Maailma toiduprobleemid Toidupuudus Ületootmine Ja teisi maailma toiduprobleeme Mari-Anne Valdek XI ÕB PTG Kiire rahvakasv põhjustab maapuudust põhjustab halvemaid loodusolusid põhjustab halvemat toidukvaliteeti Toidupuudus põhjustatud kiire rahvakasvu poolt arengumaades on toit vähe kättesaadav/kallis pidev eksport, vähem toitu Toidupuudus Aafrikas ~20 riigis Lõuna- ja Ida- Aasias Ladina-Ameerikas Kariibimere piirkondades osades Venemaa piirkondades Toidupuuduse põhjused Aafrikas on pikad põuaperioodid inimesed koonduvad viljakatele aladele, kurnates loodust halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Toidupuuduse tagajärjed pärsib arengut suureneb vastuvõtt haigustele inimarv väheneb ...
Neljapäev 24. Oktoober 1929. Aastal oli New Yorgi börsil must päev kõik tahtsid oma aktsiaid maha müüa. Põhiliseks põhjuseks oli, et USA suurendas oma laenuprotsente. Mõni päev hiljem, nimelt 29. Oktoober levis majanduskriis üle riigi ja Ameerika börss meenutas kukkuvat lennukit. Üheks suuremaks alguspõhjuseks oli see, et pangad otsustasid tõsta oma laenuprotsente ja selle mõjul kaotasid aktsiaomanikud hirmsaid summasid. Üheks kindlaks algpõhjuseks oli veel ületootmine. Inimesed ei jõudnud enam ületoodetud kaupa osta ja nii jäi ületoodetud kaup ladudesse seisma. Enam ei aidanud isegi järelmaksuga tootete müümine ega reklaam, kuigi raha kaupate tootmiseks oli juba kulutatud. Ajaloo teadlaste arvates on aga majanduskriisis süüdi ebamajanduslik käitumine. Näiteks andsid pangad välja laene väga lihtsalt ja ei uurinud laenuvõtjate tausta. Paljud ostsid raha eest tarbekaupu aga enamjaolt osteti ikka aktsiaid. Aktsia hinnad tõusid aina kõrgenake ja
Kontrolltöö kordamine 11.11.1918 Compiegne Vaherahu (Saksamaa Prantsusmaa vahel ) jaan-juun 1919 Pariisi rahukonverents ( kaotajad ei tulnud sinna ) avamispäev 18 jaanuar, valitud sest 48 aastat tagasi välja kuulutatud Saksa keisririik, koostati Versaille leping Saksamaa kahjuks. 24.10.1929 Majandus kriis : põhjus- ületootmine, vale majandamine. 1930 a. Majandusolukorra teravnemise põhjused: 1. Saksamaa tahtis oma kaotust tasa teha 2. Itaalia ja Jaapan ei olnud rahul oma asumaade suurusega 3. Rahvasteliit ei toiminud 4. Uued riigipiirid tekitasid pingeid Majanduskriisi põhjused: 1. Palju laene 2. Ületootmine 3. Maailma majanduse kohanematus Kriisist väljumise kaks teed: 1. Reform e. Ümberkorraldus, koostati mitme aastane tegevus kava. 2
Miklós Horthy – Ungari valitseja Fransisco Franco- Hispaania diktaator Adolf Hitler- Saksamaa peaminister Stalin- NSV Liidu liider patsifism- sõjavastasus. Kes nimetatud poliitikutest mõjutas sinu arvates kõige rohkem kahe maailmasõja vahelist maailma? Põhjenda oma arvamust! Adolf Hitler, sest tema juhtis maha surutud Saksamaad. 4. Maailmamajandus kahe maailmasõja vahelisel ajal. Lõpeta skeem. Millised olid peamised probleemid? Töötus, raha väärtuste järsud langused, vaesus, ületootmine, majanduskriis. Millest probleemid tulenesid? Majanduslangus, pangad andsid liiga kergekäeliselt laene, ületootmine, börsikrahh. Kuidas neid probleeme lahendada püüti? Riik võttis kogu juhtimise enda kätte, reformidega, diktaktuuri kehtestamine.
Tekkis ületootmine, sest inimesed ei suutnud osta nii palju kaupa kui toodeti. Olukorra päästmiseks kasutasid ettevõtete omanikud kõikvõimalikke vahendeid: alandasid kaupade hindu, vähendasid tootmist, vallandasid töölisi. Maailmas jäi miljoneid inimesi töötuks ning selletõttu inimeste ostujõud vähenes. Sama toimus ka Euroopas. USA süüdistas Euroopat majanduskriisi tekkimises, öeldes, et eurooplased ei osta piisavalt USA tooteid ning neil tekkis seetõttu ületootmine. Euroopa aga süüdistas USA-d kriisi tekkimises ning tõi põhjuseks, et nad ei saa oma kaupu USA-s müüa kõrgete sisseveomaksude pärast. Tänapäevani pole ajaloolased ja majandusteadlased jõudnud peapõhjuse suhtes üksmeelele. Näiteks arvavad mõned, et tähtsaim põhjus oli kaupade ületootmine. Teised arvavad, et tähtsaim põhjus oli, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Mina isiklikult arvan, et tähtsaim põhjus oli, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse.
