lõunas demokraatia. Kuuba kriis '62=kariibi kriis - O: kuuba,usa, nsvl. P:nsvl paigutas kuubale raketid; '59kukutati usa- meelde diktaator, valitsus muutus kommunistlikuks. T:nsvl viis raketid ära, kuubat kasut. baasina, kust üritati am-sse kommunismi eksportida. Vietnami (II sõda)'64-'75- O:Vietnam, usa, nsvl. P: kommunismi kartus. T: tekkis üks sotsial. vietnam(`76) Tsehhoslov kriis- O: tsehhid, slovakid. P: breznevi doktriin('68) nsvl on õigus sekkuda iga idabloki maa siseasjadesse, ülestõusud. T: ülestõus suruti maha,breznev vii soma kommun.väed sisse Berliin'53- O:nsvl, i-berliin. P: ida-berliinis üritati kukutada kom. reziim. i-berliin tahtis l-berliiniga läbi käia. T:jäi mitmeparteisüstee, aga ainult formaalselt, nsvl surus rahutused maha. Berliin'55-O:nsvl, saksamaa. P:slv ei tunnustanud sdv-d, hallsteini doktriin. T: 13aug rajasid sdv ja nsvl berliini müüri Ungari kriis'56 Osalejad: ungari,nsvl. Põhjus: vastumeelsus kom. reziimi suhtes. Tulemus: Ungari allutati
alguseni. Keisri võim oli piiramatu. Kuningas Zheng rajas Qini dünastia (221-206 a eKr) ja hakkas ehitama Suurt Hiina müüri. Hiina ja naabermaad Hiinast põhjapool elasid sõjakad hunnid e rändkarjakasvatajate hõimud. Hiina õitsvad linnad pakkusid neile huvi. Hiinlased tegid kaitseks hunnide vastu müüri. Valmis Suur Hiina müür, mille ehitamist alustati juba üle 2000 a tagasi. Hiinlased vallutasid Tiibeti mägismaa ja osa Väike-Aasiast. Sisesegadused ja ülestõusud Tavaliselt oli Hiina keisri võim piiramatu. Kuid tuli ka aegu , mil valitsejad ei suutnud tervet riiki oma võimu all hoida. Ülikud ei kuulanud enam keisri sõna. Puhkesid sisesegadused. Talupoegade elu oli sageli raske. Nad pidid maksma keisrile suuri makse ja kohalikele ülikutele andamit. Lisandusid näljahädad ja puhkesid talupoegade ülestõusud. Ajutisest segadusest hoolimata oli Hiina siiski kindlal ja püsiva korraga maa. Kiri ja kooliharidus
Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine ja monopolid. Kristiina Moosel TKoG, 11.B 2012 Sissejuhatus Tööstus ja ehitus Inglismaa 1760 Manufaktuurtootmine asendati vabrikutootmisega. Euroopa, USA 19.saj. Industriaalühiskond. http://www.google.ee/imgres?num=10&hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=FN9Wh7ew0vImGM:&imgrefurl=http://modernsocie Industriaalühiskonna teke Industrialiseerumine Industriaalühiskond Muutused ühiskonnaelu sfäärides Tööpuudus Ülestõusud Arendas töö viljakust, alandas hindu, soodustas hariduse levikut. Muutusid tavad, moraalinormid. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurtootmine asendub vabrikutega Uued masinad Raha, kapital ja tööjõud Uued leiutised Talupojad palgatöölisteks Rahvaarv suureneb Turg tähtsal kohal Urbaniseerumine Linnaühiskond 1801.a. 14 linna, milles 100 000 inimest 1870.a. üle saja linna Linnakultuur Li...
Sõjakas rahvas rauast relvad, suured kilbid, Marduki tempel Paabeli torn (90 m) kaitserüüd. Kiired sõjavankrid. Semirase rippaiad (Babüloonia rippaiad). Kuningavõim piiramatu juhtisid sõjaväge, mõistsid kohut. Riik lagunes Pärsia rünnakutes. Käidi lõvijahil. Elu assüürlaste all oli raske ülestõusud + kuningate omavahelised tülid. 612 eKr Babüloonlased purustavad Niinive. Istari värav. Rekonstruktsioon. Pergamoni muuseum Berliin Sõnn. Istari värava bareljeef. Pergamoni muuseum, Berliin Istari värav. Rekonstruktsioon. Makett. Pergamoni muuseum, Berliin http://www.youtube.com/watch?v=S5uWAWShizQ http://www.youtube.com/watch?v=wksHEDgBRnM
Prantsusmaa riiklik korraldus: Prantsusmaal kehtis alates 1870. Aastatest vabariik. Demokraatlik seis oli prantsusmaal tugev. Võit esimeses maailmasõjas tugevdas paljude usku demokraatiase. Prantsusmaal tegutses palju parteisid ja poliitiline elu oli kirev. 20 aasta jooksul oli prantsusmaal võimul 41 valitsust. 1930. Aastate keskpaigani hoidis juhtivat positsiooni paremerakondade valitsuskabinetid. Neil tuli ka asumaadega seotuid probleeme. 1920. Aastate keskpaigas suruti maha ülestõusud Põhja- Aafrikas Marokos ning Lähis-Idas Liibanonis. Majanduskriisi mõju prantsusmaale: 1936. aasta parlamendivalimisetel saavutas rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse ning hakkas riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. Üritati tõsta elanike ostujõudu ja tagada neile väärikamat elu. Vähendati töönädala pikkust 48st tunnist 40le jättes töötajate palga samaks. Rahvarinne püsis koos 1938.aastani ning selle tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel
rahvusliikumisi või valgekaartlasi. Antant aitas iseseivunud riikidel nende iseseisvust säilitada. 1921. a kehtestati Riia rahuga Nõukogude-Poola piir. 1921.-1921. A olid enamlaste jaoks kõige raskemad, sest mitmeid piirkondi tabas näljahäda ja lisaks pidid nad võitlema lisaks valgetele ka punastega(relvastatud rühmitus, mis koosnes enamasti talupoegadest). Talupojad võitlesid toidujaotamise korra vastu jne. Talurahva ülestõusud. Enamlaste võim püsis enamasti linnades. Ülestõusud enamlaste endi relvajõududes. Punased ei hävitanud ainult reziimi tegelikke vastaseid, vaid ka oletatavaid, inimesi võeti pantvangi ja lasti maha sotsiaalse päritolu pärast. Enamlased pidid nüüd võitlema talurarahvaga, keda oli palju. 1921. Kuulutasid enamlased välja uue majanduspoliitika e. Nepi. Toidujaotamise senine kord kaotati, talupojad said loa müüa oma toodangu ülejääke.
