seda nii moodulite, soojakute kui ka erinevate metalltoodete konstuktsioonide tootmises. Arvestades Skandinaaviamaade nõudliku klienti oleme püsinud tugevas konkurentsis turunõudmistega tänini. Tehtud Tööd Lae ja seinte vuukide pahteldamine. Seinte ja lae kruntimine ja värvimine Tuuletõket akryl paigaldasin lae nurkadesse ja elektrikilpide ümber. Seinte ja lae vuukide lihvimine. Seineksi paigaldamine seina. Tehtud töödest...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutehnoloogi õppetool Rivo Ojalill PT-12 Lihvpingid Referaat õppeaines ,,Masinelemendid" Juhendaja Uudo Palgi Väimela 2013 Kitsaslintlihvpink Kitsa lindiga lihvpink on oma nimetuse saanud lihvlindi mõõtmetest. Lindi laius on 150-200 mm ja selle liikumiskiirus on ca 20 m/sek. Lõputu lihvlint kulgeb kahest rihmarattast juhituna pealpool lihvitavat eset ning lihvimist juhitakse käsi-lihvtallaga, mis on kinnitatud korpuse külge selliselt, et seda saab liigutada kogu laua pikkuses ja mis liigendiga liigub vertikaalsuunas lindi harude vahel. Lihvtallal on viltpolster ning hõõrdumise vältimiseks talla ja lihvlindi vahel grafiitlint. Lihvtald on kitsam kui lint ja seega ei suru tald lindi serva jälge lihvitavale esemele. Lihvimislaud on lindist allpool ja see liigub juhikutel risti lihvlindi pöörlemissuunaga. Töölaua kõrgust reguleeritak...
TALLINNA EHITUSKOOL TISLER Kadi Esken PINDADE ETTEVALMISTUS Referaat Juhendaja: Raivo Moks Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................1 Ettevalmistus viimistlemiseks..................................................2 Laudsepaettevalmistus..............................................................3 Viimistluseettevalmistamine.....................................................4 Eelviimistlus.............................................................................5 Korkimine, plommimine...........................................................7 KOKKUVÕTE.........................................................................8 Ettevalmistus viimistlemiseks Viimistlusviisid ja -vahendid valitakse selle järgi, millist tulemust soovitakse saada. Viimistletud puit peab olema kaitstud üldise kul...
Materjali kulu ja maksumus jrk.nr Materjal ühik kogus hind eurodes summa eurodes 1 Mänd, oksaga m3 0,048996 235 11,51 2 Liim PVA l 0,19288 3,5 0,68 3 Lakk l 2,13 14,5 30,94 4 Vahelihvi käsn M220 tk 1 0,3 0,30 5 Kruvid 0,4 x16 mm tk 4 0,0145 0,06 6 Kruvid 4x50 mm tk 1 0,0314 0,03 7 Kruvid 5x30 mm tk 3 0,0343 0,10 8 Tüüblid tk 14 0,02 0,28 9 Hinged tk 2 0,75 1,50 10 Puitkiudplaat m2 0,118625 4,75 0,56 ...
2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tooriku valik...............................................................................................................................3 Marsruuttehnoloogia................................................................................................................... 3 Töötlemisvarude ja operatsioonimõõtude määramine................................................................ 5 Ajanormide arvutus.............................................................................................
A-PDF Merger DEMO : Purchase from www.A-PDF.com to remove the watermark REVISION HISTORY REV DESCRIPTION DATE APPROVED 2 45 ° R4 O7 48 142 ...
Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad. Tisleri kutsekirjeldus Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks Töökoha ettevalmistamine Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid Puidu raiumine Saagimine Hööveldamine Peiteldamine Puurimine Puidu pinna silumine Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi : Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja) Laudsepp Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine) Kaasajal kasutatakse ettevõtetes puidu töötlemisega seotud tööliste kohta järgmisi ametinimetusi : Tisler – valmistab käsiinstrumente ja seadmeid kasutades detaile ja valmistooteid ...
Punktid 12/15 Hinne 83 maksimumist 100 Küsimus 1 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on metalli termotöötluse eesmärk? Vali üks või enam: a. Metalli kuumutamine üle faasi muutuse piiri ja jahutamine sobiva kiirusega b. Toote hinna tõstmine kasutades detaili valmistamisel lisaks termotöötlust c. Metalli kuumutamine ja jahutamine soovitud kiirusega d. Toote või materjali omaduste muutmine sobilikuks selle kasutuse kohaga Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on austenitiseerimise eesmärk? Vali üks või enam: a. Terase viimine 850 kraadini, et tagada kiirelt jahutamisel joonpaisumisest tekkivad sisepinged b. Eesmärk on tekitada austeniit, milles peab toimuma keemilise koostise ühtlustumine (süsinik ja karbiidides olnud elemendid) ning seejärel kiire jahutamine, et tekiks martensiit c. Kõrgel temp...