Nälg ja ületootmine Nälg on üks suuremaid globaalprobleeme, millele ei ole suudetud siiani lahendust ja väljapääsu leida. Nälja käes kannatavad enamasti arengumaade rahvastik ja seda eelkõige seetõttu, et neil ei ole tööd. Tööd on aga raske sellepärast leida, et rahvastik on vähe haritud ja vaesed. Puudub töö, mida nad oskaksid teha ja mille eest makstaks korralikku töötasu, et osta toitu. Arvan, et riik peab aitama leida vahendeid esmalt tööpuuduse lahendamiseks (võimalusel looma ka sotsiaalseid töökohti, inimene peab tundma, et ta on riigile ja maailmale vajalik), ja see aitab omakorda vähendada nälga. Nälg ja tööpuudus on omavahel väga tihedalt seotud ka sellest aspektist, et näljas olev inimene ei jõua töötada. Nälja tõttu on inimese organism nõrk ja ta jääb sagedamini haigeks. Haige inimene aga levitab haigust edasi ja nii tekivad haiguste epideemiad. Nüüd peab riik ja maailm võitlema juba...
pikkus vähenes tööandjate omavoli, inimestel oli kindlam tulle, sest neile ei tohtinud maksta alla nö miinimumi. Sotsiaaltagatised inimeste elu muutus kergemaks, nad ei pidanud enam elada sugulaste ja perekonna kulul. Kontroll põllumajanduse üle vähenes ületootmine. Mis soodustas diktatuuride teket? Kergesti manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse. Pettumine Versalle'i süsteemis. Pettumine demokraatias. Majandusraskused. Millised olid Hitleri raamatu ,,Mein Aariarass on ülim. Kampf" põhiseisukohad? Kehtestada tuleb uud kord.
- Rahvasteliit ettenähtud kujul ei toiminud, seepärast USA sellega ei liitunud - Nõukogude V. jäeti üldse rahvusvahelistest suhetest välja - 1928.a sõlmiti Briand-Kelloggi pakt keelustati sõda kui rahvusliku poliitika vahend - 1925. a Reini tagatispakt Locarno konverentsil - Riikidevahelised piirikonfliktid - Ülemaailmne majanduskriis 1929-33 - esimesena langes põllumajandusturg, kuna valitses ületootmine - 29. okt. 1929 paanika New Yorgi börsil (tagajärjena vajus kokku pangandus) - USA hakkas tagasi nõudma laene, mis viis kriisi üle ka Euroopasse - PÕHJUSED: ületootmine; vale majandamine liiga suured laenud; valitsuse vead kriisi ajal - TAGAJÄRJED: tööpuudus, nälg, vaesumine Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel - Inglismaa: valimisseaduse demokratiseerimine mehed al. 21.a/naised al. 30.a; leiboristid e
aasta oma. Olen arvamusel - kui me ei teaks seda, mida oleme teinud minevikus, ei oleks meil üldse mingit alust arvata, kuidas me käitume tulevikus. Samuti kuna üks põhjustest oli ülelaenamine, oleks tulnud rohkem jälgida seda kui palju ja kellele laenatakse, sest enne majandukrrisi anti laenu pea kõigile, tule ja ainult võta. Nii jooksid palju laenu võtma, seda tegelikult vajamatta, et no äkki läheb ikka vaja. Kui aga vähenes nõudlus välisekspordi järele, tekkis ületootmine aga kaua sa ikka miinustega toodad, mingil hetkel on firmad liialt kaua juba ilma tuluta tootnud ning hakkatakse piirama seda, mis viib töökohtade koondamiseni, mis omakorda tekitab raskustes laenajaid kuna nende elatustase on tunduvalt kahanenud. Kuna aga väga suur osa elanikkonnast on pigem ametis tootmises, sest neil puudub piisav kvalifikatsioon töötada kõrgemal ametil, on ka laenuraskustes inimesi rohkem, sest paljud laenuvõtjad kuuluvad just nö. tavainimeste klassi,
Töötus Üheks suurimaks probleemiks sai koheselt töötus. USA-s jäi tööta 13 miljonit inimest, Saksamaal 6 miljonit, Suurbritannias ja Itaalias 3 miljonit. See teeb kokku juba 25 miljonit inimest ning seda kõigest nelja riigi peale kokku! Töötuse tagaj'rgjed Tööta jäämine tähendas ka sissetuleku kadumist. Need, kes jäid tööle, pidid leppima väiksema palgaga. Elanikkonna ostujõud langes järsult. Inimesed ei suutnud enam endistviisi osta, seepärast kandus ületootmine kõikidesse majandusharudesse. Miljonid tööta jäänud inimesed olid näljas. Samas aga hävitati kohati rongide kaupa vilja ja teisi toiduaineid. Seda tehti selleks, et toidukaupade hinda veidikegi tõsta ning suurendada põllumajandustootjate sissetulekuid ja ostujõudu. Poliitilised muutused Kui paljud riigid püsisid ka majanduskriisi ajal demokraatlikuna, siis paljudes riikides vahetus demokraatia diktatuuri vastu. Inimestel kadus kriisiajal usaldus demokraatia vastu ning nad
Ülemaailmne majanduskriis - Eesti aastatel 1929-1933. Majanduskriisi põhjused, tagajärjed & mõju põllumajandusele. Eellugu. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused. Suur majanduskriis maailmas sai alguse põllumajanduses tekkinud olukorrast. Maad, mis tootsid enim vilja (USA, Kanada, Austraalia, Argentina) said väga head saaki ja põllumajandustootjaid ähvardas viljahinna langus. USAs üritati hindu üleval hoida, ostes farmeritelt kokku nende toodangut. 1929. a. lisandus maailmaturule veel suures koguses Kanada vilja. Euroopa riigid kaitsesid oma põllumeeste huve ja hakkasid rakendama tollitõkkeid. 1929. a. oktoobris toimus New Yorgi bösil järsk aktsiahindade langus. Järgnes võimas majanduskriis e. suur depressioon, mis kestis 1929-1934. Selle põhjused: Ületootmine põllumajanduses vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Aktsiahindade järsk kukkumine New Yorgi b...