Mis viis Lähis-Ida kriisini? Teise maailmasõja käigus (1939-1945) kujunesid üle maailma mitmed kriisikolded, millest üks on jäänud püsima tänapäevani. Lähis-Idas toimunud sõjad, relvastatud kokkupõrked, ülestõusud ning mässud pole leidnud lahendust. Pidev pingestatus riikidevahelistes suhetes viis Palestiina ja tema naabermaad juba 1940ndatel aastatel kriisini. Mis muutis selle kriisi niivõrd tugevaks, et juutide ja araablaste vastasseisu on tunda veel tänagi? Kindlasti mõjutas kriisi kujunemist ajalugu: 15 sajandit olid Palestiinat asustanud juudid ehk heebrealased (13.saj. eKr - 2.saj. Pkr), pärast mida kuulus piirkond semiidi päritolu araablastele kuni keskaja lõpuni (15. saj.)
Sõja algus Esimene lahing 1455. aastal St Albansi lahing Võitjad Yorkid Kuulutati rahu Lancasterid soovisid kättemaksu Sõja käik 1459 võitlus jätkus Lancasteritel edu Yorki Richard sunniti maalt lahkuma Yorki Richard naases Tõrjus troonilt Lancasterid, sai Inglismaa kaitsjaks Lancasterid kogusid põhjas väed, tapsid Yorki Richardi Troonile sai Yorki vanim poeg Edward Purustas Lancasterite väed Inglise kuningaks sai Edward IV Sõja edasine käik Lancasterite ülestõusud Edward läks tulli Warwicki krahviga Warwick aitas troonile Henry VI 1470 Henry VI 1471 Edward IV 1471 surid Lancasterite ja Yorkide troonipärijad Hukati ka Henry VI Sõja lõpuperiood Rahuperiood kuni 1483 Suri Edward IV Richard tappis Edwardi pojad, haaras trooni Mässud Richardi vastu · Sõja tulemus Mässu võitis Henry Tudor Lancasterite kauge sugulane Henry VII Algas Tudorite dünastia Tänan kuulamast! Moonika Põldvee 2013 Kasutatud kirjandus
Ajaloo külma sõja kontrolltöö materjal Külm sõda (millal, mõiste, milles avaldus, kriisid, ülestõusud, lokaalsed sõjad) Millal: 1948/49 – 1991 1945 Külm sõda - vastasseis USA ja lääne demokraatia ning NSV Liidu ja sotsialismimaade vahel Milles avaldus: Võidurelvastumine Vastastikune propaganda Spionaaž, luure Vastastikuste sõjaliste blokkide moodustumine (NATO, VLO) Üleolek poliitikas, majanduses, kultuuri- ja teaduselus USA ja NSVL soovisid saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Üritati laiendada mõjuvõimu Kolmanda Maailma riikides Kriisid Kriis Aeg Osapooled Põhjused Käik, tulemused 1. Berliini 1948/4 NSVL – USA+Sbr+Pr NSVL soovib tervet NSV Liit lõpetab kriis 9 Berliini,USA+Sbr+P B...
Rahvusriigid ja industriaalühiskond · Saksamaa killustatus ja Itaalia rahvuslik liikumine, viis riikide ühendamisen Industriaalühiskonna kujunemine · Tööstuslik pööre levis üle kogu Euroopa. · Tähtsaim majandusharu tööstus(rasketööstus) Venemaa · 1820.pääses võimule tagurlus · Tööstuse arenguga kaasnes kiire linnastumine · 1825. Noorte aadlike mässukatse · Põllumajanduse eesmärk oli toita inimesi suurlinnades · Hakati rakendama venestamispoliitikat · Tööstuse areng muutis ühiskonna sotsiaalset palet · Aleksander II alustas venemaal r...
12. veebruaril 1541 asutas Valdivia Santiago linna. Ehkki hispaanlased ei leidnud Tsiilist kulda ega hõbedat, taipasid nad Kesk-Tsiili väärtust põllumajanduse seisukohalt ja Tsiili sai osaks Peruu asekuningriigist. Eurooplased ei hõivanud Tsiilit korraga, vaid vähehaaval. Maputsed olid väikesearvulised, kuid avaldasid visa vastupanu. 1553. aastal alanud ülestõusu käigus tapsid nad Valdivia ja hävitasid hulga eurooplaste asundusi. Järgmised suured ülestõusud toimusid 1598 ja 1655. Iga ülestõus lõppes koloonia lõunapiiri nihutamisega kaugemale põhja poole. Vangistatud maputsedest ei olnud tööjõuna kasu ja nii aitas maputsede vastupanu kaasa orjanduse keelustamisele Tsiilis Hispaania kuninga poolt 1683. Sellest hoolimata jäid hispaanlaste ja maputsede suhted pingelisteks. Tsiili iseseisvumisele aitas kaasa see, et Napoleoni vend Joseph Bonaparte usurpeeris 1808 Hispaania trooni. 18. septembril 1810 moodustati Tsiilis
Päike Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Päike on üks 100-st miljardist tähest meie galaktikas Läbimõõt: 1,390,000 km Mass: 1.988820 x 1027 tonni ehk 1,988,920,000,000,000,000,000,000,000 tonni Kaugus Maast: 149,6 miljonit kilomeetrit Moodustab 99,8% päikesesüsteemi kogumassist Päikese mass koosneb 92% vesinikust ja 7% heeliumist Temperatuur tuumas: 15,000,000 ° C Temperatuur pinnal: 5500 ° C Päikese magnetväli ulatub teisele poole Pluutot Päikese poolt väljastatav energia toodetakse tuumareaktsiooni käigus Igas sekundis muundab Päike 7 miljonit tonni vesinikku heeliumiks, mille käigus tekib 5 miljonit tonni energiat Tuumas tekkinud energial kulub pinnale jõudmiseks miljon aastat Päikese pinda nimetatakse foto...