Alustatud laupäev, 15. märts 2014, 00:17 Olek Valmis Lõpetatud laupäev, 15. märts 2014, 00:19 Aega kulus 2 minutit 8 sekundit Punktid 15,0/15,0 Hinne 100,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on metalli termotöötluse eesmärk? Vali üks või enam: a. Metalli kuumutamine ja jahutamine soovitud kiirusega b. Metalli kuumutamine üle faasi muutuse piiri ja jahutamine sobiva kiirusega c. Toote või materjali omaduste muutmine sobilikuks selle kasutuse kohaga d. Toote hinna tõstmine kasutades detaili valmistamisel lisaks termotöötlust Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on austenitiseerimise eesmärk? Vali üks või enam: a. Terase viimine 850 kraadini, et tagada kiirelt jahutamisel joonpaisumise...
Anton Adoson PINNAKAREDUSE MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 02 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 03.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 1. Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Euroopa pinnakareduse Ra etalon 2. Nõukogude pinnakareduse Ra etalon 3. Profilomeeter Surtronic 2. Töö käik: 1.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra nõukogude etalonidega vastavuses nende pindade töötlemise meetodile (freesimine, treimine, lihvimine jne). 2.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra Eur...
Haapsalu Kutsehariduskeskus T-13 Mait Sepp Eelkarestus, viimistlusvahendid, materjalid ja töövahendid kodutöö Juhendaja: Ülle Kübarsepp Uuemõisa 2014 Sisukord Ettevalmistus ja lihvimine 2 Lihvpaberid 2 Granaatkattega lihvpaber 2 Alumiiniumoksiidkattega lihvpaber 2 Ränikabriidkattega lihvpaber 2 Vesilihvpaber 2 Klaaspaber 2 Karukeel 3 Terasvill 3 Lihvpaberi tähistus 3 Peitsid 3 Õlipeits 3 Vesipeits 3 Keemiline tumendamine 3 Sellakid, vahad ja õlid 4 Polituurid 4 Vahad 4 Õlid 4 Lakid 4 Kasutatud kirjandus ...
Eeltöö Õpilane : Tarmo Ungur Juhendaja : Valdur Leppik Tartu 2014 Leotamine Ära kanna leotusainet liiga soojale pinnale, sest see kuivab kiiresti ära. Vajadusel jahuta pinda jaheda veega. Leotusaine peale kandmist alusta määrdunumatest kohtadest (veljed, auto alumine osa) ja jätka puhtamatel kohtadel. Nii saavad mustemad kohad kauem leotuda. Kanna leotusainet ka uste vahedesse. Vajadusel lase leotusainel mõni minut mõjuda, kuid jälgi ,et pind ära ei kuivaks. Talvist leotusainet maha loputades liigu alt ülespoole! Jälgi, et veega puutuks kokku vaid pesuri joa all olev pind, et loputamata pind enneaegselt märjaks ei saaks (külmas vees leotusaine hangub ning seda on hiljem raskem maha loputada). Suvist leotusainet loputa alustades katusest ning liikudes allapoole (loputatud pinnale ei satu enam leotusainet ja vee kulu väheneb). Putukate eemaldamiseks kasuta spetsiaalset vahendit! Pihusta segu p...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ESSEE Puitpõrand Juhendaja: Sisukord 1.Puitpõrand 2.Ettevalmistus 3.Tööriistad 4.Paigaldamine 5.Vana värvi eemaldamine 6.Kasutus- ja hooldusjuhend 6.1Kriimustuste vältimine 6.2Lakitud põrand 6.3Mitmesuguste plekkide eemaldamine 6.4Remont 6.5Puhastus avalikes ruumides 6.6Plekkide eemaldamine 6.7Perioodiline hooldus õlitus Puitpõrand Põrandalauad on sulundatud, st neil on sulundi keel ja soon. Mõnikord on lauad ka otstest sulundatud. Kuuselaua värv on ühtlaselt hele ja muutub aja jooksul veidi kollaseks. Männilaudu liigitatakse värvi järgi heledaks (maltspuidust) ja tumedaks (lülipuidust). Lülipuidu tumenedes toonivahe suureneb. Kandev puitpõrand Tavaliselt naelutatakse puitpõrandad puittaladele. Laudade soovitatav paksus talasammul 400 mm on 28...