keerulises Versailles´ süsteemis. Lisaks ärritas sakslasi asjaolu, et Saksamaa oli kuulutatud Esimese maailmasõja süüdlaseks. Viimane tingis kohustuse maksta ülisuuri reparatsioone (132 miljardit kuldmarka). Seepärast leidsid toetuse need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 24. oktoobril 1929. aastal varises USA-s kokku New Yorgi börs (väärtpaberite hulgiturg). Isiklikult arvan, et majanduskriisi peamiseks põhjuseks oli ületootmine: isegi laenurahade abiga ei suudetud piisavalt tarbekaupu tarbida ning ületootmine laienes kõikidesse majandusvaldkondadesse. Suur depressioon röövis paljudelt inimestelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Seda kibestumist kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid (näiteks Hitleri võimule tulek Saksamaal 1933. aastal). Väidan, et
vaigistamine MAJANDUS Edu: riigipoolne põllumajandustoodete eksporditoetus, riik andis odavaid laene, pangad andsid ettevõtetele krediiti, välismaa nõudlus oli suur, krooni devalveerimine, riigi aktiivne sekkumine majandusse, põlevkivi- ja keemiatööstuse areng Probleemid: ülemaailmne majanduskriis, ettevõtted lõpetasid tegevuse või lühendasid tööpäevi, konkurents Vene transiidiga, Saksamaa suhtles Eestiga kaubanduses jõupositsioonil, ületootmine, suured ekspordikulud, kauba hind välismaal kallis, tootlikkus ei olnud suur - 1920. aastate alguses Eesti majandussüsteemi ülesehitamine - kadus Vene turg - rahasüsteemi loomine - 1919 Eesti mark - 1920-1922 majandustõus - Vabadussõja reparatsioonid - NL ja Lääne vahendaja - tööstuste rajamine - maareformi järel põllumajanduse hoogustumine - 1923-1924 majanduslangus - liigne laenamine - NL sulges turu Eesti toodetele
Versaille tingimused-relvajõudude vähedamine 100000 meheni,sõjaväekohustuse keelamine,sõjalaevastiku vähendamine,allveelaevade omamine rangelt keelatud,õhujõud tuli likvideerida,tuli loovutada maa-alasid,maksma reparatsioonimakse.Weimari vabariik-Hitler, Karl Liebknecht, sakslased ei suutnud tasuda reparatsioone,kivisöe tootmise lõpetamisega seiskus majandus, kulud kasvasid, enam kannatasid töölised, kes elasid palgast mille väärtus võis langeda paari päevaga.Euroopa kriis-liiga suured maksud, saksamaa ei jõudnud maksta,belgia ja prantsusmaa tõid oma väed saksamaale et sundida neid maksma.1929-1933 majanduse kriis-ületootmine,riik ei sekkunud, puudus programm valitsusel.tööpuudus,inflatsioon.Usa kriisiprogramm,roosevelt-riiklik kontroll,sekkus majandusse,pensionid,töötuabirahad,tervishoiukindlustused,hädaabi tööd töötutele.Usa isolatsionism-mitte sekkuda maailma poliitikasse euroopas, mitte astuda sõjalisse liitu,esikohal oli ladina-ame...
Eelkõige arenes USAmajandus, usuti, et see õitseng kestab igavesti. Vaesemad inimesed ei suutnud endale asju osta ning rahapuudust korvati laenudega. See maksis hiljem kätte. 1929. algas võimas tagasilöök. Tuhanded tehased suleti, miljonid jäid tööta. Ülemaailmse majanduskriisi PÕHJUSED: Maailmamajanduse kohanematus: I MS oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Kaupade ületootmine: kaupu toodeti rohkem, kui inimesed tarbida suutsid. Vale majandamine: riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid laenukoormus muutus liiga suureks. TAGAJÄRJED: uued tootmisviisid, võimaldasid kaupu toota, kuid tarbijaid ei jätkunud. Suur tööpuudus, kaasnes nälg, mässude oht ja muud probleemid. Kestis viis aastat. Sellest väljumiseks võeti kasutusele New Deal, mis pidi ergutama tööstust ja looma uusi töökohti. See õnnestus
Too näiteid mõju kohta. 7)Millised majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta. 8)Mis on elatusmajandus ja turumajanduslik tootmine? Milline neist on omane arengumaadele ja arenenud maadele? 9)Nimeta nisu, teepõõsaste ja suhkruroo kasvupiirkondi ja suurimad tootjad. 10)Nimeta maisi, riisi ja kohvipuude kasvatuspiirkondi ning suurimad tootjad. 11)Miks arenenud maades on põllumajandussaaduste ületootmine? 12)Miks arengumaades on põllumajandussaaduste alatootmine? 13)Milline on põllumajandusliku tootmise mõju keskkonnale? 1)Segatalud on talud, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, ülejääke müüakse turul, põhiliselt oma ots tarbeline tootmine. Spetsialiseerunud suurtalud on moodsad kõrg tootlikud talud, mis tegelevad ühe või mitme põllumajandusliku saaduse tootmisega või loomakasvatamisega.
aastal. Sellega kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Siiski uut MS ei suutnud sellised deklaratsioonid paraku ära hoida. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 1920.aastate teise poole majanduse elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. Siin valitses juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema. Probleemid põllumajandustoodanguga tekitasid ebakindlust Ühendriikide aktsiaturul. 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa varandusest. Kuna ei suudetud laene tagasi maksta, varises pangandus kokku. Järgnes pankrottide laine tööstuses, tööta jäid miljonid inimesed. Ühendriigid nõudsid
Lähiajalugu 1. Suur ülemaailmne majanduskriis. Selle peamised põhjused ja tulemused. Põhjused: *Majanduse kohanematus *Ületootmine- lõhe hulgitootmise ja tarbimisvõime vahel *Liiga kergekäelised laenud- ei suudetud enam maksta *Riigi passiivsus majanduse kujundajana-tulude jaotumise ebavõrdsus *Riikide omavahelised hõõrumised Tulemused: *Majanduskriis levis üle maailma *Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti *Miljonid inimesed jäid töötuks *Kriis kestis viis aastat 2. Võrdle omavahel Suurbritannia ja Prantsusmaa majandust 1920.-1930. aastatel. Suurbritannia majandus *Üheks valusaimaks probleemiks oli riigis valitsev tööpuudus. *Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. *1920.aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. *1920.aastate lõpul algas Inglism...