Viljandi Kesklinna Kool Kätlin Karpovski 8.klass Ladina-Ameerika 19.sajandil ja 20.sajandi algul Viljandi 2013 Haiti vabanemine · 1791.aastal puhkes Haitil neegerorjade ülestõus,mida juhtis Prantsusmaal kindraliks saanud Toussaint L'Ouverture. http://en.wikipedia.org/wiki/Toussaint_Louverture · 1804.aastal kuulutati Haiti iseseisvaks vabariigiks. Iseseisvussõja põhjused · Suur kaugus emamaast · Indiaanlastest põlisrahvaste ekspluateerimine · Suur maksukoorem · Põhja-Ameerika edukas iseseisuvussõda · Asumaade majandusliku arengu pidurdamine · Väliskaubanduse piiramine Iseseisvussõda · Iseseisvussõda algas 19.aprillil 1810.aastal . · Iseseisvussõjal oli kaks etappi. · Esimene etapp:vabadusvõitlejad saavutasid silmapaistvaid võite. · Teine etapp:vabadusliikumise uus tõus,võim oli kõikjal taastatud. Iseseisvussõja ...
kihutustöö jne. Revolutsiooni ajend Verine pühapäev Peterburis (9. jaanuar 1905. a) Revolutsiooni käik Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). Mõisate põletamine Eestis 1905 17. oktoober 1905 (autor Ilja Repin) Revolutsiooni käik Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi - 17. oktoobri manifestiga (1905) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament - Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid 1906. a kevadel).
Prantsusmaal • Rahutused Poolas, Saksamaal ja Itaalias • 1831 Belgia iseseisvumine 1848 revolutsioon I • 1847 majanduskriis • 1848 Itaalia riigid alustasid ülestõusu Austria vastu, Rooma kuulutati vabariigiks • 24. veebr kukutati Prantsusmaal juulimonarhia, II vabariik, presidendiks Napoleoni vennapoeg Louis Napoleon Bonaparte • märtsis ülestõus Berliinis, Viinis ja Ungaris 1848 revolutsioon II • juulis reaktsiooni pealetung, ülestõusud suruti maha – Preisist konstitutsiooniline monarhia – 1851 kuulutas Louis Bonaparte end keisriks – Ungari liideti taas Austriaga – Saksamaa jäi ühendamata • tulemused: – kaotati viimased feodaalkorra igandid – keskklass kohkus revolutsioonist – algab parlamentaarse võitluse periood
· Põhiülesandeks kuulutati Saksa riigi loomine Keisririigi konstitutsioon · 1849. aasta lõpuks jõudis Frankfurdi parlament lõpule konstitutsiooni koostamisega · Põhiseadus kuulutas välja ühtse Saksa keisririigi · 36 riiki säilitati, kuid pidid alluma keisrile ja Riigipäevale · Kavas oli luua föderatiivne keisririik Ülestõusud · Frangfurdi parlament valis Saksa keisriks Friedrich Wilhelm IV , kuid too keeldus · 1849. aastal puhkesid ülestõusud konstitutsiooni elluviimise toetuseks. · Preisi vägede abil suruti ülestõus maha Majanduse arenemine · 1850.-1860. aastatel arenes kiiresti Saksamaa majandus · Taastati Saksa Tolliliit, juhtival kohal oli Preisi · 1858. aastal määrati Wilhelm IV kõrvale regendiks tema vend · 1959. aastal asutasid liberaalid Saksa Rahvusliidu, mis oli esimese ülesaksamaaline erakond. · 1861. aastal sai vend kuningaks Wilhelm I nime all Sõjaväe reorganiseerimine
alati oma suva järgi õigus kehtestada ainujahiõigus, neil oli õigus karjamaadele määrata isanda eesõigus nende loomad enne. Feodaalid võisid oma vajaduste järgi ka makse määrata. Kuulutanud ju ka üks keskaja abt , et talupojad ei oma midagi muud peale oma kõhu (Le Goff, 1984). Selle hirmu vastu - isanda tõttu nälja jäämise, suuremate maksude määramise ja üleüldise omavoli vastu oli talupoegadel võimalus vastu hakata, mida näitavad ka mitmed ülestõusud, mille käigus võideldi XI ja XII sajandil välja olukorra paranemine. Näiteks vana Foix krahv ise Mountaillou külas julgustas talupoegi keelduma kümnisest ja üritanud iga hinna eest vastu hakata kirikule ja Prantsuse kuninga aktsioonidele. (Le Roi Ladurie, 1975). Sellised suured ülestõusud olid näiteks jacquerie 1358 aastal Prantsusmaal ja 1381 aastal Inglismaal, kus talupoegade mäss senjööride vastu tõusis nii suureks, et see võis ületada maakonna piire (Le Goff, 1996)
kroonimiskirjale ja unioonikirjale. Uniooni sõlmimise põhjused: uniooni sõlmides loodeti pikale rahuajale Euroopas ning Hansa Liidu mõju vähendamisele Läänemere ruumis, sooviti vähendada ülikute võimu ja suurendada kuninga võimu. Uniooni eesmärgid ja tagajärjed Eesmärgid: Tagajärjed: ühine välispoliitika, sisemised vastuolud, kolme riigi ühine mitmed talupoegade tegutsemine sõjaohu korral, ülestõusud, protestid, kindlad reeglid uniooni ühise unioon oli perioodide kaupa. kuninga valimiseks, uniooni liikmete seadused ja traditsioonid võivad olla igal riigil erinevad, uniooni igavene kestmine. Uniooni-aja valitsejad Margrete: Kalmari uniooni looja, valitsemisstiil kindlakäeline, valitsemisaeg oli rahulik, riigile kujunes tema aeg majanduslikult edukaks, valitses oma aja Euroopas territooriumilt suurimat riiki, suri 1412. aastal. Uniooni-aja valitsejad
Majandus ja sisepoliitika 19. sajandil Riigid spetsialiseerusid teatud kultuuri või tooraine tootmisele; iga riik tootis sed, mis oli neile kõige kergemini tehtavaim/kättesaadavaim. 19. sajandi teisel poolel tugevnes Ladina-Ameerika majanduslik ja rahaline sõltuvus Euroopa maadest; hiljem ka USA-st. Saadud raha investeeriti põllumajandusse. Pärast iseseisvumist valitses Ladina-Ameerika maade sisepoliitikas ebastabiilsus ja kaos. Toimusid pidevad mässud, revolutsioonid, ülestõusud ja vandenõud. Tihtipeale arenes poliitiline võitlus anarhiaks. 19. sjandi lõpul hakati moodustama rahvuskodanluse parteisd. Sõjad 19. sajandil Esimeses maailmasõjas olid Ladina-Ameerika riigid neutraalsed. Ainult Põhja-Ameerika tungis vahepal lõunasse. Alles sõjalõpu eel kuulutasid Ladina-Ameerika maad keskriikidele sõja.