„Puuliikide eristamise doomino“ Loovtöö Romet ja Simon Juhendaja: Tõnu 2014/2015 Loovtöö eesmärk ja idee • Loovtöö eesmärgiks on õpetada inimesi tundma eri puiduliike ja nende omadusi. • Idee tuleneb meie juhendajalt. Doomino valmimine 1.Õpetajaga idee arutamine 2.Plaani kavandamine 3.Viinerist alusplaatide väljasaagimine 4.Alusplaatide lihvimine 5.Eriliigiliste puidu plaatide, aluste peale liimimine 6.Viimistlemine Kask ja selle äratundmine • Kaske on kõige lihtsam ära tunda järgnevate omaduste abil: • Kask on tekstuurilt Tihe ja ühtlane, hea läikega puu. • Tugev ja paindub hästi. • Valge mustade laikudega koor. Mahagon ja selle äratundmine • Mahagoni on kõige lihtsam ära tunda järgnevate omaduste järgi: • Punane värvus • Väga tugev • Aasta ringid näha väga õrnalt
Varased põlluharijad ja karjakasvatajad Uued oskused Kivi lihvimine Kivisse augu puurimine Savinõude valmistamine (VIII at eKr) Niidinööri valmistamine Kanga kudumine Põlluharimine Sai alguse juhuslikult inimene sai aru, et mulda langenud seemnest kasvab uus taim Maa kobestamine Leiutati kõblas Karjakasvatus Arenes välja küttimisest liigne jahisaak säilitati elusalt Õpiti loomakarju tarandikku ajama Esimesed kodulimad lambad, kitsed, hiljem lisandusid sead ja veised Viimaseid õpiti kasutama künniloomadena Muutused Enam ei sõltutud loodusest Vähenes varane suremus ja pikenes eluiga rahvaarvu kasv Inimene muutus paikseks Vainmad teadaolevad asulad Jeeriko Palestiinas, Çatal Hüyük VäikeAasias Jeeriko Çatal Hüyük Uskumused Austati loodusjõude nendest sõltus saagikus...
Akna restaureerimine Vajalikud tööriistad ja vahendid: o Marker o Pesuvahend o Kaabitsad o Kuumaõhupuhur o Näpitsad, kruvikeerajad o Peitel, höövel, saag o Puiduklotsid, puiduliim, pitskruvid (kui on vaja teha puiduparandusi) o Lihvpaber, lihvklots o Linaõlikitt, tihvtid, haamer, kitinuga o Kruntvärv, värv, pintsel o Tolmumask, prillid Tööetapid akna restaureerimisel 1. Ettevalmistustööd: pesemine, märkimine, suluste, klaaside, värvi eemaldamine 2. Puidutööd: puiduparandused, lihvimine 3. Viimistlustööd: kruntimine, kittimine, värvimine 4. Järeltööd: puhastamine, tihendite paigaldamine, hooldus ETTEVALMISTUSTÖÖD 1. Akna pesemine olmemustusest Pühi aknalt harjaga tolm ja pese aken mustusest, kasutades tavalist pesuvahendit. 2. Märkimine Mõtle enda jaoks välja sobiv süsteem, kuidas aknad märgistada. Kasuta klaasil veekindlat vildikat või teipi. 3. Suluste eemaldamine Eemalda vajalikud sulused 4. Klaaside...
PÕRANDAHOOLDUSMAS IN JA SELLE KASUTAMINE SAAB TEHA JÄRGMISI TÖID • PISERDUSPUHASTUS JA POLEERIMINE • PESEMINE JA VEE IMAMINE • TEKSTIILPÕRANDATE VAHTPESU • KUUMVAHATUS • KRISTALLISEERIMINE • HARJAMINE VÕI LIHVIMINE JA IMURDAMINE • KULUNUD PLASTIKKATTE LIHVIMISEKS 6 April 201411 2 6 April 201411 3 Masinat liigutatakse paremale ja vasakule vart juhtkäepidemest tõstes ja langetades 6 April 201411 4 • MASINATE VALIKUS ON KA KAHE KIIRUSEGA MASINAD. MASINAL ON KAHEKIIRUSELINE MOOTOR, MIS VÕIMALDAB ÜHE MASINAGA TEHA ERINEVAID HOOLDUSTÖID. • PÕRANDAHOOLDUSMASINATE TÖÖORGANITEKS KASUTATAKSE NÄITEKS ERINEVA KÕVADUSEGA PESUHARJU, VEOALUSEID MOPI-, POLÜESTER- NING LIHVKETASTELE (K.A. LIIVAPABERILE JA VÕRKKETASTELE), TEEMANTKETTAID KIVI LIHVIMISEKS, SPETSIAALKETTAID KRISTALLISEERIMISEKS, TAASTAMISEKS JNE. • KUN...
KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21 Juhendaja: lektor ...... Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KLAASIST ÜLDISELT...................................................................................................................4 1.1. Klaasi omadused........................................................................................................................4 2. KLAASI LII...
Lõikeriistad Lõikeriistad on noad, puurid, tangid, peitlid, saed, ketaslõikurid, käärid jne. Lõikeriistade teritamiseks kasutatakse masinaid, aga vahel teritatakse ka käsitsi. Teritusmaterjalid, vahendid ja seadmed http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/5_likeriistade_teritamine.html Joonis 5.1 Teritamise viis (http://www.youtube.com/watch? v=XIe9tbTngCI&feature=results_main&playnext=1&list=PLCAFBF5E282080836) Tööriistade teritatamiseks kasutatakse lihvimismeetodit. Lihvpinke kasutatakse enamasti detailide pindade lõpptöötlemiseks nende pinnalt õhukese metallikihi eemaldamise teel lihvketastega, samuti toorikute koorimiseks ilma nende eelneva töötlemiseta teistes pinkides, lõikeriistade teritamisel jm. Lihvimiseks nimetatakse pindade töötlemist abrasiivmaterjalidega. Abrasiivmaterjale (kõvad, teravate servadega terad) kasut...