tagasi nõudma Euroopale antud laene, mis tekitas massilise tööpuuduse nii Ameerikas kui ka Euroopas, samuti muudes tööstuslikult arenenumates maades. Euroopasse jõudis kriis, kuna nende majandus sõltus USA omast. Kriis mõjus kohati kuni II MS alguseni. Franklin D. Roosevelt tõi suurest majanduskriisist välja uue kursiga (New Deal) See pidi ergutama tööstust ja looma uusi töökohti. See oli suur ja mitme aasta peale jagatud tegevuskava. Põhjused: 1. ületootmine 2. ebamajanduslik käitumine 3. riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Erines eelnevatest majanduskriisidest sest: 1. hulgi toodetud kaubale ei olnud tarbijaid 2. suur tööpuudus, nälg, mässuoht, muud probleemid 3. kestis kauem, 5 aastat Aasias (1931) Eesmärk: Jaapan tahtis saada kogu aasia valitsejaks alustades Hiina vallutamisega Sissetung: jaapanlased tungisid Hiinasse (Mandzuuria) Tagajärg: vallutati Mandzukuo, Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast Itaalia (1935)
1.Mida peetakse Suure depressiooni põhjusteks? Suurt tööliste vallandamist, sest siis töötajate ostujõud vähenes ja paljud inimesed olid näljas. Igas majandusharus tekkis ületootmine. Ebamajanduslik käitumine, suur börsikrahh/osteti odavalt aktsiaid ja müüdi kallilt maha. Milline neist oli sinu arvates kriisi kujunemisel olulisem? Põhjenda oma seisukohta. Ma arvan, et tehaste pankrotti minek, sest selle tagajärjel ostujõud vähenes. 2.Roosevelti reformid. Täida tabel. Panganduses President sulges kõik pangad ja keelas taasavamise vastava loata. Loa said vaid
Skisofreenia Sissejuhatus Raamat "Avasta tulevik", tõlkinud Liisa Smith. Vikipeedia, terviseportaal ja Eesti Päevaleht. Psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada Skisofreenia ajalugu Esimesena kirjeldas Emil Kraepelin 1896.a Enne teda olid tuntud mõisted: katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsustema ühendas need varajaseks nõdrameelsuseks. Skisofreenia mõiste võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908.a Mis siis on skisofreenia? Vaimuhaigus, puudutab ühte inimest sajast kogu maailmas Meeste haigestumine sagedasem Inimesed nii noores, vanas kui ka keskeas Häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus Mälu halvenemine Tekkepõhjused Täpselt ei ole teada Umbes 10% skisofreenikutest üks vanem skisofreenik Stress Dopamiini "ületootmine" Kasvukeskkond Positiivsed Sümptomid Mõtete pähe panemine või ära võtmine kontrollimatu välise jõu poolt Kehale tundub, nagu oleks nukk või robot Isiksusele tundu...
jätkunud piisavalt tarbijaid. Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed: Teostati uus kurss, mille kava elluviimine pidi ergutama tööstust ning looma uusi töökohti. Riik otsustas, mida ja kui palju toota, kellele ning millistel tingimustel toodangut müüa jne. Kuidas muutis konveieri kasutuselevõtt tööliste tingimusi? Töö muutus tervist kahjustavaks, võimaldas kasutada tootmises standardseid detaile ja tõhusamaid töövõtteid. Mida peetakse suure depressiooni põhjuseks? Kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Roosevelti reformid: Panganduses: kehtestati kontroll panganduse üle. President sulges kõik pangad ja keelas nende taasavamise. Põllumajanduses: riik hakkas reguleerima põllumajandust. Põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist ja selle eest maksti neile hüvitist. Tööstuses: võeti vastu seadus, mille alused üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotusi, sissetulekuid jne
inflatsiooni. Majandusliku tõusuga muutus oluliseks tarbekaupade tootmine. Tänu konveierite kasutamisele tootmises sai üle minna kaupade kiiremale tootmisele. Kiire majandusarengu tulemusena lootis iga ameeriklane peagi osta korteri, külmkapi, Ford T. Raha laenati mitmeks otstarbeks: kaupade ostmiseks, äride avamiseks, luksuse tagamiseks. 2. Lõpeta laused. 1929. aastal alanud majanduskriisil oli mitmeid põhjusi: a) üleliigne laenamine ( halvad laenud) b) ületootmine c) aktsiatega spekuleerimine Kriis jõudis peagi ka Euroopasse, sest USA majandus oli seotud Euroopaga. Puhkenud majanduskriis oli erinev varasematest, sest a) oli meeletu tööpuudus b) turumajandus ei suutnud riike kriisist välja viia. Kriisist väljumiseks kasutati peamiselt kahte teed: a) kehtestati diktaktuur -> totalitaarne reziim b) majanduse riiklik reguleerimine 3. Vaata pilte lk 22 ja 24. Miks pole töötute hulgas ühtegi naist?
OKT.1929 : · Kehtestati sissetulevatele kaupadele kõrged tollimaksud ning kuna valitsesid vabariiklased, kes arvadvad, et riik ei peaks sekkuma riigi majandusse- languse alates ei võta riik midagi ette · Aetakse majanduslikku liberalismi- vaba majandus. · Vale majandamine- anti kergekäeliselt laene ning võeti. · Ületootmine. SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS (1929-1933) Kergekäelised laenud, ületootmine, valitsuse vead (majanduslik liberalism- vabamajandus riik majandusse ei sekku, turg peab reguleerima majandust ise) DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Sõja järel jäid demokraatlikuks : · Inglismaa · Prantsusmaa · USA Demokraatia ei osutund jätkusuutlikuks sest : · Demokraatlike traditsioonide nõrkus inimesed pole harjunud demokraatiaga, inimesed leiavad et enne oli parem.