Suurim lahing Edgehill´i küla juures 1642. Parlamendi vägede kaotus. Propagandasõda kuninga ja parlamendi toetajate vahel, kus mõlemad pooled õigustasid enda tegevust. Kavalerid vallutasid Oxfordi. 1645. Naseby lahing 1 veb. 1647 anti kuningas parlamendi kätte, nende toetavate vägede poolt. II kodusõja sündmused Charles I vangistati Wighti saarele. 1648. aasta suvel tungisid sotlased PõhjaInglismaale, üle kogu riigi rojalistide ülestõusud. Prestoni lahing (1719 august) Päraparlament Independendid, kelle juhuks tõusis Cromwell, nõudsid rojalistide Cromwell karmi kättemaksu. 30 jan. 1649 löödi kuningal pea maha. 6. veb. kaotas Päraparlament Ülemkoja ning 19. mail kuulutati välja vabariik ehk Commonwealth. III kodusõja sündmused Katoliiklikud mässulised liitusid rojalistitega, et seista vastu puritaanliku parlamendi vägedele.
Usupuhastuse negatiivsetest tagajärgedest võiks nimetada inkvisitsiooni osatähtsuse tõusu rekatoliseerimise käigus. Ketsereid karistati karmilt ( nt tuleriidal põletamine). Reformatsiooniga kaasnesid samuti massilised tapmised. Inglismaal hukati kuninga käsul sadu inimesi. Pariisis tapeti Pärtliööl üle 2000 hugenoti. Rootsis hukati ligi sada ketseriks kuulutatud Sten Sture pooldajat, see sündmus on ajalukku läinud Stockholmi veresaunana. Toimusid ka verised ülestõusud ja sõjad( näiteks Saksa talurahvasõda 1524-1526) . Saksamaal toimus ka pühapiltide rüüste, kirikuid põletati ja hävitati. Kui lugeda läbi artikleid ning jutte reformatsioonist, leian siiski, et reformatsioonil oli rohkem positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Muidugi on paljude inimeste hukkumine väga halb, kuid tänu uuele usule ei pidanud inimesed enam nii palju aega usule pühendama ja said seega rohkem tööd teha, see aitas kaasa majanduslikule tõusule ja
Plaaniks seati revolutsioon Peloponnesosel, Doonau vürstiriikides ja Konstantinoopolis. 6. märtsil 1821. aastal puhkeski Alexandros Ypsilantisen juhtimisel ülestõus Doonau vürstiriikides, mis türklaste poolt koheselt maha suruti. Ülestõus aga motiveeris kreeklasi astuma türklaste vastu ning 17. märtsil kuulutasid Peloponnesose kreeklased Osmanite riigile sõja. Ülestõus levis üle Peloponnesose ning kreeklased vallutasid ühiselt Tripolitsa. Sellele järgnesid mitmed ülestõusud: Kreetal, Makedoonias ja Kesk-Kreekas, mis kõik türklaste poolt maha suruti. Kreekas ülestõusnud laevastik seevastu tegutses Egeuse merel türklaste vastu edukalt ning takistas neil lisajõudude toomist. 1822. ja 1824. rüüstasid türklased ja egiptlased Kreeka saari ning korraldasid elanike vastu tapatalgud. Neid sündmusi loetakse ka Lääne-Euroopa sekkumise ajendiks. 1825. aastal maabus Egiptuse valitseja poolt Kreekasse saadetud väejuht Ibrahim
Monarhia: Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa 1. Inimesed James I (1603-1625) Inglismaa kuningas. Kuningas on võimu saanud jumalalt. Nõudis palju makse. Pillav eluviis, jagas rohkelt pensione, monopolide müük, parlamendi ignoreerimine, ebakuninglik välimus. Charles I (1625-1649) Ajas parlamendi laiali, absolutistlik valitsemine. Kogus makse, mida parlament ei kinnitanud. 1629 saatis parlamendi laiali. Tegi uusi makse. Müüs monopole, puride jumalateenistus keelati. 1640 sõda Sotimaaga vaja raha, kutsuv parlamendi kokku. Ülestõusud. Hukati 1649. 30. jaanuaril. Charles II (1660-1685) Sõlmis Breda kokkuleppe ohvitseridega. Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. Tahtis olla absolutistluk, parlament takistas. Toetas katoliiklasi. Cromwell 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina. 1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Sotimaa...
mitte positsiooni järgi, vaid sõprade valikul arvestas ta nende iseloomu, oskusi ja töökust. Armutult kihutas ta õukonnast välja need, kes ei tahtnud kaasa minna uuendustega. Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid uutega ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Ta tegi ka armees ümberkorraldusi. Ta võttis kasutusele Lääne- Euroopaliku rõivastuse ning lasi tõlkida ka paljudest keeltest raamatuid ümber. Samas oli ta ka valitsejana küllaltki jõhker, tahtis saada kõike mida unistas. Oma eesmärkide saavutamiseks ei valinud ta vahendeid ja inimelul puudus temajaoks väärtus. Sageli käitus ta mõtlematult ja meeletult, tegutses esimese emotsiooni mõjul.