Puit Viimistlus … Puit . Et puit on taastuv loodusvara, siis on selle kasutamine toorainena loodusressursside säästmise seisukohast üsna tähtis. Puit on ka ehismaterjal – erinevate puiduliikide, viimistlusmaterjalide ja tehnoloogiate kombineerismiel on võimalik saada väga laias valikus dekoratiivseid lahendusi. Lisaks sellele on puidul ka teisi tähendusi . Kõikidel puiduliikidel on teatud ühistunnused : aastarõngad, malts- ja lülipuit, sooned jne.. Üks tähtsamaid puidu välistunnuseid on selle jagunemine lõli- ja maltspuiduks. Maltspuiduks nim. välimist heledamat osa ja lülipuiduks sisemist tumenenud osa. Kui malts- ja lülipuitu on võimalik eristada, on tegemist lüliga puiduliigiga. Lüliga puiduliikideks on mänd, lehis, jugapuu, kadakas, tamm, saar, künnapuu, jalakas, kreeka pähklipuu, paju, pappel, pihlakas jt… OKASPUIT Okaspuidule on iseloomulik p...
VALGUSE MURDUMINE Valguse murdumine üleminek ühest keskkonnast teise; valgus ei liigu sirgjooneliselt vaid murdub. näited: õhust vette; õhust klassi; õhust teemanti. Murdumisseadused langev kiir, murdunud kiir ja kahe keskkonna kokkupuutepinna normaal asuvad ühel ja samal tasapinnal; langemis nurga ja murdumis nurga vahel kehtib seos langemis nurk murdumis nurk n1 esimese keskkonna murdumisnäitaja n2 teise keskkonna murdumisnäitaja Murdumisnäitaja tähis n; mõõtühik tal puudub; leitakse praktiliselt, kui valgus langeb vaakumist ainesse ning vaakumil on alati n=1; murdu...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus ja puidutööstus osakond Koostas: Siim Veski Õppegrupp: EV09 Tartu 2010 Konstruksioonid Praegune Kavatsetavad Mõõtühik Kogus Hind olukord tööd m² Seinad *Seinad *Eeltöötlus 15 3l 750kr kõverad *Kruntimine kruntvärvi *Pahteldamin 15kg pahtlit e ja 6l värvi eelvärvimine *Lihvimine *Lõplik värvimine ...
Ametikool Tehniliste erialade osakond Sissejuhatus erialasse Koostaja: Juhendaja: Kursus: Kuressaare 2007 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus lk.1 2. Värvimine lk.2 3. Rullid, pintslid lk.3 4. Pahtel ja selle koostis lk.4 5. Kooli ajaloost lk.5 Sissejuhatus Õpin Kuressaare Ametikoolis üldehitust. Õppeaeg on 120 õppenädalat. Üldehitaja oskuste kõrval saadakse teadmisi ka viimistleja tööst, ehitusmaterjalide ökonoomsest ja otstarbekast kasutamisest. Lisaks üldainetele õpitakse: Head ehitustava ja kvaliteedi tagamist Tööohutust ehitusobjektil Ehituse üldpõhimõtteid Ehitusjoonestamist Materjaliõpetust Ehituskonstruktsioone Majanduse aluseid Tööõigust ... ja palju muud. Miks valisin ...
Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise tehnoloogia Ristvineer, ristvineeri eriliigid Marken Nisu MT214 Tartu Kutsehariduskeskus Mis on ristvineer? Ristvineer on kihiline materjal, mis on kokku liimitud kolmest või enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehtedest paksusega 4-25 mm. Spoonilehed asetatakse nii kokku, et plaadi keskkihi kõrval paikneks paaritu arv spoonikihte.Vineeri liimitakse sünteetiliste termoaktiivsete liimidega: fenoolformaldehüüd- või karbamiidliimiga. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema mõõdus diameeter kuni 200 mm ja pikkus 1...2 m. Kuidas ristvineeri valmistatakse? Spoonilehed asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihti...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puit Rauno Härgin Plaatmaterjalide eristamise ja valmistamise tehnoloogia Ristvineer, ristvineeri eriliigid Tartu 2012 Ristvineer Ristvineer on kihiline materjal, mis on kokku liimitud kolmest või enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehtedest paksusega 4-25 mm. Spoonilehed asetatakse nii kokku, et plaadi keskkihi kõrval paikneks paaritu arv spoonikihte. Vineeri liimitakse sünteetiliste termoaktiivsete liimidega: fenoolformaldehüüd- või karbamiidliimiga. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema mõõdus diameeter kuni 200 mm ja pikkus 1...2 m. Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess sama: palg...