Saksamaa: Hitler saab võidutseda, Prantsusmaale ja Suurbritanniale oli vaja maksta võlga ning ka sõda kaotati. Majanduse õitseng: Leiutati esimene elektriline pesumasin, tolmuimeja. Ford sai käima autotööstuse. 24.okroober 1929 toimus tohutu börsikrahh ning langustrend jäi kestma 1932 aastani. Majanduskriisi põhjused: Esimesest maailmasõjast oli jäänud rohkelt probleeme. Kui impeeriumid lagunesid jäid ühte riiki toorainebaasid, teise riiki tööstusettevõtted näiteks. Kaupade ületootmine, hulgitootmine kuid kahanev vajadus Vale majandamine: laenud, mille abil loodeti rikastuda või osta tarbekaupu Raharingluse soesed USA annab välgu, Suurbritannia ja Prantsusmaa maksavad võlgu, Saksamaa maksab reparatsioone ning ring hakkab otsast peale. Kui nähti, et Saksamaast midagi enam kätte ei saa otsustas Usa neid aidata. Kriis kestab 5 aastat Tööpuudus Tehaste sulgemine Võõraste kaupade sisseostu keeld Meeleheide, näljamarsid RÜHMATÖÖ
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailmamajanduses kahe maailmasõija vahel? Kuna sõjategevus toimus suuremalt jaolt Euroopas ja mitte Ameerikas, siis olid Ameerika kahjud sõja tagajärjel minimaalsed. Tänu sellele said Ameerika Ühendriigid endale maailma juhtiva tööstusriigi positsiooni. Seoses ületootmisega aga puhkes 1929.a. suur ülemaailme majanduskriis . Aastatel 1928-29 elavnes USA-s aktsiatega tehtavad tehingud börsil. 29.okt.1929.a. toimus aga krahh New Yorgi börsil. Väärtpaberite hinnad kukkusid järsult. Kriis haaras kogu ameerika majandust ning levis hiljem kogu üle maailma. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, paljud tehased ja vabrikud suleti. Massiliselt vallandati töölisi, alandati kaupade hinda, vähendati tootmist. Algas suur ülemaailmne majanduskriis. Majanduskriisil oli mitmeid põhjusi: 1) maailmamajanduse kohanematus; 2) kaupade ületootmine: kaupu toodeti rohkem, kui inimesed su...
·1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille`i süsteemi vastase koostöölepingu. ·Itaalia ja Jaapan, Antanti riigid, kaotasid palju kolooniaid, mida pidasid enda riigi osadeks. ·1918a. järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks Itaalial, Saksamaal ja Austrial. 2. Ülemaailmne majanduskriis ·Esimesena ilmnesid kriisid põllumajanduses. ·Valitses ületootmine, hinnad hakkasid langema. ·Põllumajanduse probleemid toodanguga tekitasid ebakindlust ülekuumenenud ning seetõttu häirivate sõnumite suhtes tundlikuks muutunud USA aktsiaturul. ·29. oktoober 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika ( hakati müüma väärtpaberid ja nende hinnad langesid kohutava kiirusega). ·Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suure osa varandusest ( ei suutnud laene tagasi maksta). · Pankrotilaine
tolliformaalsustega seonduvate tegevuste ning jaotusteenuste ostmine. 4. Tarneahelate juhtimise põhiprintsiip - omavahel ei konkureeri enam individuaalsed äriüksused, vaid tarneahelad kuhu viimased kuuluvad. 5. Tarneahelate juhtimise funktsioonide alla kuuluvad hankimise ehk ostu-, distributsiooni ehk jaotuse-, ladustamise ja varude- , tootmise -, info- ning kvaliteedi juhtimine ja klienditeenindus. 6. Varude kumuleerimist tarneahelas põhjustavad: · ületootmine Valmistatakse tooteid, millel puudub tellimus. See tekitab ressursside ebaefektiivse planeerimise, nõuab ladustamisruumi ning suurendab transpordikulusid · ootamine On põhjustatud ressursside ebaefektiivsest planeerimisest (näiteks materjali puudus, masinate seisakud). · ebavajalik transport või järjekord On põhjustatud suurest töömahust ja/või materjali hulgast, mida on vaja paigutada
Kuldsed kahekümnendad oli rikkuse ja liigsuse aeg. See järgnes esimesele maailmasõjale ning oli üheks peamiseks ajendiks 1929. aasta Wall Streeti börsikrahhile. (Wall...) Toetudes esimese maailmasõjajärgsele optimismile, immigreerusid paljud Ameerika maaelanikud 1920ndatel aastatel suurematesse linnadesse suurtes hulkades lootuses leida jõukamat elu üha kasvavasja laienevas Ameerika tööstussektoris. Kui Ameerika linnad õitsesid, tekitas põllumajandussaaduste ületootmine laiaulatuslikku rahalist meeleheidet tootjate vahel kogu kümnendi jooksul. Seda saab süüdistada kui üht olulisimat tegurit, mis viis 1929. aasta börsikrahhini. (Wall...) 1929.-1933. aasta majanduskriisi tekkele aitas olulisel määral kaasa ka valitsev majandusteooria, mida arenenud riikide poliitikud 1920. aastatel püüdsid järgida. Selle kõige tähtsamaks põhimõtteks oli seisukoht, et riik ei tohi majandusellu sekkuda; et majandus peab
Kuid kuna lagunesid impeeriumid siis katkesid ka majanduslikud sidemed, seetõttu kujunes üleminek sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsnagi pikaajaliseks.Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõus. 1920. aastate teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena oli kriisinähte näha põllumajanduses, seal oli juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandustoodete hinnad langesid järkjärgult. Tekkis majanduskriis Ameerika Ühendriikidesse. Kui Ameerikas oli kriis siis nõudsid Ühendriigid Euroopast tagasi sinna antud laenud ning kehtestasid kõrged tollimaksud, see viis kriisi Euroopasse edasi ning Euroopast levis see teistesse maailmajagudesse. Lõplikuks tagajärjeks oli ülemaailmne kriis. Kriisi põhjusteks võib mainida esiteks ületootmist. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta ja tarbida
Suur ülemaailmne majanduskriis Peale esimest maailmasõda oli enamus riikidel majanduslik seis halb.Prantsusmaal oli seis kõige hullem kuna seal peeti võimsaid lahinguid, mis põhjustasid suuri purustusi.Aga siiski taastus Prantsusmaa sellest kõige kiiremini tänu Saksamaa reparatsioonimaksetele ja rikka Elsass-Lotringi ülevõtmisele.Suurbritannial sellist õnne ei olnud.Kuigi seal lahinguid ei toimunud,jäi suurbritannia areng USA-t ja Saksamaast maha juba enne esimest maailmasõda.Ameerika ühendriigid said sõjast isegi kasu, kuna nende aladel sõdu ei peetud ja nad tarisid sõdivatele riikidele sõjavarustust ning andsid laene.USA-st sai eurooplaste võlausaldaja.1920.aastatel sai USA-st maailma majanduse juhtriik,kellest sõltus ka teiste riikide majanduslik käekäik. Seoses konveierite laialdase kasutusele võtmisega kasvas toodang.Rahvas oli ostuvõimeline ja uskus riigi majandusse.Iga ameeriklane lootis peagi osta ...