Breznevi ajal saadeti inimesi vaimuhaiglatesse, teda kutsuti ka neostalinistiks. Breznevi valitsemisviisis oli domineeriv onupojapoliitika. Esile kerkisid dissidendid ehk teisiti mõtlejad, kes seisid inimõiguste eest, nimekaimaks oli Sahharov. Stalini, Hrustsovi ning Breznevi aja ühine nimetaja on Külm sõda. Stalini valitsemisajal toimus Berliini blokaad, Korea sõda (1950-1953), siis Hrustsovi ajal olid kriisid (Suessi kriis, 1956) ning sotsialismi vastased ülestõusud, 1961.aastal aga Berliini müür. Breznevi valitsemise suurimad saavutused välispoliitikas olid Helsingi nõupidamine ning Afganistaani sõda. Käsitledes kolme diktaatori aegset majandust, sise- ning välispoliitikat, jõudsin järeldusele, et NSVL oli pärast Teist maailmasõda totalitaarne riik. Samuti avastasin, et kolmest diktaatorist kaks- Breznev ning Stalin, olid valitsemisviisilt sarnased, Hrustsov erines aga neist.
mõrvatakse 465 eKr. Sündmused 1. 525 aastal eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Seega olid kõik Lähis-Ida riigid langenud Pärsia valitsejate võimu alla. (Pärsia riigi piirid ulatusid Egeuse merest Ingiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub. Järgnevad ülestõusud alistatud piirkondades ning atraapidemässud. Seoses võimu allakäiguga suureneb eunuhhide mõju. 4.490 eKr Dareiose I linnade vastu suunatud karistusretk nurjub Maratoni juures. Kreeklastel oli taktikaline üleolek. 5. 334-330 eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. 330 eKr põletas Aleksander Persepolise.
Varakeskaegne Euroopa - ühiskonna langus või areng? Varakeskaeg algab aastal 476 Rooma riigi lagunemisega. Suur Rooma on jaotatud kaheks - Lääne-Rooma ja Bütsants. Lagunemine oli see põhitõuge, mis pani aluse ühiskonna languseks. Varakeskajal toimus muutus majanduses. Mindi üle naturaalmajandusele, mis tähendas, et puudus piisav võim, kes korraldaks rahaasju, mis tähendab, et majandus oli languses. Majandus mõjutab ühiskonda tugevalt, sest rahaasjad puudutavad kõiki. Kirikuriik loodi aastal 756 ja oli minu arvates ühiskonna languse märk, sest usk ja võim peaksid olema eraldi. Usk on küll inimestele vajalik ja kasulik, sest see ühendab, aga juhtides riiki usu põhimõtete järgi, võib tekkida olukord, kus ei toimita mitte parema lahenduse leidmise nimel, vaid usu põhimõtete järgi. Pärisorjuse kujunemine oli üks suuremaid languse märke, sest ilmselgelt oli talupoegade klassil kõige suurem koormus. See ei ole aga jätkusuutliku...
mõrvatakse 465 eKr. Sündmused 1. 525 aastal eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Seega olid kõik Lähis-Ida riigid langenud Pärsia valitsejate võimu alla. (Pärsia riigi piirid ulatusid Egeuse merest Ingiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub. Järgnevad ülestõusud alistatud piirkondades ning atraapidemässud. Seoses võimu allakäiguga suureneb eunuhhide mõju. 4.490 eKr Dareiose I linnade vastu suunatud karistusretk nurjub Maratoni juures. Kreeklastel oli taktikaline üleolek. 5. 334-330 eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. 330 eKr põletas Aleksander Persepolise.
Rooma tõusis üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres, olles vallutanud kogu Itaalia. Rooma impeeriumi varisemise põhjuseid arvatakse olevaid mitmeid. Sisemised põhjused- sisetülid rikaste ja vaeste vahel. Kuna riigiasjades kaasa rääkimine eeldas täielikku pühendumist, siis oli rikastel vaba aega rohkem. Vaesemad pidid tööd tegema, et peret ära toita. Ning see tähendas, et rikkam rahvakiht määras rohkem. Orjade sagedased ülestõusud mõjutasid ebastabiilsust. Orjad soovisid saada peremeestest sõltumatuteks ja vabadeks Rooma kodanikeks. Riigipöörded ja kodusõjad- oli ikka keegi, kes soovis saada kõige Rooma ainuvalitsejaks. Välisteks põhjustks võib pidada impeeriumi suurust. Impeerium oli niivõrd suur,et oli keeruline kõike ühtse kontrolli all hoida. Roomlased ise ei soovinud enam kodust kaugel olla ning hakkasid otsima vabandusi, et kohustustest kõrvale hiilida. Seega hakati
Hiljem võitsid Sürakuusa riigi sitsiilias ja kartaago valdused väljaspool aafrikat 3. 3. Puunia sõda 146. Kartaago. 4. 149. eKr - Makedoonia 5. 133 eKr testamendiga Väike Aasias asunud riik. Valitsemispoliiika: Vabariigi langus ja keisririik: Hakati palkama södureid, kes said peale erruminekut maatüki. Kodusõjad, vabariigi lõpp: 82. eKr kehtestas Sulla mõneks aastaks ainuvõimu. Mariuse ja Sulla vahel võitlus, samal ajal ülestõusud Itaalia linnades. Suruti maha kuid kõik said rooma kodakondsuse. Ceasar, Pompeius ja Crassus sõlmisid kolmemeheliidu ehk Trumviraadi senati vastu. Ceasar kuulutas ennast diktaatoriks. Tapeti 44 eKr. 30 eKr vallutas Augustus egiptuse ja sai alguse... Keisririik: Rooma riigi parim olukord(30 eKr - 13 pKr.) Arenes majandus ja täiustus riigi sisekorraldus. 1. Sajandi keskel vallutati suur osa Britanniast.