Tartu Kutsehariduskesus AUM13 Siim Lõhmus MAALRITÖÖ PROTSESSID Iseseisevtöö Tartu 2013 1. Korralik auto üldpesu. Pigi eemaldus ja see järel korralik sampoonipesu 2. Kõrval detaili poleerimine, et saada õige värvitoon 3. Värvinäidise võtmine kõrval olevalt detaililt, kuna autot võib olla juba hajutatud varem sellest kohast 4. Näidise värvimine võrdlus kaardile 5. Tooni võrdlus erinevates valgusetes ja erineva nurga alt 6. Ülejäänud auto kinni katmine 7. Detaili pesu eelpesuainega 8. Korrosiooni eemaldus - abrasiiv p80-p180 9. Mõlgi/defekti karestus - abrasiiv p180 10. Detaili pesu 11. Vanale roostes kohale roostetõrje vanale roostes kohale happekrunt ja uuele detailile epokrunt 12. Täitekrunt 13. Täitekrundi lihv karestus abrasiiv p180 14. Detaili pesu 15. Pahteldamine kuni 3mm polüester pahtilit, kui on vaja rohkem pahtlit peale kanda siis kasutada klaaskiud pahtlit 16. Pahtli...
LÕIKETEOORIA . Teemad . 1. Lõiketeooria alused 2. Puidu lõiketöötlemise viisid 3. Puidulõikeinstrumendid . Puidu lõikamine . Puidu lõikamine on tehnoloogiline protsess, kus lõiketeraga purustatakse materjali osakeste vahelised sidemed eesmärgiga moodustada detailile uued pinnad . Lõiketöötlemise eesmärgiks on anda detailile : Vajalikud mõõdud Vajalik kuju Vajalik pinnasiledus . Uuute pindade kujunemine toimub puidukihtide eemaldamise teel Eraldatud puidukihid muutuvad laastuks või tolmuks . Lõikamine toimub lõikeinstrumentidega millel on kiilukujuline lõikeserv . Näide : Käsihöövliga hööveldamine Pöörleva lõikeinstrumendiga lõikamine . Lõiketera geomeetria Igasugune puidu lõikamine toimub kiilukujulise lõikeservaga lõike instrumendiga Lõikeinstrumendil võib olla : Üks lõiketera (nä...
I pilet 1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord: A) Kruvipead kontrollida B) Teipida nurgad (sisenurgad, välisnurgad) (metallvõrk, paber) C) Pahteldus D) Kipsipahtlid: Kipsiloite, LR, VH. kasutakse sellepärast, et kahanevad vähem, paremini lihvitavad sest on peen pahtlid. E) Lihvimine. Kasutada 100-120liivakat. F) Kruntimine, vajadusel veel lihvida. 2. Töökoha korraldamise põhimõtted a) Kõik liigne eest ja käepärased materjalid käeulatusse. 3. Vajalikud töövahendid A) Pahtlilabidad, loodid, pahtlipang, segisti, lihvimistald, rullid 4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus A) Tööriided, mask, prillid, turvajalanõud, kindad 6. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine A) Visuaalne vaatlus- et poleks värvimata lai...
Ohutus keevitustöödel Ohutegurid keevitamisel Tuleoht Elektrilöögi oht UV ja infrapunakiirgus Müra Kahjulikud gaasid ja aurud Tuleoht Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, ealduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elektrilöögi oht Elektrivoolu ohtlikkus inimesele oleneb keha läbiva voolu tugevusest ja voolu all olemise ajast, sagedusest ja voolu kulgemisteest. Vahelduvvool on alalisvoolust ohtlikum, ohtlikuma sageduse piirkond on 15 – 100 Hz. Inimesele ohtlikuks keha läbivaks voolutugevuseks loetakse 50 mA. Tavaliselt võetakse ligikaudsetes arvutustes inimese jäsemete (käsi, jalg) takistuseks (ilma rindkere arvestamata) 500 oomi Müra Müra tekib ventilatsiooni tööst, vasaratega õgvendamisel ja käiamisel. Sõltuvalt müratasemest...
Koristusmasinad Esimese tootmisesse sobiva koristusmasina valmistas aastal 1908 üks allergiline nahakaupmees. Asutustesse tulid tolmuimejad aastal 1920, kodudesse 1930. Veeimureid hakati kasutama umbes 60 ndatel aastatel. Tänaseks on välja arendatud mitmed eriotstarbelised koristusmasinad, mis pesevad, küürivad, poleerivad, imevad nii tolmu kui vett ja millega saab puhastada praktiliselt kõiki pindu siseruumides kui ka suuri territooriume väljas. 1. Imurid 2. Põrandahooldusmasinad 3. Kombineeritud põrandahooldusmasinad 4. Pühkimismasinad 5. Survepesumasin Imurite töö põhineb alarõhul, mille enamikul masinatest tekitab imimootor. Suruõhul töötavatel imuritel tekitab alarõhu suruõhk. Tekkinud alarõhu tõttu imetakse vooliku kaudu mahutisse õhku ja sellega koos ka lahtine mustus. Tolmuimejad on lahtise kuiva mustuse (tolm, praht) kogumiseks kõvadelt ja tekstiilkattega põrandatelt. Õhuvool võtab endaga kaasa puhastatavalt pinnalt mustu...