Arutlus! Ülemaailmne majanduskriis algas 1929. aastal ja lõppes 1933. aastal. Majanduskriis tabas enamus Euroopa riike ning Austraalia, Aafrika ja Aasia said samamoodi tunda kriisi pisaraid. Majanduskriis ei tekkinud lihtsalt, selle põhjuseks olid, maailmamajanduse kohanematus (e. Esimesest maailmasõjast oli jäänud palju lahendamata probleeme), Kaupade ületootmine (kaupu toodeti rohkem kui inimesed neid suutsid osta), vale majandamine ( võeti liiga palju laene, et kiiresti rikastuda või et osta tarbekaupu, kuid laenukoorem kasvas kiiresti ülepea). Majanduskriis algas USA-st ja kuna paljud teised riigid olid USA-ga seotud, siis tabas ka neid majanduskriis. 24. Oktoober 1929.haaras börsi tõeline kriis. Kõik soovisid oma aktsiaid maha müüa, selle ajendiks oli see, et riik otsustas suurendada laenuprotsente. Hinnad langesid väga järsult. 5
© EeeOoo Thatcherism Eestis 1970. aastate lõpul oli Suurbritannia maha jäämas muust Euroopast. Kujunenud rahulolematus viis 1979. aasta valimistel võidule konservatiivid ning peaministriks sai Margaret Thatcher. Järgnevalt analüüsin thatcherismi tunnuseid Eesti näitel. Üheks olulisemaks tunnuseks on vabaturumajandus. See tähendab, et riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse. Ka Eestis toimub äritegevus vabaturumajanduse tingimustes. Olulistemaks tunnusteks on eraomand, kus tootmise eesmärgiks on võimalikult suure tulu saamine, ja vaba konkurents, mida iseloomustab kauba mitmekesisus. Vabaturumajandus toob kaasa ühiskonna kihistumise rikasteks ja vaesteks. Võimule saanud Margaret Thatcher asus kärpima sotsiaalprogramme ni...
aastani kui terves maailmas puhkes suur majanduskriis. 24. novembril 1929 otsustas USA riigivõim suurendada laenuprotsente ning selle pärast hakkasid börsil kauplejad kartma ja püüdsid kiiremas korras oma aktsiad maha müüa. Müüjaid oli korraga palju, mistõttu langesid ka väärtpaberite hinnad. Väärtpaberiturgu tabas kokkuvarisemine ehk krahh, millele järgnes suur majanduskriis. Veel peale selle olid USA majanduskriisi põhjusteks veel ka massiline tarbekaupade ületootmine: elanike palk oli väike ja ei suudetud nii palju kaupa osta kui toodeti; laene anti liiga kergekäeliselt ning ka see, et riik ei sekkunud majanduse juhtimisse. Pärast majanduskriisi puhkemist nõudis USA tagasi kõik Euroopasse antud laenud ning kehtestas suured tollimaksud. Selle tõttu jõudis majanduskriis Euroopasse ja sealt siis omakorda edasi teistesse maailmajagudesse. Minu arvates ei oleks pidanud USA seda tegema, sest USA
asjatut tööd. Kaban põhimõte (jaapanlased) saatja toimetab vastuvõtjale materjale ainult siis, kui viimane neid vajab. Vastuvõtja juures ei toimu ladustamist. Kabani eelised: 1. Lihtne ja arusaadav protsess 2. Kiire ja täpne info 3. Odavam info tavapärase liikumisega võrreldes 4. Muudatuste kiire jälgimine 5. Protsessi võimekuse piirid on lihtsalt määratletud ja identifitseeritavad 6. Välistatud on ületootmine 7. Kadude minimaliseerimine 8. Protsessi on lihtne kontrollida 9. Vastutus protsessi eri osade eest on delegeeritud madalamale tasemele JIT / Laovarudeta tootmine Alates teatud reageerimistasemest on võimalik toota juba otse tellimuste alustel, vajamata üldse ohutusvarusid. Quick Responce minimiseerida juhtaeg ehk aeg lõppkliendi tellimusest vajaliku kauba tootmise ja kohaletoimetamiseni sellise määrani, et antud kauba tootmine
sissetuleku kasv kaitse informatsiooni kättesaadavus tehnilise taseme tõus piirkond riik + - + - uued töökohad alkoholism skp suureneb majanduskriis uued inimesed prostitutsioon tööhõive ületootmine piirkonnas narkomaania suureneb tööpuuduse kasv uued suhted kuritegevus ettevõtjate tööjõu haridustase kõik müügiks tegevuse üleostmine neokolonialism arendamine ebastabiilsus regeionaalse
1925. Locarno konverents- Sõlmiti Reini tagatispakt.(kindlustas Saksamaale Versaille´ paika pandud läänepiiri) Sarnaseid lepinguid sõlmisid ka teised. Lootus leppimisele ja rahule. Briand`i Kellogi pakt. 15 riiki +48 kirjutas alla, mis kohustasid loobuma sõjast, kui rahvusliku poliitika vahendist. 3. Suur majanduskriis 20.ndate algne majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid hädad põllumajanduses, kus valitses ületootmine, mis põhjustas hindade langust. Teraviljaturg varises kokku, kui valuutanappuses NL paisaks turule suure koguse odavat vilja. Mured põllum. Muutsid ka Ühendriikide aktsiaturu ebakindlaks- paanikas hakati müüma väärtpabereid, mille hinnad langesid kohutava kiirusega. Miljonid kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest. Kuna laene ei suudetud maksta, varises kokku ka pangandus. Järgnes pankrottide laine tööstuses, langes ostujõud, vähenes tootmine
Maailma toiduprobleemid Maia Lillemaa Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 10BÕ Sisukord Toidupropleem Slide 4 Maailma toidupropleemid Looduskatastroofid Rahvastiku kiire juurde kasv Vaesus Vaesus Sise ja välispoliitiline konflikt Toidu halb majandamine Napid toiduvarud Valed toitumisharjumused Põuaperiood Kõrbestumine Lõppsõna Kasutatud materjal Toidupropleem Ø Me elame tänapäeval maailmas, kus osa inimesi sööb liiga palju ja teine osa liiga vähe Ø Mõlemal puhul on tegu halva toitumisega. Ø Terviseprobleeme on nii neil, kes on ületoitunud, kui ka neil, kes on alatoidetud ja alakaalulised Ø Terviseprobleemid aga väljenduvad ühtemoodi suuremas vastuvõtlikkuses haigustele, lühenenud elueas ja vähenenud töövõim...