Revolutsiooniaasta 1848 Paljude ülestõusude põhjused olid sarnased kui need, mis algatasid Prantsuse revolutsiooni. Üks peamisi põhjusi oli see, et inimestele paljudes riikides Euroopas hakkas tunduma, et nemad on tähtsamad kui riik ja neil peab olema õigus kaasa rääkida oma maa valitsemisel. Vastuseks ülestõusudele ja vägivaldsetele protestidele püüdsid valitsejad vana valitsemissüsteemi taastada, aga 1848. Aasta sündmused näitasid, et muutusi ei saa enam kauem vältida. Üks suuri põhjuseid oli rahvuslus: üht ja sama keelt kõnelevate inimeste soov luua oma iseseisev riik. Rahvuslus oli eriti tugev Itaalias ja Saksamaal, mis olid killustatud, ning Austria keisririigi eriosades. Mõningaid ülestõuse juhtisid ka need, kes nõudsid odavamat toitu või muudatusi maaseaduses, mis annaks tööd töörahvale. Mitmeski riigis hakkas rahvas nõudma valimisõigust. See oli ka üks reforme, mida nõudis Suurbritannias tsartistide ...
Prantsusmaa Riigikord- Alates 1870 vabariik. Demokraatlik kord. 1934 taheti kehtestada diktatuur. Keskmiselt kaks valitsust aastas. 1920- Majandus arenes soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Hakkas kiiresti arenema võimsaks tööstusriigiks. 20ndate lõpus laienes majanduskriis ka Prantusmaale. Välispoliitika- 1. Omas ka asumaid kuigi neid oli vähem kui Suurbritannial 2. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida 3.20ndatel suruti maha ülestõusud Marokos ja Liibanonis. USA Riigikord- Kaheparteisüsteem. Vabariiklik kord. Seadusi võttis vastu Kongress riigipeaks oli president. Juhtivateks erakondadeks oli Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Majanduslik Liberalism. 1920- võidutses vabaturg. Elavnes ehitustegevus ning suurlinnu ilmestasid pilvelõhkujad. Suuri edusamme tehti ka lennunduses. Kutsuti aspiriini ajastuks, dzässiajastuks ja ka õitsengu aastakümneks. Kehtestati keeluseadus. Mille tulemus tekkisid maffiad. Maffia
*Sinna kuulusid: 1) NSVL 6)Tsehhoslovakkia 2)Vietnam 7)Ungari 3)Poola 8)Bulgaaria 4)Rumeenia 9)Kuuba 5)Saksa DV 10)Mongoolia *Jugoslaavia ei kuulunud sinna,sest Jugoslaavia võttis Marshalli plaanilt abi. *J.B.Tito Jugoslaavia valitseja 1943-1980.a-l 4.Miks ja millal puhkesid NSVLiidu ülevõim vastu ülestõusud?Kuidas need lõppesid? VASTUS: * 1953-1968a. , sest poldud rahul sellega , et NSVL-i kommunistid nendes riikides valitsesid ning ei nõustutud ka sellega , et NSVL tahtis saavutada poliitilist ülekaalu Euroopas. 1)Berliini ülestõus 1953a 2)Ungari ülestõus 1956a. 3)Tsehhoslovakkia ülestõus 1968a. *Ülestõusud suudeti maha suruda , et need tõsiseks sõjaks üle ei läheks. 5.Mis on Sotsialistlik Orientatsioon
Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga.Vasakpoolsete illegaalsete parteide ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei kihutustöö. Ajend- Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) Käik:Revolutsioon oli stiihiline; ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta.Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades ; talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas).Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi. 17.oktoobri manifestiga (1905.a.)lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid1906.a. kevadel).Revolutsiooni tulemused:Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906
põletamine. Reformatsiooniga kaasnesid samuti massilised tapmised.Inglismaal hukati kuninga käsul sadu inimesi, ka humanist Thomas More, kes ei pooldanud riigi ülimuslikkust kiriku suhtes ja pidas tähtsaks kogu kristliku maailma ühtsust.Pariisis tapeti Pärtliööl üle 2000 hugenoti. Rootsis hukati ligi sada ketseriks kuulutatud Sten Sture pooldajat, see sündmus on ajalukku läinud Stockholmi veresaunana. Toimusid ka verised ülestõusud ja sõjad.Näiteks Saksa talurahvasõda aastail 1524- 1526.Saksamaal toimus ka pühapiltide arvustamisest ajendatud pildirüüste-ülesköetud rahvahulk tormas kirikutesse, kiskus maha altarid, kujud ja pildid ning hävitas need.Kirikuid põletati ja hävitati. Kokkuvõttes oli reformatsioonil minu arvates ikkagi rohkem positiivseid kui negatiivseid tagajärgi.Kuigi näiteks paljude inimeste hukkumine on kindlasti kahetsusväärne ja kahtlemata halb.
Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seejärel alustati Kartaagoga sõdimist,vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka allutati Rooma ülemvõimule.Keisririigi ajal Varase Keisririigi ajal jagati võim seati ja riigi esimese kodaniku – princeps’i – vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse.Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad.Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme.Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol.395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma.lagunemine:sõjavägi barbariseerub,kodusõda,maj.kriis,2pealinna Zeus (Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal.Hera (Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalannaPoseidon (Neptunus) – Zeusi vend, merejumalDemeter (Ceres) –
Suureks probleemiks oli pidevalt suurenev tööpuudus. Rahulolematusest kasvas välja ulatuslik massiliikumine. Londonis asutati tööliste ühinguid, et pöörduda parlamendi poole nõudes üldist valimisõigust ja tööliste olukorra parandamist, nõudmised olid kokku võetud "Rahva Hartas". Selle järgi sai liikumine nimeks tsartism. Parlament lükkas Harta tagasi. Tsartistid korraldasid massimiitinguid ja demonstratsioone, mitmel pool puhkesid vägivalla tõttu ka ülestõusud. Tsartistide tegevuse tulemusel tegi valitsus hulga ümberkorraldusi, nt sätestati 10-tunnine tööpäev. Kuninganna Victoria (valitses 1837-1901) oli tasakaalukas ja arukas valitseja, ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes nii monarhia autoriteeti rahva hulgas. Robert Peel'i- peaministri abiga muutus tugevamaks ka täidesaatev võim ehk valitsus. Välispoliitiliselt ajas inglismaa jõudude tasakaalu poliitikat.