Süsinik Anett Voorel, Rasmus Saluäär, Viktoria Joonasing Süsinik (C) Mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6 Asub perioodilisustabeli IV A rühmas Süsinikul on mitmeid allotroopseid vorme Stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2) Oluline on ka süsinikoksiid (CO) Maa biosfääri seisukohast on äärmiselt oluline süsinikuringe, mis kujutab endast süsiniku liikumist ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel Süsiniku jagunemine Allotroopideks – nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena (süsiniku puhul teemant ja grafiit) Lisaks neile võib süsinik moodustada ka fullereene, nanotorusid ning veel mitmeid erineva omadusega lihtaineid Füüsikalised omadused Teemant Grafiit Läbipaistev Tihedus 3,5 grammi kuupsentimeetri kohta Must ...
TARTU MULTIFUNKTSIONAALNE HOONE (RIIA 2) EMÜ, EH2 Viide 1. Hoone andmestik Ehitise alune pindala: 10 612 m² Hoone suletud netopind: 54260,4 m² Korruselisus: 4 korrust + soklikorrus + 2 maa-alust korrust Eelarve 35 miljonit € + 16 miljonit € Arhitektuurne lahendus: Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ( Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme) Peatöövõtjad- Rand ja Tuulberg / Ehitustrust -8m emajõe pinnast Hoone jaotus -2 ja -1 parkla 0 (soklikorrus)- maksimarket + äripinnad 1 ja 2 – äripinnad ja büroopinnad 3 – 15 korterit ja hambaravi 4 spaa Pooleli olevad tööd Paneelide ja postide paigaldus Betoneerimine Ventilatsioon Soojustus Vaheseinte ehitus Välisfassaad Paneelide ja tugipostide paigaldus Toodetud Tartu Majas; osad detailid Narvast 7361 d...
1. kirjelda mördi mehhaniseeritud pinnale kandmist. 1. Seinte loodimine, majakate ja juhtlaudade paigaldamine 2. Lagedele mördi kandmine ja tasandamine 3. Mördi kandmine seintele 4. Mördi tasandamine seintele 5. põrandalt mördi kogumine 6. sisenurkade viimistlemine ja karsiiside tõmbamine 7. välisnurkade tegemine ja juhtlaudade eemaldamine 8. liivata tasanduskihi paigaldamine ja selle lihvimine 2. kirjelda sisenurga krohvimist. 1. viskame nurgale kaheltpoolt vedelat mörti 2. ühtlustame mördi kihi poolhõõruki tõmmetega nurgast seina poole 3. kontrollime nurga sirgejoonelisust kahe meetri pikkuse rihtlatiga, vertikaalsust nöörloodi või vaaderpassiga 4. teravnurga viimistleme pool- või profiilhõõrukiga kergelt edasi-tagasi tõmmates ja siludes krohvihõõrukiga 5. kumbernurgale visatud mördi tasandame poolhõõruki mitmekordsete tõmmetega kuni ristlõike saamiseni. Kontr...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjaliuuringute teaduskeskus Optilised läätsed Referaat Koostaja: X Juhendaja: Urve Kallavus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Lühidalt öeldes on lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Esimesed teadaolevad kirjapanekud läätsedest on pärit Antiik-Kreekast ja siis kirjeldati läätsi kui vahendeid, mille abil on võimalik lõket süüdata. Tuld on võimalik teha kumerläätse abil ning järgnevalt tulebki juttu erinevatest läätsedest, nende valmistamisest ja rakendamisest. 1. Kumer- ja nõguslääts Lääts on läbipaistev optiline seade, millel on ideaalne või ligilähedane aksiaalne sümmeetria ning koondab või hajutab valgusallikast tulevaid kiiri. Eristatakse kahte erin...
Kasvuhooneefekt maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Tagajärjed: merepinna tõus, biosfääri liiigiline kooseis väheneb, haigused ja epiteemia, suureneb kõrbestumine. Lahendus: vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvaid energia allikaid, piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist, eelistama kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kuluvat energiat. Kõrbestumine- on kõrbealade laienemine looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Tekkepõhjused : kliima tegurid, erosioon mullastiku looduslik ärakanne, inimtegevus: metsaraie, liigkarjakasvatamine, valed väetamis,-niisutamis või maaharimisvõtted. Tagajärjed: mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine, ala viljatuks muutumine. Lahendused: vähendama metsaraiet, üleliigset karjatamist, liigniisutamist. Liigilise mitmekesisuse vähenemine- elupaikade otsene hävitamine, keskkonna saastumine, kliima muutu...
Tartu Kutsehariduskeskus Automaaler Raul Uus Ettevalmistustööd värvimiseks Iseseisevtöö Juhendaja Valdur Leppik Tartu 2014 Kui auto tuleb graazi peab kliendiga läbi arutama mida ta täpselt soovib. Kui auto on graazis peab ta alustseks soojenema toatemperatuurini ja siis tuleb see ära pesta. Autole tuleb kanda leotus aine mis võtab mustuse lahti. Pigiplekkidejaoks kasutada spetsiaalselt pigileotusainet. Shampoonilahust tee valmis vaid ühe auto jagu. Siis püsib see puhas, ei sisalda liiva ja ei kahjusta auto pinda. Pese auto śampoonilahusega kasutades pesukinnast või froteelappi alustades katusest ja liikudes allapoole. Svamm ei ole parim pesemisvahend. Kuivata auto kohe, muidu tekivad plekid. Kuivata spetsiaalse kuivatuskummiga alustades katusest ja liikudes allapoole Lõplikult kuivata värvipinnad spetsiaalse mikrokiust kuivatuslapiga ja klaasid ...
