Maailma toiduprobleemid (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Maailma toiduprobleemid

Maailma toiduprobleemid Koostas : Juhendas : Maailma toiduprobleemide põhjused : Kiire rahvakasv ­ põhjustab maapuudust , halvemaid loodusolusid , halvemat toidukvaliteeti. Põua perioodid ­ maad ei kanna vilja , kuna vett ei ole ja on kuiv . Inimesed on kogunenud viljakamatesse piirkondadesse ­ põhjustanud metsade hävimise , ülekarjatamise , mullastiku vaesumise , erosiooni ja kõrbete leviku. Halvasti korraldatud toiduainete jaotamissüsteem ­ toidaineid ei saa tavaliselt need , kes seda kõige enam vajavad. Kalavarude vähenemine - röövpüük , veereostumine. Aafrika riigid keelduvad USA toiduabist (GMO toidust ) - GMOd paisati turule liiga kiiresti, teadmata täpselt nende pikemaajalisi mõjusid tervisele ja keskkonnale. Toiduabis olevate tervete terade laadungid, mis saadeti kriisi ajal Aafrikasse,

Loodus

16

docx

Toidupuudus maailmas

4  samuti mineerivad ning saastavad põllud ja kaevud. Näljahäda piirkonnad ja tagajärjed Kuigi tundub, et Maailmas on keskmiselt piisavalt toiduvarusid, tegelikkus pole nii hea. Näljahädast kannatab umbes 40 riiki. 20 nendest on Aafrika riigid Sahhara lähistel, eriti Etioopia ja Somaalia. Teine suur hulk on Aasia piirkonnas, täpsemalt – India ja Indoneesia. Pool kõigist maailma alatoidetud lastest elab Lõuna-Aasias. Kolmas piirkond on Ladina- Ameerika ja Kariibi meri. Millised on näljähäda tagajärjed organismile ja ökoloogiale? Nälgimise korral vältavad kõik kehatalitused edasi; aine- ja energiavahetus, mis kahaneb võrdlemisi piiratud määral, toimub organismi enda ainete arvel. Selle tagajärjel väheneb kehakaal, kuid mitte ühesuguselt kõigis elundeis. Kõigepealt kaovad süsivesikute ja rasva varud; samuti

Geograafia

2

odt

Maailma toiduprobleem

Maailma toiduprobleemid Toit on toiduaine või toiduainete segu, mis enamasti on kas taimse või loomse päritoluga ja mida inimesed (+loomad) tarbivad kas töödeldud või töötlemata kujul. Toidust saavad inimesed (+loomad) elutegevuseks vajalikku energiat ja materjali rakkude ning kudede ülesehituseks (kasvamine = pikkus, kaal). Tänapäeval elame me maailmas, kus osa inimesi sööb (tarvitab toitu) liiga palju ja teine osa inimesi liiga vähe. Kui vanasti oli näljahäda määratud geograafiliselt ­ madalate saakidega, siis tänapäeval on see määratud majanduslikult ­ madala tootlikuse ja sissetulekutega. Näljahäda esineb nii maaelanike hulgas, kes ei suuda toota piisavalt toitu kui ka linnaelanike hulgas, kes ei jõua seda piisavalt osta. Alatoitumise (inimene, kes sööb/tarvitab vähe toitu = alatoitumine) tõttu ja sellega seotud haiguste tagajärjel sureb iga päev circa 20 000 last. Alatoitumist esineb põhiliselt arengumaades

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)