fasistid, kes ka hiljem võimule tulid. 2. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933: mingit tähtsust, klassihuvid ja teised egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse põhjused (maailmamajanduse kohanematus: 1. Maailmasõjast oli jäänud huvidele; oma perekonna, vanemate ja ka nõrgemate austamine ehk lähedaste lahendamata hulgaliselt probleeme; kaupade ületootmine: toodeti rohkem kui hoidmine; fasism ei usu igavese rahu võimalust ega sellest tulevat kasu; inimesed jõudsid tarbida; valesti majandamine: riigi toetusel võeti palju laene, et ühiskonnaelu kõigi külgede range reglementeerimine; üldkohustuslik f ideoloogia; nende abil kiiresti rikastuda ja rohkem tarbida, kuid ühel hetkel muutus demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine); fasistlik diktatuur (riigivälise
Kuid kuna lagunesid impeeriumid siis katkesid ka majanduslikud sidemed, seetõttu kujunes üleminek sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsnagi pikaajaliseks. Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõus. 1920. aastate teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena oli kriisinähte näha põllumajanduses, seal oli juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandustoodete hinnad langesid järkjärgult. Tekkis majanduskriis Ameerika Ühendriikidesse. Kui Ameerikas oli kriis siis nõudsid Ühendriigid Euroopast tagasi sinna antud laenud ning kehtestasid kõrged tollimaksud, see viis kriisi Euroopasse edasi ning Euroopast levis see teistesse maailmajagudesse. Lõplikuks tagajärjeks oli ülemaailmne kriis. Kriisi põhjusteks võib mainida esiteks ületootmist. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta ja tarbida
Tarbimisühiskond Mida jõukam on inimene, seda rohkem on tal võimalus endale lubada, enda peale raha kulutada. Ta elab suures majas, talle meeldib sõita uhke autoga, tal on kulukad hobid, ta reisib palju. Ta viskab palju asju ära, et uutele ruumi teha. Mida vaesem on inimene, seda vähem on tal võimalust endale lubada, tihti polegi tal raha, mida kulutada. Väga vaestel inimestel pole isegi eluaset, autost rääkimata ning nende igapäevaelu keerleb selle ümber, kuidas midagi hamba alla saada. Tema ei viska asju ära, tema kogub ja korjab. Need näited on äärmuslikud, enamus inimesi elab keskmiselt: mitte suures rikkuses, kuid ka äärmises vaesuses mitte. Enamasti arvavad inimesed, et neil on ikka millestki puudus, kuid ajapikku jääb neil üha rohkem asju hoopis üle. Üldistavalt võib öelda, et praeguseks oleme me jõudnud tarbimisühiskonda. Mida see tähendab? See tähendab, et meil on rohkem kui m...
) Rahvastiku keskmine tihedus on suurim Aasias ja Euroopas (üle 100 in/km²) Aafrikas vaid 19, Okeaanias 3 in/km² Maailma üldkeskmine rahvastiku tihedus = 40 in/km² Rahvaarv kasvab eksponentsiaalselt Suur osa inimkonnast elab näljas, antisanitaarsetes tingimustes, ülimas vaesuses Heaolu/vaesuse polarisatsioon ajas üldiselt kasvab Ilma intensiivtootmiseta (eriti põllumajanduses) pole sellise hulga inimeste eksistens maal võimalik. Samal ajal – heaoluriikides on toiduainete ületootmine (toiduainete tegelik tootmine toimub siiski sageli vaestes arengumaades, kus tasustamine on madaml, kasutatakse palju laps-tööjõudu jne) Inimene tarbib elu jooksul ligikaudselt 1000-kordse kehamassi jagu toitu. Peamine ja ohtlikem osa reostusest on seatud energia, „esemete“ ja transpordi liialdatud tarbimisega. Heaoluriigid elavad ammu arengumaade arvel, eriti teravad vastandid Põhja- ja Lõuna-Ameerika See tendents ei ole üldjoontes teadlikult (tahtlikult) reguleeritav.