Aatompomm Aatompommi ülesehitus Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energi vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Ilma neutronpeeglita kriitiline mass on 11kg. Be neutronpeeglitega minimaalne kriitiline mass on 190g. Neutroneid peegeldab paari cm paksune Be kiht, mitte aga BE välispind nagu tavalisel peeglil. Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust). Implosioon muudab alakriitilise massi hetkeks ülekriitiliseks. Implosioon tekitatakse 3296 väikse läätsekujulise tavalähkeaine tüki üheaegse plahvatusega kerakujulise tuumapommi pinnal. Implosiooni käigus surutakse 239Pu hetkeliselt igast suunast ühtlaselt kokku, kriitiline mass väheneb ja a...
Kunst: 1. Mis on tarbekunst ? on kunstiharu,mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Tarbekunst on uks vanimaidkunsti liike. 2. Tarbekunsti liigid (6) ? 1. TEKSTIIL 2. KERAAMIKA 3. KLAAS 4. METALL 5. NAHK 6. PUIT e MOOBLIKUNST 3. Tekstiili liigid (7) ?1. KANGAD2. VAIBAD3. OMBLUSTOOD4. TIKANDID5. PITSID 6. KOOTUD ja HEEGELDATUD, ka POIMITUD, PUNUTUD ESEMED 7. POSTAMENDID 4. Kangaid jaotatakse funktsioonide jargi (2)? riietus- ja dekoratiiv- e sisustuskangad 5. Vaiba liigid (9) ?1. SOLMVAIP 2. KOOTUD VAIP (KOEKIRJALINE) 3. TIKITUD VAIP 4. VILTVAIP 5. PINDPOIME VAIP 6. PILTVAIP e GOBELAAN 7. RUIUVAIP 8. PLUUSVAIP 9. FLOSSAVAIP 6. Mis on postamendid? tekstiili ribad, tutid,narmad, noorid, poordid e aarepaelad 7. Keraamika liigid (9) ? 1. TERRAKOTA2. FAJANSS3. MAJOOLIKA4. PORTSELAN 5. KONDIPORTSELAN6. BISKVIITPORTSELAN7. FRITTPORTSELAN8. SAMOTT9. KLINKER 8. Mis on glasuur ? valge voi varviline klaasjas kattekiht, muudab esem...
Rakvere Ametikool Egert Moones Tisleri eriala AKNALENG Lõputöö Juhendaja: Riho Mäe Rakvere 2009 Rakvere Ametikool Egert Moones Sisukord Sisukord............................................................................................................................ Sissejuhatus...................................................................................................................... Konstruktsiooni kirjeldus................................................................................................. Spetsifikatsioon................................................................................................................ Materjalide kulu ja maksumus......................................................................................... Tehnoloogilise protsessi skeem...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 VIIMISTLEMINE Õpimapp Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5 Täidised ja peitsid 7 Šellak 9 Õli 10 Vaha 11 Lakk 12 Värnits 14 Värv 15 3. Abrasiivid ja lihvpaberid 18 Mõistete selgitused ...
Õppepraktika aruanne Regina Jakobson EV212 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Töö organiseerimine objektil 3. Minu tööpäeva kirjeldus 4. Praktikandi tegevus ettevõttes. 5. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Praktika toimumise aeg ja koht: Tartu Maja Betoonitehas 01.09-07.11.14 toimumise koht – Tartu Betooni 7 objekt - tehas juhendaja – Armin Tragel Mu vend töötab TMB-s betoneerijana ja tänu temale ma sinna sain. Töö organiseerimine objektil Esimene päev tutvustati mulle tehast, kus ma hiljem tööle asusin. Mulle jagati turvajalanõud, kiiver, kaitseprillid ja kindad. Armin näitas mulle riietusruumi, kus enne tööd sain riideid vahetada ja pesus käia. Enne objektile tööle asumist tutvustas juhendaja mulle töid, mida on vaja teha ja mis peab kindlalt päeva jooksul tehtud olema. Tööpäev lõppes objekti korrastamise ja puhastamisega ,et igal järgneval tööpäeval oleks parem töötegemist alustada. Minu tööpäeva kirjeldus: Praktikale käisin...
Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ......................
Friedrich Nietzsche Sündis 15. oktoobril 1844 Röckeni külas. Kolis perega Naumburgi, seal käis läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlikkude ametnikega, seal sai ta ka oma esimese koolihariduse. Erilist tähtsust tulevase kirjaniku arenemises omab Pforta kuulus ,,maakool", kuhu ta 14-aastaselt saadeti. See oli 700 aasta vanune kloostri kool, keset orgu. Seal pandi võrdset rõhku mitmekülgsele haridusele ja valjule kasvatusele ning dissipliinile. Pärast selle keskkooli lõpetamist(1864) astus Nietzsche Bonni ülikooli, filosoofia teaduskonda, kust pärast paari semestrit siirdus kaheks aastaks Lepizigi ülikooli õppima keeleteadust prof. Ritscheli juures. Hiljem tema haiguse diagnoosi- märkmeist näha, sai Nietzsche oma saatusliku haiguse, süüfilise, mis ta vaimuhaiguse põhjustas, sealt üliõpilasena aastal 1866. ,,Nõnda kõneles Zarathustra" on Nietzsche vaimu ja hinge süntees, ülemla...