Gorbatsovi initsiatiivil alustati NSVL ja sealse sotsialismi moderniseerimise katseid. See tähendas arengu kiirendamist, majandusreforme, demokratiseerimist, avalikustamist jne. Ideaalseks näiteks kiirustamisel ja kehvade tagajärgedega silmitsi seismisel viinamarja aedade hävitamine Moldovas, mille tagajärjel pikka aega töötanud viinamarja kasvatajad tegid endale enesetapu. Sisuliselt sõdis NSVL oma rahvaga. Ungaris, Poolas ja Tsehhoslovakkias olid ülestõusud kommunismi vastu. Ungaris lahvatas rahvaülestõus aastal 1956. Kremli juhtkond otsustas too riigi sõjaliselt okupeerida. Poolas toimus juunis aastal 1956 Poznani tööliste demonstratsioon, kus nõuti leiba, Nõukogude vägede väljaviimist nind vabasi valimisi. Ülestõus suruti aga maha. Tsehhoslovakkias(1968) oli demokratiseerimisprotsess, mida nim Praha kevadeks, kuid see suruti tankidega maha ja riigi etteotsa pandi Moskvale kuulekad tegelased.
Teine maailmasõda (1.sept 1939-2.sept 1945) Algus 1) Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale 2) Kaks päeva hiljem kuulutasid nii SB kui Prantsusmaa sõja (Poola vallutamist ei suudetud ära hoida, nende eesmärk oli pigem purustada Saksamaa) 3) Poolale tungis kallale ka Punaarmee 4) NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping 5) NSV Liit alustas sõda Soome vastu Kummaline sõda (1939-1940)-ühel pool oli Saksamaa ja teisel pool SB ja Prantsusmaa. Otsest sõjategevust ei toimunud, mõlemad istusid oma kaevikutes ning vahepeal toimus väike tulevahetus. Surma said vähesed aga selline olukord mõjus raskelt närvidele. Sõjas alistati lõplikult Norra. Talvesõda (30.nov 1939-13.märts 1940), pooled:Soome ja NSV Liit, Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa alasid Välksõda- sakslased ründasid Hollandit ja Belgiat ning seejärel lootes vallutada Prantsusmaa ja Ingl...
Pärisorjuse kaotamine 1)Pärisorjuse kaotamise põhjused (ka eeldused) · Pärisorjus takistas majanduse arenemist (pärisorja töö mõisapõllul ei olnud enam tulus. Pärisorjad olid sunnismaised ja nad ei saanud minna linna tööle. · Kriis mõisamajanduses (kulud suuremad kui tulid, mõisnikud kulutasid palju. Tulud viinamüügist langesid. · Pärisorjus oli aegunud ja paljudes kohtades juba kaotatatud · Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist 2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta 1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele 1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed...
Kommunistlik maailmasüsteem: Idablokk: *Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei kätte.*Parteile allutatud kogu elu riigis(riigi aparaat, ühiskonna organisat-d, kultuurielu)*Suur võim julgeolekuer ganitel. Võim püsis terrori ja hirmu abil.* Majandus riigistatud *Sõjastatus suur, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal. Stalinlik NSVL: *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised *ideloogiline surve(läänestamise vastu)*isikukultus NSVL satelliitriigid :*kommunistide juhitud ajutised valitsused*maareformid*uus kommunistide partei*Poola, Tsehhoslovakkia,Rumeenia, Ungari, Bulgaaria*Kommunistid Sks-maal võimu ei saanud->loodi Saksa Demokraatlik Vabariik Stalini surm: *Stalin tahtis saada lahti kaastöölisest Beriast ja tahtis saada lahti juutidest *05 märts 1953 Stalin suri*Võim Beria kätte*Beria alustas uuendusi (vabastati vange, piirati julgeolekuorganeid, liberaliseeriti tsentraliseeritud juhtimist) *Beria ei m...
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu RKN Täitesaatev võim: Venemaa kommunistlik (bolsevistlik) Partei VKP Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ÜKTK Riigi ametlik nimetus 1918.a: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik VNSFV Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL) loodi 1922. aastal, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki (Gruusia, Armeenia, Aseirbadzaan). Kontsentratsiooni laagrid- Cuba saarel, Buuri sõdades, inimestest lahti saada Venelastel oli lai kontingent. Klassivaenlane- rahvavaenlane Punane rist- laagrid kaugemale, solovetsi laager- arhipelaag Oktoobrirevolutsioon- enamlased, proletariaadi diktatuur Kaksikvõim- enamlased haarasid võimu Rahvakomissar- minister, valitsuse liige 1918.- 1920. Eesti vabadussõda (punane ja val...