oli 3millionit. Suurbritannias oli küll palju töötuid, suutsid nemad kriisit kõige kiiremini välja saada kuna oli palju riike kuhu britid said oma kaupe müüa. Laenuprotsentide tõstmine, mis põhjustas börsikrahhi oli küll üks majanduskriisi allikatest, polnud see peamine põhjus miks see algas. Ajaloolased ja majandusteadlased pole kindlate põhjuste juurde jõudnud, aga on paar peamist põhjust mis võisid majanduskriisi tekitada. Üheks on kaupade ületootmine. Kuna palju kaupe jäi ostmata siis tootjad ei saanud raha tagasi oma kaupade eest. Üritati oma tooteid reklaamida ja isegi järelmaksuga müüa, aga miski ei aidanud ja edasiseks tootmiseks polnud raha. Teiseks peapõhjuseks, mis ühildub eelmise põhjusega, võib ka nimetada, kuidas Usa riik ei sekkunud majanduse juhtimiseks. Rikkamad said enamus tuludest ning selle tõttu ei saadud toetada vaesemaid ja nad ei suutnud kaupu osta. Majanduskriisi lõppu võib nimetada 1933. Aastat kuna 1932
omast. 1929. aastast kuni 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht peaaegu poole võrra. Kümned miljonid inimesed jäid tööta ja nälga. Selleks, et kriisist üle saada alandati kaupade hindu, vähendati tootmist, vallandati töölisi. Massilise vallandamisega seoses suurenes tööjõu pakkumine. See tõi kaasa palkade languse, millega vähenes elanikkonna ostujõud. Kuna enam ei suudetud endiselt osta, siis kandus ületootmine ka teistesse majandusharudesse. Nendest abinõudest ei aidanud, et kriisist väljuda. Kriis kestis viis aastat ja selleks, et kriisist üle saada oli vaja riigipoolset sekkumist. USA valitsus keeldus majandusellu sekkumast. Olukord hakkas lahenema kui 1932. a novembris toimusid USA-s presidendivalimised, kus võitjaks osutus Fr. D. Roosevelt. USA president hakkas viima läbi erakorralisi reforme, mille sisuks oli majanduse riiklik reguleerimine. Ergutati tööstust, looma uusi töökohti
languse. Turu tasakaalustab tarbija, kuna hind kujuneb vastavalt tarbija subjektiivsele hinnangule toote/teenuse tarbimisväärtuse suhtes. Mida nõutum on toode/teenus, seda rohkem tarbija on nõus tema eest maksma eeldades, et tema esmatarbe vajadused on rahuldatud. 2.Mis on defitsiit ja ülejääk ning kuidas saab turukonkurents neid kõrvaldada? Defitsiit on mingi toote/teenuse nappus ülejääk on mingi toote/kauba ületootmine. Turukonkurents sunnib ettevõtjaid turustama oma kauoa tarbijale vastuvõetava hinnaga või lisama tootele/teenusele lisa hüvesid, et meelitada tarbijat oma pakutavat kaupa ostma. 3.Kuidas tekitavad nõudluse ja pakkumise muutused muutusi ka turuhindades? Nõudluse kasvades tõuseb (reeglina) toote/teenuse hind kasvades kahaneb ka hind: seega võib järeldada, et toote/teenuse nõudlus on hinnaga võrfeline.
SUUR MAJANDUSKRIIS Puhkes Ameerikas 29. oktoober 1929. Kriis oli tegelikult hakanud juba paar aastat vanem, kuid siis tekkis tõeliselt suur kriis. Põhjused: Inimesed olid sinisilmsed ning naiivsed ning tekkis ületootmine. Nad olid elujärjel paremal kohal kui Eurooplased ning toodeti luksuskaupasid palju eeldades et need ostetakse ära, kuid ühel hetkel enam rahval polnud vaja nii palju tarbida. Hakkas suurenema ettevõtete pankrotistumine. USAs oli alkoholiprobleem ning tekitati kuivseadus, ehk karskusseadus, kuid siis hakkas levima salakaubandus ning riigil jäi väga suur osa maksudest saamata. Hakati metsikult laenama, laenati tagatiseta ning pank ei kontrollinud mida inimene sellega teeb
1929.aasta oktoobris tabas USA majandust suur tagasilöök. Algamas oli majanduskriis,milles süüdistati majanduskriisi alguses eurooplasi kuna nemad ei suutnud Ameerika majandustõusuga kaasas käia ja ei suutnud osta Ameerika tootetud kaupu .Eurooplased süüdistasid majanduslanguses aga Ameerikat, kes kehtestastasid kaupadele liiga suured sisseveomaksud. Majanduskriisi peamised põhjused on maailmamajanduse kohanematus,pankade laenuprotsentite tõus, vale majandamine ning kaupade ületootmine. Ja nii toimus ka Euroopas ületootmine.Tuhanded vabrikud ja tehased lõpetasid tegevuse, miljonid inimesed jäid tööta ning kaotasid sissetuleku. Kriis ei piirdunud ainult USA-ga. Mõne aja pärast levis see üleriigiliseks ja ka Euroopasse. Eriti sai kannatada Saksamaa, kes oli majanduslikult väga tihedalt seotud USA-ga. Neljapäev 24. Oktoober 1929. aastal oli New Yorgi börsil must päev. Kõik tahtsid oma aktsiaid maha müüa. Põhiliseks põhjuseks oli, et USA suurendas oma
KORDAMINE MAAILM KAHE SÕJA VAHEL Teemad 11-14, 17. 3.Versailles' rahuleping-1919 1.Rapallo leping-1922 4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatl...
Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 1920-te teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. 1930 oli tehniline revolutsioon, võeti tööliste asemele kasutusele masinad. Valitses ka ületootmine, mistõttu hinnad hakkasid langema. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, aga valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas (oma näljaselt rahvalt käest võetud) vilja maailmaturule odava hinnaga ning sellega varises teraviljaturg kokku. 24okt 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid
See tekitas probleeme USA aktsiaturul, kus 1929 toimus NY börsi paanika. Hakati müüma väärtpaberit ja hinnad langesid kohutava kiirusega. Mõnepäevaga kaotati varandus. Laene ei suudetud tagasi maksta, siis varises kokku pangandus. Selle järgnes töötus(miljonid inimesed). Elanikkonna ostujõud langes järsult, see vähendas tootmist rohkem. Kehtestati kõrged tollimaksud. Ülemaailmse majanduskriisi põhjuste üle vaidlevad teadlased praeguseni. Aga arvatalse nii: Esiteks, ületootmine. Kaupu tooodeti rohkem kui inimesed suutsid osta. Teiseks, vale majandamine. Riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida. Laenukoormus muutus liiga suureks, see laostas rahanduse. Kolmandaks, valitsuse vead kriisiajal. Loobuti vabakaubanduse põhimõtetest ning kõrgete tollimaksude kehtestamisest. Selle sammuga loodeti kaitsta oma majandust konkurentsi eest, tegelikult muudeti kroos aga ülemaailmseks ja pikendati seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