Friedrich Nietzsche Sündis 15. oktoobril 1844 Röckeni külas. Kolis perega Naumburgi, seal käis läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlikkude ametnikega, seal sai ta ka oma esimese koolihariduse. Erilist tähtsust tulevase kirjaniku arenemises omab Pforta kuulus ,,maakool", kuhu ta 14-aastaselt saadeti. See oli 700 aasta vanune kloostri kool, keset orgu. Seal pandi võrdset rõhku mitmekülgsele haridusele ja valjule kasvatusele ning dissipliinile. Pärast selle keskkooli lõpetamist(1864) astus Nietzsche Bonni ülikooli, filosoofia teaduskonda, kust pärast paari semestrit siirdus kaheks aastaks Lepizigi ülikooli õppima keeleteadust prof. Ritscheli juures. Hiljem tema haiguse diagnoosi- märkmeist näha, sai Nietzsche oma saatusliku haiguse, süüfilise, mis ta vaimuhaiguse põhjustas, sealt üliõpilasena aastal 1866. ,,Nõnda kõneles Zarathustra" on Nietzsche vaimu ja hinge süntees, ülemla...
AKENDE RESTAUREERIMINE Praktika aruanne Õpperühm Juhendaja: Tallinn 2012 1. VAJALIKUD TÖÖRIISTAD · Marker · Pesuvahend · Kaabitsad · Kuumaõhupuhur · Näpitsad, kruvikeerajad · Peitel, höövel, saag · Puiduklotsid, puiduliim, · pitskruvid (kui on vaja teha puiduparandusi) · Lihvpaber, lihvklots · Linaõlikitt, tihvtid, haamer,kitinuga · Kruntvärv, värv, pintsel · Tolmumask, prillid Pilt 1. Tööriistad Pilt 2. Tööriistad Pilt 3. Tööriistad Pilt 4. Tööriistad 2. TÖÖ ETAPID · Ettevalmistustööd: pesemine, märkimine, suluste, klaaside, värvi eemaldamine · Puidutööd: puiduparandused, lihvimine · Viimistlustööd: kruntimine, kittimine, värvimine · Järeltööd: puhastamine, tihendite paigaldamine, hooldus 3. ETTEVALMISTUSTÖÖD 2.1 Akna pesemine olmemustusest Pühk...
Hankelogistika Vanametalli- uus eluring Hankelogistika on suur strateegia, mis nõuab kõigepealt tähelepaneliku turu analüüsimist, kindlat arvestust ja jälgimist, prioriteetide määratlemist, oma tegevuste kordineerimist ja finanside ning operatsioonide juhtimist. Suurimad firmad nii Euroopas kui ka Eestis on rajatud logistilise ahela järgi. Nad eksesteerivad ning funktsioneerivad edukalt (tihtipeale veel nii edukalt, et luuakse uusi filiaale), tagades omanikele hea sissetuleku. Minu logistilise ketti esimese voo tooraineks e. materjaliks on vanametall. Vanametalli saab panna logistilises ahelas ka korjevoo alla ja käsitleda jäätmekäitlusena. Minu töös on vanametall tooraine, mis läheb edasi ümbertöötlemisele. Mis on vanametall ja kust seda saada? Tegelikult vastus on väga lihtne, ümberringi vaatamisel võib näha palju metallist tehtud asju, kõik need asjad muutuvad kunagi vanaks ja nad visatakse kas prügimääl...
Elektrihöövel Höövli kasutaminer Höövliga töötamisega harjumiseks soovitame kõigepealt testida seda mõnel proovitükil ning alles siis asuda töödeldava detaili kallale. Kui masina seadistused ei ole õiged, siis võib höövel materjali maha hööveldada kiiremini soovitud. Pea meeles, et töötlemisjäätmed väljuvad läbi laastuava. Hoia juuresolijad väljumisavast eemale. Hööveldamissügavuse reguleerimine Hööveldamissügavuse suurendamiseks tuleb keerata reguleerimisnuppu päripäeva ning sügavuse vähendamiseks vastupäeva: Masina maksimaalne hööveldamissügavus on 3 mm. Käivitamine ja lõpetamine Masina käivitamiseks hoia ohutuslülitit allavajutatuna ning vajuta samaaegselt käivituslülitit. Hoia tera pea käivitamise ajal töödeldavast detailist eemal. Masina seiskamiseks vallanda käivitusnupp. Kaldu hööveldamine Masina põhjaplaat on niimoodi soontega varustatud, et töödeldava materjali ääres on võimalik te...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