1871 Preisi-Prantsuse sõja lõpp 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine Riigikord peale Saksa keisririigi kujunemist (lk 24) Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Saksamaa põhiseadus ei jätnud keisrile kuigi palju võimu. Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai Bismarck. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Rahvusliikumine (lk 16) Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllaltki sagedaseks nähtuseks. Üha selgemalt nõuti ühitset Saksa rahvusriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad poliitilised olud takistasid ühe suure ülemaalise rahvusliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahvuslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses. Tekkis arusaam, et kuigi Saksamaa pole poliitiliselt ühtne, on ta seda vähemalt kultuuriliselt. Pandi alus saksa keeleteadusele, mille rajajateks olid vennad
• August 1792 – kuningas arreteeriti • 22. september 1792 Prantsusmaa kuulutatakse vabariigiks, uus põhiseadus, Rahvuskonvent • 21. jaanuar 1793 kuningas, Louis XVI (Loius Capet) hukati giljotiini all. Jakobiinide diktatuur 1793-1794 • Revolutsiooni kõrgpunkt, vasakpoolsed võimul • Uus põhiseadus –rahva ülemvõim, vabariik • Kodanike võrdõiguslikkus • Talupoegade feodaalkoormised kaotati • Rahvapäästekomitee Danton • Prantsusmaa jaoks väga raske aeg- riigis ülestõusud • Keeruline välispoliitiline seisund – revolutsioonilised sõjad • Diktatuur -hukati üle 50.000 inimese Jakobiinide juhid • Robespierre • Danton Direktoorium- Prantsusmaa valitsus 1795-1799 • juulis 1794 Robespierre ja tema lähimad kaaslased arreteeriti ja hukati. • Võimul uusrikkad, žirondiinid. • Tühistati mitmed jakobiinide seadused, ka1793.a. põhiseadus • Kuulutati välja poliitiline amnestia • Revolutsiooni taandumine • 1795
1871 – Preisi-Prantsuse sõja lõpp 1871 – Saksa keisririigi väljakuulutamine Riigikord peale Saksa keisririigi kujunemist (lk 24) Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Saksamaa põhiseadus ei jätnud keisrile kuigi palju võimu. Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai Bismarck. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Rahvusliikumine (lk 16) Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllaltki sagedaseks nähtuseks. Üha selgemalt nõuti ühitset Saksa rahvusriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad poliitilised olud takistasid ühe suure ülemaalise rahvusliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahvuslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses. Tekkis arusaam, et kuigi Saksamaa pole poliitiliselt ühtne, on ta seda vähemalt kultuuriliselt. Pandi alus saksa keeleteadusele, mille rajajateks olid vennad
maid ja tekitas endale nn ei tehtud). Neid hakati ka seisukorra tõttu ning liitlasi, siis suurenes sihipäraselt välja hakati kolima maale. Rooma riik kiirelt. ehitama. Rajati Tekkisid orjade Liitlastele seevastu ei keiserlikke foorume. ülestõusud meeldinud, et neid ei Ehitati juurde Panteon ja koheldud võrdselt ning triumfikaari ja obeliske. seega puhkesid Palatinuse künkale rahutused, millega kerkisid keisrite paleed. soovisid liitlased seda, et Tekkis üks konsulitest ja pooled kanalisatsioonisüsteem ja
Seminar 1 POLIITILISED IDEOLOOGIAD Poliitilised ideoloogiad on maailmavaated, millest tulenevalt ühiskondlikke poliitikaid (majanduspoliitika, hariduspoliitika jne) kujundatakse. Ideoloogiate mõistmine aitab mõtestada ühiskonda, kus me elame. Eksamil osata selgitada liberalismi, konservatismi ja sotsiaaldemokraatia olemust. LIBERALISM rõhutab, et iga inimene peab olema vaba vahelesegamisest ja tal peab olema võimalus tegutseda nii, kuidas ta iganes soovib. Üksikinimene on liberaalide silmis alati olulisem kui kollektiiv/riik. Inimese vabaduse rakendamise üks tingimusi on võimalikult ,,vähe" riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete -- seaduste - täitmist. Kaasaegne liberalism rõhutab riigikorralduse küsimustes: Riigi keskvõimu detsentraliseerimist ja kohaliku omavalitsuse tugevdamist Religiooni ja riigi lahutamist (sest religioon on i...
Ladina-Ameerika 19.sajandil ja 20.sajandi algul. Haiti vabanemine Iseseisvumine Ladina-Ameerikas sai alguse Haiti saarel 1791. aastal, kus toimus Francois Dominique Toussaint L'Ouverture juhtimisel neegerorjade ülestõus. Uue ülestõusuga aeti prantslased minema ja 1804. aastal kuulutati välja Haiti iseseisev riik, mis oli esimene sõltumatu riik Ladina-Ameerikas. Ladina-Ameerika Iseseisvussõja põhjused Ladina-Ameerika Iseseisvussõja puhkemist soodustasid mitmed asjaolud: asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja väliskaubanduse piiramine suur maksukoorem vastuseis inkvisitsioonile Francois Dominique Toussaint L ´Ouverture Ülestõusnute armeed juhtinud endine ori, kes oli astunud Prantsusmaa teenistusse ja saanud kindraliks. Ta ühendas kogu saare ja kuulutas end eluagseks valitsejaks, kuid pidi alistuma saarele saabunud Napoleon I vägedele. Iseseisvussõda Algas 19. aprill 1810.a. Ülestõus, mi...
1. Babüloonia • Sai alguse Babüloni linnast, mille kuningas Hammurapi vallutas teised Mesopotaamia riigid. • Hammurapi lasi ka koostada põhjaliku ja karmi seaduste kogu. • Suurriik lagune Mesopotaamia suurriigid: assüüria. 2. Assüüria • Sõjakas rahvas, kes vallutas meid, et nõuda maske. • Kohtlesid allutatud rahvaid väga karmilt- pealikud tapeti, maa rüüstati nõuti väga kõrget andamit, vangistati ja küüditati -> pidevalt ülestõusud. • Babüloonlased purustasid Assüüria pealinna. Mesopotaamia suurriigid: Uus- Babüloonia 3. Uus- Babüloonia • Kuningas Nebukadnesar teise juhtimisel vallutati Assüüria võimu all olnud piirkondi. • Nebukadnetsar teise käsul Babüloni linnas ka suurejoonelised ehitustööd: kaitsejumal Marduki tempel (Paabeli torn), Babüloni rippaiad. • Asutati pärslaste poolt. Religioon Mesopotaamias Mesopotaamias austati paljusid erinevaid jumalaid
12.2008 Tuuli Varik Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks Teemad: 1. Renessanss 2. Uued laulud renessansi ajastul 3. Renessanssiajastu instrumentaalmuusika ja esimesed suurteosed Renessanss Renessanssi ajastu peamised tekke põhjused: katoliku kiriku võim hakkas kõikuma, mida õõnestasid teaduse avastusedsaavutused talupoegade sagedased ülestõusud tekkis uus jõukas ühiskonnakiht kodanlus, see klass eilas linnades, kus valitses uus elukorraldus, parem elujärg. Kõik see lõi soodsa pinnase keskaja vaimu eitavale elutunnetusele. Renessanssi ajastul hakati uuesti eeskujusid võtma antiikajast. Esikohale tõusis INIMENE. Inimest kujutati elujõulise ja kaunina. Rõhutati tema isikupära ja sidet loodusega. Kunst sai maisema ja elu jõulisema ilme. Piibli inelise kunsti kõrvale hakkas hoogsalt arenema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
